Sääʹmteʹǧǧ ännââtt minister Kiuru beälla puäʒʒhåiddji loppeeʹjj 2019 määuʹsǩani åårrai sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzi mäʹhssem diõtt 

Sääʹmteʹǧǧ ännââtt piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Krista Kiuru beälla, što sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vaʹrrai eeʹjj 2020 lââʹstäällarvvlõõzzâst jeeʹrab lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ puäʒʒhåiddji loppeeʹjj 2019 õinn määuʹsǩani åårrai sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzi käʹttma.   

Ǩiiđ 2020 äiʹǧǧen Sääʹmteʹǧǧ lij tooiʹmtam eʹtǩǩõõzz da saǥstõõllâm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria di Mäddtäällpõõrǥâsniiʹǩǩi jeältõkstroiʹttel (MELA) eeʹttkõʹsttjivuiʹm puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩ pirr da tõn ooudâs viikkmest. Sääʹmteʹǧǧ lij pohttam õuʹdde huõlâs sääʹm puäʒʒhåiddji sosiaalstaan teâuddjem, reâuggvââjjmõõžž da reâuggjieʹllem kookkummuž kuõskeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij veâl eʹtǩǩääm, što lääʹjj sâjjsažvieʹǩǩest (1238/2014) õõlǥči oođeed nuʹtt, što tõt staanči puäʒʒhåiddjid õõutverddsaž sââʹj jeeʹres mäddtääl häämman õnnum mäddtäällniiʹǩǩivuiʹm. 

-Õhttsažkååʹdd raajõõzz pejje puäʒʒhåiddjid täujja jeeʹresärvvsaž sâjja jeeʹres mäddtääl häämman õnnum mäddtäällniiʹǩǩid ǩiõččeeʹl. Leʹčči samai toolktem, što eeʹjjest 2019 määuʹsǩani pääccam sâjjsažveäʹǩǩtieʹǧǧ še pääccče puäʒʒhåiddji jiijjeez mäʹhssemnalla. 

Eeʹjjest 2019 puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩtieʹǧǧi tarbb ,mõõni pâʹjjel tõid sosiaal da tiõrvâsvuõttministeriast täällarvvlõõzzâst vaʹrrjum tieʹǧǧin. Tän diõtt MELA ij leäkku vuäittam mäʹhssed puäʒʒhåiddjid sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzid loppeeʹjj 2019 õõl. Täk sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzz lie õinn määuʹsǩani, mii rââžžad puäʒʒhåiddji muđoi jun väʹǯǯlõs tällõõzzlaž vueʹjj nääʹlteʹmes tääʹlv mâŋŋa. Sâjjsažveäʹǩǩ lij miârkteei vueʹssen puäʒʒhåiddji sosiaalstaanâst. da tõn mieʹrren lij tuärjjeed puäʒʒhåiddji reâuǥast vââjjmõõžž, tiõrvâsvuõđ da toiʹmmjempâstlvažvuõđ. 

Eeʹjjest 2019 puäʒʒhåiddjin lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned 200 sâjjsažveäʹǩǩčiâssâd, mii lij pâʹjjel 100 čiâssâd ooʹccab ko ouddm. mäddtäällpõõrǥâsneeʹǩǩ õʹnne kõskkmieʹrin eeʹjjest 2019. Eeʹjjest 2020 puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩčiâssi meäʹr ǩeäʹppee ääiʹjbest 80 čiâssin, mõõn diõtt puäʒʒhåiddjin lij tän poodd vuõiggâdvuõtt teänab 120 sâjjsažveäʹǩǩčiõʹsse puäʒʒhåiddai õõl.  

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõččâm mieʹldd vueʹǩǩ lij juʹn vueʹlǧǧemtääʹzzest puäʒʒhååid ǩiõččâmkuuʹlmest tääl beäʹlnn da sosiaalʼlânji neuʹrr da šiõttad puäʒʒhåiddjid ij-õõutverddsaž sâjja  Sääʹmteʹǧǧ ännââtt minister Kiuru beälla, što sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vaʹrrai eeʹjj 2020 lââʹstäällarvvlõõzzâst jeeʹrab lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ puäʒʒhåiddji loppeeʹjj 2019 õinn määuʹsǩani åårrai sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzi käʹttma.  

Vetoomus Perhe- ja peruspalveluministeri Krista Kiurulle koskien poronhoitajien sijaisavun maksamista

Esitys poronhoitajien sijaisavun kehittämiseksi

Lââʹssteâđ: 

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi 

saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113 /010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi 

Snimldõk: Tomi Guttorm

Nääʹlteʹmes tääʹlv puäʒʒhoiddu tuejjtem skääđaid âlgg kaunnâd čåuddmõõžž

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz Luke čiõlǥtõõzz mieʹldd tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõš leʹjje puäʒʒtallu samai vaiggâd. Paalǥâskooʹddid tuejjuum kõõjjõõzz mieʹldd puäʒʒhååid kool pâjjne 80-90 proseʹntted takai vueʹǩǩed ââʹlben.  Mädd- da meäʹcctäällministeria vuârdd loopplaž teâđaid kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzi šorradvuõđâst čõõuč äʹhttempââʹj äiʹǧǧen.

Čiõlǥtõõzz mieʹldd luâttjeällmõõžž beäʹlnn nääʹlteʹmes täʹlvv tuejjti puäʒʒhoiddu miârkteei lââʹsskoolaid da puäʒʒmõõntõõzzid. Paalǥâskååʹdd ärvvtâʹlle pueʹtti äʹhttempââʹj vueʹssproseeʹnt kõččâm nuʹtt 45 prosentta da kåʹddempuõccui meäʹr kuâđđjem 66 prosentta ääiʹjbest.

-Puäʒʒjieʹllemvueʹjjest âlgg pâʹstted åskkad riiʹǩǩe da puäʒʒskääđđlääʹjj toiʹmmjummša. Näkam katastrofaalʼlaž eeʹjj õõl puäʒʒhåiddji tuärjjummuš lij čuuʹt täʹrǩǩ, što puäʒʒskääđđlääʹjjest leʹčči ni mii miârktõõzzid, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Lääʹjj puäʒʒtääl skääđai koʹrvvummšest (987/2011) mieʹrren lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piʹrǧǧeed jõnn da vueʹrdteʹmes puäʒʒhååid skääđaivuiʹm. Lääʹjjest luâttskääđain da jeeʹres skääđain juuʹrdet nääʹlteʹmes šõŋŋ- da luâttjeällmõõžž, kook miârkteei nalla câʹǧǧe puõccuid ââʹnnmest takai täʹlvvkuäivaspaaiʹǩid da tuejjte miârkteei lââʹsspoortem taarb, šõõddte muđoi puõccui jäämmʼmõõžž leʹbe rââʹžžee muđoi miârkteeinalla puõccui vueiʹttemvuõđ piʹrǧǧeed luâđast.

– Ååʹn kaiʹbbjet jåʹttlõs reagâsttmõõžž riikk beäʹlnn, čõõuč äʹhttem-mieʹri vuârddmõʹšše ij õõutǩeârddsânji leäkku äiʹǧǧ. Lij toolktem, što tuʹmmstõõǥǥ jooudât vueʹrdded pueʹtti tääʹlv räjja, vuâkka õõlǥči juʹn pâʹstted kaunnâd čåuddmõõžž, juätkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz čiõlǥtõs, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjõs di jäämmam puõccui mieʹrr čuäʹjte taarb. Täi teâđai vuâđald õõlǥči pâʹstted juʹn koon-ne nalla hiâlpted puäʒʒhåiddji tääl beäʹlnn vaiʹǧǧes pääiʹǩ, håʹt loopplaž teâđ kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzin puäđče mâʹŋŋlubust, särnn jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz mieʹldd paalǥâskooʹddid tuejjuum kõõjjeemtuʹtǩǩummuš puuʹtʼti õõudǩiõʹtte teâđ puäʒʒmõõntõõzzi da kåʹddempuåđ mieʹrin. Mädd- da meäʹcctäällministeria vuârdd loopplaž teâđaid kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzi šorradvuõđâst čõõuč äʹhttempââʹj äiʹǧǧen, õuʹddel ko äʹšš ouddan tuʹmmstõktuõjju.

Tääʹlv 2019−2020 šõŋŋ- muõtt- da luâttvueʹjj jeeʹresnallšemvuõtt da vaaiktõõzz puäʒʒhoiddu- čiõlǥtõõzz raʹjješ mädd- da meäʹcctäällministeria raukkmõõžžâst.

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõs raaji puäʒʒskääđđlääʹjjest (987/2011) jurddum čiõlǥtõõzz muõttvueʹjj pirr vueiʹtlviʹžžen lääʹjjest jurddum skääđđan di tõn vaaiktõõzzin puäʒʒhoiddu.

 

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Påʹrǧǧmannu 9.peiʹvv leäi meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peiʹvv

Påʹrǧǧmannu 9.peiʹvv leäi meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peiʹvv. Peeiʹv jurddjen lij liâvted da lââʹzzted takai teâđ alggmeeraid kuõskteei kõõččmõõžžin di kaggâd alggmeerai vuõiggâdvuõđi suõjjlem da ooudeem miârktõõzz.

Säʹmmla lie õhtt maaiʹlm alggmeerain di õhttu-i lie juriidlânji tobdstum alggmeer Euroopp Unioon vuuʹdest da Lääʹddjânnmest.  Sääʹmteʹǧǧ tuejjad juätkkjeei tuâj säʹmmlai aaʹšši da vuõiggâdvuõđi oouʹdummša nuʹtt meersaž ko meeraikõskksaž tääʹzzest.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas-Aslak Juuso vuäinn meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv miârktõõzz täʹrǩǩen jeäʹrben teâđstemvuõđ lââzztem beäʹlnn.  ”Tuäivam, što ouddmiârkkân alggmeerai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš vuäǯǯči takai vueʹjjest jeänab sââʹj juõʹǩǩpeivvsaž saǥstõõllmõõžžin da, što tõid vääldčet tuõđi lokku jeeʹres toiʹmmjeeʹji beäʹlnn sij tuâjast.”

Eeʹjj 2020 meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv teeman lij COVID-19 da alggmeerai pâsttmõš vuâsttlâʹstted tõn (engl. COVID-19 and indigenous peoples’ resilience). Alggmeer pirr maaiʹlm jåuʹdde kaaunõõttâd arǥstes jeeʹresnallšem vaʹǯǯtõõzzivuiʹm da COVID-19 pandemia lij määŋgi paaiʹǩi vaigsmâttam sij vueʹjj õinn ääiʹjbest.

Õhttõõvvâm meerkååʹdd (ÕM) kägg ouʹdde meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv kuõskki teâđtõõzzâst še alggmeerai pâsttmõõžž šiõttlõõvvâd vuâkka da ooccâd sij äʹrbbvuõđlaž tiõttu da tuejjeem tässa vuâđđõõvvi naaʹlid tuâjstes pandemia vuâstta. Õhttân tääʹrǩes nääʹllen oouʹdeed alggmeerai vueʹjj pandemia ääiʹj peäggtet še tiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõõzzi ainsmâttmõõžž alggmeerai jiiʹjjes ǩiõlivuiʹm, di sij jiiʹjjesnallšem vueʹjj lokku välddmõõžž.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso pohtt õuʹdde, što sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuš da säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš ouddmiârkkân tiõrvâsvuõtthuâlast lij täʹrǩǩ muʹštted še meeʹst Lääʹddjânnmest. Veâl sääʹm kulttuur lokku vaʹlddi kääzzkõõzzi taʹrjjummuš õõlǥči pâʹstted pueʹrben ainsmâʹtted. Sääʹmteʹǧǧ alttii ǩieʹssmannust kampaanj õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest. Tobdstõõđ Sääʹmteeʹǧǧ kampaʹnjje õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest kampanjjseeidain www.samediggi.fi/sote-uudistus

Sääʹmteʹǧǧ pârgg jiijjâs beäʹlest oouʹdeed  sääʹmǩiõllsaž teâđ vuäǯǯmõõžž da juâkkmõõžž koronavirusvueʹjj kuõskeeʹl neʹttseeidaines.

 

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

 

Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla pueʹtti pirrõspiisar veeʹrjsâjjõsvuõđ

Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla pueʹtti pirrõspiisar veeʹrjsâjjõsvuõđ äigga 10.8.2020 – 31.8.2024. Pirrõspiisar tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõʹšše kuulli aaʹššid. Tuâj meäʹrtâʹvve Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 26 b § mieʹldd. Šiõttõsvuâđđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj oudldem škoouʹl’jummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs veʹǩǩe suåppi õllškooultuʹtǩǩõs, pirrõsaaʹšši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttummuš. Päʹlǩǩummuš meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV-II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij kõõskin 2518,95 – 2625,08 euʹrred/mp). Veʹrǧǧsâjjõsvuõđ tiuddummšest jääʹǩǩtet kueiʹt mannu ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg vuõltteed Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.7.2020 räjja addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?be6207bf

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 040-7262688. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 17.6.2020

Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt ministeera Taarr raajjtrafiikk ääʹveem diõtt  

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt siiʹsǩaaʹššiminister Maria Ohisalo beälla Taarr da Lääʹdd kõskksaž raaj ääveem diõtt. Koronaviruuzz diõtt mieʹrruum liikkeemraajtõõzz lie kuõsktam miârkteeinalla Tâʹvv-Lääʹdd raajjvuuʹdi säʹmmlaid. 

– Sääʹmõutstõõzzâst lij samai takai nääʹll, što õutstõõzz da sooǥǥi vuäzzla jeälste juʹn-a põõššjen leʹbe kõskkpoddsânji raajjriikki vuuʹdest leʹbe jåʹtte raajjriikk beäʹlnn reâuǥast. Koronaviruuzz diõtt mieʹrruum liikkeemraajtõõzz lie šõõddtam miârkteei negatiivlaž vaaiktõõzzid sääʹmnarood tuõjju, piʹrǧǧummša da liikkummša, da veâl sosiaalʼlažda piârkõõskin tuõʹllʼjummša, tuâtt saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. 

Ǩiiđ koronaepidemiast šõddâm raaji tõppmõš lij šõõddtam veâl jõnn vaaiktõõzzid säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji harjjteeʹji toiʹmmjemoudldõõzzid da liikkummša. Liikkeemraajtõõzzi diõtt sääʹmõutstõʹsse lie šõddâm jõnn vaaiktõõzz še muđoi 

Sääʹmteeʹǧǧ fiʹttjõõzz mieʹldd tän poddsaž koronavueʹǩǩ ij õõlǥât teänab tuõʹllʼjed Taarr ja Lääʹdd kõskksaž raaj ǩidd, peʹce raajjtõppmõš õõlǥči juʹn-a vooʹps ääʹveed leʹbe siõmmnai siõmmnai. Jos raaj tõppmõõžž jueʹtǩet, jouʹdde äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji, mâʹte ouddmiârkkân puäʒʒhååid harjjteei vaiʹǧǧes vuâkka. Raajjtõppmõõžž äävummuš leʹčči vieʹltʼtem še jeeʹres riikki vuuʹdest åårrai piârrji da sooǥǥi õhttvuõđi da sookkõutstõõzz vuäzzlai kaaunõõttmõõžži diõtt da jeeʹres riikkin takai nalla reâuggai oummi tuâj da piʹrǧǧeem staanâm diõtt, juätkk Juuso. 

Sääʹmteʹǧǧ pohtt ouʹdde nuäjjõõttmõõžžstes, što säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt vuässadvuõʹtte jiiʹjjes kuõskki tuʹmmstõktuâjast. Meeraikõskksaž raaji jueʹǩǩem alggmeerast lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudeed rââst raaji vuällai õhttsažtuâj da kõõskid. Nuʹtt-ba Sääʹmteʹǧǧ räukk, što pueʹttiääiʹjest sääʹmvuuʹdest riikk raajid kuõskki tuʹmmstõktuâjast vääʹldet lokku vaaiktõõzzid alggmeeran da staanât Sääʹmtegga säʹmmlai veerǥlaž eeʹttkõʹsttjen vueiʹttemvuõđ õlmmeed bieʹllväʹlddmes äšša. 

Sääʹmkulttuuʹre kooll nâânas vueʹssen sooǥǥ da õutstõõzz õhttvuõđâânnmõš da juõʹǩǩnallšem õhttsažtuâjj jieʹllemvueʹjji, kaaup da jeeʹres jieʹllemvuuʹdi sueʹrjest. Õhttsažtuâjj riikki kõõsk lij takai jieʹllmest nâânas da vieʹltʼteʹmes sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji harjjteeʹji seʹst. 

Sääʹmteeʹǧǧ nuäjjõõttmõš siiʹsǩaaʹššiministeera Taarr raajjtrafiikk äävummša (10.6.2020) 

Lââʹssteâđ: 

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Vs. lääʹǩǩpiisar Kalle Varis teʹl. 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi 

 

Snimldõk: Tarja Länsman

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss 2020 serddai 

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPN) halltõs noorõõđi ougglõsõhttvuõđin 3.6. da saǥstõõli såbbreʹstes sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns riâššmõõžžâst. Konfereʹnss leäi mieʹrren riâššâd Aanrest påʹrǧǧmannu 13 – 14. peeiʹv 2020. Halltõs tuʹmmii såbbreʹstes, što konfereeʹns seeʹrdet koronaviruspandemia diõtt. Konfereeʹns ođđ ääiʹjest lij mieʹrr tuʹmmeed mâʹnnjlõbân ǩieʹzz äiʹǧǧen. 

Žaaʹll lij, što jeäʹp vueiʹn äšša jeeʹres čåuddmõõžž pandemia diõtt. Konfereeʹns kuuitâǥ riâššât tâʹlles ko pandemia oudd. Rââst raaʹji vuällai sääʹmpoliittlaž õhttsažtuâjast ââʹnet täʹrǩǩen, što sääʹmparlameʹnttneeʹǩǩ noorâʹtte da sij vuäiʹtte piâssâd saǥstõõllâd õhttsaž aaʹšši di vaʹǯǯtõõzzi pirr, särnn SPN saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso konfereeʹns seʹrddem pirr. 

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns riâššât juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs vaʹsttad sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns jäʹrjstõõllmõõžžin, da eeʹjj 2020 konfereeʹns jäʹrjstõõllmõõžžin vaʹsttummuš kooll Lääʹdd sääʹmtegga. Aanrest riõššum konfereeʹnsest lie kolmm väʹlddteeʹm: äimm-muuttâs, säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ouddnummuš mââimõs aaiʹjin di Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž vaalpeiʹvv. 

Sääʹmnuõri konfereeʹns leäi še mieʹrr riâššâd påʹrǧǧmannust parlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns õhttvuõđâst.  Õhttsažtâʹvvjânnmallaš nuõri konfereeʹns riâššât kuõiʹt eeʹjj kõõski da pueʹtti teeʹmmen lij tuʹmmuum äimm-muuttâs.  

Žaaʹll lij, što tän vueʹjjest jeäʹp muđoi vueiʹt tuejjeed. Vueʹjj ij kuuitâǥ vueiʹt uʹvdded rââʹžžeed sääʹmnuõri pâʹjjel raaji vuällai vaaiktemvueiʹttemvuõđid, nuʹtt-ba SPN nuõrisuåvtõs seʹlvvad tän poodd vuäittmõõžžid riâššâd sääʹmnuõri konfereeʹns leʹbe tõn vueʹzzid ougglõsõhttvuõđivuiʹm, tuâtt nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio. 

 

Lââʹssteâđ 

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi 

nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt luâđ määŋghämmsažvuõđ neäʹttla

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ teemaneäʹttla 18.-22.5. õlmstââʹtteeʹl neäʹttel juõʹǩǩ peeiʹv video, kååʹtt õhttan luâđ määŋghämmsažvuõʹtte da sääʹmkulttuuʹre. Neäʹttel teema lie šiõttõllum sääʹmkulttuuʹre, da mieʹrren lij kaggâd sääʹmkulttuuʹre tääʹrǩes aaʹššid, kook kueʹsǩǩe luâđ määŋghämmsažvuõđ di tõõzz õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ.

ÕM lij kuultam vueʹssmannu 22. peeiʹv meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ peiʹvven. Peeiʹv mieʹrren lij lââʹzzted fiʹttjõõzz di tieʹttemvuõđ luâđ määŋghämmsažvuõđâst da tõn miârktõõzzâst.

Taʹnni luâđ määŋghämmsažvuõđ peiʹvv veiddan ǩeeʹjjmieʹldd neäʹttlen. Neäʹttel juõʹǩǩ peivva lij jiijjâs-i luâđ määŋghämmsažvuõʹtte õhttneei teema, kååʹtt õhttan meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki tuâj väʹlddteemaid. Neäʹttel ääiʹj pirr maaiʹlm tuejjeet viõusuum luâttsaaǥǥtummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ teema jeeʹres neäʹttelpeeiʹvid lie:

Vu 18.5. Äʹrbbvuõđlaž teâtt da tõn miârktõs luâđ määŋghämmsažvuõʹtte.

Mâ 19.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da suõjjeemvuuʹd di äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj.

Se 20.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da äʹrbbvuõđlaž porrmõš, kueʹllšeellmõš di porrmõš-staan.

Ne 21.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da kulttuur: ǩiõtt-tuâjj.

Pi 22.5. Tuåim luâđ määŋghämmsažvuõđ ǩeeuʹhjõõvvmõõžž cõggâm diõtt sääʹm ǩiõččâmkuuʹlmest.

Sosiaalʼlaž mediast vuäitt ââʹnned täid tobdstõõǥǥid #luâtt2020 #määŋghämmsažvuõtt #luâđmääŋghämmsažvuõtt

Tuâǥǥaž

Biolooglaž määŋghämmsažvuõđ kuõskki ÕM:i õõlmâs-suåppmõš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) ääʹveeš vuâllaǩeeʹrjtemnalla ÕM:i pirrõs- da oouʹdeemkonfereeʹnsest (UNCED) Rio de Janeirost eeʹjjest 1992. Lääʹddjânnam lij ratifiâsttam biodiversiteʹttsuåppmõõžž eeʹjjest 1994. Biodiversiteʹttsuåppmõõžž täävtõssân lij suõjjeed skääđsuõllu ekosysteeʹmi, jieʹlli- da šâddšlaaji di tõi geeʹni määŋghämmsažvuõđ, ââʹnned luâttreeʹǧǧesvuõđi ǩeâllʼjeeinalla di jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji aauʹǩid, koid vuäǯǯat luâđ geeʹnväärai ââʹnnmest.

Biodiversiteʹttsuåppmõõžž artikla 8(j) õõlǥat suåppmõšvueʹsspieʹlid suõjjeed alggmeerai biodiversitetta õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ. Artikla mieʹrrad, što suåppmõšvueʹsspeäʹl âʹlǧǧe meersaž lääʹjjšiõttummuž meâldlânji ââʹnned äärvast, suõjjeed da tuõʹllʼjed biolooglaž määŋghämmsažvuõđ suõjjummuž da ǩeâllʼjeei ââʹnnem peäʹlest miârkteei alggmeerai da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemnääʹl mieʹldd jieʹlli pääiklaž õõutstõõzzi teâđ, innovaatioid da tuåimmâmnaaʹlid, di oouʹdeed da veeideed tõi suåvldummuž tän teâđ innovaatioi da tuåimmâmnaaʹli vuäʹmsteeʹji looʹvin da mieʹttvaaiktõõzzin di smeʹllkâʹtted tän teâđ, innovaatioi da tuåimmâmnaaʹli ââʹnnmest vuåǯǯum aauʹǩi tääʹsspeällsaž juâkkmõõžž.

Artikla kuâskk Lääʹddjânnmest säʹmmlaid da tõt suõjjad säʹmmlai luâttââʹnnma õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ.

Eeʹǩǩ 2020 lij ns. luâđ määŋghämmsažvuõđ supereeʹǩǩ. Pirr eeʹjj lij mieʹrr saǥstõõllâd ođđ luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki globaal raam (post-2020 global biodiversity framework) di jäʹrjsted luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki ÕM:i õll tääʹzz såbbar. Ǩiinast leäi lââʹssen mieʹrr jäʹrjsted ÕM:i biodiversiteʹttsuåppmõõžž vueʹsspieʹli såbbar (CBD COP15), leâša konfereeʹns jäʹrjstummuš serddji COVID-19-pandemia diõtt pueʹtti ekka.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, teʹl. 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Mädd- da meäʹcctäällministeria čiõlǥad âʹlnn åårrai muõttvueʹjj vaaiktõõzzid puäʒʒhoiddu

Mädd- da meäʹcctäällministeria lij ouddam 5.3.2020 tuʹmmstõõǥǥ Paalǥâskooʹddi õhttõõzz alttõõzz vuâđald skääđ čiõlǥummšest, mij lij čuõʒʒtam puäʒʒhååid. Tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõs tuejjad puäʒʒskääđđlääʹjjest jurddum čiõlǥtõõzz muõttvueʹjjest vueiʹtlvaž lääʹjjest jurddum skääđđan di tõn vaaiktõõzzin puäʒʒhoiddu. Tuʹtǩǩummuž tuejjeet 2.8.2020 mõõneeʹst.

Mädd- da meäʹcctäällministeria tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd lij čiõlǥâs, što muõttvueʹǩǩ lij tän tääʹlv vaiggääb ko kõskkmieʹrin. Tääʹlv 2019-2020 muõttvueʹjj vuäitt še tuõttâd Äimmtiõttistrooiʹtel statistiikkin. Mädd- da meäʹcctäällministeria ǩeäčč, što tät oudd nokk vuâđđõttum määin altteed skääđ čiõlǥummuž puäʒʒskääđđlääʹjj meâldlânji.

”Sääʹmteʹǧǧ vuäinn pueʹrren, što mädd- da meäʹcctäällministeria lij alttääm čiõlǥeed âʹlnn åårrai muõttvueʹjj tuõđâsvuõđ puäʒʒhåiddamvuuʹdest”, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Ministeria kuuitâǥ ǩiõčči, što skääđ veeidasvuõđ jie vueiʹt snäätnainalla čiõlǥeed puäʒʒskääđđlääʹjjest peäggtum neellj neäʹttel mieʹrrääiʹj seʹst tõn diõtt, ko muõttvueʹjj pešttmõš da tõn vaaiktõõzz, diǥu jieʹlled lokkum puõccui jäämmʼmõõžž da vueʹssproseʹntt, seʹlvvne eman mâʹŋŋlest ǩeâđđa da alggǩeässa. Seämmast vueiʹtlva skääđ da mõõntummuž lie tuõđštemnalla mâʹŋŋlest jm. ko puäʒʒloǥstõõǥǥid ǩiõrǥte.

”Lij hueʹnn, što jie vueiʹt reagâʹstted tän vuâkka tâʹllesǩani, ko tõõzz leʹčči tarbb. Muõttvueʹǩǩ da jiõŋŋriâdd muõttjest lie šõõddtam lââʹsspoortemtaarb määŋgain palggsin. Jåʹttlab reagâʹsttmin leʹčče vueiʹtlvânji pâsttam cõggâd šuurab skääđaid,” juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

”Motstõõvvi äimmõõzz mieʹldd paalǥâskooʹddi da puäʒʒsiidi pâstlvažvuõtt reagâʹstted jåʹttlânji motstõõvvi luâđ vuõʹjjid lij tääʹrǩab da tääʹrǩab. Lij vääžnai, što puäʒʒoummu pâʹstte jiijj meäʹrtõõllâd jiijjâz tuâjjmaalleez juõʹǩǩ luâđ vueʹjj mieʹldd”, looppat saaǥǥjååʹđteei Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ ännõõđi mädd- da meäʹcctäällministeeʹrest, što mädd- da meäʹcctäällministeria altteʹči sõõrǥab čiõlǥummuž, vueiʹtet-a tän tääʹlv muõttvueʹjj ââʹnned nåkam puäʒʒhååid čuõʒʒtam äʹššen, mõõn vuâđald puäʒʒoummuin leʹčči vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad koʹrvvõõzz luâđ vueʹjj šõõddtem ekonoomlaž kuulin Paalǥâskooʹddi õhttõõzz alttõõzz meâldlânji.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 1871 331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Saaʹmi meersažpeiʹvv 6.2.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš ääv uusi peeiʹv Aanar Sajoozzâst saaʹmi meersažpeiʹvven 6.2.2020 čiâss 11-15. Puäʹđ tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša!

Sääʹmteeʹǧǧ takai koontâr, škooultem- da mättmateriaalkoontâr da sääʹmǩiõl koontâr mainste konttreez pirr Sajoozz jõnnkääʹrdest. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kaaʹfin da Sajoozz poorrâmpäiʹǩǩ Čaijust vuäitt vuäʹstted meersažpeeiʹv peiʹvvporrmõõžž.

Sääʹm meersažpeeiʹv 6.2. programm Aanrest

Pueʹtted tiõrvân puk!

čiâss 7.00 rääʹjest
Yle Sääʹm vuõlttad sääʹmǩiõllsaž radioprograamm koolm sääʹmǩiõʹlle.
Neʹttradio: yle.fi/sapmi

9 Liippkaggmõš da Sääʹmsooǥǥ laaul, SIIDA

9-17 Siida čuäjtõõzzid peäss määustaa obb peeiʹv, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditorio
• Aanar škooul sääʹmklaass läulla, čuäʹjtâʹlle da taʹnssje.
• Õhttsaž laaul da musikk, Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu
• Jieʹllikartt, Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs

10.30-13 Sääʹm meersažpeeiʹv porrmõš, SIEʹBRRKÅʹDDPÕRTT, Sami Soster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

11-15 SAJOS
• Sääʹmteeʹǧǧ ääv uus. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kååʹffin.
• Sääʹmarkiv ääv uus

12 ”Njuuč suäjaivuiʹm – Ǩeʹrjjneǩ Yrjö Kokko ǩieʹjji mieʹldd”, Yrjö Kokko -seäʹbrr/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida ođđsmââvv 2020-2022, SIIDA auditoriost

12.30 Sääʹm preddan seeilteeʹl, pop up -čuäjtõõzz ääʹveempeiʹvv, SIIDA pâʹjjkääʹrdest

13- Sluuʹžv, Aanar sieʹbrrkåʹdd, Aanar ceerkav
Sluuʹžv mâŋŋa ceerkavkååʹf sieʹbrrkåʹddpõõrtâst, Sámisoster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

18 Fiʹlmmjeäʹǩǩääž, SAJOS
Čuäjtõõzz jäʹrjstet õhttsažtuâjast Sääʹmčeäppõõzz tuärjjõhttõs Visuálalaš Sápmi-Leader haʹŋǩǩõõzzin.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Bántafáŋga 2019, 4 min, Ingá Márjá Sarre, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12 min, Heli Valkama, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Giitu giitu 2019, 6 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Sámás muinna 2019, 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Fanas Jovnna 2019, 9 min, Sakari Maliniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Ribadit 2019, 10 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr

   

      

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ -äʹrttel ij eʹtǩǩed puäʒʒlååǥǥai čuõppmõõžž

Mädd- da meäʹcctäällministeria lij õlmstâttam täʹbbe šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ-äʹrttel lopprapoort. Rapoortâst tuõđât, što paalǥâskåʹddvuõttsaid jieʹllempuäʒʒlååǥǥaid jiâ eʹtǩǩed muttâz, leša kååʹtt-a paalǥâskåʹdd õõlǥtet eʹtǩǩeed kueʹhtt tuåim puäʒʒjânnam ǩeâllʼjeeivuõđ raʹvvjem diõtt. Sääʹmteʹǧǧ âânn samai pueʹrren äʹrttel eʹtǩǩõõzz, što jiâ paalǥâskåʹddvuõttsaž puäʒʒlååǥǥaid eʹtǩǩet muttâz.

Sääʹmteʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio vuässââtt 25.11.2019 šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ -äʹrttel eʹtǩǩõõzz õlmstâʹttempoʹdde. “Saaʹmi puäʒʒhååid vueʹǩǩâʹttemõõlǥtõõzzi da jieʹllemviõkkvuõđ määiʹneld lij samai vääžnai, što ij äʹrttel eʹtǩǩed puäʒʒlååǥǥai čuõppmõõžž”, Sanila-Aikio tuâtt.

Mädd- ja meäʹcctäällministeria meäʹrrii 12.10.2018 šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ -äʹrttel valmštõõllâd eʹtǩǩõõzz puõccui täʹlvvkuäivaspaaiʹǩi ǩeâllʼjeei puåđoodd meâlddsaž jieʹllempuäʒʒmeäʹrest iiʹjjid 2020-2030. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen äʹrttlest lij tuåimmjam Asko Länsman. Äʹrttel loppraportt lij valmštõõvvâm, jiâ-ka šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥaid eʹtǩǩed čuõppmõõžž.

Äʹrttel eʹtǩǩad lopprapoortâst puõccui täʹlvvkuäivaspaaiʹǩi ǩeâllʼjeei  âânnmõõžž raʹvvjem diõtt di luâđ määŋghämmsažvuõđ õõuʹdeei puäʒʒvesttummuž optimâsttmõššân raajjâmnalla õõlǥteei paalǥâskåʹddvuõttsaž puäʒʒjânnam håidd- da ââʹnnemplaan. Äʹrttel eʹtǩǩad, što paalǥâskåʹdd vaalaš puõʹttjin kueʹhtt tuåim puäʒʒjânnam ǩeâllʼjeeivuõđ raʹvvjem diõtt: 1) Uuʹccmõsân 7 % jieʹllempuäʒʒmeäʹr ǩeäʹppummuš kõskkvuõđâst šuurmõs sååʹvšum jieʹllempuäʒʒmeärra, 2) Ääiʹjeld aʹlǧǧi kåddmõš 1.6.-15.11., 3) Jeeʹelpuäʒʒjânnam sââʹj pueʹrummuš, 4) Ǩieʹssǩieʹssčiõǥrdõkjårrõõzz ooudâsviikkmõš, 5) paalǥâskooʹddi õhttummuš.

Sääʹmteʹǧǧ ja mädd- ja meäʹcctäällministeria kõskksaž sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâlddsaž saaǥǥstõõllmõš äʹrttel lopprapoortâst da eʹtǩǩõõzzâst õʹnneš 14.11.2019. Saaǥǥstõõllmõõžžâst ǩiõttʼtõʹlleš jeäʹrbi mieʹldd ääiʹjeld aʹlǧǧi kåddmõõžž tuåim da tõõzz kuõskki vaʹǯǯtõõzzid. Sääʹmteʹǧǧ puuʹti ouʹdde, što määŋgain saaʹmi dommvuuʹd paalǥâskooʹddin kåddmõõžž čõõđ viikkmõš lij sõrččai luâttåårrmõõžžin da čuuʹt ääiʹjeld šõddi kåddmõõžž ij vieʹltǩani leäkku vueiʹtlvaž teâuddjâʹtted 15.11. mõõneeʹst, ǥu puõccui noorrmõš pikalõʹsse õõlǥat jiõŋ da muõtti. Vaʹǯǯtõssân vuäitt še leeʹd leeʹd tõt, što jiâ paalǥâskååʹdd vuäǯǯ vueʹǯǯkaaupid mieʹrräigga mõõneeʹst. Nääiʹt ååreen Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii, što saaʹmi dommvuuʹd vueʹzzest paalǥâskååʹdd õõlǥtet eʹtǩǩeed õõut tuåim puäʒʒjânnam ǩeâllʼjeeivuõđ raʹvvjem diõtt. Saaǥǥstõõllmõõžžâst tuʹmmješ, što MMM meäʹrreem pueʹttiäiʹǧǧäʹrttel ärvvtââll Sääʹmteeʹǧǧ siâzzmõõžžâst 15.11. peiʹvvmeäʹr paaldâst tuâǥǥraaj “da/leʹbe ouddâl täʹlvvkuäivaspaaiʹǩid serddmõõžž ” ââʹnnem- da håiddplaan tiuʹddepiijjmõõžž čåuddeen.

Puäʒʒhåiddlääʹjj 21 § mieʹldd mädd- da meäʹcctäällministeria meäʹrrad lååieeʹǩǩen vuârast, kâʹll jieʹllempuõccu paalǥâskåʹdd vuäǯǯ vuuʹdest piirieeʹjji ââʹnned da kâʹll näkam puõccu paalǥâskååʹdd vuäʹssbieʹll vuäǯǯ jäänmõsân vuäʹmsted.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Kuva: Tomi Guttorm / Sámediggi