Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum haʹŋǩǩõõzzid

Säʹmmlai dommvõudda kuulli Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd sääʹmkulttuur vaarad veeidasvuâlaž maalmi ooccmõš. Vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da malmmooccâmlååʹppooccmõõžž käʹtte veezz Lappi paalǥâskååʹdd saujjbeäʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij piâkkõõttâm vuuʹd säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzin da puäʒʒhååid raajõõzzi suõjâst.

 – Malmmooccmõš da kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum tuʹtǩǩummuž vaaree Lappi paalǥâskååʹddest vueʹǩǩâʹttemvuâla säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji pueʹttiääiʹj. Jo-ba Lappi paalǥâskååʹdd õhtt vueiʹvvpikalõspaaiʹǩin lij kuâđđjam vaʹrrjõõzz vuâlla, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Puäʒʒhååid kõskksab rajlmid koʹlle vueʹzzmeärkkam- da pikalõspääiʹǩ äiddriâžldõõǥǥineez. Kuåivâslääʹjjest lij šiõttuum paaiʹǩin, koin kuåivâsmineraali ooccmõštuâj ij vuäǯǯ spraavâd. Näkam liâ odm. muõrrkarddâz da jälstummša leʹbe reâuggmõʹšše jurddum raajâlm privatt šelljvuuʹdineez. Säʹmmla jiâ vueʹǩǩâtt äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez mäddvuäʹmstemvuõiggâdvuõđ tuõrvin. Mieʹrrkõõski âânnmõõžžâst åårrai, suåppmõõžžid vuâđđõõvi puäʒʒhååid raajâlm kuâđđje suõjtää.

Sääʹmjânnam pirrõs hiâvteš kuuʹǩǩeld Lappi vääinast. Čäccõõzzi ǩeässtummuš tuʹlvvaauʹdid jååʹđti narood päkksirddu da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttem cõggnummša. Luâđreeʹǧǧesvuõđin tuʹmmjummuž lij ânnʼjõžääiʹj määŋg jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ vasttõõzzâst, ij-ǥa ni ǩii ǩiõčč aaʹššid sääʹmjieʹllemvueʹjji ǩiõččâmvueʹjjest. Ouddmiârkkân paalǥâsjårrõʹsse vuâđđõõvi sääʹm puäʒʒhååid odd tuõʹllʼjed viõkkšõs palggsi vaajtõõllmõõžž da šiõttlõõvvâd pirrõõzz muttsid lij huânnʼnam. Säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđ jiõčč tuʹmmjed õuddnem liinjin liâ ǩeäʹʒʒnõõvvmen ooudâs. Sääʹmteʹǧǧ õõlǥat tååimid tän õuddnem jåårǥlâttmõššân.

 – Huõll pueʹttiääiʹjest teädd sääʹmjieʹllemvueʹjji vueʹǩǩõõʹttjid. Säʹmmlaid dommvuʹvdden čuäjtum vuuʹdest iʹlla vueiʹtlvaž jieʹlled krååʹma luõttu likktõõli haʹŋǩǩõõzzi tuuʹlv. Vueʹǩǩ lij samai vaiggâd Lappi paalǥâskååʹddest. Kuåivâslääʹjj suåvvtummšest âlgg uʹvdded ânnʼjõž šoorab teäddärvv säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte alggmeeran tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Kuåivâsveʹrǧǧneǩ iʹlla õõlǥtem iʹlmmted Sääʹmtegga ooccâmtuâjaid kuõskki vaʹrrjõõzzin. Geologia tuʹtǩǩeemkõõskõõzz karttkääzzkõs lij ååʹn säʹmmlai oʹdinakai vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad ääiʹjpoddsaž teâđaid jiijjâs võudda tillʼlõõvi malmmooccmõõžžâst – tuõđi pâi eŋgglõsǩiõlin da päiʹǩǩteâttsuåvldõõzz vaaldšeeja.

– Teâđ da vaikktemvueiʹtlvažvuõđid jiijjâs jieʹllempirrõõzz kuõskki haʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd juõǩǩʼka vuäǯǯamnalla, juätkk Aikio.

Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kueʹsǩǩe vitt malmmooccâmlååʹppooccmõõžž, koin õõutâst lij kõõččmõš ääiʹjbu lååʹv muʹttmest da oođummšest, nellj raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da õhtt vaʹrrjõsiʹlmmtõs. Raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin VA2021:0055 Urkk lij läittamââʹnteei 24.12.2021 räjja.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Snimldõk: Maria Mäki / Sámediggi

Ilmakuva lumisesta maisemasta. Kuvassa näkyy järviä ja metsää.

Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli kuåivâslääʹjj oođummšest – huõll säʹmmlai vuõiggâdvuõđi di luâđ määŋghämmsažvuõđ tuõrvvmõõžžâst lij šurr

Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria da Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmje jooulmannu 10. peeiʹv sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldla saǥstõõllâmproseeʹss kuåivâslääʹjj oođummšest. Saǥstõõllâmproseʹss altteeš čâhčča 2020 da saǥstõõllmõõžž piʹštte õhttseʹžže âlddsin 30 čiâss. Sääʹmteʹǧǧ tuejjii vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid maŋggu kuåivâslääʹjj paragraʹffe, leša pâi mueʹdd paragraaff pääiʹǩ vuåǯǯuš saǥstõllum kuhttu vueʹssbeäʹlid toođteei puäđõs.

“Miõl ǩeässmõš maalmi ooccmõʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest lij lâssnam mõõnni aaiʹjin. Leäm samai piâkkõõttâm tõʹst, mâin naaʹlin luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõš da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš pââʹstet tuõrvvâd ođđ kuåivâslääʹjjest. Leäʹp tuejjääm kuåivâsläkka vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid täi tuõrvvâm vääras, leša tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria liikkeemväärr eʹtǩǩõõzzeem mieʹldd tåbddai åårram raajjlaž da riʹjttjetem”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ 2. väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Saǥstõõllmõõžžâst vuåǯǯuš õõutmiõllsažvuõtt sääʹmkulttuuʹre da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzid õhttneeʹjid vaikktõõzzid tillʼlõvvum čiõlǥtõsmõõntõõllmõõžž ooudâsviikkmõõžžâst. Saǥstõõllmõõžžin iʹlla kuuitâǥ vuõǯǯum puäđõõzz, koin pââstčeš tuõrvvâd säʹmmlai sââʹjj da vuõiggâdvuõđ alggmeeran kuåivâslääʹjj suåvvtummšest.

Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeriast ij leämmaž õudldõs saǥstõõllâd puki paragraaffi siiskõõzzâst, ouddmiârkkân 50 § peäʹlest. Kõõččmõõžžâst paragraaff lij säʹmmlai beäʹlnn miârkteei, ǥu tõʹst meäʹrtõõlât odm. mõõn täässʼsaž vaikktõõzzid kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummšest vueiʹtte šõddâd säʹmmlai õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez leʹbe muđoi tuõʹllʼjed sääʹmkulttuur säʹmmlai dommvuuʹdest.

“Saǥstõõllmõõžžin kuâđđji raʹvves tåbdd tõʹst, što Lääʹdd riiʹǩǩe lij vääžnai, što jiâ kuåivâståimmjeeʹji toiʹmmjummuž vaiggsmââttče pueʹttiääiʹjest. Tän vuâđđjurddji jääʹǩǩtummšest toobdât åårram vaalmâš tiʹǧǧeed nuʹt alggmeerai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest ǥu luâđ määŋghämmsažvuõđâst,” juätkk Aikio.

Sääʹmkulttuurâst lij vuõigg õhttvuõtt luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõʹšše da säʹmmlai äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj da jieʹllemnääʹl liâ šõddâm luâđ määŋghämmsažvuõđ seeiltummšen, di nääiʹt täʹst ǩiõččâmvueʹjjest kulttuur seillmõš tuärjjad biodiversiteeʹtt suõjjõõzz, mâta tuõđžet Lääʹdd biodiversiteeʹtt – strategia da toiʹmmjemprograamm 2012–2020 teâuddjâʹttem da vaikktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst.

Ânnʼjõž tååimin kuåivâslääʹǩǩ ij tuõrv säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid

Kuåivâslääʹjj šeâttmõõžž jiâ ânnʼjõž tååimin õõlǥât kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ jerreed, mäʹhtt kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummuš di jeeʹres mäddââʹnnemmaall õõutâst vaaikte säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte vueʹǩǩâʹtted ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez.

“Lååʹppsmiõttmõõžžâst sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji suõjjân tuejjuum šeâttmõõžži miârktõs iʹlla lååʹppvueʹjjest teâuddjam, ij-ǥa säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid leäkku nääiʹt põsttum tuõrvvâd vueʹjjest”, särnn Aikio.

Ânnʼjõž lääʹjj 50 § suåvvtummuž tuʹmmjeen lååʹppveʹrǧǧneeʹǩǩ õõlǥči jeäʹrbi mieʹldd ärvvtõõllâd rââʹžžat-a miõttum lååʹpp miârkteeinalla säʹmmlai dommvuuʹdest õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid leʹbe muđoi tuõʹllʼjed da õõuʹdeed sääʹmkulttuur leʹbe nuõrttsaaʹmi jieʹllemåårrmõõžžid da vueiʹtlvažvuõđid vueʹǩǩâʹtted jieʹllemvueʹjjeez sääʹmvuuʹdest.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd kuåivâslääʹjj 50 §:st lååʹv miõttmõõžž cõggan meäʹrtõllum miârkteei rââʹžžeem tääʹss ij kuuitâǥ riʹjtte tuõrvvâd säʹmmlaid vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹtt tuõrvvum vuõiggâdvuõđ teâuddjummuž tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõl, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji ǩiõččât põõššinalla kuullâm pieʹǩǩen sääʹmkulttuur. Staanvuõtt- da ǩeʹmikaalkoontâr iʹlla nääʹit võl kuâđđam ni õõut lååʹv miõđǩani Sääʹmteeʹǧǧ õuʹdde puʹhttem äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid tillʼlõõvi negatiivlaž vaikktõõzzin huõlǩani. Tän määinast Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad ” miârkteei rââʹžžeem” -kriteeʹr muʹttem čõõđ kuåivâslääʹjj konteeʹkstest ååʹblka ”õccnja šuurab häitt leʹbe rââʹžžeem”.

Tuâj vueʹlnn åårrai kuåivâslääʹjj oođummuž täävtõssân lij pueʹreed kuåivvsi pirrõs-suõjjummuž da toiʹmmjemõudldõõzzid. Lââʹssen täävtõssân lij raʹvvjed nuʹt kuåivvsi priimmeeivuõđ pääiklânji ǥu äʹššvuäzzlai vaikktemvueiʹtlvažvuõđid. Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd täid täävtõõzzid jeäʹla kuåivâslääʹjj valmštõõllâmtuâjast tän määʹttest välddam lokku.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Snimldõk: Ville Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

Ilmakuva, jossa näkyy vesistöä ja metsää kesällä.

Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt Aanar da Suäʹđjel vuuʹd vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥid

Staanvuõtt – da ǩeʹmikaallkoontâr (Tukes) lij kuåivâslääʹjj vuâđald 14.10.2021 priimmâm Arctic Minerals Exploration AB kueʹhtt vaʹrrjõsiʹlmmtõõzz Aanar da Suäʹđjel kooʹddi võudda. Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥid, ǥu malmmooccmõš da kuåivâståimmʼmõš jiâ suåv õʹhtte säʹmmlai dommvuuʹd läđđaz luâđ, kaallšõs čäccõõzzi da säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjivuiʹm.

Tuʹmmstõõǥǥi mieʹldd vaʹrrjeei miârktõssân lij tuejjeed vuuʹdin viõrrâmǩeäʹdǧǧooccmõõžžid da geolooglaž kaartʼtõõzzid di ooccâd võudda malmmooccâmlååʹv mââimõõzzâst eeʹjj 2023 poodd. Vaʹrrjum vuuʹd käʹtte õhttseʹžže nuʹt 943 ǩilomettarčiõkk-kõõsk šoora vuuʹd Aanar kååʹdd vuuʹdest da 890 ǩilomettarčiõkk-kõõsk šoora vuuʹd Aanar da Suäʹđjel kooʹddi vuuʹdest.

Vaʹrrjum vuuʹd sâjjdâʹtte obbvuõđstes säʹmmlai dommvuuʹdest, vuässas sääʹmvuuʹdest, koolm paalǥâskååʹdd vuuʹdest di tääʹrǩes čäccõõzzi luʹnn. Vaʹrrjum vuuʹdin sâjjdâʹtte nuʹt še vuäʹmm sääʹmtääl da Njeäʹllem aassâmkueʹstelm ko’lle väʹlddkååddlânji kaallšõs kueʹstelmvuuʹdid. Vuuʹdin vueʹǩǩââʹttet jeeʹresnallšem säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid.

– Vaʹrrjõstuʹmmstõk šiõttad säʹmmlaž äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩniiʹǩǩid pannsnäätnas vuâkka, koʹst jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemvueiʹtlvažvuõđ huânnʼne čõõđ ääiʹj. Nuõr jiâ vieʹltǩani tuõst äʹlǧǧed äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩneʹǩǩen, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Tuâj vueʹlnn åårrai kuåivâslääʹjj oođummuš lij tääʹrǩes säʹmmlaid. Kuåivâslääʹjj oođummšest lij vieʹltʼteeʹm väʹldded lokku säʹmmlai sââʹjj alggmeeran da säʹmmlaid nuʹt meersaž lääʹjjšiõttummšest ǥu meeraikõskksaž suåppmõõžžin še tuõrvvum vuõiggâdvuõđ.

– Kuåivâslääʹjj suåvldummšest âlgg uʹvdded ânnʼjõõžž šuurab teäddarvv säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte alggmeeran tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs ǩiõlâs, kulttuurâs da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez. Ååʹn vueiʹttep tåʹlǩ seuʹrrjed paaldâst, ǥu säʹmmlai dommvuuʹd määdd vaʹrrjet kuåivâståimmʼmõšše, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd Sääʹmtegga, Saaʹmi siidsåbbra di äʹššvuäʹmsteeja paalǥâskådda âlgg täʹǩǩeed vueiʹtlvažvuõtt ceäʹlǩǩed da läittad tuejjuum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin. Viõǥǥâst åårrai kuåivâslääʹjj nuäjja Sääʹmtegga jeät tååimat kuõrtõõzzid vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin, kook tillʼlâvve säʹmmlai dommvõudda, jiâ-ǥa Sääʹmteeʹǧǧest leäkku läittamvuõiggâdvuõđ Tukes vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin.

Kõõččmõõžžâst åårrai Tukes vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin vuäitt läittad Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa 22.11.2021 mõõneeʹst (37 peeiʹv tuʹmmstõõǥǥ uʹvddempeeiʹvest tõn mieʹrräigga looǥǥkani). Läittad vuäǯǯ tõt, koozz tuʹmmstõk lij tillʼlõvvum leʹbe koon vuõiggâdvuõʹtte, õõlǥtemvuõʹtte leʹbe ouddõʹsse tuʹmmstõk tâʹlles vaaikat.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad õõudbeäʹlnn cõggi tååimi alttummuž puõʹtti tääʹlv puäʒʒskääđai veäʹlttummšen

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii 18.11.2021 mädd- da meäʹcctäällministeriaaʹje õõudbeäʹlnn cõggi tååimi jåʹttlõs plaanummuž da alttummuž, što puõʹtti tääʹlv puäʒʒskääđ vueiʹtet veäʹltted.

– Leäʹp piâkkõõttâm tõʹst, što tääʹlv 2019–2020 nallšem čoʹrstemnallšem šõŋŋjeällmõõžž šâʹdde oʹđđest tän tääʹlv poodd. Täʹst liâ tosvvummuž saaʹmi dommvuuʹdest. Määŋgain paaiʹǩin lij kõrr kõŋkkcuâŋ juʹn tän poodd eeʹjjest, šõŋŋ vaajtââll jåʹttlânji pluʹss-šõõŋin kõrr puõllšid, da puõccu liâ vuâlggam jååʹtted rääuhtemnalla, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Tääʹlv 2019-2020 čoʹrstemnallšem jeällmõõžži diõtt šõddâm puäʒʒskääđain jeäʹla mahssum võl koʹrvvõõzz puäʒʒhoiʹddjeeʹjid. Čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 sõŋŋ- da muõttjeällmõõžž leʹjje Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz čiõlǥtõõzz mieʹldd samai čorstemnallšeeʹm da puäʒʒhoiddu takai jeäʹrab vaiggâd.

– Vueʹjjest tuejjad samai vaiggâd tõt, što määŋgain paalǥâskooʹddin puäʒʒhoiʹddjeei jeäʹla piâssâm čårstõktääʹlv mâŋŋa kaaupšed ni vooʹps puõccuid, di tâʹl jeäʹla ni še puåtti leämmaž. Ǩeähnben ǩeävvam paalǥâskååʹdd liâ tän poodd ekonoomlaž jieʹttsââʹjest, jiâ-ka jieʹttpeâmmʼmumša leäkku vieʹltǩani resuurs tâʹl, ǥu tääʹlv 2019-2020 koʹrvvõõzzid jeäʹla ni võl mähssam, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad, što ministeria älgg jåʹttlõs äiʹǧǧtaaulin valmštõõllâd da veekk čõõđ õõudbeäʹlnn cõggi tååimid puäʒʒskääđai veäʹlttummšen. Tååimin feʹrttai saǥstõõllâd Sääʹmtiiʹǧǧin. Čoʹrstemnallšem åårrmõõžž liâ tääʹrǩes toobdsted jåʹttlânji, što puäʒʒhoiddu pââʹstet čuäʹjted oudlkõʹstti tuärjjõõzz.

– Ååʹn ij vueiʹt pâi kuâđđjed vueʹrdded skääđai šõddmõõžž da iiʹjjid jaukki koʹrvvõõzzid, pâi vuâkka âlgg kässjõõttâd õudlkâʹsttemnalla, tuâtt saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Looǥǥ Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõs tääiʹben.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla lääʹǩǩpiisar veeʹrj

Lääʹǩǩpiisar väʹlddtuâjjan lij toiʹmmjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki aaʹšši valmštõõllʼjen da õuʹdde puʹhttjen Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšmest. Veeʹrj lij mieʹrr tieuʹdded 1.10.2021 ääʹljeeʹl. Tuâj meäʹrtâʹvve Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 25 § mieʹldd.

Sääʹmteeʹǧǧest puäʹtte leeʹd 1.1.2022 looǥǥeeʹl kuõʹhtt lääʹǩǩpiisar veeʹrj, mõõnn ǩeeʹjjest tuâjai oʹđđest jäʹrjstõõllmõš lij jååʹttmen da ååʹn ooccâmnalla åårrai vergga vuäiʹtte juätkast kuullâd še õuddoummutuâj. Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) meâldlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij vuõiǥâstiõđ kandidaatt tuʹtǩǩõs (õllʼjab õllškooultuʹtǩǩõs) da säʹmmlaid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš di sääʹmǩiõlltäidd. Veeʹrj oʹnstam håiddmõõžž õõudâs vieʹǩǩat veâl  šiõǥǥ sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõš, pueʹrr ruõcc/taarr ǩiõl da eŋgglõsǩiõl täidd, odd seännad tuâjjteädd puârast di persoonlaž siõtlvažvuõtt õuddoummutuõjju. Veeʹrj tieuʹddmest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz III/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 3194,73 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi lõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tuejjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 19.7.2021 räjja mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4c85841c

Lââʹssteâđaid oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. +358407262688 leʹbe pia.ruotsala(at)samediggi.fi Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.www.samediggi.fi

18.6.2021 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ toođvaž Lappi leett väʹlddõõzz tuʹmmstõʹǩǩe maaccted Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv valmštõõllma

Lappi leett väʹlddõs tuʹmmii täʹbbe ǩiđđmannu 17. peeiʹv maaccted Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv valmštõõllma. Väʹlddõs tuʹmmii ääʹššest jiõnin 43-3. Tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki mieʹrǩǩummšid jaukkeet puõʹtti mäddkåʹddkääʹvest.

Sääʹmteʹǧǧ lij toođvaž Lappi leett väʹlddõõzz tuʹmmstõʹǩǩe maaccted Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 valmštõõllma. Puõʹtti mäddkåʹddkääʹvest jaukkeet Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki mieʹrǩǩummšid.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso rämmaš, što systemaattlaž da viiššlõs, eeʹǩǩpõõʹjid juätkkjam tuâjj lij pohttam tääzz. – Leäm samai kuärǥast, što väʹlddõõzz vuäzzla lie kuullâm mij jiõn da tuʹmmääm ainsmâʹtted sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji pueʹttivuõđ jaukkeeʹl ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšid kääʹvest. Tät oudd ååsk tõõzz, što Lappist oummu jie leäkku väjldâttam Sääʹm meer, håʹt valmštõõllmest lij systemaattlânji põrggum priimmâd ruʹvddčuõkku liinj, ceälkk Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto vuässõõđi väʹlddõõzz såbbra, koʹst jueʹtǩi Sääʹmteeʹǧǧ väʹlddem beäʹl õuʹdde pohttmõõžž. – Fiin, što säʹmmlai huõlid kuʹlle da vaʹldde tuõđâst. Haaʹlääm späʹssbõõššâd Lappi leett väʹlddõõzz da pukid, kook lie toiʹmmjam ääʹšš õõuʹdeem beäʹlest. Âânam tuõđi täʹrǩǩen, što toiʹmmjeei pirr vuuʹd kueʹdde õhttsaž õõudâsvaʹsttõõzz sääʹmkulttuur puõʹtti ääiʹjest, tuâtt Koivisto.

– Lij jõnn hiâlptõs, što Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki mieʹrǩǩummšid jaukkeet mäddkåʹddkääʹvest. Čõõđ mõõneeʹn ruʹvddčuâǥǥas leʹčči jååttam puki koolm sääʹm ǩiõlljoouk õõđvuuʹdi čõõđ. Tuäivam tuʹmmstõõǥǥ raaveem nuõri ååsk puõʹtti äigga da tõõzz, što säʹmmlai dommvuuʹdest vuäitt še puäʹđlvest tuejjeed säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥasmieʹrǩǩummuš lij vuâsttlõsttum veiddsânji

Sääʹmteʹǧǧ da määŋg jeärraz lie määŋg vuâra jeeʹres beäʹlvälddmõõžžin da ceäʹlǩǩmin pohttam õuʹdde vuâsttlâsttmõõžžâs Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšest mäddkåʹddkävva ni čõõnteʹmmen. I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto lij vuässõõttâm Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem äʹšštobddivuäzzliʹžžen Lappi leett halltõõzz såbbrid da pohttam toʹben še õuʹdde säʹmmlai vuäinnmõõžžid ruʹvddčuâǥǥaslinjjummšest. Lââʹssen Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas lij tuõttum joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria tuejjtem čiõlǥtõõzzâst tääl beäʹlnn tuʹššen.

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjõõđi pâʹsslâšttam-mannust 2021 Lappi leett väʹlddõʹsse Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linjjjummuž jaukkeem beäʹlest mäddkåʹddkääʹvest mâŋŋa tõʹst, ko Lappi leett halltõs tuʹmmii eʹtǩǩeed mäddkåʹddkääʹv priimmʼmõõžž väʹlddõʹsse.

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto(at)samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

Loʹsses tääʹlv puäʒʒhoiddu šõõddtem skääđaid âlgg koʹrvveed vuõiggvuõđmeâldlânji

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥid čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 loʹsses šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõõžž šõõddtem puäʒʒskääđai vuõiggvuõđmeâldlaž koʹrvvummuž da puäʒʒjieʹllemvueʹjj juätkkjummuž staanâm diõtt.

Čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ- da muõttjeällmõš leʹjje Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzz mieʹldd samai loʹsses da puäʒʒhoiddu čuuʹt vaiggâd. Paalǥâskooʹddi õhttõõzz laʹsǩǩeem mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm hääʹvjõõzz lie 23 miljoon euʹrred da skääđai vaaiktõs juâkkai nuʹtt neellj eeʹjj äigga.

– Ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõš lij pešttam riikk tääʹzzest toolkteʹmes kuuʹǩǩ da puäʒʒhåiddai vueʹrdde õinn teâđ skääđđkoʹrvvõõzzi meäʹrest da tõʹst, juuʹrdet-a šõddâm skääđaid ni koʹrvveed, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Leo Aikio.

Seʹlvv lij, što puäʒʒhoiddu lij šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjjest jurddum skääđđ da tõt lij tuõttânčuäʹjtemnalla Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzzâst, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjummšest di pråppääm puõccui meäʹrest. Seʹlvv lij še tõt, što puäʒʒhoiddu vueʹrddmest lij lââʹzz skääđđ jooʹtti eeʹjj juätkkan aainâs kuõiʹt pueʹtti eeʹjj ääiʹj vueʹss- da kåʹddempuåtti kõččâm häämast.

– Peʹcclõõžžam čuuʹt vueiʹtlvaž koʹrvvõõzzid aiggum teäʹǧǧmeäʹrest di koʹrvvõõzzid kuulli jiõččvaʹstteemvuässõõzzin. Puäʒʒhoiddu šõddâm skääđai koʹrvvummuž âlgg jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji pukid puäʒʒvuäʹmsteeʹjid, koid lie šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjj meâldlaž skääđ, juätkk Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm skääđaid õõlǥči šiõttlõs vueʹzzin suåvlted takai skääđkoʹrvveemvuõiggâdvuõđlaž vuâđđjurddjid, koid kooll jeeʹrab mieʹldd tõt, što šõddâm skääđ koʹrvveet tiuddmeärrsiʹžžen. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm mädd- da meäʹcctäällministeriaaʹje, što skääđai koʹrvvummšen põõrǥčet ainsmâʹtted nuʹtt jooʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2020-2021 ko pueʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2021-2022 EU miõttâm pâʹjjraaj meâldlânji 10 miljoon euʹrred (õhttsiʹžže. 20 milj. €).

Puäʒʒskääđđlääʹjj 1 § mieʹldd lääʹjj jurddjen lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piâssâd pâʹjjel veiddsõs da vueʹrdǩaʹnes puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain. Puäʒʒskääđđlääʹjj õuddtuâjai mieʹldd laaʹjjin lij jurddjen vueiʹtlvâʹstted mõõntõõllmõõžž, koin vuäitčeš jåʹttlõnji väʹldded mâŋŋa katastroof šõddâm ââʹnnma koʹrvveemriâšldõõǥǥ, koin staanât jieʹllemvueʹjj juätkkjummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ da mädd- da meäʹcctäällministeria tuõʹllʼje 30.3.2021 sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain da tõi koʹrvvummšest.

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl.. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea jåʹttlõttum seuʹrrjummša

Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij ouddam njuhččmannu 1. peeiʹv Lääʹddjânnma jurddjes da siâzztõõzzâs kuuleeʹl meerlažvuõiggâdvuõđid da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki meeraikõskksaž õõlmâs-suåppmõõžž (KP-suåppmõš) teâuddjummša. Komitea vaaʹldi tiuʹddepiijjmõõžž jåʹttlõttum seuʹrrjummša siâzztõõzzid, kook kueʹsǩǩe säʹmmlai vuõiggâdvuõđid.

Komitea siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg jåʹttlâʹtted sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemproseeʹss säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjem diõtt jeäʹrben ns. sääʹm-mieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn. Lââʹssen âlgg taʹrǩstõõllâd viõǥǥâst åårrai lääʹjjšiõttummuž da vuõʹjjid, koin vuäitt leeʹd vaaiktõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da õuddõõzzid, mieʹldd looǥǥeeʹl õõuʹdeemhaʹŋǩǩõõzzid da kuåivâsfabriikk toiʹmmjummuž. Lääʹddjânnam âlgg ainsmâʹtted, što miârkteei konsultâsttmõš säʹmmlaivuiʹm teâuddai jurddjest vuäǯǯad sij luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž.

Siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg smiõttâd ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâsttmõõžž da lââʹzzted tuâjas ainsmâʹtted tõn, što halltõõzzâst da  pääiklaž veʹrǧǧniiʹǩǩin, pååʹlsin, viârteeʹjest da suʹvddjin lij vueʹǩǩsõs škooultõs ciʹsttjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid alggmeeran.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje siâzztõõzzi tiuʹddepiijjmõõžžâst pâʹsslâšttam-mannu 26. peeiʹv 2022 räjja mõõneeʹst.

– Seʹlvv lij, što Lääʹddjânnam âlgg tåimmapiijjâd ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem jurddjid da siâzztõõzzid jeäʹrben sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzz beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ âlgg ååʹn jååʹttmen åårrai oođeemproseeʹssest muʹtted KP-suåppmõõžž meâldliʹžžen, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Komitea toobdast Lääʹddjânnam čõõđ viikkâm tååimaid õõuʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, mieʹldd looǥǥeeʹl jååʹttmen åårrai  tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomitea vuâđđummuž. Komitea õõlmâst kuuitâǥ huõlâs tõʹst, što sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ jeäʹrben jiõnnvuõiggâdvuõttmieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn, ij ni õinn leäkku muttum tõn nalla, kååʹtt stään säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Jeänab nuuʹbbi õõri ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥ sueiʹnnmannu 5. peeiʹv 2019 da halltõõzz tuʹmmstõk leeʹd jårrââʹstǩani leʹbe cõõjǩani sääʹmteʹǧǧvaalid kuâsttje leeʹd vuâsttlõõžži komitea uʹvddem čåuddmõõžživuiʹm, tuâtt ooumažvuõiggâdvuõttkomitea.

Vueʹǩǩsânji vääʹldeeʹl komitea nääiʹt raportâʹsttem-mõõntõõllmõõžžâst tuâtt Lääʹddjânnam juäʹtǩǩem KP-suåppmõõžž vuâstta, håʹt tõt lij kuõʹhtt eeʹjj mââiårra vuäǯǯam komitea viârteei tuʹmmstõõǥǥid õhttnaž oummi läittmõõžžid kuõskki aaʹššin. – Neuʹrr lij, što Lääʹddjânnam Ij koʹrjjeʹče ooumažvuõiggâdvuõttneeʹrtummšid. Ooumažvuõiggâdvuõđi beäʹlnn jeät vuõittu suärddjed tõi jânnmi tässa, koin vaʹlljeet mâid ooumažvuõiggâdvuõđid viiǥǥât čõõđ, peʹce ooumažvuõiggâdvuõđid âlgg viikkâd čõõđ tiuddân, juätkk Juuso.

Komitea peʹcclâstt lââʹssen rapoortivuiʹm, koi mieʹldd tååimai vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst ââʹnet pannsõs kriteeʹrid. Tät veekk tõõzz, što veʹrǧǧneeʹǩǩ jie ooʹnnest saǥstõõllmõõžžin vuäǯǯad säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž. Komitea vuâmmaž  še Lääʹddjânnam mâŋŋnummuž ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâʹsttmest.

KP-suåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžž vuåpp čõõnteʹmes äʹšštobddivuäzzlain nårrjeei ooumažvuõiggâdvuõttkomitea. Lääʹddjânnam čiččmad mieʹrräiʹǧǧrapoort taʹrǩstõʹlleš komitea õõlmâs virtuaal’laž vuârrsaǥstõõllmõõžžâst 2.-4. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust 2021.

Komitea eŋgglõsǩiõllsaž jurddi da siâzztõõzz (pdf)

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ hueʹnad neezzni sââʹj puäʒʒhååidast

Sääʹmteʹǧǧ räukk ciâlkâlm õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩest da tääʹssärvv-väʹlddneeʹǩǩest puäʒʒhåiddji čårstummšest di neezzni da åummai kõskksaž panntääʹssäärvast sâjjsažveäʹǩǩriâšldõõǥǥâst. Viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ õõuʹdad vueʹrddem- da piârluõvâsvuõttčårstummuž da nääiʹt hueʹnad neezzni sââʹj puäʒʒhååidast.

Kuva: Elli-Marja Hetta

Čårstummušõlmman nuʹtt, što puäʒʒhåiddjin ij leäkku vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad sâjjsažvieʹǩǩ šõddeem leʹbe päärna leʹbe adoptiopäärna hååid vääras.

– Sääʹmteʹǧǧ peʹcclâstt sääʹm puäʒʒhåiddaineezzni määŋgvuâđlaž čårstummuž, koonn viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ veâl tââʹđstes raavad. Lij neuʹrr, što lääʹjjšiõttummšest lij äʹšš, kååʹtt hueʹnad neezzni puäʒʒhååid harjjtem õudldõõzzid. Neezznid õõlǥči jäänab pukin naaʹlin älšmâʹtted puäʒʒhååid sizz, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Ânnʼjõž riâšldõk tuejjat puäʒʒhåiddaineezzni rââʹžžab sââʹj õõl veâl tõn, što puäʒʒhåiddaiåumma, leʹbe puäʒʒhåiddai puk veeʹzz, jie vueiʹt seämmanalla vuässõõttâd päärnai håiddmõʹšše. Puäʒʒpiârrjin vasttõs piârrjest nårrai täujja tõn piârvuäzzlä õõl, koonn väʹlddtuâjj lij koon-ne jeeʹres sââʹjest ko puäʒʒhååidast. Tääuʹjmõsân tät vueʹǩǩ kuâskk neezznid.

Sääʹmteʹǧǧ lij tuejjääm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria beälla eʹtǩǩõõzz puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj peeiʹvtummšen. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii ministeriaaʹje, što puäʒʒhåiddjid staančeš peeiʹvtõõzz mieʹldd vuõiggâdvuõđ sâjjsažveäkka eeʹǩǩluõvâs vääras, säuʹrsmâttmõõžž da reâuggpâʹstlvažvuõđ tuõʹllʼjeei toiʹmmjem vääras, puõcci päärna hååid vääras, vueʹrddempoodd, šõddeem di päärna da adoptiopäärna hååid vääras, vuâlla koolmekksa päärna hååid vääras di armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz čõõđtem vääras.

Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriain sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlânji puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj peeiʹvtem pirr Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz vuâđald.

– Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria lij haaltem õõuʹdeed da peeiʹvted lääʹjj mij eʹtǩǩõõzz vuâđald. Tän diõtt leäʹp raukkâm tääʹssärvv-väʹlddneeʹǩǩest di õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩest ciâlkâlm viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj tääʹssärvv- da õõutverddsažvuõttǩiõččâmkuuʹlmest. Tuäiv mieʹldd pâʹsttep tän mieʹldd õõuʹdeed neezzni sââʹj puäʒʒhååidast, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ ciâlkâlmraukkmõš õõutverddsažvuõttväʹlddnekka da tääʹssärvv-väʹlddnekka puäʒʒhåiddji čårstummšest di neezzni da åummai kõskksaž panntääʹssäärvast sâjjsažvieʹǩǩriâšldõõǥǥâst

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹlf. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹlf. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku liʹnjjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest

Lappi leett halltõs tuʹmmii 1. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust priimmâd Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 da eʹtǩǩeed, što Lappi leett väʹlddõs preemm kääʹv såbbreʹstes 17. peeiʹv ǩiđđmannust 2021. Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linjjummuš pââšš mäddkåʹddkääʹvest jõnn vuâsttlummšest huõlǩani. Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Lappi leett väʹlddõʹsse Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linnjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest.

– Lappi lett tuõʹllai ǩidd Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkkust, håʹt ruʹvddčuâǥǥas linjjõs ij siskkân joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria valmštõõllâm joottlõkriâšldõkplaaʹne iiʹjjid 2021-2032. Ååʹn leʹčči äiʹǧǧ še Lappi leettast väʹldded lokku tuõttaaʹššid da luõppâd linjjummšest, ij-ka tuõʹllʼjed säʹmmlaid teâđteʹmmen pueʹtti kuõiʹtlo eeʹjj ääiʹj, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteʹǧǧ da määŋg jeärraz lie määŋg vuâra jeeʹres beäʹlvälddmõõžžin da ceäʹlǩǩmin pohttam õuʹdde vuâsttlâsttmõõžžâs Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšest mäddkåʹddkävva ni čõõnteʹmmen. I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto lij vuässõõttâm Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem äʹšštobddivuäzzliʹžžen Lappi leett halltõõzz såbbrid da pohttam toʹben še õuʹdde säʹmmlai vuäinnmõõžžid ruʹvddčuâǥǥaslinjjummšest. Lââʹssen Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas lij tuõttum joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria tuejjtem čiõlǥtõõzzâst tääl beäʹlnn tuʹššen.

–  Säʹmmla da määŋg jeeʹres toiʹmmjeei lie pohttam vuäinnmõõžžeez õuʹdde da vuâđđtõõllâm vuäinnmõõžžeez čõõđ proseeʹss ääiʹj. Ceäʹlǩǩmin, mušttʼtõõzzin, beäʹlvälddmõõžžin da jeeʹres tooiʹmin ij leäkku leämmaž vaaiktõs Lappi leett halltõõzz beälla, håʹt vuâđđtõõllmõõžž ruʹvddčuõkku negatiivlaž vaaiktõõzzin säʹmmlai jieʹllempirrõʹsse, ǩiõʹlle, õutstõʹsse da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid lie seeʹlv, juätkk Koivisto.

Sääʹmteʹǧǧ lij mäddkåʹddkääʹv pirr uʹvddmes ceäʹlǩǩmest tuõttâm, što vuâđđlääʹjj 17.3 § di KP-suåppmõõžž 27 artiklast jååʹđtum sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld câʹǧǧe Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku raajjmõõžž. Čõõđ mõõneeʹn haʹŋǩǩõs rââžžeʹče miârkteeinalla alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da õõuʹdeed kulttuurâs tuejjteeʹl tõõzz nåkam miârkteei hääiʹt koonn vuâđđlääʹjjest juuʹrdet. Sääʹmteʹǧǧ lij še pohttam õuʹdde, što ruʹvddčuõkku raajjmõš miârkteʹče säʹmmlai da jeeʹres oummi päkkseerdaid, mii leʹčči ÕM alggmeerai čõõđtõõzz 10 artikla vuâstta.

Väʹlddkååddlaž joottlõkriâšldõkplaan iiʹjjid 2021-2032 da Lääʹdd aarktlaž politiikk strategia lie pueʹrmõs ääiʹj valmštõõllmest. Plaanid jie siskkân säʹmmlai dommvuuʹd luâddai ruʹvddčuâǥǥaslinnjõõzz, peʹce kuhttu plaan miõđtâʹlle halltõsprograʹmme ǩeeʹrjtum linjjummšid. Linnjõõzz kueʹsǩǩe Kemi-Haaparanta-ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz liâdggtummuž da Lääʹdd ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz õhttummuž nânnsubun Ruõcc  ruʹvddčuâǥǥas-säimmsa da tõn mieʹldd meeraikõskksaž täʹvverjoottlõõǥǥ jååttmõõžž Taarr Narvik årra. Looǥǥ Saamelaiskäräjien lausunto valtakunnallisesta liikennejärjestelmäsuunnitelmasta vuosille 2021-2032

Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹvv 2040 lij juurd leeʹd vaalmâš ǩeâđđa 2021 da tõt kuâskk Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddid. Looǥǥ lââʹzz Lappi leett neʹttseeidain: https://www.lapinliitto.fi/aluesuunnittelu/maakuntakaavoitus/vireilla-olevat-maakuntakaavat/pohjois-lapin-maakuntakaava/

Lââʹssteâđ

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, t. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, t. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, t. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Ma. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, t. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi