Juutuajoki Inarista kuvattuna.

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđid âlgg staanâd kueʹllšeellmõõžž kuõskki šiõttõõllmõõžžâst

Lappi suudvuõiǥâs heelǥii 12.8.2022 kuõiʹt säʹmmla viârtõõzzid kueʹllšeeʹllemreäkkain Aanrest da Uccjooǥǥâst. Suudvuõiggâz mieʹldd viõǥǥâst leämmaž kueʹllšeellmõõžž kuõskki rajjtõõzz lie leämmaž risttreeidast vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹntest staanum säʹmmlai kulttuurvuâđđvuõiggâdvuõđin. Ääiʹjben ǩeâđđa Ââʹlmõs vuõiǥâs uuʹdi kuõʹhtt ouddtuʹmmstõõǥǥ, koi mieʹldd kueʹllšeellmõõžž kuõskki šiõttâlm Teän čääʹccvuuʹdest leʹjje säʹmmlaid vuâđđlääʹjjest staanum vuõiggâdvuõđid vuâstta.

Suudvuõiggâz võõrâs suvddâz juäʹtǩǩe Korkeimman oikeuden huhtikuussa 2022 antamien ennakkopäätösten liinj mieʹldd. Ouddtuʹmmstõõǥǥi mieʹldd kueʹllšeellmõõžž kuõskki šiõttâlm Teän čääʹccvuuʹdest leʹjje risttreeidast säʹmmlaid vuâđđlääʹjjest staanum vuõiggâdvuõđivuiʹm. 

Anni Koivisto da Leo Aikio. Snimldõõǥǥ: Johanna Alatorvinen da Ville Fofonoff.

– Suudišttmi tuʹmmstõõǥǥ čuäʹjte čiõlggsânji, što kueʹllšeellmõõžž kuõskki šiõttõõllmõš ij tän poodd leäkku vuâđđlääʹjj meâldlaž. Kueʹllšeellmõõžž kuõskki šiõttõõllmõõžž âlgg oođeed nuʹtt, što tõt stään säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da kueʹllšeeʹllemrajjtõõzzid šiõtteʹmen âlgg ââʹnned vuõss-sââʹjest nåkam naaʹlid, kookk jie rajjât säʹmmlaid vuâđđlääʹjjest staanum vuõiggâdvuõđid, särnn I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Sääʹmteeʹǧǧ väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio lij nuʹbb kueʹllšeeʹllemreäkkain viârtõvvum. Aikio ǩiiʹldi, što kõõččmõõžžâst leäi lääʹjjvuâsttsaž tuâjj, tõn diõtt ko suʹst lij vuõiggâdvuõtt pääiklaž säʹmmliʹžžen haʹrjjted äʹrbbvuõđlaž dommtarbbšeellmõõžž vuuʹd äʹrbbvuõđlaž da samai kuuʹǩǩ ääiʹj seʹst šeeʹllempäiʹǩǩen šõddâm paaiʹǩin.

– Mâânn puästtad, što säʹmmla jouʹdde ooccâd vuõiggâdvuõđ kulttuurâs haʹrjjtummša suudišttmi pääiʹǩ. Lääʹjjšiõttummuž âlgg leeʹd čiõlǥâs säʹmmlaid še. Jos kueʹllšeellmõõžž kuõskki šiõttõõllmõõžžâst jeäʹt valddu lokku Lääʹdd vuâđđlääʹjj leʹbe suudišttmi čåuddmõõžžid, teʹl vueʹǩǩ lij säʹmmlaid čuuʹt pannčiõlǥâs. Leʹčči pukid pueʹrmõs, što säʹmmlai vuõiggâdvuõđid vääldšeš lokku teʹl juʹn, ko šiõttõõzzid valmštõõlât, juätkk Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Reenvuâlaž kueʹlšeeʹllemreäkka leʹjje šõddâm påʹrǧǧmannust 2020 Aanrest Juutuajooǥǥ Vueʹllkuõškâst, ǩieʹssmannust 2018 Uccjooǥǥâst Kevojääuʹrest di sueiʹnnmannust 2017 Uccjooǥǥâst Tsarssijooǥǥ vueʹllǩeâuŋŋsest.

Suudvuõiggâz mieʹldd aaʹššin ij leämmaž čuäʹjtum, što rajjtõõzz säʹmmlaid leʹčče leämmaž tuejjeempoodd kueʹllnaaʹli suõjjlem diõtt vieʹltʼtemes tååim. Rajjtõõzzid leäi suudvuõiggâz mieʹldd vueiʹtted veâuseed nåkam kueʹllšeeʹllma, kååʹtt ij naaudâž vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt da KP-suåppmõõžž 27 artikla meâldlaž suej.

Vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da oouʹdeed ǩiõlâs da kulttuurâs. Sääʹmkulttuuʹre koʹlle jeeʹrab mieʹldd säʹmmlai äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj– kueʹlstummuš, puäʒʒhåidd, meäccjummuš, uussmõš da noorrmõš di sääʹm ǩiõtt-tuâjj. ÕM meer- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki suåppmõõžž 27 artikla mieʹldd tõin riikkin, koin lie meersaž, åskldõõǥǥlaž leʹbe ǩiõlʼlaž uuʹccbõõzz, näkam uuʹccbõõzzid kuulli oummuin ij vuäǯǯ ǩeʹldded vuõiggâdvuõđ õõutsââʹjest jeärrsi jooukâs vuäzzlaivuiʹm naaudčed jiijjâs kulttuurâst.

Suudvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥ jie leäkku veâl lääʹjjviõkksa.

Lââʹssteâđ

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi 

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sarita Kämäräinen
jieʹllemvueʹǩǩ- da pirrõslääʹǩǩpiisar
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi

Snimldõk: Terhi Tuovinen

Säʹmmlai dommvuuʹd luâttsuõjjlemaaʹšši diõtt noorõʹtteš Njeäʹllmest

Pirrõsministeria, Lappi JJP-kõõskõs, Meäʹcchalltõs da Sääʹmteʹǧǧ noorõʹtte Luâttsuõjjlemtegga Njeäʹllmest 10.-11.8.2022. Luâttsuõjjlemteʹǧǧ lij säʹmmlai dommvuuʹd riikk jânnmi luâttsuõjjlummšest vaʹstteei veʹrǧǧniiʹǩǩi da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâj oouʹdeei juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstum kaaunõõttmõš. Tän eeʹjj väʹlddteema leäi Aanarjäuʹrr da tõn vuuʹd sääʹmkulttuur.

Kaaunõõttmõõžž aalǥâst mõʹnneš čõõđ vuässõõtti vueʹsspieʹli ääiʹjpoddsaž ǩiõčldõõǥǥid, mâŋŋa tõʹst vuäjjneš tän eeʹjj teema ǩiõttʼtõõllma. Vuässõõtti vuäjjne jeeʹrab mieʹldd aanarsääʹm kulttuuʹre, Aanarjääuʹr čääʹccvuuʹd vuâkka da tõn ouddnummša di Aanarjääuʹr tuuʹlvtummša. Luâttsuõjjlemteʹǧǧ tobdstõõđi veâl ÕM veärraaunâs- da mäddtäällorgaan (FAO) veärrstaanrapoʹrtte, koonn õhttân vueʹssen ǩiõttʼtõʹlleš Njeäʹllmest jälsteei aanarsäʹmmlai veärr-riâšldõõǥǥ.

Luâttsuõjjlemteʹǧǧ kõʹllʼji še Aanar Kirakkajooǥǥâst da tobdstõõđi jååʹttmen åårrai jokkvuuʹd oouʹdab vuâkka sättmõʹšše di kuuʹǯ koođđâmvuuʹdi laaddmõʹšše.

– Vuässõʹttem vuõssmõs vuâra Luâttsuõjjlemtegga da muʹst lij šiõǥǥ miõll tän kaallšõs õhttsažtuâjjkaaunõõttmõõžž diõtt. Âânam tääʹrǩes äʹššen, što piâssâp saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr, vaajted teâđaid da seämmast tobdstõõttâd säʹmmlai dommvuuʹd jiijjâsnallšemvuõʹtte, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧest Luâttsuõjjlemtegga vuässõʹtte II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, jieʹllemvueʹǩǩ- da pirrõslääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, jieʹllemvueʹǩǩpiisar Laura Olsén-Ljetoff, pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär da saaǥǥtempiisar Johanna Alatorvinen. Luâttsuõjjlemteʹǧǧ lij noorõõttâm eeʹjjest 2002 ääʹljeeʹl meäʹrmeâldlânji. Koronapandemia ääiʹj kaaunõõttmõõžžid lij šõddâm kuõiʹt eeʹjj kõskk. Pueʹtti kaaunõõttmõõžž jäʹrjstet eʹpet pueʹtti eeʹjj.

Snimldõk: Vueʹssen prograammâst Luâttsuõjjlemteʹǧǧ tobdstõõđi aanarsääʹm veärrkulttuuʹre da jeäʹǩǩesveärran suõvsteš Aanarjääuʹrest koddum šaapš. Snimldõk: Johanna Alatorvinen/ Sääʹmteʹǧǧ. 

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.

Tobdstõõđ vasttõõzzlaž turiist raʹvvjõʹsse sääʹmkulttuuʹre da saaʹmi dommvõudda

Toobdak-a sääʹmkulttuur da saaʹmi dommvuuʹd naaʹlid da peeitaid ǥu jiijjad kårmmnääd? Teʹstte teâđad ođđ sääʹmturiʹsmme õhttneei teâttkõõjjõõzzin da ǩiõčč sääʹmturiism obbvääldlaž ǩeâllʼjemvuõđ animaatio. Sääʹmteeʹǧǧ lij õlmstâttam sääʹmturiism jooʹttiraʹvvjõõzz pâʹlddmateriaalineez addrõõzzâst www.samediggi.fi/saamelaismatkailu.

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.
Kartt: Sunna Kitti

Jooʹttiraʹvvjõs pâʹlddmateriaalineez lij tillʼlõvvum tââvas puõʹtti turiistid da ouddâl puki saaʹmi dommvõudda puõʹđjid ođđ turismmsueʹrj tuâjjlaid da tåimmjid da tõn vueiʹtet äuʹǩǩeed še mättmateriaalân turismmsueʹrj uʹčteeʹlid di mättʼtõõđjid. Seiddõs õlmstââʹttet ååʹn eŋgglõsǩiõʹlle da lääddas.

– Takai tiettummuš sääʹmnaroodâst, saaʹmi historiast da modeeʹrnest sääʹmõhtsažkååʹddest lij veâl oolâžnallšem da täujja še ouddkäddmõõžži euʹnneem. Saaʹmid kuõskki tuõđmeâldlaž teâđ lââʹzztummuš da liâvtummuš še turismmsueʹrj pääiʹǩ lij aaibâs vääžnai, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Tuäivam, što sääʹmtuʹriism jooʹttiraʹvvjõs vääʹldet vaiddsânji âânnmõʹšše da tõt äuʹǩǩad vueiʹtlva määŋgaid tåimmjid. Haaʹleep smeʹllkâʹtted turiistid tuejjeed vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei vaalšummšid, ǥu sij reiʹssje saaʹmi dommvuuʹdest, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

Sääʹmturiism da saaʹmi dommvuuʹd jiijjâsnallšemvuõđid vuäʹpsteei jooʹttiraʹvvjõs lij tuejjuum ääiʹjpoddsaž vaʹǯǯtõõzzid vaʹstteeʹjen, sääʹmõhtsažkååʹdd da -kulttuur lokku väʹlddjen da ciʹsttjeeʹjen digitaalʼlaž materiaalpaʹǩaatten. Jooʹttiraʹvvjõõzz lââʹssen seiddõs âânn seʹst obbvääldsaž ǩeâllʼjemvuõđ aicclmeei animaatio, turiism pueʹttiääiʹj kaartid, veiddsõs sääʹmturiʹsmme da saaʹmi dommvõudda tiʹllʼlõõvi turiʹsmme õhttneei sannõõzz di mättjum tääidaid teʹsttjeei teâttkõõjjõõzz.

– Seiddõs õõlǥat veâl siõmmna pueʹrummuž sannõõzz lââʹssen, leša tõt lij še digitaalʼlaž materiaalipaʹǩaat ouddõs. Materiaalpaʹǩat lij hieʹlǩeld peeiʹvtemnalla, tâʹl ääiʹjpoddsaž turiism treeʹndid da vaʹǯǯtõõzzid lij hiâlpp reagâʹstted soorčeeʹl tõʹst, mäʹhtt turismm vaaikat pääiklažnarood aʹrǧǧe da juʹhlle leʹbe sääʹmkulttuuʹre da tõn pueʹrrjieʹllma, särnn haʹŋǩǩõõzz plaaneei Kirsi Suomi.

Vasttõõzzlaž turismm teâđast åårram kueʹssen pääiklaž põõrtâst

Sääʹmjânnmest turistt lij kueʹssen pääiʹǩest, koʹst säʹmmlai argg da juuhl liâ pieʹǩǩ ärvvsaž jieʹlli kulttuurimaall raajeeʹl spesiaal kulttuurkueʹstelm, kååʹtt lij saaʹmi ââʹjjäiggsaž päiʹǩǩ. Täʹst jieʹlli kulttuurkueʹstlmest vueiʹtlvââʹstet sääʹmkulttuur jieʹllemviõkksažvuõtt da serddmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid.

Meeʹst pukin lij vasttõs õhttsaž pueʹttiääiʹjest juõʹǩǩåʹrnn toʹben, koozz tuâjjam da laauʹǩi seurrjummuž vuälla. Tuejjeep õõutsââʹjest täʹst peeiʹvest vasttõõzzlab da eettlânji ǩeâllʼjeejab, što še puõʹtti puõlvvõõǥǥin lij puk tät mooččâsvuõtt da reeʹǧǧesvuõtt jieʹllemnalla da ǩiõččlâʹsttemnalla.

Sääʹmteʹǧǧ priimi 24.9.2018 Vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism tåimmjem-vuâđđjurddi -vuäppõõzz, koozz vasttõõzzlaž turiist da turiism Jooʹttiraʹvvjõs pâʹlddmateriaalineez vuâđđââvv. Sunna Kitti kärttõs aicclmâtt eettlaž raʹvvjõõzz saaǥǥ tõʹst, mäʹhtt tåimmjed, što pueʹttiäiʹǧǧ leʹčči vasttõõzzlab da eettlânji ǩeâllʼjeejab säʹmmlai dommvuuʹdest tuärjjeeʹl sääʹmkulttuur tuõʹllʼjummuž juätkkjemvuõđ.

Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam veäʹǩǩtieʹǧǧ mättʼtõs- da kulttuurministeriast jooʹttiraʹvvjõõzz valmštem diõtt da čõõđ viikkmõʹšše.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak JuusoSaaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kirsi Suomi
Plaaneei, Vasttõõzzlaž sääʹmturismm haʹŋǩǩõõzz
010 839 3118 / 0405945492
kirsi.suomi@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 c §. Tuâjjan lij jm. vaalmštõõllâd sääʹm jieʹllemvueʹjjid da tõi õõudâsviikkma kuulli aaʹššid vääʹldeeʹl lokku sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ di tuåimmjed jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd valmštõõllʼjen. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân on veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹzzen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Veeʹrj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur, sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ, sääʹmvuuʹd da -jieʹllemvueʹjji di vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teäddseännamoodd. Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2706,50 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 30.4.2022 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?034d31fd

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 1.4.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrjsâjjsažvuõđ

Tuâjjan lij odm. valmštõõllâd säʹmmlai jieʹllemvueʹjjid da tõi ooudâsviikkmõʹšše õhttneei aaʹššid vääʹldeeʹl lokku säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâtt di tåimmad jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd čiõlǥteeʹjen. Jieʹllemvueʹǩǩpiisar tuâj liâ meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 b §. Tuâjj älgg vueiʹtlva sõrgg da peštt jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj ooccâm- da vaalšemproseeʹss ääiʹj (n. 2–3 mp). Sääʹmteʹǧǧ puätt tän sâjjsâžvuõđ poodd uʹvdded teâttân ooccâmnalla jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj, di nääiʹt tuâjast älšmam ooumže tät lij šiõǥǥ podd tobdstõõttâd jieʹllemvueʹǩǩpiisar tuâj siiskõʹsse di tåimmvõudda.

Šiõttõsvuâđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõudldem škooultõs da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõš õõlǥat pueʹrr sääʹmkulttuur, sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ, sääʹmvuuʹd da -jieʹllemvueʹjji di vaaldšemvuõđlai tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččniʹžže reâugmõʹšše, pueʹrr organisâsttmõš- da teäddǩiõrddâmpâstlvažvuõđ. Tuâjast jääʹǩǩtet 1 määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II-III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2706,50–2645,46 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz di sääʹmvuuʹdest reâuǥeen 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss. Ooccmõõžž tuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 23.3.2022 mõõneeʹst addrõõzzâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?a7b9a3d2

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 8.3.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹǧǧ nuäjjââtt mädd- da meäʹcctäälminiʹsttra puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggmõššân da puäʒʒskääđlääʹjj meâldlaž mõõntõõllmõõžž jåʹttʼtem diõtt

Sääʹmteʹǧǧ õlmstõõʹtti 28.2.2022 ääv ǩeeʹrj mädd- da meäʹcctäälminiʹstter- da meäʹcctäällminiʹstter Jari Leppääʹje. Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt ǩeeʹrjstes mädd- da meäʹcctäälminiʹstter Leppääʹje puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggmõʹšše da puäʒʒskääđlääʹj meâldlaž mõõntõõllmõõžž jåʹttʼtem diõtt jooʹtti tääʹlv beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧ kåčč miniʹstter Leppä tobdstõõttâd vaʹlljeei vuâkka säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddin.

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio. Snimldõk: Johanna Labba da Ville Fofonoff.

– Kåččap miniʹstter Leppä, da še jeeʹres aaʹššid valmštõõli da tõʹst mieʹrreei oummuid, tobdstõõttâd vaʹlljeei vuâkka säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddin. Haaʹleep čuäjʹted, što jieʹtt lij šurr da veäʹǩǩ vieʹltʼtem, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso

Sääʹmteʹǧǧ lij saǥstõõllâm ääʹššest mädd- da meäʹcctäällministerian 18.2.2022. Ministeria ij tâʹl vuäinnam taarb jåʹttʼted puäʒʒskääđlääʹj meâldlaž mõõntõõllmõõžž, ǥu ministeria eeʹttǩeeʹji mieʹldd tääʹlv puäʒʒjeällmõõžžid jeät vueiʹt ââʹnned čoʹrstemvueʹǩǩnallšeʹmmen, ǥu âʹbrrmeäʹr liâ leämmaž vännaz. Ni še õõudbeäʹlnn cõggi tååim puäʒʒpråppummši veäʹlttummšen jiâ leäkku ministeriast valmštõõllmõõžžâst.

– Lij samai hueʹnes äʹšš, što ministeria lij tuejjääm šuureʹld säʹmmliʹžže puäʒʒhoiddu vaikkteei tuʹmmstõõǥǥ tåʹlǩ âʹbrrmeäʹri vuâđald, särnn 2. väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

– Håʹt-i kuâlddvõõʒʒ čiŋŋâlvuõtt määŋgain dommvuuʹd paalǥâskååʹddin lij jooʹtti tälvva leämmaž mååžna, kuâlddvõcc lij samai kõrr, mõõn diõtt puõccuin lij määŋgain paaiʹǩin vaiggâd kuäivvad porrmõõžž. Tõt miârkat, što puõccu vueʹlǧǧe jååʹtted rääuhteʹmmen pueʹrab viistsõõʹjid da tõid jõõudât mâŋŋa ooccâd da viǯǯâd. Lââʹssen kooi-ne paalǥâskooʹddi vuuʹdest kuõpp lij torkkâm veiddsõs vuuʹdin puõccui ââʹnnem porrmõõžž. Puk täk ääʹšš õõlǥči väʹldded ministeriast lokku puäʒʒskääđlääʹj suåvldummšest tuʹmmjeen, juätkk Aikio.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
 Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Mädd- da meäʹcctäällministeriast jiâ uuʹd tuärjjõõzz puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggmõʹšše jiâ-ka jooʹtti tääʹlv pieʹǩǩeld – pieʹǩǩin paalǥâskooʹddin vueʹǩǩ lij katastrofaalaž

Sääʹmteʹǧǧ da mädd- da meäʹcctäälministeria saǥstõʹlle 18.2.2022 sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § saǥstõõllâmõõlǥtõõzz meâldlânji jooʹtti tääʹlv puäʒʒpråppummši ooudbeäʹlnn cõggmõõžžâst di lääʹjj puäʒʒekonomia kuõskki skääđai koʹrvvummšest (puäʒʒskääđlääʹǩǩ) suåvldummšest jooʹtti tääʹlv čoʹrstemvueʹǩǩnallšem puäʒʒjeällmõʹšše. Saǥstõõllmõõžžâst jeät piâššâm õõutmiõllsažvuõʹtte.

Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩii saǥstõõllmõõžžin, što riikk õõlǥči jåʹttʼted nuʹt õõudbeäʹlnn cõggi tååimid puäʒʒpråppummši cõggmõššân ǥu puäʒʒskääđđlääʹjj da asetõõzzz meâldlaž mõõntõõllmõš čoʹrstemvueʹjji tuõttâm diõtt jooʹtti tääʹlv pieʹǩǩeld. Mädd- da meäʹcctäälministeria tuõđi saǥstõõllmõõžžin, što tõt ij eʹtǩǩed puäʒʒskääđlääʹjj meâldlaž mõõntõõllmõõžž jåʹttʼtemnalla, jiâ-ǥa ååʹn leäkku ni plaaneem vueʹlnn ouddtuʹmmjeeinallšem ekonoomlaž tuärjjõõzz puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggâm vääras. Ministeria mieʹldd tääʹlv puäʒʒjeällmõõžžid jeät vueiʹt ââʹnned čoʹrstemvueʹǩǩnallšeʹmmen, ǥu âʹbrrmeäʹr liâ leämmaž occnja. 

– Leäʹp samai maantõõttâm saǥstõõllmõõžž lopp-puättmõʹšše da tõõzz, što mädd- da meäʹcctäällministeria ij fiʹtte puäʒʒhååid katastrofaalaž vueʹjj, håʹt-i tõʹst leäʹp čiõlggsaaʹnin siʹjjid mainstam, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Täʹst lij ååʹn pieʹǩǩeld kõõččmõš še säʹmmla puäʒʒhååid ja sääʹmkulttuur pueʹttiääiʹjest. Jõs tuärjjõõzz puäʒʒpråppummši veäʹlttummša jeät vuäǯǯ da puäʒʒskääđlääʹjj meâldlaž mõõntõõllmõõžž še jiâ alttâd, vuäitt tät nääiʹt mõõnnâd tõõzz, što pukin ij leäkku teänab vueiʹtlvažvuõtt juäʹtǩǩed jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõõžž, juätkk Juuso.

Määŋgain säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddin lij ååʹn samai väʹǯǯlõs vueʹǩǩ. Čâhčča kuâldai suuʹddes määdd ool, mii jååʹđti määŋgain paaiʹǩin puõccui porrmõššân âânnmi šââddai kuõppjummša. Muõtt lij lââʹssen tääʹlv poodd jiõŋŋâm kõrrmuõttân, koon diõtt puäʒʒkuäivõs vuuʹdin lij vaiggâd kuäivvad porrmõõžž määŋgain paaiʹǩin.

– Leäm piâkkõõttâm mädd- da meäʹcctäälministeria äʹšštobddmõõžžâst. Ministeria seuʹrrai puäʒʒhååid vueʹjj tåʹlǩ âʹbrrmeäʹri vuâđald. Tät jååʹđat tuʹlǩǩummša, koon mieʹldd puäʒʒjeällmõõžž jiâ leʹčči čoʹrstemvueʹǩǩnallšem, jiâ-ǥa skääđ puäʒʒhoiddu leʹčči šõddâm. Ministeriast jiâ leäkku ni måkam teâđ ouddmiârkkân puäʒʒkuäivõõzzi kuõppjummšest leʹbe kõrrmuõttjest da tõʹnt õõlǥči-i raukkâd Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzzâst čiõlǥeed vueʹǩǩ da skääđ jeeʹres beäʹlnn, särnn nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

Sallivaara paalǥâskååʹddest jieʹtt lij samai šurr

Tuâǥǥbeäʹlnn oranss koolpeǩ-keäʹpprin Sallivaara paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi čõhččpikalõõzzâst. Snimldõk: Inga-Briitta Magga.

Sallivaara paalǥâskååʹdd vuuʹdest täʹlvv lij leämmaž katastrofaalaž. Kålggmannu looppâst kuâldai suuʹddes maddu da mâʹŋŋlubust õõʹbri mäŋgg peeiʹv, mii kasttii muõtti maddu. Tän seuʹrrjõssân muõtt lij jiõŋŋâm kõrrmuõttjen maddu. Pukveeʹzz paalǥâskååʹdd vuuʹdest tåʹlǩ vitt proseeʹnt lij leämmaž ââʹnteei puäʒʒkuäivõssân tääʹlv poodd.

Sallivaara paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi lij samai piâkkõõttâm puäʒʒjieʹllemvueʹjj peäʹlest. – Tät lij jieʹllem ja pråppummuš kõõččmõš. Jieʹttvieʹǩǩ õõlǥči vuäǯǯad tâʹl ǥu jieʹtt lij. Jõs veäʹǩǩ ij puäʹđ, jõuʹdde mäŋggaz puäʒʒhoiʹddjeei looppted jieʹllemvueʹjj tän peeiʹv mâŋŋa, särnn Näkkäläjärvi.

Juʹn čâhčča puõccui friskkvuõđâst kuâsttji tõt, što kuõbbâr jiâ leämmaž. Puõccu âʹnne kuõbbrid čâhčča porrmõššân da nåʹrre ruõkkâmpueiʹd pueʹtti tääʹlv vääras. Ääiʹjbuž katastrofftääʹlvest lij eman äiʹǧǧ mõõnnâm kueʹhtt eeʹjj, jiâ-ǥa puõccu leäkku õsttâm jällʼjed kuddnalla.

– Čâhčča kåʹddempuäʒʒmeäʹr leʹjje vännaz, tõʹnt puäʒʒhoiʹddjeeʹji puäđõõzz kuâđđje vännsen. Ååʹn mäŋggaz liâ tõn vueʹjjest, što õõlǥči pâʹstted lââʹsspoorrted puõccuid, leša tieʹǧǧ jeäʹla. Mõõnni neäʹttlest pikalõõzzâst puärrsab puäʒʒhoiʹddjeei leʹjje samai piâkkõõttâm tõʹst, mäʹhtt škornnai puõccu leʹjje tän poodd eeʹjjest, juätkk Näkkäläjärvi.

Sallivaara paalǥâskåʹdd sâjjdâtt Aanar kååʹdd viõstâr beäʹlnn. Šuurmõs pieʹǩǩin paalǥâskåʹdd sâjjdâtt Lemmenjooǥǥ meermieʹccest da Pääʹnntuõddâr poostjânnam vuuʹdest. Paalǥâskååʹdd vuʹvddšorrâdvuõtt lij âlddsin 3000 ǩilomettarčiõkk-kõõsk.

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
 Puheenjohtaja
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Iisko-Henrik Näkkäläjärvi
Sallivaara paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed
040 481 7212

Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum haʹŋǩǩõõzzid

Säʹmmlai dommvõudda kuulli Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd sääʹmkulttuur vaarad veeidasvuâlaž maalmi ooccmõš. Vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da malmmooccâmlååʹppooccmõõžž käʹtte veezz Lappi paalǥâskååʹdd saujjbeäʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij piâkkõõttâm vuuʹd säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzin da puäʒʒhååid raajõõzzi suõjâst.

 – Malmmooccmõš da kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum tuʹtǩǩummuž vaaree Lappi paalǥâskååʹddest vueʹǩǩâʹttemvuâla säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji pueʹttiääiʹj. Jo-ba Lappi paalǥâskååʹdd õhtt vueiʹvvpikalõspaaiʹǩin lij kuâđđjam vaʹrrjõõzz vuâlla, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Puäʒʒhååid kõskksab rajlmid koʹlle vueʹzzmeärkkam- da pikalõspääiʹǩ äiddriâžldõõǥǥineez. Kuåivâslääʹjjest lij šiõttuum paaiʹǩin, koin kuåivâsmineraali ooccmõštuâj ij vuäǯǯ spraavâd. Näkam liâ odm. muõrrkarddâz da jälstummša leʹbe reâuggmõʹšše jurddum raajâlm privatt šelljvuuʹdineez. Säʹmmla jiâ vueʹǩǩâtt äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez mäddvuäʹmstemvuõiggâdvuõđ tuõrvin. Mieʹrrkõõski âânnmõõžžâst åårrai, suåppmõõžžid vuâđđõõvi puäʒʒhååid raajâlm kuâđđje suõjtää.

Sääʹmjânnam pirrõs hiâvteš kuuʹǩǩeld Lappi vääinast. Čäccõõzzi ǩeässtummuš tuʹlvvaauʹdid jååʹđti narood päkksirddu da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttem cõggnummša. Luâđreeʹǧǧesvuõđin tuʹmmjummuž lij ânnʼjõžääiʹj määŋg jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ vasttõõzzâst, ij-ǥa ni ǩii ǩiõčč aaʹššid sääʹmjieʹllemvueʹjji ǩiõččâmvueʹjjest. Ouddmiârkkân paalǥâsjårrõʹsse vuâđđõõvi sääʹm puäʒʒhååid odd tuõʹllʼjed viõkkšõs palggsi vaajtõõllmõõžž da šiõttlõõvvâd pirrõõzz muttsid lij huânnʼnam. Säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđ jiõčč tuʹmmjed õuddnem liinjin liâ ǩeäʹʒʒnõõvvmen ooudâs. Sääʹmteʹǧǧ õõlǥat tååimid tän õuddnem jåårǥlâttmõššân.

 – Huõll pueʹttiääiʹjest teädd sääʹmjieʹllemvueʹjji vueʹǩǩõõʹttjid. Säʹmmlaid dommvuʹvdden čuäjtum vuuʹdest iʹlla vueiʹtlvaž jieʹlled krååʹma luõttu likktõõli haʹŋǩǩõõzzi tuuʹlv. Vueʹǩǩ lij samai vaiggâd Lappi paalǥâskååʹddest. Kuåivâslääʹjj suåvvtummšest âlgg uʹvdded ânnʼjõž šoorab teäddärvv säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte alggmeeran tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Kuåivâsveʹrǧǧneǩ iʹlla õõlǥtem iʹlmmted Sääʹmtegga ooccâmtuâjaid kuõskki vaʹrrjõõzzin. Geologia tuʹtǩǩeemkõõskõõzz karttkääzzkõs lij ååʹn säʹmmlai oʹdinakai vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad ääiʹjpoddsaž teâđaid jiijjâs võudda tillʼlõõvi malmmooccmõõžžâst – tuõđi pâi eŋgglõsǩiõlin da päiʹǩǩteâttsuåvldõõzz vaaldšeeja.

– Teâđ da vaikktemvueiʹtlvažvuõđid jiijjâs jieʹllempirrõõzz kuõskki haʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd juõǩǩʼka vuäǯǯamnalla, juätkk Aikio.

Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kueʹsǩǩe vitt malmmooccâmlååʹppooccmõõžž, koin õõutâst lij kõõččmõš ääiʹjbu lååʹv muʹttmest da oođummšest, nellj raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da õhtt vaʹrrjõsiʹlmmtõs. Raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin VA2021:0055 Urkk lij läittamââʹnteei 24.12.2021 räjja.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Snimldõk: Maria Mäki / Sámediggi

Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli kuåivâslääʹjj oođummšest – huõll säʹmmlai vuõiggâdvuõđi di luâđ määŋghämmsažvuõđ tuõrvvmõõžžâst lij šurr

Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria da Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmje jooulmannu 10. peeiʹv sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldla saǥstõõllâmproseeʹss kuåivâslääʹjj oođummšest. Saǥstõõllâmproseʹss altteeš čâhčča 2020 da saǥstõõllmõõžž piʹštte õhttseʹžže âlddsin 30 čiâss. Sääʹmteʹǧǧ tuejjii vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid maŋggu kuåivâslääʹjj paragraʹffe, leša pâi mueʹdd paragraaff pääiʹǩ vuåǯǯuš saǥstõllum kuhttu vueʹssbeäʹlid toođteei puäđõs.

“Miõl ǩeässmõš maalmi ooccmõʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest lij lâssnam mõõnni aaiʹjin. Leäm samai piâkkõõttâm tõʹst, mâin naaʹlin luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõš da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš pââʹstet tuõrvvâd ođđ kuåivâslääʹjjest. Leäʹp tuejjääm kuåivâsläkka vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid täi tuõrvvâm vääras, leša tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria liikkeemväärr eʹtǩǩõõzzeem mieʹldd tåbddai åårram raajjlaž da riʹjttjetem”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ 2. väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Saǥstõõllmõõžžâst vuåǯǯuš õõutmiõllsažvuõtt sääʹmkulttuuʹre da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzid õhttneeʹjid vaikktõõzzid tillʼlõvvum čiõlǥtõsmõõntõõllmõõžž ooudâsviikkmõõžžâst. Saǥstõõllmõõžžin iʹlla kuuitâǥ vuõǯǯum puäđõõzz, koin pââstčeš tuõrvvâd säʹmmlai sââʹjj da vuõiggâdvuõđ alggmeeran kuåivâslääʹjj suåvvtummšest.

Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeriast ij leämmaž õudldõs saǥstõõllâd puki paragraaffi siiskõõzzâst, ouddmiârkkân 50 § peäʹlest. Kõõččmõõžžâst paragraaff lij säʹmmlai beäʹlnn miârkteei, ǥu tõʹst meäʹrtõõlât odm. mõõn täässʼsaž vaikktõõzzid kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummšest vueiʹtte šõddâd säʹmmlai õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez leʹbe muđoi tuõʹllʼjed sääʹmkulttuur säʹmmlai dommvuuʹdest.

“Saǥstõõllmõõžžin kuâđđji raʹvves tåbdd tõʹst, što Lääʹdd riiʹǩǩe lij vääžnai, što jiâ kuåivâståimmjeeʹji toiʹmmjummuž vaiggsmââttče pueʹttiääiʹjest. Tän vuâđđjurddji jääʹǩǩtummšest toobdât åårram vaalmâš tiʹǧǧeed nuʹt alggmeerai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest ǥu luâđ määŋghämmsažvuõđâst,” juätkk Aikio.

Sääʹmkulttuurâst lij vuõigg õhttvuõtt luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõʹšše da säʹmmlai äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj da jieʹllemnääʹl liâ šõddâm luâđ määŋghämmsažvuõđ seeiltummšen, di nääiʹt täʹst ǩiõččâmvueʹjjest kulttuur seillmõš tuärjjad biodiversiteeʹtt suõjjõõzz, mâta tuõđžet Lääʹdd biodiversiteeʹtt – strategia da toiʹmmjemprograamm 2012–2020 teâuddjâʹttem da vaikktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst.

Ânnʼjõž tååimin kuåivâslääʹǩǩ ij tuõrv säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid

Kuåivâslääʹjj šeâttmõõžž jiâ ânnʼjõž tååimin õõlǥât kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ jerreed, mäʹhtt kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummuš di jeeʹres mäddââʹnnemmaall õõutâst vaaikte säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte vueʹǩǩâʹtted ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez.

“Lååʹppsmiõttmõõžžâst sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji suõjjân tuejjuum šeâttmõõžži miârktõs iʹlla lååʹppvueʹjjest teâuddjam, ij-ǥa säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid leäkku nääiʹt põsttum tuõrvvâd vueʹjjest”, särnn Aikio.

Ânnʼjõž lääʹjj 50 § suåvvtummuž tuʹmmjeen lååʹppveʹrǧǧneeʹǩǩ õõlǥči jeäʹrbi mieʹldd ärvvtõõllâd rââʹžžat-a miõttum lååʹpp miârkteeinalla säʹmmlai dommvuuʹdest õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid leʹbe muđoi tuõʹllʼjed da õõuʹdeed sääʹmkulttuur leʹbe nuõrttsaaʹmi jieʹllemåårrmõõžžid da vueiʹtlvažvuõđid vueʹǩǩâʹtted jieʹllemvueʹjjeez sääʹmvuuʹdest.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd kuåivâslääʹjj 50 §:st lååʹv miõttmõõžž cõggan meäʹrtõllum miârkteei rââʹžžeem tääʹss ij kuuitâǥ riʹjtte tuõrvvâd säʹmmlaid vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹtt tuõrvvum vuõiggâdvuõđ teâuddjummuž tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõl, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji ǩiõččât põõššinalla kuullâm pieʹǩǩen sääʹmkulttuur. Staanvuõtt- da ǩeʹmikaalkoontâr iʹlla nääʹit võl kuâđđam ni õõut lååʹv miõđǩani Sääʹmteeʹǧǧ õuʹdde puʹhttem äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid tillʼlõõvi negatiivlaž vaikktõõzzin huõlǩani. Tän määinast Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad ” miârkteei rââʹžžeem” -kriteeʹr muʹttem čõõđ kuåivâslääʹjj konteeʹkstest ååʹblka ”õccnja šuurab häitt leʹbe rââʹžžeem”.

Tuâj vueʹlnn åårrai kuåivâslääʹjj oođummuž täävtõssân lij pueʹreed kuåivvsi pirrõs-suõjjummuž da toiʹmmjemõudldõõzzid. Lââʹssen täävtõssân lij raʹvvjed nuʹt kuåivvsi priimmeeivuõđ pääiklânji ǥu äʹššvuäzzlai vaikktemvueiʹtlvažvuõđid. Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd täid täävtõõzzid jeäʹla kuåivâslääʹjj valmštõõllâmtuâjast tän määʹttest välddam lokku.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Snimldõk: Ville Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt Aanar da Suäʹđjel vuuʹd vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥid

Staanvuõtt – da ǩeʹmikaallkoontâr (Tukes) lij kuåivâslääʹjj vuâđald 14.10.2021 priimmâm Arctic Minerals Exploration AB kueʹhtt vaʹrrjõsiʹlmmtõõzz Aanar da Suäʹđjel kooʹddi võudda. Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥid, ǥu malmmooccmõš da kuåivâståimmʼmõš jiâ suåv õʹhtte säʹmmlai dommvuuʹd läđđaz luâđ, kaallšõs čäccõõzzi da säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjivuiʹm.

Tuʹmmstõõǥǥi mieʹldd vaʹrrjeei miârktõssân lij tuejjeed vuuʹdin viõrrâmǩeäʹdǧǧooccmõõžžid da geolooglaž kaartʼtõõzzid di ooccâd võudda malmmooccâmlååʹv mââimõõzzâst eeʹjj 2023 poodd. Vaʹrrjum vuuʹd käʹtte õhttseʹžže nuʹt 943 ǩilomettarčiõkk-kõõsk šoora vuuʹd Aanar kååʹdd vuuʹdest da 890 ǩilomettarčiõkk-kõõsk šoora vuuʹd Aanar da Suäʹđjel kooʹddi vuuʹdest.

Vaʹrrjum vuuʹd sâjjdâʹtte obbvuõđstes säʹmmlai dommvuuʹdest, vuässas sääʹmvuuʹdest, koolm paalǥâskååʹdd vuuʹdest di tääʹrǩes čäccõõzzi luʹnn. Vaʹrrjum vuuʹdin sâjjdâʹtte nuʹt še vuäʹmm sääʹmtääl da Njeäʹllem aassâmkueʹstelm ko’lle väʹlddkååddlânji kaallšõs kueʹstelmvuuʹdid. Vuuʹdin vueʹǩǩââʹttet jeeʹresnallšem säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid.

– Vaʹrrjõstuʹmmstõk šiõttad säʹmmlaž äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩniiʹǩǩid pannsnäätnas vuâkka, koʹst jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemvueiʹtlvažvuõđ huânnʼne čõõđ ääiʹj. Nuõr jiâ vieʹltǩani tuõst äʹlǧǧed äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩneʹǩǩen, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Tuâj vueʹlnn åårrai kuåivâslääʹjj oođummuš lij tääʹrǩes säʹmmlaid. Kuåivâslääʹjj oođummšest lij vieʹltʼteeʹm väʹldded lokku säʹmmlai sââʹjj alggmeeran da säʹmmlaid nuʹt meersaž lääʹjjšiõttummšest ǥu meeraikõskksaž suåppmõõžžin še tuõrvvum vuõiggâdvuõđ.

– Kuåivâslääʹjj suåvldummšest âlgg uʹvdded ânnʼjõõžž šuurab teäddarvv säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte alggmeeran tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs ǩiõlâs, kulttuurâs da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez. Ååʹn vueiʹttep tåʹlǩ seuʹrrjed paaldâst, ǥu säʹmmlai dommvuuʹd määdd vaʹrrjet kuåivâståimmʼmõšše, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd Sääʹmtegga, Saaʹmi siidsåbbra di äʹššvuäʹmsteeja paalǥâskådda âlgg täʹǩǩeed vueiʹtlvažvuõtt ceäʹlǩǩed da läittad tuejjuum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin. Viõǥǥâst åårrai kuåivâslääʹjj nuäjja Sääʹmtegga jeät tååimat kuõrtõõzzid vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin, kook tillʼlâvve säʹmmlai dommvõudda, jiâ-ǥa Sääʹmteeʹǧǧest leäkku läittamvuõiggâdvuõđ Tukes vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin.

Kõõččmõõžžâst åårrai Tukes vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin vuäitt läittad Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa 22.11.2021 mõõneeʹst (37 peeiʹv tuʹmmstõõǥǥ uʹvddempeeiʹvest tõn mieʹrräigga looǥǥkani). Läittad vuäǯǯ tõt, koozz tuʹmmstõk lij tillʼlõvvum leʹbe koon vuõiggâdvuõʹtte, õõlǥtemvuõʹtte leʹbe ouddõʹsse tuʹmmstõk tâʹlles vaaikat.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi