Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla lääʹǩǩpiisar veeʹrj

Lääʹǩǩpiisar väʹlddtuâjjan lij toiʹmmjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki aaʹšši valmštõõllʼjen da õuʹdde puʹhttjen Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšmest. Veeʹrj lij mieʹrr tieuʹdded 1.10.2021 ääʹljeeʹl. Tuâj meäʹrtâʹvve Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 25 § mieʹldd.

Sääʹmteeʹǧǧest puäʹtte leeʹd 1.1.2022 looǥǥeeʹl kuõʹhtt lääʹǩǩpiisar veeʹrj, mõõnn ǩeeʹjjest tuâjai oʹđđest jäʹrjstõõllmõš lij jååʹttmen da ååʹn ooccâmnalla åårrai vergga vuäiʹtte juätkast kuullâd še õuddoummutuâj. Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) meâldlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij vuõiǥâstiõđ kandidaatt tuʹtǩǩõs (õllʼjab õllškooultuʹtǩǩõs) da säʹmmlaid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš di sääʹmǩiõlltäidd. Veeʹrj oʹnstam håiddmõõžž õõudâs vieʹǩǩat veâl  šiõǥǥ sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõš, pueʹrr ruõcc/taarr ǩiõl da eŋgglõsǩiõl täidd, odd seännad tuâjjteädd puârast di persoonlaž siõtlvažvuõtt õuddoummutuõjju. Veeʹrj tieuʹddmest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz III/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 3194,73 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi lõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tuejjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 19.7.2021 räjja mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4c85841c

Lââʹssteâđaid oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. +358407262688 leʹbe pia.ruotsala(at)samediggi.fi Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.www.samediggi.fi

18.6.2021 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ toođvaž Lappi leett väʹlddõõzz tuʹmmstõʹǩǩe maaccted Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv valmštõõllma

Lappi leett väʹlddõs tuʹmmii täʹbbe ǩiđđmannu 17. peeiʹv maaccted Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv valmštõõllma. Väʹlddõs tuʹmmii ääʹššest jiõnin 43-3. Tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki mieʹrǩǩummšid jaukkeet puõʹtti mäddkåʹddkääʹvest.

Sääʹmteʹǧǧ lij toođvaž Lappi leett väʹlddõõzz tuʹmmstõʹǩǩe maaccted Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 valmštõõllma. Puõʹtti mäddkåʹddkääʹvest jaukkeet Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki mieʹrǩǩummšid.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso rämmaš, što systemaattlaž da viiššlõs, eeʹǩǩpõõʹjid juätkkjam tuâjj lij pohttam tääzz. – Leäm samai kuärǥast, što väʹlddõõzz vuäzzla lie kuullâm mij jiõn da tuʹmmääm ainsmâʹtted sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji pueʹttivuõđ jaukkeeʹl ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšid kääʹvest. Tät oudd ååsk tõõzz, što Lappist oummu jie leäkku väjldâttam Sääʹm meer, håʹt valmštõõllmest lij systemaattlânji põrggum priimmâd ruʹvddčuõkku liinj, ceälkk Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto vuässõõđi väʹlddõõzz såbbra, koʹst jueʹtǩi Sääʹmteeʹǧǧ väʹlddem beäʹl õuʹdde pohttmõõžž. – Fiin, što säʹmmlai huõlid kuʹlle da vaʹldde tuõđâst. Haaʹlääm späʹssbõõššâd Lappi leett väʹlddõõzz da pukid, kook lie toiʹmmjam ääʹšš õõuʹdeem beäʹlest. Âânam tuõđi täʹrǩǩen, što toiʹmmjeei pirr vuuʹd kueʹdde õhttsaž õõudâsvaʹsttõõzz sääʹmkulttuur puõʹtti ääiʹjest, tuâtt Koivisto.

– Lij jõnn hiâlptõs, što Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki mieʹrǩǩummšid jaukkeet mäddkåʹddkääʹvest. Čõõđ mõõneeʹn ruʹvddčuâǥǥas leʹčči jååttam puki koolm sääʹm ǩiõlljoouk õõđvuuʹdi čõõđ. Tuäivam tuʹmmstõõǥǥ raaveem nuõri ååsk puõʹtti äigga da tõõzz, što säʹmmlai dommvuuʹdest vuäitt še puäʹđlvest tuejjeed säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥasmieʹrǩǩummuš lij vuâsttlõsttum veiddsânji

Sääʹmteʹǧǧ da määŋg jeärraz lie määŋg vuâra jeeʹres beäʹlvälddmõõžžin da ceäʹlǩǩmin pohttam õuʹdde vuâsttlâsttmõõžžâs Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšest mäddkåʹddkävva ni čõõnteʹmmen. I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto lij vuässõõttâm Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem äʹšštobddivuäzzliʹžžen Lappi leett halltõõzz såbbrid da pohttam toʹben še õuʹdde säʹmmlai vuäinnmõõžžid ruʹvddčuâǥǥaslinjjummšest. Lââʹssen Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas lij tuõttum joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria tuejjtem čiõlǥtõõzzâst tääl beäʹlnn tuʹššen.

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjõõđi pâʹsslâšttam-mannust 2021 Lappi leett väʹlddõʹsse Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linjjjummuž jaukkeem beäʹlest mäddkåʹddkääʹvest mâŋŋa tõʹst, ko Lappi leett halltõs tuʹmmii eʹtǩǩeed mäddkåʹddkääʹv priimmʼmõõžž väʹlddõʹsse.

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto(at)samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

Loʹsses tääʹlv puäʒʒhoiddu šõõddtem skääđaid âlgg koʹrvveed vuõiggvuõđmeâldlânji

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥid čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 loʹsses šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõõžž šõõddtem puäʒʒskääđai vuõiggvuõđmeâldlaž koʹrvvummuž da puäʒʒjieʹllemvueʹjj juätkkjummuž staanâm diõtt.

Čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ- da muõttjeällmõš leʹjje Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzz mieʹldd samai loʹsses da puäʒʒhoiddu čuuʹt vaiggâd. Paalǥâskooʹddi õhttõõzz laʹsǩǩeem mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm hääʹvjõõzz lie 23 miljoon euʹrred da skääđai vaaiktõs juâkkai nuʹtt neellj eeʹjj äigga.

– Ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõš lij pešttam riikk tääʹzzest toolkteʹmes kuuʹǩǩ da puäʒʒhåiddai vueʹrdde õinn teâđ skääđđkoʹrvvõõzzi meäʹrest da tõʹst, juuʹrdet-a šõddâm skääđaid ni koʹrvveed, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Leo Aikio.

Seʹlvv lij, što puäʒʒhoiddu lij šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjjest jurddum skääđđ da tõt lij tuõttânčuäʹjtemnalla Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzzâst, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjummšest di pråppääm puõccui meäʹrest. Seʹlvv lij še tõt, što puäʒʒhoiddu vueʹrddmest lij lââʹzz skääđđ jooʹtti eeʹjj juätkkan aainâs kuõiʹt pueʹtti eeʹjj ääiʹj vueʹss- da kåʹddempuåtti kõččâm häämast.

– Peʹcclõõžžam čuuʹt vueiʹtlvaž koʹrvvõõzzid aiggum teäʹǧǧmeäʹrest di koʹrvvõõzzid kuulli jiõččvaʹstteemvuässõõzzin. Puäʒʒhoiddu šõddâm skääđai koʹrvvummuž âlgg jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji pukid puäʒʒvuäʹmsteeʹjid, koid lie šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjj meâldlaž skääđ, juätkk Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm skääđaid õõlǥči šiõttlõs vueʹzzin suåvlted takai skääđkoʹrvveemvuõiggâdvuõđlaž vuâđđjurddjid, koid kooll jeeʹrab mieʹldd tõt, što šõddâm skääđ koʹrvveet tiuddmeärrsiʹžžen. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm mädd- da meäʹcctäällministeriaaʹje, što skääđai koʹrvvummšen põõrǥčet ainsmâʹtted nuʹtt jooʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2020-2021 ko pueʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2021-2022 EU miõttâm pâʹjjraaj meâldlânji 10 miljoon euʹrred (õhttsiʹžže. 20 milj. €).

Puäʒʒskääđđlääʹjj 1 § mieʹldd lääʹjj jurddjen lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piâssâd pâʹjjel veiddsõs da vueʹrdǩaʹnes puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain. Puäʒʒskääđđlääʹjj õuddtuâjai mieʹldd laaʹjjin lij jurddjen vueiʹtlvâʹstted mõõntõõllmõõžž, koin vuäitčeš jåʹttlõnji väʹldded mâŋŋa katastroof šõddâm ââʹnnma koʹrvveemriâšldõõǥǥ, koin staanât jieʹllemvueʹjj juätkkjummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ da mädd- da meäʹcctäällministeria tuõʹllʼje 30.3.2021 sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain da tõi koʹrvvummšest.

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl.. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea jåʹttlõttum seuʹrrjummša

Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij ouddam njuhččmannu 1. peeiʹv Lääʹddjânnma jurddjes da siâzztõõzzâs kuuleeʹl meerlažvuõiggâdvuõđid da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki meeraikõskksaž õõlmâs-suåppmõõžž (KP-suåppmõš) teâuddjummša. Komitea vaaʹldi tiuʹddepiijjmõõžž jåʹttlõttum seuʹrrjummša siâzztõõzzid, kook kueʹsǩǩe säʹmmlai vuõiggâdvuõđid.

Komitea siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg jåʹttlâʹtted sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemproseeʹss säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjem diõtt jeäʹrben ns. sääʹm-mieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn. Lââʹssen âlgg taʹrǩstõõllâd viõǥǥâst åårrai lääʹjjšiõttummuž da vuõʹjjid, koin vuäitt leeʹd vaaiktõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da õuddõõzzid, mieʹldd looǥǥeeʹl õõuʹdeemhaʹŋǩǩõõzzid da kuåivâsfabriikk toiʹmmjummuž. Lääʹddjânnam âlgg ainsmâʹtted, što miârkteei konsultâsttmõš säʹmmlaivuiʹm teâuddai jurddjest vuäǯǯad sij luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž.

Siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg smiõttâd ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâsttmõõžž da lââʹzzted tuâjas ainsmâʹtted tõn, što halltõõzzâst da  pääiklaž veʹrǧǧniiʹǩǩin, pååʹlsin, viârteeʹjest da suʹvddjin lij vueʹǩǩsõs škooultõs ciʹsttjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid alggmeeran.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje siâzztõõzzi tiuʹddepiijjmõõžžâst pâʹsslâšttam-mannu 26. peeiʹv 2022 räjja mõõneeʹst.

– Seʹlvv lij, što Lääʹddjânnam âlgg tåimmapiijjâd ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem jurddjid da siâzztõõzzid jeäʹrben sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzz beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ âlgg ååʹn jååʹttmen åårrai oođeemproseeʹssest muʹtted KP-suåppmõõžž meâldliʹžžen, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Komitea toobdast Lääʹddjânnam čõõđ viikkâm tååimaid õõuʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, mieʹldd looǥǥeeʹl jååʹttmen åårrai  tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomitea vuâđđummuž. Komitea õõlmâst kuuitâǥ huõlâs tõʹst, što sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ jeäʹrben jiõnnvuõiggâdvuõttmieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn, ij ni õinn leäkku muttum tõn nalla, kååʹtt stään säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Jeänab nuuʹbbi õõri ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥ sueiʹnnmannu 5. peeiʹv 2019 da halltõõzz tuʹmmstõk leeʹd jårrââʹstǩani leʹbe cõõjǩani sääʹmteʹǧǧvaalid kuâsttje leeʹd vuâsttlõõžži komitea uʹvddem čåuddmõõžživuiʹm, tuâtt ooumažvuõiggâdvuõttkomitea.

Vueʹǩǩsânji vääʹldeeʹl komitea nääiʹt raportâʹsttem-mõõntõõllmõõžžâst tuâtt Lääʹddjânnam juäʹtǩǩem KP-suåppmõõžž vuâstta, håʹt tõt lij kuõʹhtt eeʹjj mââiårra vuäǯǯam komitea viârteei tuʹmmstõõǥǥid õhttnaž oummi läittmõõžžid kuõskki aaʹššin. – Neuʹrr lij, što Lääʹddjânnam Ij koʹrjjeʹče ooumažvuõiggâdvuõttneeʹrtummšid. Ooumažvuõiggâdvuõđi beäʹlnn jeät vuõittu suärddjed tõi jânnmi tässa, koin vaʹlljeet mâid ooumažvuõiggâdvuõđid viiǥǥât čõõđ, peʹce ooumažvuõiggâdvuõđid âlgg viikkâd čõõđ tiuddân, juätkk Juuso.

Komitea peʹcclâstt lââʹssen rapoortivuiʹm, koi mieʹldd tååimai vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst ââʹnet pannsõs kriteeʹrid. Tät veekk tõõzz, što veʹrǧǧneeʹǩǩ jie ooʹnnest saǥstõõllmõõžžin vuäǯǯad säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž. Komitea vuâmmaž  še Lääʹddjânnam mâŋŋnummuž ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâʹsttmest.

KP-suåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžž vuåpp čõõnteʹmes äʹšštobddivuäzzlain nårrjeei ooumažvuõiggâdvuõttkomitea. Lääʹddjânnam čiččmad mieʹrräiʹǧǧrapoort taʹrǩstõʹlleš komitea õõlmâs virtuaal’laž vuârrsaǥstõõllmõõžžâst 2.-4. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust 2021.

Komitea eŋgglõsǩiõllsaž jurddi da siâzztõõzz (pdf)

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ hueʹnad neezzni sââʹj puäʒʒhååidast

Sääʹmteʹǧǧ räukk ciâlkâlm õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩest da tääʹssärvv-väʹlddneeʹǩǩest puäʒʒhåiddji čårstummšest di neezzni da åummai kõskksaž panntääʹssäärvast sâjjsažveäʹǩǩriâšldõõǥǥâst. Viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ õõuʹdad vueʹrddem- da piârluõvâsvuõttčårstummuž da nääiʹt hueʹnad neezzni sââʹj puäʒʒhååidast.

Kuva: Elli-Marja Hetta

Čårstummušõlmman nuʹtt, što puäʒʒhåiddjin ij leäkku vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad sâjjsažvieʹǩǩ šõddeem leʹbe päärna leʹbe adoptiopäärna hååid vääras.

– Sääʹmteʹǧǧ peʹcclâstt sääʹm puäʒʒhåiddaineezzni määŋgvuâđlaž čårstummuž, koonn viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ veâl tââʹđstes raavad. Lij neuʹrr, što lääʹjjšiõttummšest lij äʹšš, kååʹtt hueʹnad neezzni puäʒʒhååid harjjtem õudldõõzzid. Neezznid õõlǥči jäänab pukin naaʹlin älšmâʹtted puäʒʒhååid sizz, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Ânnʼjõž riâšldõk tuejjat puäʒʒhåiddaineezzni rââʹžžab sââʹj õõl veâl tõn, što puäʒʒhåiddaiåumma, leʹbe puäʒʒhåiddai puk veeʹzz, jie vueiʹt seämmanalla vuässõõttâd päärnai håiddmõʹšše. Puäʒʒpiârrjin vasttõs piârrjest nårrai täujja tõn piârvuäzzlä õõl, koonn väʹlddtuâjj lij koon-ne jeeʹres sââʹjest ko puäʒʒhååidast. Tääuʹjmõsân tät vueʹǩǩ kuâskk neezznid.

Sääʹmteʹǧǧ lij tuejjääm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria beälla eʹtǩǩõõzz puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj peeiʹvtummšen. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii ministeriaaʹje, što puäʒʒhåiddjid staančeš peeiʹvtõõzz mieʹldd vuõiggâdvuõđ sâjjsažveäkka eeʹǩǩluõvâs vääras, säuʹrsmâttmõõžž da reâuggpâʹstlvažvuõđ tuõʹllʼjeei toiʹmmjem vääras, puõcci päärna hååid vääras, vueʹrddempoodd, šõddeem di päärna da adoptiopäärna hååid vääras, vuâlla koolmekksa päärna hååid vääras di armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz čõõđtem vääras.

Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriain sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlânji puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj peeiʹvtem pirr Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz vuâđald.

– Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria lij haaltem õõuʹdeed da peeiʹvted lääʹjj mij eʹtǩǩõõzz vuâđald. Tän diõtt leäʹp raukkâm tääʹssärvv-väʹlddneeʹǩǩest di õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩest ciâlkâlm viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj tääʹssärvv- da õõutverddsažvuõttǩiõččâmkuuʹlmest. Tuäiv mieʹldd pâʹsttep tän mieʹldd õõuʹdeed neezzni sââʹj puäʒʒhååidast, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ ciâlkâlmraukkmõš õõutverddsažvuõttväʹlddnekka da tääʹssärvv-väʹlddnekka puäʒʒhåiddji čårstummšest di neezzni da åummai kõskksaž panntääʹssäärvast sâjjsažvieʹǩǩriâšldõõǥǥâst

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹlf. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹlf. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku liʹnjjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest

Lappi leett halltõs tuʹmmii 1. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust priimmâd Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 da eʹtǩǩeed, što Lappi leett väʹlddõs preemm kääʹv såbbreʹstes 17. peeiʹv ǩiđđmannust 2021. Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linjjummuš pââšš mäddkåʹddkääʹvest jõnn vuâsttlummšest huõlǩani. Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Lappi leett väʹlddõʹsse Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linnjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest.

– Lappi lett tuõʹllai ǩidd Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkkust, håʹt ruʹvddčuâǥǥas linjjõs ij siskkân joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria valmštõõllâm joottlõkriâšldõkplaaʹne iiʹjjid 2021-2032. Ååʹn leʹčči äiʹǧǧ še Lappi leettast väʹldded lokku tuõttaaʹššid da luõppâd linjjummšest, ij-ka tuõʹllʼjed säʹmmlaid teâđteʹmmen pueʹtti kuõiʹtlo eeʹjj ääiʹj, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteʹǧǧ da määŋg jeärraz lie määŋg vuâra jeeʹres beäʹlvälddmõõžžin da ceäʹlǩǩmin pohttam õuʹdde vuâsttlâsttmõõžžâs Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšest mäddkåʹddkävva ni čõõnteʹmmen. I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto lij vuässõõttâm Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem äʹšštobddivuäzzliʹžžen Lappi leett halltõõzz såbbrid da pohttam toʹben še õuʹdde säʹmmlai vuäinnmõõžžid ruʹvddčuâǥǥaslinjjummšest. Lââʹssen Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas lij tuõttum joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria tuejjtem čiõlǥtõõzzâst tääl beäʹlnn tuʹššen.

–  Säʹmmla da määŋg jeeʹres toiʹmmjeei lie pohttam vuäinnmõõžžeez õuʹdde da vuâđđtõõllâm vuäinnmõõžžeez čõõđ proseeʹss ääiʹj. Ceäʹlǩǩmin, mušttʼtõõzzin, beäʹlvälddmõõžžin da jeeʹres tooiʹmin ij leäkku leämmaž vaaiktõs Lappi leett halltõõzz beälla, håʹt vuâđđtõõllmõõžž ruʹvddčuõkku negatiivlaž vaaiktõõzzin säʹmmlai jieʹllempirrõʹsse, ǩiõʹlle, õutstõʹsse da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid lie seeʹlv, juätkk Koivisto.

Sääʹmteʹǧǧ lij mäddkåʹddkääʹv pirr uʹvddmes ceäʹlǩǩmest tuõttâm, što vuâđđlääʹjj 17.3 § di KP-suåppmõõžž 27 artiklast jååʹđtum sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld câʹǧǧe Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku raajjmõõžž. Čõõđ mõõneeʹn haʹŋǩǩõs rââžžeʹče miârkteeinalla alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da õõuʹdeed kulttuurâs tuejjteeʹl tõõzz nåkam miârkteei hääiʹt koonn vuâđđlääʹjjest juuʹrdet. Sääʹmteʹǧǧ lij še pohttam õuʹdde, što ruʹvddčuõkku raajjmõš miârkteʹče säʹmmlai da jeeʹres oummi päkkseerdaid, mii leʹčči ÕM alggmeerai čõõđtõõzz 10 artikla vuâstta.

Väʹlddkååddlaž joottlõkriâšldõkplaan iiʹjjid 2021-2032 da Lääʹdd aarktlaž politiikk strategia lie pueʹrmõs ääiʹj valmštõõllmest. Plaanid jie siskkân säʹmmlai dommvuuʹd luâddai ruʹvddčuâǥǥaslinnjõõzz, peʹce kuhttu plaan miõđtâʹlle halltõsprograʹmme ǩeeʹrjtum linjjummšid. Linnjõõzz kueʹsǩǩe Kemi-Haaparanta-ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz liâdggtummuž da Lääʹdd ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz õhttummuž nânnsubun Ruõcc  ruʹvddčuâǥǥas-säimmsa da tõn mieʹldd meeraikõskksaž täʹvverjoottlõõǥǥ jååttmõõžž Taarr Narvik årra. Looǥǥ Saamelaiskäräjien lausunto valtakunnallisesta liikennejärjestelmäsuunnitelmasta vuosille 2021-2032

Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹvv 2040 lij juurd leeʹd vaalmâš ǩeâđđa 2021 da tõt kuâskk Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddid. Looǥǥ lââʹzz Lappi leett neʹttseeidain: https://www.lapinliitto.fi/aluesuunnittelu/maakuntakaavoitus/vireilla-olevat-maakuntakaavat/pohjois-lapin-maakuntakaava/

Lââʹssteâđ

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, t. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, t. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, t. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Ma. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, t. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Säʹmmlai jieʹllemvueʹjj da kulttuur harjjtummuš lij vuâđđtõllum mäinn pueʹtted jânnma

Riikksuåvtõs čoouǥii ođđeeʹjjmannu 22. peeiʹv jânnmapueʹttem rajjtõõzzid Lääʹddjânnmest. Ođđ rajjtõõzz puõʹtte viõʹǩǩe 27.1. da tõk lie viõǥǥâst 25.2. räjja. Muttsivuiʹm põõrǥât ǩieʹppeed rââst raaj pueʹtti joottlõõǥǥ ođđ koronavirusmuttsi leävvnummuž cõggâm diõtt. Riikksuåvtõõzz tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd sääʹm jieʹllemvueʹjj da kulttuur harjjtummuš lij vieʹltʼteʹmes da  vuâđđtõllum mäinn pueʹtted jânnma.

Riikksuåvtõõzz tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd siiʹsǩraajjvalvvmõõžž maacctõõzz ääiʹj säʹmmla vuäiʹtte jååʹtted rââst Lääʹddjânnam da Ruõccjânnam di Lääʹddjânnam da Taarrjânnam kõskksaž mäddraaji da raajj-jooǥǥi luâttvuejjamneävvaivuiʹm še jeeʹres sââʹjest ko raajjrâstldempaaiʹǩi mieʹldd. Tuʹmmstõk kuâskk Lääʹddjânnam raaj rââst jååttmõõžž. Siiʹsǩraaji rââst jååʹttmen âlgg väʹldded lokku še viõǥǥâst åårrai Taarrjânnam da Ruõccjânnam veʹrǧǧniiʹǩǩi meärrõõzzid da vuäppõõzzid. Ruõššjânnma jååʹttmen âlgg väʹldded lokku mõõk lie viõǥǥâst åårrai Ruõššjânnma veʹrǧǧniiʹǩǩi meärrõõzz.

Lappi raajjväärdtõk valmštââtt vueiʹtlvaž raajjrâstldempaaiʹǩi äävaiåårramaaiʹji rajjtummša viõstâr- da tâʹvvraajin. Jos äävaiåårramaaiʹjid rajjtet ooumažjoottlõõǥǥ beäʹlnn, teʹl äävaiåårramaaiʹji åålǥbeäʹlnn raaj rââst jååʹttem diõtt raajjrâstldempääiʹǩest oummuin õõlǥteʹčeš raajjrâstldemlååʹv.

Lååʹppmõõntõõllmõõžžin vuäitčeš tän vueʹjjest vueiʹtlvâʹstted vieʹltʼteʹmen  ǩiõččum ooumažjoottlõõǥǥ raajjrâstldempaaiʹǩi äävaiåårramaaiʹji åålǥbeäʹlnn, õuddmiârkkân kriittlaž suõʹrji tuâjjla da sääʹm jieʹllemvueʹjj da kulttuur harjjtummuš. Lappi raajjväärdtõõǥǥ vaʹstteemvuuʹdest raajjrâstldemlååʹv miõttmõõžžâst tuʹmmad raajjväärdtõõǥǥ mieʹrreei. Jos raajjrâstldempaaiʹǩi äävaiåårramaaiʹjid tuʹmmeet rajjted,  teʹl ääʹššest teâđtet õuʹddel rajjtõõzzi viõʹǩǩepuättmõõžž.

– Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹnlmest lij vääžnai, što sääʹmõhttsažkååʹddest lij veiddsânji teâtt da säʹmmlaid kuõskki aaʹšši pirr teâđtet. Raajjtõppmõõžž lie vaaiktam sääʹmoummid veiddsânji da leäʹp tuejjääm tõn õuʹdde, što riikk vuâmmšeʹče  sääʹmvuuʹd vuällmõõžž neellj riikk voudda, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Raajjväärdtõkstroiʹttel vuäʹppast raajjrâstldemjoottlõõǥǥ pirr

Raajjväärdtõkstroiʹttel vuäʹppast meerlaid raajjrâstldemjoottlõõǥǥ pirr teʹlfoonâst da neʹttpååʹšt mieʹldd. Kääzzkõs lij vuäǯǯamnalla lääʹddǩiõʹlle, ruõccǩiõʹlle da eŋgglõsǩiõʹlle čiâss 8-16 kõskksaž ääiʹj nââmrest 0295 420 100.

Raajjväärdtõkstroiʹttel vuäppõõzz raajjrâstldem vääras koronapandemia ääiʹj (lääddas)
https://raja.fi/rajaliikenne-ohjeet-korona 

Jânnmapueʹttem rajjtõõzzid čoouǥât 27.1. (lääddas)
https://valtioneuvosto.fi/-/1410869/maahantulon-rajoituksia-kiristetaan-27.1

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Lääʹǩǩpiisar Kalle Varis teʹl. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs uuʹdi õõlmâsceäʹlǩǩem piõggviõǥǥ puuʹtʼtem pirr sääʹmvuuʹdin – Haʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPN) noorõõđi 25.1.2021 tiuddsåbbra, koʹst SPN  saaǥǥjååʹđtummuš serddji Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest Taarr Sääʹmtegga pueʹtti 16 määnpââjas. Tiuddsåbbar õʹnneš ougglõsõhttvuõđin.

Tiuddsååbbar ǩiõttʼtõõli jm.. Lääʹdd saaǥǥjååʹđteeipââʹj toiʹmm-mušttlõõzz di saǥstõõli piõggviõǥǥ ââʹnnmest sääʹmvuuʹdin da priimi äšša kuulli õõlmâsceäʹlǩǩem. Õõlmâsceäʹlǩǩem mieʹldd SPN kaiʹbbai, što sääʹmvuuʹd piõggviõkkhaʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš (free, prior and in-formed consent; FPIC). Õõlmâsceäʹlǩǩem vuäitt lookkâd tääiǥ. Sååbbar priimi še ođđ toiʹmmplaan Taarr saaǥǥjååʹđtempââʹj vääras. Toiʹmmplaan käunnai tääiǥ.

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtummuš lij leämmaž Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest 19.9.2019 vueʹljeeʹl, da Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei lij leämmaž Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen. Tän õõl še SPN nuõriluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđtummuš lij leämmaž Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzzâst.

Koronaviruspandemia vaaikti saaǥǥjååʹđteeipâjja

Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđtempââʹj väʹlddtäävtõssân leʹjje jm. Sääʹmǩiõli ämmat- da resursskõõskõs Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjem põõžžtummuš, tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž õõuʹdummuš di alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi pueʹrummuš ÕM seʹst.

Saaǥǥjååʹđteeipâjja di SPN toiʹmmjummša vaaikti jiânnai eeʹjj 2020 aalǥâst älggam koronaviruspandemia da tõn puʹhttem čoʹrstemvueʹǩǩ. Pandemia di čoʹrstemvueʹjj diõtt SPN halltõõzz såbbrid õʹnneš ougglõs-såbbren lokku vääʹldǩani halltõõzz vuõssmõs såbbar ođđeeʹjjmannust 2020, koon õʹnneš Aanrest. Pandemia diõtt meeraikõskksaž såbbrid, konfereeʹnsid, seminaarid di jeeʹres toiʹmmjummuž ij pâʹzzlâšttam-mannu 2020 mâŋŋa leäkku še jäʹrjstum fyyslaž noorõõttmõšân, nuʹtt-ba SPN meeraikõskksaž toiʹmmjummuš leäi tän määinast normaalâst ooʹccab.

Pandemia vaaikti še sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konferenssa, koon leäi mieʹrr ââʹnned påʹrǧǧmannust 2020. SPN halltõs tuʹmmii seʹrdded konfereeʹns ââʹnnemnalla påʹrǧǧmannust 2021. Konfereeʹns lij mieʹrr jäʹrjsted Aanrest.

SPN lij Taarr, Ruõcc da Lääʹdd Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, koʹst še Ruõššjânnam sääʹmorganisaatio vuässâʹtte õhttsažtuõjju taʹrǩǩõõllʼjen. SPN tiuddsåbbrest suåvtõõzz eeʹttkõʹstti koolm Tâʹvvjânnmest da Ruõššjânnmest noorâʹtte õõutsâjja uuʹccmõsân õʹhttešt eeʹjjest. SPN pârgg jiijjâs toiʹmmjummšest õõuʹdeed jeeʹres Tâʹvvjânnmin Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž õhttsažtuâj da tõt ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuõskte säʹmmlaid meeran rââst raaji. Tõt eeʹttkâstt Tâʹvvjânnmi vuuʹdest jälsteei säʹmmlaid täujja ouddm. meeraikõskksaž õhttvuõđin. 

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kõskkvuõđstes eeʹttkõʹsttjid SPN õõut vaalpââjas vuârstes, da jooʹtti vaalpââʹjest eeʹttkõʹsttjen lie:

Tuomas Aslak Juuso (väärrneʹǩǩen Leo Aikio)

Anni Koivisto (väärrneʹǩǩen Juha-Petteri Alakorva)

Pirita Näkkäläjärvi (väärrneʹǩǩen Magreta Sara)

Anne Nuorgam (väärrneʹǩǩen Asko Länsman)

Karen-Anni Hetta (väärrneʹǩǩen Irja Seurujärvi-Kari)

Tauno Ljetoff (väärrneʹǩǩen Veikko Feodoroff)

Niko Valkeapää (väärrneʹǩǩen Ulla-Maarit Magga)

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz halltõõzzâst Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâʹstte Tuomas Aslak Juuso (väärrneǩ Leo Aikio) da Anni Koivisto (väärrneǩ Leo Aikio). SPS õhttsažtuâjjsuåppmõõžž mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ poliittlaž njonnaž âʹlǧǧe vuässõõttâd vuäzzliʹžžen SPS halltõõzz toimmjummša.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, teʹl. 0505747629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso: Kuåivâslääʹjj oođõs lij säʹmmlaid tääʹrǩes äʹšš

”Kuåivâslääʹjj oođummuš lij säʹmmlai beäʹlest õhtt tän poodd tääʹrǩmõs lääʹǩǩšiõtteemhaʹŋǩǩõõzzin. Intreeʹssi risttreeid da tõi ärvvtõõllmõš, säʹmmlai dommvuuʹd luâđ rââʹžžesvuõtt da jiiʹjjesnallšemvuõtt, sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld da tõõzz kuulli vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš, luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš da sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji pueʹttiäiʹǧǧ lie kõskksaž ääʹšš, koid ođđ lääʹjjšiõttummuš âlgg väʹldded lokku”, ceälkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Jååʹttmen åårrai kuåivâslääʹjj oođeem täävtõsân lij pueʹreed kuåivvsi pirrõs-suõjjlummuž da toiʹmmjemoudldõõzzid. Täävtõsân lij veâl raaveed nuʹtt kuåivvsi priimmʼmõõžž pääiklânji ko vueʹssbieʹli vueiʹttemvuõđid vaaikted.

Kuåivâslääʹjj oođummuž tuärjjeei tuâjj-joukk lij raukkâm tuâjjses lââʹssääiʹj eeʹjj 2021 loopp räjja, što intreʹssveʹrddõõllmõõžž vueiʹtet tuejjeed kaʹttjen da seʹlvtõõzz puʹhttem vueiʹtet väʹldded mieʹldd tuõjju. Intreʹssveʹrddõõllmõõžžin juuʹrdet kuåivâshaʹŋǩǩõõzz aauʹǩi da hääitai vieʹssummuž, koon vuâđald ärvvtõõlčeš, vueiʹtet-a haʹŋǩǩõʹsse miõttâd lååʹv. Kuåivâstooiʹm äuʹǩǩen puuʹtet täujja õuʹdde reâuǧteeivuõđ di kuåivvsin vuåǯǯum aunnsid. Häittan lie tobdstum jeeʹrab mieʹldd kuåivâstooiʹm pirrõsvaaiktõõzz, vueiʹtlvaž rajjtõõzz jeeʹres jieʹllemvuõʹjjid da vaaiktõõzz jeeʹres mäddââʹnnma.

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio

Sääʹmteʹǧǧ lij juʹn ääiʹjben määŋgain õhttvuõđin eʹtǩǩääm tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeera, što kuåivâslääʹjj meâldlaž lååʹpp-proseeʹssin õõlǥči vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž da vuåppâm vääras vuâđđeed čõõnteʹmes ärvvtõõllâm- da vuåppâmorgaan. Orgaan tuâjaid kuulči säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid vaaikteei toiʹmmjummuž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš di vuåppmõš.

”Vueʹrddep intreʹssveʹrddõõllmõõžž valmštõõvvâm. Seʹlvv lij, što lååʹppveʹrǧǧneeʹǩǩ jie ânnʼjõõžžâst vueiʹn pirrõõzz da sääʹmkulttuur õhttvuõđ, jie-ka toobdâst kuåivâstooiʹm pirrõʹsse šõõddtem muttsi vaaiktõõzz sääʹmkulttuuʹre da vueiʹttemvuõđiđ harjjted sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, ceälkk II väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar õõʹni vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž kuåivâslääʹjj oođeem pirr čõhččmannust 2020. Saakkvuâr âânnam vuäzzla puʹhtte saǥstõõllmõõžžâst õuʹdde huõl ânnʼjõž kuåivâspolitiikkâst da aainâs õuʹdde pueʹđi Ij kuåivvsid Lääʹddjânnam Ǩiõttmaddja -kampaanj tuâjj Jeänõõǥǥ tuõddârluâđ da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji beäʹlest.

”Ođđ kuåivâslääʹjjest âlgg staanâd säʹmmlaid tuõtt vaaiktemvueiʹttemvuõđid kuåivvsid kuõskki tuʹmmstõktuâjast säʹmmlai dommvuuʹdest. Peʹccel lij vueiʹnned, mõõn nallšem ǩiõʹjjid kuåivâstoiʹmm kuâđđ luõttu. Tät lij mij dommpäiʹǩǩ. Jeäʹp mij jiijj še mõõn jeärrsi dommpaaiʹǩid rââʹžžeed sij jieʹllemnaaʹlid da vueiʹttemvuõđid harjjted jieʹllemvuõʹjjid”, juätkk Aikio.

Tuâǥǥaž:

  • Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria lij jåttʼtam kuåivâslääʹjjšiõtteem oođummuž  Marin halltõsprograʹmme siskkneei ǩeeʹrjõõzzi vuâđald šiõtteeʹl kålggmannust 2019 lääʹjjvalmštõõllâmhaʹŋǩǩõõzz lääʹjj muʹttem diõtt.
  • Valmštõõllmõõžž tuärjjeem diõtt lij vuâđđuum kuåivâslääʹjj oođeem tuâjj-joukk. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen tuâjj-jooukâst lij Tiina Sanila-Aikio da väärrneʹǩǩen jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl.. 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

Vs. lääʹǩǩpiisar Kalle Varis teʹl. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

Vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, teʹl. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer@samediggi.fi

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Pirrõsministeria da Sääʹmteʹǧǧ saǥstõʹlle ääimaslääʹjj pirr

Pirrõsministeria da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti tuõʹllʼje sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9. § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid ääimaslääʹjj pirr mââibaarǥ  kålggmannu 27. peeiʹv. Halltõõzz eʹtǩǩõõzz oođuum ääimaslääʹǩǩen lij mieʹrr ǩiõrggned ǩeâđđa 2021.

Saǥstõõllmõõžžâst Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti puʹhtte õuʹdde vueiʹnlmeezz tõʹst, mõõn nalla säʹmmlai vuõiggâdvuõđid õõlǥči väʹldded lokku ääimaslääʹjjest.

”Ääimasmuttsest lij vaarr aainâs sääʹmkulttuuʹre da tõn äʹrbbvuõđlaž luõttu vuâđđõõvvi jieʹllemvuõʹjjid. Haaʹleep raaveed ääimaslääʹjj oođõõzzâst säʹmmlai vuõiggâdvuõđid alggmeeran da vuässõõttâmvueiʹttemvuõđid ääimaspolitiʹǩǩe”, ceälkk saǥstõõllmõõžžid vuässõõttâm pirrõs- da ääimasminister Krista Mikkonen.

Saǥstõõllmõõžžâst pueʹtte õuʹdde ääimasmuttsa šiõttlõõvvmõõžž ärvv ja šiõttlõõvvmõõžž tuärjjummuš di tarbb raajjâd teâttvuâđ, äʹšštobddiärvvtõõllmõõžž di seuʹrrjummuž ääimasmuttâz vaaiktõõzzin säʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest.

”Haaʹlääm späʹssbõõššâd ministeeʹr tõʹst, što minister lij jiõčč saǥstõõllmen sääʹmteeʹǧǧin. Tõt šâdd hääʹrveld. Sääʹm ääimaspolitiikk oouʹdeem diõtt vuäinam samai tääʹrǩes äʹššen, što ääimasläkka siskkan sääʹm ääimaspaneeʹl di programm ääimasmuttsa šiõttlõõvvâm vääras. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđi lokku välddmõš veiddsubun ääimaslääʹjjest lij tiõrvpuâttam da samai taarblaž”, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Meerlai vuäinnmõõžžid ääimaslääʹjj pirr noorât neʹttkõõjjõõzzivuiʹm

Ääimaslääʹjj oođõõzzâst lij pueʹrmõs ääiʹj jååʹttmen pukid ääv neʹttkuullmõš. Kõõjjõõzz lie kuõʹhtt, da nuuʹbb kõõjjõõzzâst noorât teâđ jeäʹrben tõn pirr, mõõn nalla säʹmmlai vuõiggâdvuõđid õõlǥči ǩeeʹrjeed ääimasläkka. Kõõjjõõzzid vuäitt vaʹstteed sääʹmǩiõlivuiʹm.

Kõõjjõõzzid vuäitt vaʹstteed Otakantaa-seeidain. Kõõjjõõzz lie äävai 12.11.2020 räjja. Vaʹsttõõzzin noorât õʹhtteǩeässmõõžž, koon tooiʹmtet lääʹjj valmštõõlli tuâjj-jouʹǩǩe da õlmstââʹttet pirrõsministeria neʹttseeidain.

Lââʹssteâđ:

Pirrõs- da ääimasministeeʹr spesiaalvieʹǩǩteei Riikka Yliluoma, t. 0295 250 091, riikka.yliluoma@ym.fi

Ääimaslääʹjj oođeei tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, pâʹjj-jååʹđteei Leena Ylä-Mononen, pirrõsministeria, t. 0295 250 023, leena.yla-mononen@ym.fi

Pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, sääʹmteʹǧǧ,  t. 010 839 3184, tiinalovisa.solbaer@samediggi.fi

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, sääʹmteʹǧǧ, t. 010 839 3101, tuomas.juuso@samediggi.fi

Looǥǥ lââʹzz ääimaslääʹjj da tõn oođeem pirr pirrõsministeria neʹttseeidain