Sämitigge uásálist alemuu haldâttâhrievti kejâlmâsân Palsinojast

Sämitigge uásálist 8.-9.9.2020 alemuu haldâttâhrievti toollâm kejâlmâsân Palsinoja kuávlust Anarist. Kejâlmâs ulmen lii selvâttiđ kollekuáivumhaavâin, moh tuáimih Palsinoja pirrâsist, šaddee ohtsâšvaikuttâsâid čácádâhân já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi háárjutmân.

Kejâlmâs lohtâs Sämitige uuccâm väidimlopán Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv adelem miärádâsâst (nr 66/2018/1) mieđettiđ pirâslove maašinlii kollekuáivumân Palsinoja kuávlun. Sämitigge váátá vuosâsajasávt Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv pirâs- já čäcituálulopemiärádâsâi komettem já nubesajasávt čäcitarkkuumân lohtâseijee miärádâsâi lasettem čäcituálulove lopemiärádâssáid.

Sämitigge puáhtá väidimist oovdân, ete Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv pirâslope maašinlii kollekuáivumân sehe čäcituálulope hiäjusmiteh sämmilij hinnáid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid sämmilij päikkikuávlust. Lopekuorâttâlmist iä lah váldám huámmášumán kuávlu sajaduv Pänituoddâr meccikuávlust, iäge meccikuávlulaavâ tárguttâs. Toos lasseen toimâ hiäjusmit sämmilii puásuituálu ekonomâlii kannattetteevuođâ já hárjuttemhinnáid, sehe sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ kuálástem.

Sämitige ovdâsteijen kejâlmâsân uásálisteh II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen, vs. lahâčällee Kalle Varis sehe vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär.

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, puh. 040 621 6505 / 010 839 3180,  leo.aikio(at)samediggi.fi

iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen, puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

vs. lahâčällee Kalle Varis, puh. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär, puh. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Sämitigge kiäsá minister Kiurun puásuituállei loppâive 2019 mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui mäksim keežild

Sämitigge kiäsá peerâ- já vuáđupalvâlemminister Krista Kiurun, ete sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö väärrid ive 2020 lasebudjetist sierâ lasemeriruuđâ puásuituállei loppâive 2019 ain mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui luávdim várás.  

Kiiđâ 2020 ääigi Sämitigge lii toimâttâm iävtuttâs já savâstâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin sehe Eennâmtuáluirâtteijei iäláttâhlájádâs (MELA) ovdâsteijeiguin puásuituállei sajasâšiššeest já ton oovdedmist. Sämitigge lii puáhtám oovdân huolâs sämmilij puásuituállei sosiaaltorvo olášume, pargoost vaijeem já pargokarrieerij kukkom háárán. Toos lasseen Sämitigge lii iävtuttâm, ete laavâ puásuituállei sajasâšiššeest (1238/2014) kolgâččij uđâsmittiđ tienuuvt, ete tot tähidičij puásuituálleid oovtviärdásii sajattuv eres sierâ eennâmtuáluhaamij hárjutteijeiguin.

– Ohtsâškode ráhtuseh asâtteh puásuituálleid távjá jo vuolgâsaajeest eresárvusii sajattâhân eres eennâmtuáluhaamij hárjutteijei háárán. Ličij aaibâs hiäivuttem, ete ive 2019 mävsihánnáá pááccám sajasâšišesajanmáávsuh-uv pásáččii puásuituállei jieijâs mäksimnáál, pááhud II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Ive 2019 puásuituállei sajasâšišesajanmáávsui tárbu lâi eenâb ko maid toi várás väridum meriruttâ sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö budjetist lâi. Taan čuávumuššân MELA ij lah pastam mäksiđ puásuituálleid sajasâšišesajanmáávsuid loppâive 2019 uásild. Taah sajasâšišesajanmáávsuh láá ain mävsihánnáá, mii ovdiist hiäjusmit puásuituállei jo mudoi-uv hästee ekonomâlii tile spiekâstâhlávt vaigâdis täälvi 2019–2020 maŋa. Sajasâšiše lii puásuituállei sosiaaltorvo merhâšittee uási, já ton ulmen lii tuárjuđ puásuituállee pargoost vaijeem, tiervâsvuođâ já toimânaavcâ.

Ive 2019 puásuituállein lâi vuoigâdvuotâ kevttiđ 200 sajasâšišetijmed, mii lii paijeel 100 tijmed ucceeb ko maid ovdâmerkkân eennâmtuáluirâtteijeeh kevttii koskâmiärálávt ive 2019. Ive 2020 puásuituállei sajasâšišetiijmij meeri kepidui ovdiist 80 tijme verd, já tondiet puásuituállest lii tääl vuoigâdvuotâ innig 120 sajasâšišetiijmán puásuituállee kuáttá.

Sämitige uáinu mield tile lii jo vuolgâsaajeest puásuituálu uáinust ekonomâlávt já sosiaallávt killáámettum já aasât puásuituálleid ij-oovtviärdásii sajattâhân eres eennâmtuáluhaamij iäláttâshárjutteijei háárán. Sämitigge kiäsá-uv minister Kiurun, ete sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö väärrid ive 2020 lasebudjetist sierâ lasemeriruuđâ puásuituállei loppâive 2019 ain mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui luávdim várás.

Vetoomus Perhe- ja peruspalveluministeri Krista Kiurulle koskien poronhoitajien sijaisavun maksamista

Esitys poronhoitajien sijaisavun kehittämiseksi

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee išedeijee Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113 / 010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Kove: Tomi Guttorm

Spiekâstâhlii täälvi puásuituálun tovâttem vahâgáid kalga kavnâđ čuávdus

Luánduriggodâhkuávdáš (Luke) čielgiittâs mield täälvi 2019-2020 šoŋŋâ-, muotâ- já luándutile lâi puásuituálun eromâš vaigâd. Palgâsáid tohhum koijâdâllâm mield puásuituálu koloh lasanii 80-90 prosenttid táváliist. Eennâm- já meccituáluministeriö vuárdá lopâlijd tiäđuid njuovvâmpoccui meereest já puásuitáápu stuáruduvâst čoovčâ njuovvâmpaje ääigi.

Čielgiittâs mield luándutile peeleest spiekâstâhlâš tälvi tovâttij puásuituálun merhâšittee lasekoloid já elleetáápuid. Palgâseh árvuštâleh, ete puáttee njuovvâmpaje vyesiprooseent vuállán suulân 45 prosenttân já njuovvâmpoccui meeri páácá 66 prosenttân ovdiist.

– Puásuiiäláttâs kalga pasteđ lyettiđ staatân já toos, ete puásuivaahâglaahâ tuáimá. Tággáár katastrofaallii ive maŋa lii tääl eromâš tehálâš tuárjuđ puásuiulmuid, vâi porovaahâglaavâst ličij ubânâsân merhâšume, iätá II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Laavâ puásuituálun čuáccám vahâgij sajanmáávsust (987/2011) ulmen lii išediđ puásuituálu tuáimeid cevziđ vijđes já vyerdimettum puásuituálun čuáccám vahâgijn. Laavâst luánduluhottesvuođáin já eres hiävvoin uáivildeh spiekâstâhlii šoŋŋâ- já luándutile, mii merhâšitteht iästá poccuid kevttiđ toi táválijd kuátumijd já toovât merhâšittee lasepiemmâm táárbu, toovât mudoi poccui jäämmim tâi hiäjusmit mudoi merhâšitteht poccui máhđulâšvuođâ cevziđ luándust.

– Tääl käibidep jotelis reagistem staatâ sundeest, čoovčâ njuovvâmmeerij vyerdimân ij oovtkiärdánávt lah asto. Lii liijgás ennuv, ete miärádâs kalga vyerdiđ puáttee táálván, tilán kolgâččii kavnâđ čuávdus, juátká saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Luánduriggodâhkuávdáá čielgiittâs, palgâsij kirjetuálu sehe jáámmám poccui meeri čáittá, ete sajanmááksun lii tárbu. Tâi tiäđui vuáđuld kolgâččij pasteđ jo mottoom náál helppiđ puásuituállei ekonomâlávt vaigâdis tile, veikâ lopâliih tiäđuh njuovvâmpoccui meereest já puásuitáápuin puáđáččii-uv maŋeláá, iätá iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen.

Luánduriggodâhkuávdáá mield palgâsáid tohhum koijâdâllâmtutkâmuš pyevtittij árvuštâlmijd já munetiäđu puásuitáápu já njuovvâmpyevtittâs meerijn. Eennâm- já meccituáluministeriö vuárdá lopâlijd tiäđuid njuovvâmpoccui meereest já puásuitáápu stuáruduvâst čoovčâ njuovvâmpaje ääigi, ovdil ko äšši ovdán miärádâstohâmân.

Täälvi 2019−2020 šoŋŋâ-, muotâ- já luándutile spiekâstâhlâšvuotâ já vaikuttâsah puásuituálun -čielgiittâs tohhui eennâm- já meccituáluministeriö pivdem vuáđuld. Luánduriggodâhkuávdáš toovâi puásuivaahâglaavâst (987/2011) uáivildum čielgiittâs muotâtiileest máhđulâš laavâst uáivildum hiävvun sehe ton vaikuttâsâin puásuituálun.

Vala talle ko kyeddim aalgij, te lâi ennuv muotâ já tile eromâš hástulâš kyeddimân. Kove: Johanna Alatorvinen

 

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio puh. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Porgemáánu 9. peeivi ávudijm aalmugijkoskâsii maailm algâaalmugij peeivi

Jieht 9.8.2020 ávudijm aalmugijkoskâsii maailm algâaalmugij peeivi. Peeivi ulmen lii levâttiđ já lasettiđ almolávt tiäđu algâaalmugáid kyeskee koččâmušâin sehe pajediđ oovdân algâaalmugij vuoigâdvuođâi suojâlem já ovdedem merhâšume.

Sämmiliih láá ohtâ maailm algâaalmugijn sehe áinoo Euroop Union kuávlust já Suomâst riävtálávt tubdâstum algâaalmug.  Sämitigge parga juátkojeijee pargo sämmilij aašij já vuoigâdvuođâi ovdedem pyerrin nuuvt aalmuglii ko aalmugijkoskâsii-uv tääsist.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso ana, ete aalmugijkoskâsii maailm algâaalmugij peeivi merhâšume lii tehálâš eromâšávt eidu tiäđu lasettem tááhust.  -Mun tuáivum, ete ovdâmerkkân algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášume finniiččij almolávt eenâb saje jyehipiäiválijn savâstâlmijn já, ete toh valduuččii tuođâlávt huámmášumán sierâ tuáimei juávhust sii pargoost.

Ive 2020 aalmugijkoskâsii maailm algâaalmugij peeivi teeman lii COVID-19 já algâaalmugij naavcah vuástálistiđ tom (eŋgâlâskielân COVID-19 and indigenous peoples’ resilience). Algâaalmugeh pirrâ maailm kärttih kuáhtáđ argâstis sierâlágán hástusijd, já COVID-19 pandemia lii maaŋgâin soojijn toohâm sii tile ovdiist vaigâdubbon.

Ovtâstum aalmugeh (OA) pajedeh oovdân aalmugijkoskâsii maailm algâaalmugij piäiván kyeskee tiäđáttâsâst meid algâaalmugij naavcâid vuáháduđ tilán já uuccâđ sii ärbivuáválii tiätun já vuáháduvváid vuáđudeijee vuovijd taistâlmist pandemia vuástá. Ohtân tehálâš vyehhin ovdediđ algâaalmugij tile pandemia ääigi mainâšuvvoo meid tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâi visásmittem algâaalmugij jieijâs kielân, sehe sii eromâš tile huámmášumán väldim.

Saavâjođetteijee Juuso tiäddut, ete sämikielâlâš viestâdem já sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášume ovdâmerkkân tiervâsvuođâhuolâttâs pirrâduvâst lii tehálâš mušteđ meid mist Suomâst. Toos lasseen sämmilii kulttuur huámmášumán väldee palvâlusâi faallâm kolgâččii pasteđ pyerebeht visásmittiđ. Sämitigge algâttij kesimáánust kampanja oovtviärdásij soti-palvâlusâi peeleest. Uáppáásm Sämitige kampanjan oovtviärdásijn soti-palvâlusâin kampanjasiijđost www.samediggi.fi/sote-uudistus.

Sämitigge viggá jieijâs uásild ovdediđ sämikielâlii tiäđu finnim já jyehim koronavirustile háárán nettisijđoinis.

Lasetiäđuh

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál pirâsčällee virgesajasâšvuođâ

Sämitigge almoot uuccâmnáál pirâsčällee virgesajasâšvuođâ ááigán 10.8.2020 – 31.8.2024. Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd. Pargoh miärášuveh Sämitige pargo-oornig 26 b § mield. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki losijttáá 2518,95 – 2625,08 eurod/mp). Virge tevdimist lii kuevti mánuppaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.7.2020 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?be6207bf

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 040-7262688. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 17.6.2020

Sämitigge

Jieŋâmeerâ ryevdirađe piso eennâmkoddekaavast vijđes vuástálistmist huolâhánnáá

Laapi lito stivrâ meridij kesimáánu 8. peeivi tuhhiittiđ vástádâsâid Tave-Laapi eennâmkoddekaavaiävtuttâsâst finnejum virgeomâhái ciälkkámušâin já ain asâttiđ kaavaiävtuttâs almolávt uáinimnáál, já návt ij váldám huámmášumán ääšist adelum uáinuid. Jieŋâmeerâ ryevdirađe piso eennâmkoddekaavast vijđes vuástálistmist huolâhánnáá.

Sämitigge lii maŋgii eres uáivilalmottâsâin já ciälkkámušâin puáhtám oovdân, ete vuástálist Jieŋâmeerâ ryevdirađe merkkim eennâmkoddekaavan, ubâ raavâlâžžân. Sämitigge puovtij uáivilis oovdân meid ciälkkámušâstis eennâmkoddekaavaiävtuttâsâst, mast virgeomâhááh adelii ciälkkámušâid 28.1.-28.2.

Pooliitlâš miärádâs rađe linjiimist Tave-Laapi kuávlust lii tohhum nuuvt, ete tast ij lah rahtum tuárvi vijđes vaikuttâsâi árvuštâllâm, ijge tot návt vuáđuduu ääši miäldásii vuáváámân já valmâštâlmân. Jieŋâmeerâ ryevdirađe lohtâseijee vuáváámij mieldi sämmilij eellimpirrâsân, kielân, siärvusân já ärbivuáváláid iäláttâssáid čuáccá stuorrâ uhke, tondet ko rađe luoddiiččij puoh kuulmâ sämikielâjuávhu kuávluid.

– Sämitige uáinu mield kaavamerkkiimân, mii taha Jieŋâmeerâ ryevdirađe máhđulâžžân, iä lah tuhhiittettee vuáđustâsah. Mun puohtim vala Laapi lito stiivrâ čuákkimist oovdân, ete kaava ij kuáhtáá Suomâ vuáđulaavâ já almugijkoskâsij sopâmušâi mield algâaalmugáid turvâstum vuoigâdvuođâiguin, já tondet eennâmkoddekaava kolgâččij macâttiđ valmâštâlmân já meddâlistiđ Jieŋâmeerâ ryevdirađe -merkkim eennâmkoddekaavast, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Koivisto lii nomâttum Sämitige ovdâsteijen Laapi lito stiivrân já sun seervâi stiivrâ čuákkimân kesimáánu 8. peeivi. Sämitige äššitobdee jesânist lii Laapi lito stiivrâ čuákkimist uásálistem- já sárnumvuoigâdvuotâ, mutâ ij lah vuoigâdvuotâ toohâđ iävtuttâsâid ijge jienâstiđ. Haldâttâs čuákkimist tohhui iävtuttâs rađemerkkim meddâlistmist, mutâ iävtuttâs ij finnim torjuu.

Meid eres tuáimeeh vuástálisteh rađehaavâ vijđáht. Sämitige lasseen negatiivlâš uáivil láá puáhtám oovdân Nuorttâlij sijdâčuákkim, Palgâsij ovtâstus, Sämimuseo Siida, kuávlu palgâseh, Ucjuv kieldâ, maaŋgah sämi- já eres-uv seervih, kylátoimâkodeh sehe maaŋgah priivaatliih ulmuuh. Aanaar kieldâ iävtuttij, ete rađelinjim čujottuu tuše ohtâvuotâtárbun já sullâsii stielâsin Aanaarjäävri maadâpiälán. Jotolâh- já viestâdemministeriö tovâttem čielgiittâs mield Jieŋâmeerâ ryevdirađe ij lah ekonoomlávt kyedittittee.

Sämitige ciälkkámuš Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 -iävtuttâsâst

Lasetiäđuh:

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto puh. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kova: Anja Vest

Sämitigge kiäsá Taažâ räjijotoluv lekkâm peeleest

Sämitigge kiäsá sisminister Maria Ohisalon Taažâ já Suomâ koskâsii rääji lekkâm peeleest. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá čuáccám merhâšitteht Tave-Suomâ räjikuávlui sämmilâšaalmugân.

– Sämmilâšsiärváduvâin lii uáli táválâš, ete siärváduvâi já suuvâi jesâneh ääsih jo-uv fastâ tâi koskâpuddâsávt ránnjástaatâ kuávlust tâi joteh pargoost ránnjástaatâst. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá tovâttâm merhâšittee negatiivlijd vaikuttâsâid sämmilâšaalmug paargon, áigápuátun já jotemân, já toos lasseen sosiaallij- já peerâkoskâvuođâi paijeentolâmân, paahud saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Raajij toppâm koronaepidemia tiet kiđđuv lii tovâttâm lasseen merhâšittee vaikuttâsâid sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei toimâhinnáid já jotemân. Jotteemraijiittâsah láá tovâttâm merhâšittee vaikuttâsâid sämmilâšsiärvádâhân meid mudoi.

– Sämitige ibárdâs mield táálááš koronatile ij vaađâ innig rääji toppâm Taažâ já Suomâ kooskâst, peic rääji kolgâččii lekkâđ jo-uv ollásávt tâi kuuloold. Jis iä leehâ rääji, te ärbivuáválij iäláttâsâi, tego ovdâmerkkân puásuituálu hárjutteijeeh kärttih vaigâdis tilán. Rääji lekkâm ličij velttidmettum meid, vâi sierâ staatâi kuávlust orroo perruu já suhâsiärváduv jesânij teivâdem ličij máhđulâš já sierâ staatâin pargee ulmui pargo já áigápuátu torvejuvvojeh, juátká Juuso.

Sämitigge puáhtá oovdân ánumist, ete sämmilijn lii vuoigâdvuotâ uásálâšvuotân olssis kyeskee miärádâstohâmist. Aalmugijkoskâsij rajijguin juohhum algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ oovtâstpargo já koskâvuođâid raajij rasta. Sämitigge pivdá-uv, ete puátteevuođâst sämikuávlust staatâ raajijd kyeskee miärádâstohâmist váldojeh huámmášumán vaikuttâsah algâaalmugân já torvejuvvoo Sämitiigán sämmilij virgálâš ovdâstemorgaanin máhđulâšvuotâ pyehtiđ oovdân uáivilis áášán.

Sämmilii kulttuurân kulá fastâ uássin suuvâ já siärváduv ohtâvuođâ toollâm já puohlágán oovtâstpargo iäláttâsâi, kavpâšem já eellim eres oosij syergist. Oovtâstpargo staatâi kooskâ lii táválávt intensiivlâš já velttidmettum sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei kooskâ.

Sämitige áánnum sisministerân Taažâ räjijotoluv lekkâmân (10.6.2020) 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Vs. lahâčällee Kalle Varis puh. 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

 

Kove: Tarja Länsman

Sämmilâšparlamiänttárij konferens 2020 sirdâšuvá 

Säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) stivrâ čokkânij káidusohtâvuođâiguin 3.6. já savâstâlâi čuákkimistis sämmilâšparlamiänttárij konferens orniimist. Konferens lâi tárguttâs orniđ Anarist porgemáánu 13 – 14. peeivi 2020. Stivrâ meridij čuákkimistis, ete sirdeh konferens koronaviruspandemia tiet. Konferens uđđâ ääigist lii tárguttâs meridiđ maŋeláá keesi ääigi. 

Vaidâlitteht ep uáini áášán eres muulsâiävtu tääl orroo pandemia tiet. Konferens uárnejuvvoo kuittâg tállân ko máhđulâš. Väldikode raajij rasta ulâtteijee sämmilâšpoolitlii oovtâstpaargon lii tehálâš, ete sämmilâšparlamiänttáreh čokkâneh já sist lii máhđulâšvuotâ peessâđ savâstâllâđ ohtsijn aašijn sehe hástusijn, iätá SPR saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso konferens sirdemist. 

Sämmilâšparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo jyehi kuálmád ive. Säämi parlamentaarlâš rääđi västid sämmilâšparlamiänttárij konferens keevâtlii orniimist, já ive 2020 konferens keevâtlâš ornimovdâsvástádâs kulá Suomâ Sämitiigán. Anarist ornimnáál konferensist láá kulmâ válduteema: šoŋŋâdâhnubástus, majemui aaigij ovdánem sämmilij vuoigâdvuođâin sehe Sämitiigij ohtsâš valjâpeivi. 

Meid säminuorâi konferens lâi tárguttâs orniđ porgemáánust parlamiänttárij konferens ohtâvuođâst.  Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens uárnejuvvoo kyevti ive kooskâi já puáttee teeman lii meridum šoŋŋâdâhnubástus.  

Vaidâlitteht tiileest ij lah eres muulsâiähtu. Tile ij kuittâg pyevti adeliđ hiäjusmittiđ säminuorâi vaiguttemmáhđulâšvuođâid raajij rasta, te SPR nuorâirääđi seelvât tääl máhđulâšvuođâid orniđ säminuorâi konferens tâi ton oosijd káidusin, paahud nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio. 

Lasetiäđuh 

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka Saara Arttijeff, 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi 

nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio, 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

vs. nuorâičällee Elli-Marja Hetta 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Sämitigge uásálist luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ookon

Sämitigge uásálist aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâ teemaookon 18.-22.5. nuuvt, ete tot almostit oho jyehi peeivi video, mii lohtâs luándu maaŋgâhámásâšvuotân já sämikulttuurân. Oho teemah láá heiviittum sämikulttuurân, já ulmen lii tiäduttiđ sämikulttuurân tehálijd fáádáid, moh lohtâseh luándu maaŋgâhámásâšvuotân sehe toos lohtâseijee ärbivuáválii tiätun.

OA lii kulluuttâm vyesimáánu 22. peeivi aalmugijkoskâsâš luándu maaŋgâhámásâšvuođâ peivin. Peeivi ulmen lii lasettiđ ibárdâs sehe tiäđu, mii kulá luándu maaŋgâhámásâšvuotân já ton merhâšumán.

Taan ive luándu maaŋgâhámásâšvuođâ peivi vijđán oles ookon. Oho jyehi peeivi várás lii jieijâs, luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee teema, mii lohtâs aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee pargo váldufáádáid. Oho ääigi maailm sierâ soojijn taheh pehtilittum luánduviestâdem.

Sämitige teemah oho peivijd láá:

Vu 18.5. Ärbivuáválâš tiätu já ton merhâšume luándu maaŋgâhámásâšvuotân.

Ma 19.5. Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já suojâlemkuávluh sehe ärbivuáváliih iäláttâsah.

Ko 20.5. Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já ärbivuáválâš purrâmuš, kuálástem sehe purrâmuštorvo.

Tu 21.5. Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já kulttuur: tyeji.

Vá 22.5. Toimâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ kievhum estim várás sämmilii uáinust.

Somettiđ puáhtá tubdâldâsâiguin #luándu2020 #maaŋgâhámásâšvuotâ #luándumaaŋgâhámásâšvuotâ

Tuávááš

Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA almossopâmuš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) lekkui vuáláčäällim várás OA pirâs- já ovdedemkonferensist (UNCED) Rio de Janeirost ive 1992. Suomâ lii ratifisistâm biodiversiteetsopâmuš ive 1994. Biodiversiteetsopâmuš ulmen lii eennâmpáálu ekosysteemij, ellee- já šaddošlaajâi sehe tai geeniárbáduv maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem, luánduriggoduvâi kilelis kiävttu sehe luándu geenikäldee kiävtust finnejum hiäđui vuoigâlâš jyehim.

Biodiversiteetsopâmuš artikkâl 8(j) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetân kullee ärbivuáválii tiäđu. Artikkâl meerrid, ete sopâmušuásipeleh kalgeh aalmuglii lahâasâttem miäldásávt kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologilii maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já kilelis kiävtu tááhust mávsulii algâaalmugij já ärbivuáválii eellimtäävi haldâšeijee páihálij siärváduvâi tiäđu, innovaatioid já vuáháduvâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásii jyehim.

Artikkâl kuáská Suomâst sämmiláid já tot syeijee sämmilij luándukiävtun lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu.

Ihe 2020 lii nk. luándumaaŋgâhámásâšvuođâ superihe. Ive ääigi lii tárguttâs ráđádâllâđ uđđâ luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee maailmvijđosii raami (post-2020 global biodiversity framework) sehe orniđ Luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA ollâ tääsi čuákkim. Kiinast lâi lasseen tárguttâs orniđ OA biodiversiteetsopâmuš uásipeelij čuákkim (CBD COP15), mutâ konferens ornim sirdâšui COVID-19 pandemia tiet puáttee ihán.

Lasetiäđuh

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka Saara Arttijeff, 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Eennâm- já meccituáluministeriö seelvâtškuát spiekâstâhlâš muotâtile vaikuttâsâid puásuituálun

Eennâm- já meccituáluministeriö lii adelâm 5.3.2020 miärádâs Palgâsij ovtâstus alguu vuáđuld selvâttiđ vaahâg, mii lii kuáhtám puásuituálu. Miärádâs mield Luánduriggodâhkuávdáš ráhtá puásuivaahâglaavâst uáivildum čielgiittâs muotâtiileest laavâst uáivildum máhđulijn vahâgijn sehe ton vaikuttâsâin puásuituálun. Tutkâmuš ráhtoo ovdil 2.8.2020.

Eennâm- já meccituáluministeriö miärádâs mield lii čielgâs, ete muotâtile lii taan täälvi vaigâdub ko táválávt. Täälvi 2019-2020 muotâtile puáhtá meid pahudiđ áimutiettuu lágádâs lovottuvâin. Eennâm- já meccituáluministeriö kiäččá, ete taat addel tuárvi agâstâllum suujâ vaahâg seelvâtmân puásuivaahâglaavâ mield.

“Sämitigge ana pyerrin, ete eennâm- já meccituálu ministeriö lii algâttâm selvâttiđ spiekâstâhlâš muotâtile tuođâlâšvuođâ puásuituálukuávlust”, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Ministeriö ooinij kuittâg, ete vaahâg vijdoduv ij pyevti lyetittetteht selvâttiđ puásuivaahâglaavâst mainâšum neelji oho meriääigist, tanen ko muotâtile kukkodâh já ton vaikuttâsah nuuvt ko elimân kuođđum poccui jämimeh já vyesiprooseent uáinojeh esken maŋeláá kiđđuv já keesi aalgâst. Siämmáást máhđuliih vahâgeh já monâttâsah/jämimeh láá tuođâštmist maŋeláá, om. ko puásuiluvâttâllâm valmâštuvá.

”Lii ahheev, ete iä pyevti reagistiđ tilán tääl tállân ko toho ličij tárbu. Muotâtile já jieŋâkeerdih muottuu siste láá tovâttâm lasepiemmâm táárbu maaŋgâin palgâsijn. Jotelis reagistem ličij máhđulávt iästám stuárráb vahâgijd, juátká II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

”Nubástum šoŋŋâduv keežild palgâsij já sijdâi nahcâ reagistiđ jotelávt nubástum luándutiilijd tiäduttuvvoo. Lii tehâlâš, ete puásuiulmuuh pyehtih jieijah meridiđ pargotaavijd jieijâs luándutile mield”, looppât saavâjođetteijee Juuso.

Sämitigge keesij eennâm- já meccituáluministerân, ete eennâm- já meccituáluministeriö algâttičij nuuvt jotelávt ko máhđulâš selvâttempargo tast, puáhtá-uv taan täälvi muotâtile anneeđ taggaar puásuituálu teivâm äššin, mon vuáđuld puásuiulmuin ličij máhđulâš uážžuđ luándutile tovâttâm ekonomâlâš monâttâsâin sajanmáávsu Palgâsij ovtâstus alguu mield.

Kove: Tarja Länsman

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 1871 331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio puh. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi