Sämitigge teivâdij eennâm- já meccituáluminister Essayah lávurduv Anarist

Eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah kollij lávurduv 23.9.2023 Anarist já Ucjuuvâst uáppáásmin äigikyevdilis kuálástemaššijd. Sämitige ovdâsteijeeh savâstâllii ministerijn teivâdmist Sajosist ei. Tiänu kuálástemnjuolgâdusâst, ruošâluosâst já kuálástemlaavâ nubástustáárbuin sämmilij uáinust.

Kove: Sämitigge / Niina Siivikko.

– Mun lam ilolâš tast, ete vuárusavâstâllâm ministerijn lii álgám tállân haldâttâspaje aalgâst, já ete sun lii lamaš ovdâmerkkân ruošâluosâääšist aktiivlâš. Tággáár positiivlâš savâstâllâm já oovtâstpargo sämmilijguin lii čallum meid Orpo haldâttâsohjelmân, muštâl saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Lâi tehálâš, ete mij ožžuim Tiänun lohtâseijee äigikyevdilis aašij lasseen pajediđ oovdân meid eres teemaid, moh lohtâseh sämmilij kuálástemvuoigâdvuođáid já oovtviärdásâšvuotân, juátká Juuso.

Tiänu kuálástemnjuolgâdus já ruošâluosâ lasseen meid eres kuálástemaašijd oovdâst

Savâstâlâim ennuv eromâšávt Taažáin ráđádâllum Tiänu kuálástemnjuolgâdusâst já ton čuolmâsoojijn. Sämitige ovdâsteijeeh muštottii, ete sämmilij vuoigâdvuođah já luosâ suojâlem iä lah nubijdis vuástáluvâi orroo mittomereh.

– Tiänu kuálástemnjuolgâdushammiittâs lii ollásávt feilim, ige tom koolgâ vuáláčäälliđ. Ton sajan kolgâččii ráđádâllâđ tom ollásávt uđđâsist tienuuvt, ete tot kunnijât sämmilij vuáđulavâlijd vuoigâdvuođâid, väldimáin huámmášumán majemui aaigij riehtivuáháduv linjiimijd, pááhud I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Oovtâst suogârdii meid, ete maht puávtáččii visásmittiđ, ete páihálii tääsist puávtáččii puátteevuođâst meid ávhástâllâđ ruošâluosáin tuástumtooimâi lasseen. Tiänu-olesvuođâ lasseen Sämitigge pajedij oovdân uđâsmittemtáárbuid meid Vuáču sämmilij já Njiävđámjuuvâ kuálástemnjuolgâdus uásild.

– Vuáču sämmilij kuálástemvuoigâdvuođâi tile lii uáli epitäsiárvusâš já váátá rievdâdmijd. Forgâpalij ličij äigikyevdilis meid ráđádâllâđ uđđâsist Njiävđámjuuvâ kuálástemsopâmušâst Taažáin, muštâl II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Sämitiggeest teivâdmân uásálistii saavâjođetteijei lasseen stiivrâ jesâneh Veikko Feodoroff já Anne Nuorgâm, iäláttâs- já vuoigâdvuotâlävdikode saavâjođetteijee Asko Länsman sehe saavâjođetteijee išedeijee Niina Siivikko. Minister Essayah fáárust lijjii pivdotuáluräđiolmooš Vesa Ruusila sehe sierânâsišedeijee Sonja Falk.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Henkilö suomustaa kalaa puukolla.

Seminaar sämmilij kuálástemärbivyevist Anarist 28.9.2023 

Sämitigge uárnee tuorâstuv 28.9.2023 Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist ávus seminaar sämmilij kuálástemärbivyevist. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid stream peht. 

Seminaar ulmen lii lasettiđ vuáruvaikuttâs sämisiärváduv já Sämitige kooskâ kuálástemärbivuáhán lohtâseijee aašijn sehe savâstâlškyettiđ sämmilij kuálástemärbivyevi jiešnaalijn, tááláá tiileest sehe hástusijn. Ulmen lii meid ovdediđ sämmilij kuálástemärbivyevi siäilum. 

Iđedispeeivi ohjelmist láá äššitobdei vuáđustemsahâvuáruh čácáduvâi já kyelinaalij tiileest sehe kuálástem merhâšuumeest sämmilij pyereestvajemân. Ehidispeeivi láá paaneelsavâstâlmeh, main puávdejum panelisteh pirrâ sämikuávlu savâstâleh paaneeljođetteijee laiđiidijn sämmilij kuálástemärbivuáhán lohtâseijee aašijn. Paaneelsavâstâlmijn lii tulkkum sämikielâin suomâkielân.  

Seminaar lii puohháid ávus. Mij tuáivup, ete tábáhtus juksá eromâšávt sämmilij kuálástemärbivyevi tobdee ulmuid já sämmilij päikkikuávlu aktiivlijd kuálásteijeid. 

Sijjân, kiäh uásálisteh seminaarân Sajosist, lii iđedis- já ehidispeeivi kähvikuásuttem. Seminaar ohtsâšpargokyeimin lii Meccihaldâttâs. 

Seminaar äigi já päikki 

Tuorâstâh 28.9.2023 tme 8.30–16.00 

Aanaar, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Auditorio / Zoom-webinaar 

Webinaar liŋkkâ: https://us06web.zoom.us/j/82160665696  

Almottâttâm 

Jis tun uásálistáh tábáhtusân Sajosist, te mij táttup tuu almottâttâđ čujottâsân info@samediggi.fi majemustáá 27.9.2023 tme 12. Mij táttup almottâttâm kähvikuásuttem tiet.  

Ohjelm 

Lasetiäđuh: 

Leo Aikio 
II värisaavâjođetteijee 
040 621 6505 
leo.aikio@samediggi.fi 

Laura Olsén-Ljetoff 
Iäláttâsčällee  
040 617 5113 
laura.olsen-ljetoff@samediggi.fi  

Kove: Johanna Labba

Tyhjä vene joen rannassa.

Sämitigge ceelhij Tiänu kuálástemnjuolgâdusâst – njuolgâdus ij koolgâ vuáláčäälliđ, pic ráđádâllâđ uđđâsist

Iävtuttum Tiänujuuvâ kuálástemnjuolgâdus luávkkáá sämmiláid vuáđulaavâst torvejum vuoigâdvuođâid nuuvt merhâšittee vuovijn, ete ton ij koolgâ vuáláčäälliđ.  Sämitigge iävtut, ete kuálástemnjuolgâdus ráđádâlloo uđđâsist.  Sämitigge haldâttâs meridij Tiänu kuálástemnjuolgâdusân kyeskee ciälkkámušâst 5.9.2023.

Ciälkkámušâst leijee Tiänu kuálástemnjuolgâdushammiittâs luávkkáá sämikulttuur syeje, sämmilij omâdâhsyeje sehe jiešmeridemvuoigâdvuođâ.  Hammiittâsâst ij meiddei lah sämmilij rijjâ, tiätun vuáđuduvvee ovdâmiettâm.  Sämitige mieldi kuálástemnjuolgâdusâst kalga ráđádâllâđ uđđâsist.

– Statârääđi adelij ráđádâllâmkode asâttem ohtâvuođâst ciälkkámuš, mii tiäduttij luosânaalij iällám turvâstem sehe sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem.  Sämmilij vuoigâdvuođah láá kuittâg hilgom kuálástemnjuolgâdushammiittâsâst, ijge Sämitigge pyevti tuhhiittiđ njuolgâdus taan häämist, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Kuálástemnjuolgâdushammiittâs iästá keevâtlávt Tiänu kuávlu sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš kuálástem Tiänu čácáduvvâst.  Njuolgâdus ucceed merhâšittee vuovvijn sämikielâ luándulâš kevttimpirrâs já uhked uásild kiävhudittiđ sämikielâ luosâpiivdon lohtâseijee terminologia sehe tom mield sirdâšuvvee ärbivuáválâš tiäđu.

Hammiittâsâst ij lah valdum huámmášumán vorâs riehtivuáháduv já vuáđulaavâ

Kuálástemnjuolgâdushammiittâsâst ij lah tuárvi valdum huámmášumán algâaalmug sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâid, ijge taid lohtâseijee vuáđulahâváljukode uáivilijd.  Njuolgâdusâst ij meiddei lah valdum huámmášumán majemušáigásâš riehtivuáháduvvâst porgum linjiimijd sämmilij kuálástemvuoigâdvuođâin já sämikulttuur hárjuttem syejeest Tiänujuuvâ čácáduvvâst.

Alemus riehti lii ive 2022 adelâm ovdâmeridemijn  (AR:2022:25 já AR:2022:26) kuáđđám heiviithánnáá kuálástem Tiänujuuvâ čácáduvvâst kyeskee asâttâsâid vuáđulaavâ vuástásâžžân. Njuolgâdusâin teikkâ tom valmâštâllâm ohtâvuođâst ij lah iävtuttum vuáđustâsâid toos, ete ääših láá čovdum kuálástemnjuolgâdusâst nubenáál ko alemus rievti čuávduseh väätih.

– Lii čielgâs, ete vuáđulaavâ já vorâs riehtivuáháduv huámmášumettáá kyeđđim kuálástemnjuolgâdusâst tuálvu toos, ete maaŋgah njuolgâdus raijiittâsah láá sämmilij uásild pehtilettummeh, tane toh láá vuáđulaavâ vuástásiih.  Tággáár hiäjus tääsi valmâštâllâm ij lah kiängin uásipele hiätu, juátká Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Eennâm- já meccituáluministeriö táátui Sämitiggeest ciälkkámuš hammiittâsâst Suomâ já Taažâ koskâsâš Tiänujuuvâ čácáduv kuálástemnjuolgâdusâst já tom vuáláčälimist.  Kuálástemnjuolgâdus lii ive 2007 čonnum Tiänu kuálástemsopâmuš lahtos, moin stivriđ kuálástem Tiänujuuvâst, já mon peividuvvojeh 5–7 ive ääigi.

Ive 2023 ääigi Sämitigge já Tiänu kyelituálukuávlu iä innig uásálistám kuálástemnjuolgâdusân kyeskee ráđádâlmáid, tastko keččii ráđádâllâmiävtui epiluhostum Taažâ staatâ iävtuttes luosâkiälduvátámuš tiet.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Sarita Kämäräinen
Iäláttâs- já pirâslahâčällee
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi

Kove: Hans Pieski

Sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi asâttui vuossâmuu tove

Sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi lii uđđâ, jiešráđálâš äššitobdeeorgaan, mii tuárju sämmilii ärbivuáválii tiäđu huámmášumán väldim šoŋŋâdâhpolitiikân lohtâseijee miärádâstohâmist. Staatârääđi asâttij porgemáánu 24. peeivi sämmilii šoŋŋâdâhrääđi neelji ive pištee pajan.

Sämitigge táátui vyesimáánust 2023 sämisiärváduvâst iävtuttâsâid sämmilii ärbivuáválii tiäđu haldâšeijein sämmilii šoŋŋâdâhrááđán. – Mun halijdâm kijtteđ puohâid iävtuttâs tahheid sehe eromâšávt sii, kiäh láá lopedâm vyelgiđ fáárun ovdediđ sämmilij ärbivuáválii tiäđu huámmášumán väldim. Mun kijtám meid rääđi saavâjođetteijen nomâttum Klemetti Näkkäläjärvi, kote lii kiävttám ääši oovdedmân ennuv ääigi já puáhtám jieijâs äššitubdâmuš meid Sämitige olesčuákkim kiävtun, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämmilii šoŋŋâdâhrááđán nomâttii 12 airâsid. Rääđist láá ovdâstum sämmilii ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh sehe ovdâstus kuávdášlijn tieđâsuorgijn. Saavâjođetteijen nomâttui totkeetuáhtár Klemetti Näkkäläjärvi Oulu ollâopâttuvâst.

– Tääl asâttum sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi lii merhâšittee nuuvt aalmuglávt ko meid aalmugijkoskâsávt-uv. Mun kijtám eromâšávt Krista Mikkosii já Maria Ohisalo šiev já intensiivlii oovtâstpargoost ääši oovdân, juátká Juuso.

Sämmilii šoŋŋâdâhrääđist asâttuvvoo uđâsmittum šoŋŋâdâhlaavâst.

Sämmilii šoŋŋâdâhrääđist asâttuvvoo uđđâ šoŋŋâdâhlaavâ (423/2022) 21 §:st já laavâ vuáđuld adelum asâttâsâst (435/2023). Staatârääđi aasât sämmilii šoŋŋâdâhrääđi saavâjođetteijee já eres jesânijd neelji ihán häävild.

Sämmilii šoŋŋâdâhrääđi pargon lii adeliđ ciälkkámušâid šoŋŋâdâhpolitiik vuáváámijn sämikulttuur ovdedem uásild já tot puáhtá porgâđ meid eres pargoid, moh kyeskih tiätuvuáđu pyevtitmân šoŋŋâdâhnubástus sehe sämmilij kulttuur já vuoigâdvuođâi ooleest. Sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi meerrid čuákkimijn já toimâstis jiešráđálávt šoŋŋâdâhlaavâ já staatârääđi asâttâs vuáđuld.

– Mun tuáivum, ete šoŋŋâdâhrääđi pargo piäsá pyereest joton já toos kávnojeh tárbuliih resurseh. Lii tehálâš, ete šoŋŋâdâhrääđi vaikuttâsah ärbivuáváláid sämi-iäláttâssáid puáhtojeh tuárvi vijđáht oovdân, Juuso paahud.

Sämmilii šoŋŋâdâhrääđist lii saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee sehe enâmustáá love eres airâsid. Ucemustáá peeli šoŋŋâdâhrääđi airâsijn kalgeh leđe sämmilii ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh sämmilij päikkikuávlu jieškođe-uv kuávluin já máhđulâšvuođâi mield jieškođe-uv kielâjuávhuin. Šoŋŋâdâhrääđi eres airâseh kalgeh ovdâstiđ pirâstiettuid tâi eres šoŋŋâdâhrääđi pargoi tááhust merhâšittee tieđâsuorgijd.

Sämmilii šoŋŋâdâhrääđi airâseh 1.9.2023-31.8.2027:

Sämmilii ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh

Esko Aikio (Ucjuuhâ)
Petra Biret Magga-Vars (Suáđigil)
Antti-Oula Juuso (Iänudâh)
Raija Lehtola (Aanaar)
Tuomas Semenoff (Aanaar)
Jussa Seurujärvi (Aanaar)

Tieđâsuorgij airâseh

Klemetti Näkkäläjärvi (Oulu ollâopâttâh, saavâjođetteijee)
Hilppa Gregow (Áimutiettui lájádâs)
Rauna Kuokkanen (Laapi ollâopâttâh)
Päivi Meriläinen (Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs)
Markku Ollikainen (Suomâ šoŋŋâdâhpaaneel).
Henni Ylänne (Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh)

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Staatârääđi asâttij sämmilii šoŋŋâdâhrääđi | valtioneuvosto.fi

Sämitigge táttu nomâttemiävtuttâsâid sämmilii šoŋŋâdâhrääđi jesânin | samediggi.fi

Puásuivaahâglaavâ miäldásijd sajanmáávsuid puásuituáluive 2021-2022 hiävuin kalga mäksiđ puásuituálleid

Sämitigge lii ráđádâlškuáttám eennâm- já meccituáluministeriöin puásuivaahâglaavâ olášuttem miäldásii valmâštâlmist. Sämitige mield kuáttumtile peeleest spiekâstâhlii puásuituáluive 2021-2022 tile tiävdá kriterijd, moh láá asâttum lahâaasâtmist sajanmáávsu vuáđustâssân.  

– Sämitigge váátá, ete puásuivaahâglaavâ miäldásiih sajanmáávsuh puásuituáluive 2021-2022 šoddâm vahâgijn máksojeh vuoigâlávt toid puásuituálleid, kiäh láá killám vaahâg – meid tagarijn palgâsijn, main lii lamaš lijgeloho. Taam uáinu tuárju Tave-Suomâ haldâttâhrievti vorâs čuávdus komettiđ IJP-kuávdáá miärádâsâid hilgođ puásuivaahâglaavâ miäldásij vahâgij sajanmáksu-ucâmušâid Näkkäl palgâs puásuituállei uásild täälvi 2019-2020 hiävuin, paahud Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. 

Puásuituáluive 2021-2022 sämmilij päikkikuávlu puásuituálleeh kuáhtájii uánihis ääigi siste jo nube spiekâstâhlávt hästee täälvi. Kuáttumtileh šoddii maaŋgâin kuávlu palgâsijn eromâš vaigâdin jo čohčâtäälvi 2021 eennâm oolâ jiäŋŋum muotâkeerdi já kuáppum kuátumij tiet.  

Eennâm- já meccituáluministeriö almottij njuhčâmáánu aalgâst 2022, ete Luánduriggodâhkuávdáš (Luke) ráhtá čielgiittâs täälvi 2021-2022 tiileest puásuituálukuávlust, ton maŋa, ko vittâ sämmilij päikkikuávlu paalgâs lijjii toohâm tiättunadelem eennâm- já meccituáluministeriön spiekâstâhlijn muotâ- já luándutiilijn. Meid Sämitigge ráđádâlâi ministeriöin ääši ooleest, já táátui ávus reiváin tallaa eennâm- já meccituáluminister Leppä algâttiđ puásuivaahâglaavâ miäldásii monâttâllâm puásuihiävui muuneeld estim várás.   

Luke pahudij čielgiittâsâstis, ete muottuu korrâ já jiäŋŋum vuáđukerdi sehe kuávlu šadoi ollâ kuopâmiirhâi tääsi tovâttii vädis kuáttumtiilijd uásist puásuituálukuávlu tälviv 2021-2022. Čielgiittâsâst árvuštâllii, ete spiekâstâhliih kuáttumtileh ulâttii ohtsis 19 palgâs kuávlun. Kuávlu ana sistees vijđes vijđoduv sämmilij päikkikuávlu palgâsijn sehe eromâšávt puásuituálun väridum kuávlust. Toos lasseen taid 19 palgâs kuávlust hoittájeh paijeel pele oles puásuituálukuávlu poccuin. 

Spiekâstmáin ovdebáá tovveest ko puásuivaahâglaahâ heiviittui, Luke čielgiittâs tievâsmittui kieldâi eennâmkuávluvirgeomâhái toohâm tarkkuumijguin. Sämitige finnim tiäđui mield táttum tarkkuumij aalgâtmân poođij kieldáid Laapi IJP-kuávdáást eskân njuhčâmáánu loopâst ive 2022, já tarkkuumeh sehe čáittusij nuurrâm tahhojii eskân tast maŋa. 

Sämitige já eennâm- já meccituáluministeriö koskâsijd Sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd puásuituálu vahâgij sajanmäksimist adelum laavâ (987/2011),  ađai nk. puásuivaahâglaavâ miäldásij sajanmáávsui mäksimist algâttii vyesimáánust 2023. Ráđádâlmeh juátkojii porgemáánust 2023, ko lijjii finnim puoh tárbulii tiäđu vahâgij vijđesvuođâ já sajanmávssoid tárbulii meriruuđâ árvuštâllâm várás. 

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak juuso 
Saavâjođetteijee  
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Laura Olsén-Ljetoff 
Iäláttâsčällee 
010 839 3123 / 040 617 5113 
laura.olsen-ljetoff@samediggi.fi  

Sämitigge ij noomât ovdâsteijee Laapi pieggâvyeimičielgiittâs 2023-2024 stivrimjuávkun 

Sämitige stivrâ meridij čuákkimist 16.5.2023, ete Sämitigge ij noomât ovdâsteijee Laapi pieggâvyeimičielgiittâs 2023-2024 stivrimjuávkun. Sämitigge ij uásálist havváid, moi ulmen lii ovdediđ pieggâvyeimi sämmilij päikkikuávlust. 

Laapi litto lii finnim pirâsministeriöst ruttâdem pieggâvyeimičielgiittâs rähtimân Laapin ruánáá sirdâšum torjuin. Čielgiittâs lii jotkâ ive 2022 pieggâvyeimičielgiittâsân. Čielgiittâs kuávdášlâš ulmen lâi kavnâđ pieggâvyeimipyevtitmân potentiaallijd kuávluid eennâmkoddekaavam vuáđđun. Čielgiittâsâst kavnii ohtsis 46 potentiaallâš pieggâvyeimikuávlud. 

– Ruánáá sirdâšum lii sämmiláid uáli tehálâš, mutâ tom ij pyevti toohâđ moi peri vuovijguin. Sämitigge ana negatiivlâžžân pieggâvyeimi ovdedem sämmilij päikkikuávlust tutkâmušâin já puásuituálust pahudum háittuvaikuttâsâi tiet, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.  

Laapi litto seelvât pieggâvyeimi potentiaallijd kuávluid sämmilij päikkikuávlust, veikâ jotkâvalmâštâlmist orroo Tave-Laapi eennâmkoddekaavast tâi Meccihaldâttâs Sämmilij päikkikuávlu luánduriggodâhvuáváámist ivvijd 2022-2027 iä oovded pieggâvyeimi sämmilij päikkikuávlun. 

Sämitigge já pirâsministeriö ráđádâllii 27.3.2023 ruttâdemmiärádâs valmâštâlmist. Ráđádâlmist soppii uđđâ čuákkim orniimist čohčâmáánust 2023, ko čielgiittâshaahâ lii vuálgám joton já ovdánâm. 

Pieggâvyeimist láá maaŋgah vaikuttâsah pirrâsân 

Pieggâvyeimihuksim raavâkirje mield pieggâvyeimihuksim vaikuttâsah puásuituálun pyehtih tiettuđ vaikuttâssân kuátumáid, poccui lattiimân, puásuituálun ovdâmerkkân jođettemkiäinui muttum mield sehe puásuivahâgij miärán já ubânâssân iäláttâs kannatteijeevuotân. 

– Pieggâvyeimi vaikuttâsah puásuituálun láá tááláá tiäđu mield vijđáht vaigutteijeeh. Kištottellee eennâmkevttim hástá puásuituálu máhđulâšvuođâid paijeentoollâđ šoŋŋâdâhnubástus vaattâm njyebžimvääri, tego kuátumijd sierâlágán tälvitiilij várás, paahud vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär.  

Palgâsij ovtâstus kuođij spiekâsteijee uáivil juovlâmáánust 2022 Laapi lito ive 2022 pieggâvyeimičielgiittâsân, tastko čielgiittâsâst iä lamaš valdum huámmášumán puásuituálu tááhust kriittâliih kuávluh. Iävtuttum 46 kuávlust 12 láá pahudum čielgiittâsâst puásuituálu tááhust merhâšittee tâi merettes hááitu kuávlun. 

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saavâjođetteijee  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Tiina Lovisa Solbär 
vs. pirâsčällee 
050 5999 725 
tiinalovisa.solbaer@samediggi.fi  

Sämitigge táttu nomâttemiävtuttâsâid säämi šoŋŋâdâhrääđi jesânin

Säämi šoŋŋâdâhrääđi asâttuvvoo tuárjuđ sämmilij ärbivuáválâš tiäđu huámmášumán väldim šoŋŋâdâhpolitiikân lohtâseijee miärádâstoohâmist. Säämi šoŋŋâdâhrääđist lii saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já enâmustáá love jesânid. Ucemustáá pele jesânijn ferttejeh leđe säämi ärbivuáválâš tiäđu haldâšeijeeh. Sämitigge valmâštâl iävtuttâs šoŋŋâdâhrääđi jesânijn säämi ärbivuáválâš tiäđu haldâšeijei uásild.

Sämitigge táttu sämisiärváduvvâst iävtuttâsâid säämi ärbivuáválâš tiäđu haldâšeijein säämi šoŋŋâdâhrááđán. Iävtuttâsâid mij táttup nuuvt maaŋgâsyergilávt ko máhđulâš jieškote-uv sämiiäláttâsâi já -kulttuur mättein, jieškote-uv ahejuávhui já suhâpeelij ovdâsteijein, tavesämikielâ, nuorttâsämikielâ já aanaarsämikielâ kielâkuávluin sämmilij päikkikuávlu jieškote-uv oosijn. Puáhtá iävtuttiđ eenâb ko oovtâ ulmuu. Nomâttemiävtuttâs kalga agâstâllâđ.

Nomâttemiävtuttâsâid táttup majemustáá 21.5.2023 šleđgâpoostâ peht info@samediggi.fi teikkâ poostâ peht Saamelaiskäräjät, Sajos, 99870 Inari. Iävtuttâsâst ferttee leđe iävtutteijee jieijâs nommâ sehe iävtuttum ulmuu ohtâvuođâtiäđuh já tiätu suu njálmálâš mietâmist iävtukkâsân.

Säämi šoŋŋâdâhrääđi

Säämi šoŋŋâdâhrääđi lii jiečânâs äššitobdeeorgaan, mast kalgeh leđe ovdâstum säämi ärbivuáválâš tiäđu haldâšeijeeh sehe ovdâstem kuávdáš tieđâsuorgijn. Säämi šoŋŋâdâhrääđist asâttuvvoo uđđâ šoŋŋâdâhlaavâ (423/2022) 21 §:st  já laavâ vuáđuld adelum asâttâsâst (435/2023).  Statârääđi aasât säämi šoŋŋâdâhrääđi saavâjođetteijee já jesânijd neelji ihán häävild.  Jesânin puáhtá toimâđ enâmustáá kyehti toimâpaje maŋaluvâi. Säämi šoŋŋâdâhrääđi jesânáid máksojeh ihepälkki.  Saavâjođetteijee pälkki lii 5 000 eurod, värisaavâjođetteijee 3 000 eurod já jeessân 1 500 eurod.

Säämi šoŋŋâdâhrääđi pargon lii adeliđ ciälkkámušâid šoŋŋâdâhpolitiik vuáváámijn sämikulttuur ovdedem uásild já tot puáhtá porgâđ eres-uv šoŋŋâdâhnubástusân sehe sämikulttuurân já vuoigâdvuođáid lohtâseijee tiätuvuáđu pyevtittem kyeskee pargoid. Säämi šoŋŋâdâhrääđi meerrid sii čuákkimijn já rääđi tooimâst jiešráđálávt šoŋŋâdâhlaavâ já statârääđi asâttâs vuáđuld.  Orgaan keevâtlâš tooimâst ij lah oovdeb feerim.

Säämi šoŋŋâdâhrääđi vuáđudem avžuuttuvvojii ive 2021 Suomâ arktâsâš politiik strategiast. Säämi šoŋŋâdâhrääđi vuáđudem lii iävtuttum meid SAAMI – Sämmilij vuáhádum šoŋŋâdâhnubástusân -haavâ loppâraportist. Šoŋŋâdâhnubástus lii čielgâsávt aiccâmist sämmilij päikkikuávlust.

Sämitige valjâpaje kuávdášlâš ulme olášuvá

Sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsâi tuárjum šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumeest puoh vuovijguin lii kuávdášlâš Sämitige valjâpaje 2023-2023 ulme. 

– Säämi šoŋŋâdâhrääđi vuáđudem lii lamaš Sämitige valjâpaje njunošulme. Ilodâm čuuvtij, ete mij pyehtip tääl táttuđ sämmilijn nomâttemiävtuttâsâid šoŋŋâdâhrááđán, paahud Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Uásild šoŋŋâdâhrääđi lii vyehi västidiđ šoŋŋâdâhnubástus sämikulttuurân tahhee hástoid. Taat uđđâ orgaan naanood sämmilij uásálâšvuođâ Suomâ šoŋŋâdâhpolitiikâst, iätá vs. pirâsčällee TIina Lovisa Solbär.

Sämitigge čuákkee nomâttemiävtuttâsâid säämi ärbivuáválâš tiäđu haldâšeijen puáttám iävtuttâsâi vuáđuld. Ulmen lii, ete säämi šoŋŋâdâhrääđi asâttuvvoo vuosmuš neelji ive pajan keesi 2023 ääigi.  Jesânij máátu já tuáváá uásild viggâp maaŋgâpiälálâš sehe täsitiädulâš čuákánpieijâmân. Jyehi sämmilij päikkikuávlu kieldâst kalga leđe ucemustáá ohtâ ovdâsteijee.

Sämmilii šoŋŋâdâhrääđi jesânij uuccâm aalgij | Pirâsministeriö

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Tiina Lovisa Solbär
vs. pirâsčällee
050 5999 725
tiinalovisa.solbaer@samediggi.fi

Kove: Ville Fofonoff

Tuomas Aslak Juuson kuva.

Saavâjođetteijee Juuso muštâl lahâproosees tuáváá: ”Sämitiggelaahâ feilij pooliitlii táátust, ij äššisiskáldâsâst”

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii čáállám luávdee kejâstuv jieijâs uáinuin tast, maht majemuš sämitiggelaavâ uđâsmittemkeččâlem ovdánij Timosii toimâkode mandaat aasâtmist feiliimân vuáđulahâváljukoddeest. Juuso muštâl suomâkielâlii tevstâstis tärhibeht tast, maht Sämitigge keččâlij majemuu muudon ráđádâllâđ čuávdus.

Timosii toimâkode pargo sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštâllâm várás aalgij juovlâmáánust 2020 já valmâš smiettâmuš almostui 11.5.2021. Marin haldâttâs iävtuttâs tolvuu ovdâskode kieđâvušmân viijmâg skammâmáánust 2022, mon maŋa ovdâskode vuáđulahâváljukodde orostittij iävtuttâs kieđâvuššâm 24.2.2023 vuáđustâlmáin, ete äigi nohá. Saavâjođetteijee Juuso muštâl tevstâstis lahâtoimâkode pargoost já Sämitige ráđádâllâmkeččâlmijn ovdâskode siste piäládâhraajij rasta.

”Lii tehálâš, ete lahâuđâsmittemproosees mudoh láá puohâi tiäđust”

Sämitiggelaavâ mudoh láá finnim meid mediast ennuv huámmášume, eromâšávt ko laavâ kieđâvuššâm jotkui ovdâskode toimâpaje majemuid muddoid. Saavâjođetteijee Juuso halijdij-uv jieijâs uásild visásmittiđ, ete puoh tiäđuh uđâsmittemprosesist láá puohâi kiävtust nuuvt tárkká ko máhđulâš.

–Mun halijdim, ete puohah pastaččii kuullâđ, ete mii proosees ääigi tábáhtui, já mun tuáivum-uv, ete nuuvt maŋgâseh ko máhđulâš, kiäid ääši kiäsut, vajeh luuhâđ teevstâ, saavâjođetteijee Juuso muštâl.

Juuso väivid eromâšávt tot, ete lahâiävtuttâs vuástálistám kuávdáš ij halijdâm ráđádâllâđ čuávdusijn.

–Lii väivi já omâs, ete kuávdáá saavâjođetteijee Annika Saarikko ij miettâm teivâdiđ miiguin ohtiigin. Mun liččim vuárdám, ete sijjân čuolmân šoddâm ääšist sij-uv liččii annaam tárbulâžžân savâstâllâđ, vâi mij liččijm puáhtám ubâ keččâliđ kavnâđ čuávdusijd, Juuso imâštâl.

Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii tääl kománâm kuulmâ haldâttâs ääigi maŋaluvâi. Meid OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea já näliolgoštemkomitea láá kenigittám Suomâ tivvoođ tááláá laavâ tienuuvt, ete tot kunnijât sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, om. valjâluvâttâllâm kriterij uásild.

Liŋkkâ: Saavâjođetteijee Juuso muštâl: Sämitiggelahâiävtuttâs päälgis feiliimân

 

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Saavâjođetteijee Juuso: “Taažâ staatâ kalga kunnijâttiđ algâaalmugvuoigâdvuođâid”

Säminuorah láá čáittám mielâs Oslost Taažâ oljo- já energiaministeriöst Fosen pieggâvyeimirustigij vuástá. Mielâčááitus aalgij tuorâstuv kuovâmáánu 23. peeivi 500 peivid ton maŋa, ko Taažâ alemus riehti pahudij tuámustis, ete Fosen pieggâvyeimirustigeh láá huksejum vyeimist orroo toimâlovettáá rikkomáin sämmilij vuoigâdvuođâ eelliđ jieijâs kulttuur mield. Mielâčäitteeh väätih alemuu rievti tuámu olášuttem já 150 lavâttes pieggâvyeimiruustig raččom jieijâs kuávlust. Juuso siärvá Taažâ kuávlu sämmilij vátámâššáid tuámu olášutmist.

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. Kove: Sämitigge / Johanna Labba.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso ibbeerd pyereest sämmilij tušástume pieggâvyeimirustigáid lohtâseijee ääšist. – Mun tuárjum Taažâpele sämmilijd sii vátámâšâin. Sämmiláid algâaalmugân kullee vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ já tuođâi olášuttiđ. Fosen tábáhtusâst Taažâ haldâttâs kalga ájáttâlhánnáá olášuttiđ alemuu rievti čuávdus, iätá Juuso.

Mielâčáittus algâttii, ko tuámu addelmist lâi moonnâm 500 peivid iäge tábáhtum ollágin tooimah. Saavâjođetteijee Juuso imâštâl-uv, ete mondiet Taažâ staatâ ij lah olášuttâm jieijâs riehtilájádâs čuávdusijd. – Mun jiem ibbeerd tom, ige tot čääiti, ete Taažâ staatâ kunnijâttáččij algâaalmugvuoigâdvuođâid, Juuso paahud.

Taažâ alemus riehti pahudij jieijâs tuámust, ete Taažâ staatâ rikko algâaalmug kulttuur syeijee OA aalmugláid já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš 27 artikkâl. Sopâmušâst lii meid Suomâst laavâvyeimi.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Saamelaiskäräjien edustajat perustuslakivaliokunnan kuulemisessa 25.1.2023.

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso: ”Sämitiggelaavâ uđâsmitmist lii koččâmuš mii vuáđulavâlii vuoigâdvuođâst jiešhaaldâšmân”

Vuáđulahâváljukodde ornij 25. uđđâivemáánu ovdâskoddeest almos kuullâm, mast fáddán lâi haldâttâs iävtuttâs ovdâskoodán laahhân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist. Sämitige tilálâšvuođâst ovdâstii saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, nubbe värisaavâjođetteijee Leo Aikio, lahâtoimâkode já Sämitige jeessân Pirita Näkkäläjärvi, lahâčällee Kalle Varis já pirâs- já iäláttâslahâčällee Sarita Kämäräinen.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij sahâvuárustis sämitiggelaavâ uđâsmittem tehálâšvuođâ. – Sämitiggelaavâ uđâsmitmist lii koččâmuš mii jiešmeridemvuoigâdvuođâst, mii oles aalmug pyereestvajemist já ton eellimvuáimálii puátteevuođâst. Algâaalmugân jieijâs jiešhaldâšem lii eromâš mávsulâš, tot lii mii kulttuur stuárráámus torvejeijee. Siämmást tom kalga meid pyehtiđ ovdediđ ain ovdâskulij, tom kalga pyehtiđ uđâsmittiđ ain táárbu mield, tiäduttij Juuso.

Sämitige nubbe värisaavâjođetteijee Leo Aikio muštâlij sahâvuárustis, ete sun kulá meid jieš kielâs monâttâm anarâššáid. Sun puovtij oovdân tom, maht lahâiävtuttâs pyeredičij kielâs monâttem sajattuv já máhđulâšvuođâid ucâluđ valjâluvâttâlmân. – Tääl kielâkriiteer ađai vuossâmužžân oppum kielâ vátámâš uulât kuálmád suhâpuolvân, ađai muu ááhun já äijihân. Uđđâ laavâ mield ličij tuárvi, ete muu äijih tâi ááhu vaanhim lii sárnum sämikielâ vuossâmuš kiellân. Muu uáinu mield taat čielgâsávt pyereed meid tai anarâšâi sajattuv, kiäi perruin kielâ lii monâttum.

Sämitiggelahâtoimâkode já Sämitige jeessân Pirita Näkkäläjärvi muštottij, ete lahâiävtuttâs ana sistees merhâšitteid pyeredemiävtuttâsâid jienâstem älkkeedittem várás. – Puoh sämitiggelahâiävtuttâs konkreetliih ovdedemiävtuttâsah jienâstem älkkeedittem várás nanodiččii sämmilii demokratia. Uđâsmitmeh pyerediččii merhâšitteht sämmilij oovtviärdásâšvuođâ – peerusthánnáá tast, ete áásá-uv jienâsteijee čuákkipääihist tâi uccâ sijdiist kukken poostâ palvâlusâin. Uđâsmitmeh puávtáččii meid pyerediđ jienâstemaktiivlâšvuođâ, pahudij Näkkäläjärvi.

Tilálâšvuođâ nettipaddim puáhtá keččâđ ovdâskode siijđoin​. Vuáđulahâváljukodde uárnee fáádást vala kulmâ kuullâm váljukode čuákkimij ooleest. Taah kulâmeh iä lah almos tilálâšvuođah.

Kove: Hanne Salonen / Ovdâskodde.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Pirita Näkkäläjärvi
Sämitige jeessân
0403577006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com

Liiŋkah:

Sämitiggelaavâ uđâsmittem Sämitige siijđoin

Haldâttâs iävtuttâs ovdâskoodán laahhân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist

Sämitige ciälkkámuš haldâttâs iävtuttâsâst (HE 274/2022) ovdâskoodán laahhân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist