Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.

Oahpásmuva vásttolaš turistta rávvagiidda guoskkadin sámekultuvrra ja sámiid ruovttuguovllu

Dovddatgo sámekultuvrra ja sámiid ruovttuguovllu dábiid ja suollemasvuođaid nugo iežat lupmaidat? Teste dieđuidat ođđa diehtoiskosiin, mii laktása sámemátkeealáhussii, ja geahča sámemátkeealáhusa oppalaš suvdilvuođa animašuvnna. Sámediggi lea olggosaddán sámemátkeealáhusa gallededdjiidrávvagiid mielddusmateriálalaiguin čujuhusas www.samediggi.fi/saamelaismatkailu.

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.
Govva: Sunna Kitti

Gallededdjiidrávvagat mielddusmateriálalaiguin leat dárkkuhuvvon mátkkálaččaide, geat bohtet davás, ja eandalii turismasuorggi ođđa bargiide ja doaibmiide, geat bohtet sámiid ruovttuguvlui, ja rávvagiid sáhttet geavahit ávkin maiddái turismasuorggi oahpaheaddjit ja oahppit oahppamateriálan. Siiddut almmustahttojit dán muttus eaŋgalsgillii ja suomagillii.

– Dábálaččat diehtu sámeálbmogis, sámiid historjjás ja modearna sámeservošis lea ainge uhcán ja dávjá maiddái dieđuid ivdnejit ovdagáttut. Sámiid guoski duohta dieđuid lasiheapmi ja lávdadeapmi maiddái mátkeealáhussuorggi bokte lea erenomáš dehálaš, árvala Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

– Sávan, ahte sámemátkeealáhusa galledeaddjiidrávvagat váldojit viidát geavahussii ja dat leat ávkin nu máŋgga doaibmái go vejolaš. Háliidit movttiidahttit turisttaid bargat vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis válljemiid, go sii mátkkoštit sámiid ruovttuguovllus, lasiha II várreságajođiheaddji Leo Aikio.

Gallejeaddjiidrávvagat, mat láidestit Sámemátkeealáhusa ja sámiid ruovttuguovllu sierraiešvuođaide, leat plánejuvvon dakkár digitálalaš materiálapakeahttan, mii vástidit áigeguovdilis hástalusaide, váldá vuhtii ja gudnejahttá sámeservoša ja – kultuvrra. Gallejeaddjiidrávvagiid lassin siiddut sisttis dollet oppalaš suvdilvuođa áiccalmahtti animašuvnna, turismma boahttevuođa govaid, viiddes sátneráju, mii laktása turismii ja guoská sámemátkeealáhussii ja sámiid ruovttuguvlui, sihke diehtoiskosa, mii teste ohppon dáidduid.

– Siiddut eaktudit vel smávva divvumiid sátneráju lassin, muhto dat leage digitálalaš materiálapakeahta ovdu. Materiálapakeahta lea álki beaivádit, goas turismma áigeguovdilis trendiide ja hástalusaide lea álki reageret dan mielde, man láhkai turisma váikkuha báikkálaš olbmui árgaeallimii ja ávvudeapmái, elege sámekultuvrii ja dan buresveadjimii, muitala prošeavtta plánejeaddji Kirsi Suomi.

Vásttolaš turista fihtte, ahte lea guossin báikkálaš olbmuid ruovttus

Sámeeatnamis turista lea guossin báikkis, gos sámiid árga ja ávvudeamit leat divrras ealli kulturhámi oassin nu ahte ráhkadit erenomáš kulturduovdaga, mii lea leamaš sámiid ruoktu jo don doložis. Dán ealli kulturduovdagis dahkko vejolažžan sámekultuvrra eallinfápmu ja sirdin boahttevaš buolvvaide.

Mis buohkain lea vástu oktasaš boahttevuođas juohke guovllus doppe, gosa min daguid ja lávkkiid čuovvumušat ollet. Dahkkot ovttas dán beaivvis vásttolut ja etihkalaččat suvdilut, vuoi ihtáža buolvvas lea buot dát čábbodat ja riggodat eallin láhkai ja vásihan láhkai.

Sámediggi dohkkehii 24.9.2018  Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámemátkeealáhusa doaibmanprinsihpat – rávvagiid, masa vásttolaš turistta ja mátkeealáhusa gallejeaddjiidrávvagat mielddusmateriálaiguin vuođđuduvvet. Sunna Kitti govat áiccalmahttet etihkalaš rávvagiid dieđu das, man láhkai doaibmat, vuoi boahttevuohta livčče vásttolut ja etihkalaččat suvdilut sámiid ruovttuguovllus, ja dorjjošii sámekultuvrra seailuma jotkkolašvuođa.

Sámediggi lea ožžon doarjaga oahpahus- ja kulturministeriijas gallejeaddjiidrávvagiid ráhkadeapmái ja ollašuhttimii.

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II várreságajođiheaddji
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kirsi Suomi
Plánejeaddji, Vásttolaš sámeturismma prošeavttat
010 839 3118 / 0405945492
kirsi.suomi@samediggi.fi

Sámeturismaprošeavtta ulbmilin ráhkadit vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma oktasašbargofierpmádaga

Prošeavtta ulbmilin lea ráhkadit vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma oktasašbargo- ja márkanastinfierpmádaga ovttas sámeservošiin. Sámediggi lea ožžon joatkkaruhtadeami oahpahus- ja kulturministeriijas sámeturismaprošektii, mii ollašuhtto jagiid 2022-2024 áigge.

Mátkkálaččain lea dábálaččat uhcán diehtu sámekultuvrra birra ja dat váttásmahttá eakti sámeturismabuktagiid dovdáma ja earuheami. Dál álgi prošeavtta ulbmilin lea bajidit ovdan vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismabuktagiid, vuoi mátkkálaččas lea vejolašvuohta válljet sámeservoša doarju buktaga.

– Sámeturisma ja dat, mii áddejuvvo eakti ja etihkalaččat suvdilis sámeturismabuvttan dahje -bálvalussan, leat bohciidahttán olu ságastallama nu sámeálbmoga go váldoálbmoga gaskavuođas. Prošeavtta dárkkuhussan lea ohcat vástádusaid dán gažaldahkii, vuoi boahttevuođas sámedoaibmiin livčče álkit smiehttat mátkeealáhusa d. turismma ealáhussan ja siidoboađuid gáldun. Sávan sámeturismii laktáseaddji viiddes oktasašbarggu, mii vuođđuduvvá máŋggabealat áddejupmái ja gudnejahttimii, dadjá ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Sámediggi lea jagi 2018 dohkkehan sámeturismma etihkalaš rávvagiid. Dál álgi prošeavttas meroštallo sertifikáhta, man vehkiin sihkkarasto doaibmanbiras, mii doarju vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámebuktagiid gilvalannávcca. Lassin mátkeealáhussuorggi almmolaš diehtovuođđu sámeturismma birra buoriduvvo nu ahte čohkkejuvvojit oktii vásttolaš sámedoaibmit.

Sámeturismma etihkalaš rávvagiid sisdoalu doarjjan leat ráidogovvadáiddár Sunna Kitti dahkan govat.

– Sámedoaibmiin mátkeealáhussektoris gávdno áššedovdamuš sámeturismma buvttan ráhkadeamis. Ulbmilin lea ovttas smiehttat buriid geavadiid ja kriteraid sámekultuvrra vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis ávkingeavaheapmái. Dárkkuhussan lea maiddái gullat sámeservoša ja maiddái čanusjoavkkuid kultuvrra gávppálaš ávkkástallamis, muitala sámeturismaprošeavtta plánejeaddji Kirsi Suomi.

Oahpahus- ja kulturministeriija lea mieđihan Sámedikki sámeturismaprošektii 200 000 euro doarjaga jagiide 2022-2024. Ulbmilin lea, ahte jagi 2025 sámeturismadoaibmiid oktasašbargofierpmádat lea gárvvis, go dalle  WINTA (World Indigenous Tourism Alliance), Sámediggi ja Lappi universitehta lágidit Eurohpá vuosttas máilmmi eamiálbmotturismakonfereanssa Anáris.

Lassidieđut

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kirsi Suomi
Plánejeaddji
040 594 5492
kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Sámeturismma etihkalaš rávvagiid vuosttas ođđa govat leat gárvánan

Ráidogovvadáiddár Sunna Kitti sárgu govaid Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma doaibmanprinsihpat -rávvagiidda. Oppa govvamateriála lea oaivil gárvvásmuvvat geassit 2019. Ođđa materiála lea lagamustá oaivvilduvvon oahppamateriálaatnui turismasuorggi oahppiide sihke turismasuorggi sierra doaibmiide ja turisttaide, geat bohtet guvlui.

Govaid ja rávvaga teavsttaid ovttastahttimiin hálidat loktet sámeturismii laktáseaddji hástalusaid viidásabbot ovdan. “Sávvat ahte visuálalaš informašuvdna čielggasmahttá rávvagiid váldosisdoalu ja álkidahttá dan vuđolaš áddema ja atnuiváldima”, muitala projeavtta plánejeaddji Kirsi Suomi.

Vuosttas govat leat dál gárvánan. Boahttevuohta, man hálidat -govva vuođđuduvvá etihkalaš rávvagiid višuvdnii. Višuvnna mielde sámiid árbevirolaš ealáhusat leat eallinfámolaččat ja gánnáhahttit. Árbevirolaš ealáhusaid bálddas ođđa ealáhusat, nugo vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis turisma, mii vuođđuduvvá sápmelašvuhtii, dorjot árbevirolaš ealáhusaid ja ovddidit barggolašvuođa báikkálaččat.

Višuvnna mielde vuođđuduvvon sámeturismma rávvenguovddáš juohká sámiide ja sámekultuvrii guoski duohtavuođalaš dieđu turisttaide ja turismadoaibmiide, sihke dieđu etihkalaččat ja suvdilit doaibmi sámi turismadoaibmiin. Maiddái sámeservoša árga ja ávvudoalut sihke sámiid ruovttuguovllu eanageavaheapmi leat buori višuvnnas vuohkkasit oktiiheivehuvvon turismmain nu ahte sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja kultuvrra gudnejahttet ja váldet vuhtii.

Boahttevuohta, man hálidat. Govva: Sunna Kitti.

Buori višuvnna vuostegeahčin lea Boahttevuohta, man eat hálit. Dán govas etihkalaš rávvagiid višuvdna ii leat ollašuvvan, eaige leat bastán čoavdit daid hástalusaid, maid hálddaškeahtes turistameriid jotkkolaš lassáneapmi lea dagahan. Sámiid ruovttuguvlui čuohcci turisma lea hálddaškeahtes ja sámiid árbevirolaš ealáhusat leat gártan čáhkket turismma ovddas. Turismma olggobeale veahkadaga kulturvugiid ja árbevieruid eai leat lihkostuvvan dorvvastit, baicce sámeservoša árga ja ávvudoalut leat gártan mátkebáikin ja  oaidnámuššan.

Boahttevuohta, man eat hálit. Govva: Sunna Kitti.

“Sávan ahte govain lea váikkuhus turisttaid ja turismasuorggi doaladumis sámiide ja sámekultuvrii. Turisma, mii vuođđuduvvá boastto ja boaresáigásaš miellagovaide, gáržuda dan juo ovddežis unna saji, mas sápmelaččat sáhttet friija hárjehit iežaset kultuvrra almmá ahte heađuštuvvojit. Mun lean fuolas das ahte gilit rivdet báikkálaččaide ássangealbboheapmen”, dadjá ráidogovvadáiddár Sunna Kitti das, manin son vulggii mielde sárgut rávvagiidda govaid.

Sámedikki čoahkkin dohkkehii 24.9.2018 Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma doaibmanprinsihpaid. Etihkalaš rávvagiid váldoulbmilin lea caggat sápmelašvuođain ávkkástalli turismma sihke sámiide guoski boastto dieđu, mii turismma bokte leavvá. Nubbin váldoáššin lea dorvvastit turismma olggobeale veahkadaga kulturvugiid ja árbevieruid. Projeavtta lea ruhtadan oahpahus- ja kulturministeriija.

https://www.samediggi.fi/sameturismma-etihkalas-ravvagat/?lang=dav

Lassediehtu

Plánejeaddji Kirsi Suomi, Kultuvrralaččat vásttolaš sámeturisma, 010 839 3118, kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Bures boahtin ságastallat sámeturismma dárbbuin ja ovddideamis Anárii

Oassin Lappi turismastrategiija ráhkadeapmái gullevaš guovllu galledemiid Lappi lihttu lágida Sámedikkiin 8.5.2019 dilálašvuođa, gosa bovdet ságastallat sámeturismma ja turismma, mii dáhpáhuvvá sámiid ruovttuguovllus, dárbbuin ja oidnosiin. Dán bargobáji ulbmilin lea gávdnat sámeturismii ja sámiid ruovttuguvlui guoski turismii laktáseaddji ideaid ja oainnuid merken várás Lappi turismastrategiijai.

Lappi turismastrategiija ovdanbuktá turismma ovddideami guovddáš deattuhusaid ja stivre almmolaš doarjaga. Turismastrategiija linnjáda maiddái doaibmabijuid, maiguin turismma lassáneami ođđa vejolašvuođaide sáhttá darvánit beaktilit, muhto gudnejahttimiin suvdilis ovdáneami prinsihpaid. Sámeturismma ovddideapmi oktasašbarggus ja vásttolaččat lea dehálaš buot oassebeliide.

Dilálašvuohta lágiduvvo 8.5.2019, dmu 13.00–16.00 Kultahovis, Anáris. Almmut dilálašvuhtii dán liŋkka bokte 30.4.2019 rádjai: https://fi.surveymonkey.com/r/Inari

Kultuvrralaččat vásttolaš sámeturisma – prošeakta lea ožžon oahpahus- ja kulturministeriijas joatkkaruhtadeami 60 000 €. Dáinna ruhtademiin prošeakta joatká doaimma ovdasaji dárkkuhussan lávdadit viidát dieđuid Sámedikki čoahkkimis čakčamánus 2018 dohkkehuvvon Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma doaibmanprinsihpat – rávvagiin.

Govva: Anja Vest

 

Lassidieđut

Kirsi Suomi
Plánejeaddji, Kultuvrralaččat vásttolaš sámeturisma
010 839 3118
kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Kristian Sievers
Prošeaktahoavda
040 828 4095
kristian.sievers@lapinliitto.fi
http://www.lappi.fi/lapinliitto/lapin-arktinen-matkailuekosysteemi
http://www.lappi.fi/matkailu