Sämitige ive majemuš tievâsčuákkim tuálloo 17.12.

Sämitigge čokkân ive majemuu tievâsčuákkimân vástuppeeivi 17.12.2021 tme 9.00. Čuákkim tuálloo hybridičuákkimin já keččeeh pyehtih čuávvuđ čuákkim Zoom webinaar peht. Saijoos parlamentsalin ep vääldi aalmug pääihi oolâ.

Čuákkimist kieđâvuššâmnáál ääših láá Sämitige toimâvuávám já budjet ihán 2022, nuorâirääđi jesânij já värijesânij nomâttem toimâpajan 2022-2023 sehe saavâjođetteijei já Sämitige ovdâstâm jesânij kejâstâh.

Äššilisto lahtosijguin lii Sämitige dokumentpaaŋkist.

Návt tun peesah čuávvuđ čuákkim

Tun peesah čuávvuđ čuákkim Zoom webinaar peht. Tun jieh taarbâš sierâ Zoom-heiviittâs, peic tun puávtáh čuávvuđ čuákkim tuu laađđâm peht. Jis tun halijdah, te puávtáh liijká luođiđ heiviittâs Zoom siijđoin. Tääbbin tun kaavnah ravvuid Zoom luođim várás.

Ko tun seervah čuákkimân:
  • Zoom-heiviittâs: Ko tun lah luođim Zoom-heiviittâs puhelimân tâi tiäturân, te liiŋkâ spokkâlmist lekkâs nettisijđo, mii koijâd uásálistest love lekkâđ liiŋkâ Zoom-ohjelmist. Tuhhit liiŋkâ lekkâm heiviittâsâst.
  • Zoom laađđâm peht: Ko tun spokkâlah čuákkim liiŋkâ, te tiättur stivree tuu laađđâm lekkâđ uđđâ koskâsiijđo tâi laasâ. Taan uáinust koolgah spokkâliđ Join from my browser ja tast maŋa Zoom koijâd tuu noomâ.
Čuákkim ääigi:
  • Tulkkum tun puávtáh valjiđ Interpretation puálust. Čuákkim tulkkoo tavesämikielân, anarâškielân, nuorttâlâškielân já suomâkielân.
  • Spokkâl Interpretation valjiittâsâst Mute Original Audio ko kuldâlah tulkkum. Talle algâalgâlâš jienâ ij hettii tulkkum.
  • Jis tun halijdah kuldâliđ kielâ, mon kevttih čuákkimist, te leehâ Interpretation valjiittâs já valjii Off.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Haldâttâhhovdâ
040 726 2688
pia.ruotsala@samediggi.fi

Káidusohtâvuotân lohtâseijee aašijn:

Johanna Alatorvinen
Viestâdemčällee
040 663 4493
johanna.alatorvinen@samediggi.fi

Pasi Aikio
Vuáhádâhäššitobdee
040 581 2102
pasi.aikio@samediggi.fi

Sämitige čuákkim 17.-18.9. uárnejuvvoo uásild káidusin

Sämitige čuákkim 3/2020 uárnejuvvoo 17.-18.9.2020 Sajosist, Anarist sehe káidusohtâvuođâiguin. Kyevtpiäivásâš čuákkim meerrid om. Sämitige toimâohjelmist pajan 2020-2023 sehe ciälkkámušâst soti-eennâmkuudij vuáđđudmân já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ornim uđâsmitmân kyeskee lahâaasâtmin. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd koronatile tiet.

Sämitige čuákkim meerrid Sämitige toimâpaje 2020-2023 toimâohjelmist já ekonomiavuáváámist, ciälkkámušâst soti-eennâmkuudij vuáđđudmân já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ornim uđâsmitmân kyeskee lahâaasâtmin, jesânij noomâtmist Säämi Kielâkäldee stiivrân sehe nuorâirääđi jeessân valjiimist iäru pivdem jeessân sajan.

Lasseen čuákkimist tuálloo kulmâ vuolgâttâssavâstâllâm. Stivrâ lii valmâštâllâm tige čuákkimân vuolgâttâssavâstâlmân sämmilii šoŋŋâdâhpolitiik ovdedem, kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem sehe Sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Čuákkim 3/2020 äššilisto kávnoo dokumentpaaŋkist.

Parlamentsalin ep vääldi kuosijd

Sämitige jesâneh uásálisteh kyevtpiäivásii čuákkimân pääihi alne Sajosist teikkâ káidusohtâvuođâiguin. Koronatile tiet kyesih já media pyehtih čuávvuđ čuákkim tuše live striimi vuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Vuolgâttâsâst lii finnimnáál tulkkum puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd pääihi oolâ.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3100 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sämitige stiivrâ ornim savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh roovvâdmáánust

Sämitige stivrâ meridij čuákkimistis 28.8.2019 juátkiđ savâstâllâmtilálâšvuođâi ornim. Tilálâšvuođah uárnejuvvojeh Kärigâsnjaargâst 11.10., Oulust 12.11., Ruávinjaargâst 13.11. já Čevetjäävrist 1.12.2019. Ive majemuš Sämitige čuákkim uárnejuvvoo 17.-18.12. Anarist.

Sämitige ive 2019 toimâvuávám mield stiivrâ čuákkimij ohtâvuođâst uárnejuvvojeh savâstâllâmtilálâšvuođah máhđulâšvuođâi mield sierâ päikkikuudijn. Tilálâšvuođâin stivrâ tiäivá kuávlu sämmilijd, muštâl Sämitige tooimâin já addel epivirgálii máhđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilijn aašijn. Savâstâllâmtilálâšvuođâin tieđettep lase aldeláá äigimudo.

”Mij halijdep stivráin juátkiđ vala savâstâllâmtilálâšvuođâi ornim návt loppâpaajeest. Savâstâllâmtilálâšvuođah láá šiev tilálâšvuotâ peessâđ savâstâllâđ já lonottiđ jurduid Sämitige já eromâšávt stiivrâ pargoost sierâ kuávlui sämmilijguin. Tilálâšvuođâin lii meid šiev máhđulâšvuotâ adeliđ evvisijd čuávvoo Sämitige čuákánpiejâmân”, iätá saavâjođetteijee Sanila-Aikio já tuáivut kiäsuttum ulmuid tiervâpuáttim puáttee tilálâšvuođáid.

Stivrâ iävtut Sämitige kuávdái pargoi fastâdem

Sämitige stivrâ pahudij, ete párnáikulttuur-, muusik- já elleekovekuávdái pargoi meriáigásii hoittáámân iä lah lavâliih vuáđđuseh já meridij iävtuttiđ Sämitige čuákkimân viirgij vuáđudem toi pargoi hoittáámân. Tääl Sämitige pargo-oornigist láá miäruštâllum párnáikulttuur-, muusik- já elleekovekuávdái pargoh já palvâlemkoskâvuođâ häämi. Koččâmušâst orroo pargoh láá lamaš tevdum taan räi meriáigásâš virgekoskâvuottân ruttâdem epivisesvuođâ tiet.

”Kuávdái vuávájeijei pargo lii jotkum taan räi kuhemustáá jo suulân vittnubálov ihheed, te lii čielgâs, ete kuávdái tooimâst lii šoddâm fastâ uási Sämitige tooimâ, ige meriáigásâšvuotân lah vuáđus”, seelvât saavâjođetteijee Sanila-Aikio tile.

Vajesaahâ vaaigut negatiivlávt

Sämmiláid já Sämitiigán čuáccám vajesaahâ lii lasanâm eromâšávt sosiaallii mediast, mutâ meid eres mediast já ohtsâškoddeest. Juátkojeijee já lasaneijee vajesaahâ vaaigut negatiivlávt eromâšávt Sämitige pargei já sii perrui pyereestvajemân já tiervâsvuotân ko sij kärttih meid priiveatelimist ohtânmaanoost tuárjuđ lasaneijee olgoštem já hemâdem. Vajesaahâ vaaigut meid vijđásubbooht ohtsâškode miärádâstohâmân eereeb iärásij nuuvt, ete keeppid haalu uásálistiđ almos savâstâlmân sehe hiäjusmit luáttámuš instituutioid.

Stivrâ savâstâlâi sämmiláid já Sämitiigán čuoccâm vajesaavâst já meridij váldásmittiđ haldâttâhhoovdâ haahâđ lahâäššitobdeeiše ääši jotkâvalmâštâllâm várás.

Sämitige stiivrâ čuákkim 14/2019 pevdikirje

Sämitige dokumenteh

Lasetiäđuh

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sämitigge iävtut staatârááđán vaaljâi äigimudo nubásmittem

Sämitige čuákkim 18.6.2019 meridij iävtuttiđ staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nubásmitáččii tienuuvt, ete maŋediččii čuávuváid sämitiggevaaljâid nuuvt kuhháá ko lii tárbu sämitiggelaavâ 3 § nubásmittem tiet.

Haldâttâs iävtuttâshammiittâs ovdâskoodán laahân sämitiggeest adelum laavâ nubásmitmist mield ive 2015 toimâttum vaaljâi puáttus vuáđuld asâttum Sämitige toimâpaje jotkuuččij spiekâstâhlávt ive 2021 loopâ räi. Iävtuttâs tuávváást láá Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem kyehti čuávdus, moi mield Suomâ kalga miäruštâllâđ uđđâsist sämmilii miäruštâllâm vâi visásmit tom, ete iävtuh jienâvuoigâdvuotân sämitige vaaljâin miäruštâllojeh já toh heiviittuvvojeh kunnijâtmáin sämmilij vuoigâdvuođâ kevttiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâs aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš miäldásávt.

Vaaljâi sirdemist ličij koččâmuš kerdiluándulii tooimâst, mon ulmen lii visásmittiđ sämitiggelaavâ nubástusâi valmâštâllâm, kieđâvuššâm já olášuttem ovdil ko čuávuvááh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh. Iävtuttum laahâ ličij tárguttâs šoddâđ vuáimán 1. porgemáánu 2019.

Sämitige čuákkim jienâstij miärádâsâst savâstâllâm maŋa. Jienâstem tohhui Sämitige stiivrâ iävtuttâs (jáá) já Anu Avaskari iävtuttâs (ij) kooskâst.  Avaskari iävtuttij, ete iä sirde sämitiggevaaljâid já iävtuttâs vaaljâi sirdemist kalga hilgođ. Jienâid adelii ohtsis 17, main jáá jienah 13 já ij jienah 4.

Jáá: Tiina Sanila-Aikio, Jouni Aikio, Veikko Feodoroff, Jouko Hetta, Aslak Holmberg, Tuomas Aslak Juuso, Kirsti Kustula, Ulla Magga, Petra Magga-Vars, Anne Nuorgam, Heikki Paltto, Magreta Sara já Asko Läsman.
Ij: Anu Avaskari, Pigga Keskitalo, Kari Kyrö já Pekka Pekkala. Vuástá jienâstem ulmuuh kuođđii ääšist miärádâsân spiekâsteijee uáivil.

Miärádâsân šoodâi stiivrâ iävtuttâs, ete Sämitige čuákkim iävtut staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nubásmitáččii tienuuvt, ete maŋediččii čuávuváid sämitiggevaaljâid nuuvt kuhháá ko lii tárbu sämitiggelaavâ 3 § nubásmittem tiet.

Toos lasseen čuákkim váldásmitij Sämitige stiivrâ ráđádâllâđ já sooppâđ Suomâ staatáin detaljijn já monâttâllâmvuovijn, maid nubástus valmâštâllâm váátá.

Sämitige čuákkim 2/2019 tuálloo 18.-19.6.2019 Anarist (Sajos). Čuákkim puáhtá čuávvuđ pääihi alne parlamentsalist tâi njuolgâ nettivuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Njuolgâ nettivuolgâttâsâst puáhtá tääl kuldâliđ meid tulkkum.

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Anarâšaašij ráđádâllâmkode saavâjođetteijen Heikki Paltto

Anarâšaašij ráđádâllâmkode saavâjođetteijen väljejui Heikki Paltto já värisaavâjođetteijen Kirsti Kustula. Ráđádâllâmkodde čokkânij vuossâmuu keerdi vuossaargâ 10.6.2019. Čuákkimist kieđâvuššojii ráđádâllâmkode ornijdum lasseen anarâššáid kyeskee äigikyevdiliih ääših, tegu Jieŋâmeerâ rađehaahâ sehe tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees.

Ráđádâllâmkodde meridij čuákkimistis iävtuttiđ tuotâvuotâ já sovâdâttâmproosees mandaatráđádâlleid, ete mandaatist mainâšuvvoo anarâšah jiejâs juávkkun. Ton lasseen ráđádâllâmkodde iävtut, ete parlamentaarlâš čuávvumjuávhu aasâtmist váldoo huámášumán anarâšâi ovdâstem.

Jieŋâmeerâ rađehaavâst ráđádâllâmkodde pahudij, ete tot váldá huolâid tuođâlávt, maid anarâšah láá puáhtám oovdân haavâ uásild. Ráđádâllâmkodde kieđâvuš ääši čuávuváin čuákkimijn. Ton lasseen ráđádâllâmkodde haalijd ovdediđ čielgiittâs rähtim anarâšâi ärbivuoigâdvuođâin sehe navdâšemvuoigâdvuođâin eennâm- já čäcikuávluin nuuvt siärvus ko ovtâskâs ulmuu tääsist. Ráđádâllâmkodde meridij kieđâvuššâđ ääši čuávuváá čuákkimist.

“Lii tehâlâš, ete mij lep peessâm anarâšaašij ráđádâllâmkode pargoost aalgân. Ráđádâllâmkode pargon lii vala valmâštâllâđ taarbâšlijd nubástusâid Sämitige pargo-oornigân ráđádâllâmkode máhđulâš asâttem várás”, iätá ráđádâllâmkode saavâjođetteijee já Sämitige I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto.

Sämitige čuákkim 4/2018 meridij vuáđudiđ anarâšaašij ráđádâllâmkode meriáigásâžžân ihán 2019. Ráđádâllâmkode tárguttâssân lii ovdediđ anarâšâi aašijd já sajattuv. Ráđádâllâmkodde tuáimá raavâadeleijee orgaanin sierâ Sämitige linjáorgaanist. Ráđádâllâmkode jesâneh láá Jouni Aikio, Anu Avaskari, Neeta Jääskö, Kirsti Kustula, Heikki PalttoJan Saijets.

Ráđádâllâmkode pargon lii adeliđ ciälkkámušâid Sämitige stiivrân já lävdikuddijd anarâššáid kyeskee aašijn, čuávvuđ anarâššáid kyeskee aašij ovdánem, toimâđ äššitobden anarâššáid kyeskee aašijn sehe toohâđ iävtuttâsâid anarâššáid kyeskee koččâmušâin.

Kove: Juha Kauppinen

Lasetiäđuh:

Sämitige I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto puh. 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

Viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Pevdikirjij uáinimnáál toollâm

Sämitige pargo-oornig 64 § mield Sämitige čuákkim já stiivrâ pevdikirjeh toos lohtâseijee vaidâlemčujottâssáin tuálloo tärhistem maŋa almolávt uáinimnáál nuuvt maht tast lii almottum muuneeld. Eres toimâorgaan pevdikirje uáinimnáál tolâmist meerrid áášánkullee toimâorgaan jieš.

Pevdikirje tuálloo almolávt uáinimnáál Sämitige nettisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi ucemustáá pevdikirje vaidâlemääigi, jis ij syeligâsâsttolâmân kyeskee njuolgâdusâin eres čuávu.

Sämitige čuákkim 1/2019 äššilisto

Čuávuvâš Sämitige čuákkim (1/2019) tuálloo Sajosist, Anarist majebaargâ 19.2.2019 tme 10.

Puávtáh čuávvuđ čuákkim pääihi alne parlamentsalist teikâ njuolgâ stream-vuolgâttâs peht čujottâsâst www.sogku.fi/live. Parlamentsalist tulkkumpiergâseh láá almolávt kiävtust. Vuolgâttâsâst kulloo čuákkimsalist sarnum kielâ.

Čuákkimäššikirjeh láá dokumentijn tääbbin.

Áššilisto

1 Čuákkim lekkâm

2 Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ pahudem

3 Pevdikirjetärhisteijei já jienârekinistei valjim

4 Eidusij čuákkimaašij kieđâvuššâmoornig tuhhiittem

5 Saavâjođetteijei já Sämitige ovdâstâm jesânij kejâstâh

6 Sämitige muštâlus staatârááđán ivveest 2018

7 Iäláttâsčällee virge vuáđudem

8 Aalmugijkoskâsij aašij čällee virge vuáđudem

9 Viestâdemčällee virge vuáđudem

10 Uđđâ viirgij vuáđđudmân lohtâseijee pargo-oornignubástusah

11 Lahâčällee virge tevdim

12 Eres oovdân puáttee ääših

13 Almottâsääših

14 Čuákkim lopâttem

Sámedikki čoahkkima (4/2018) áššelistu

Čuovvovaš Sámedikki čoahkkin (4/2018) dollojuvvo 18.12.2018 dmu 10 rájes Sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris.

Čoahkkima sáhttá čuovvut báikki alde parlameantasáles dahje live stream bokte čujuhusas www.sogku.fi/live. Parlameantasáles tulkonrusttegat leat guldaleaddjiid anus. Sáddagis gullo čoahkkinsáles hállojuvvon giella.

Čoahkkináššegirjjit gávdnojit dokumeanttain dáppe.

Áššelistu

1 Čoahkkima álggaheapmi

2 Čoahkkima lágalašvuođa ja mearridanválddi gávnnaheapmi

3 Beavdegirjjidárkkisteaddjiid ja jienaidrehkenastiid válljen

4 Aitosaš čoahkkináššiid gieđahallanortnega dohkkeheapmi

5 Ságajođiheaddjiid ja Sámedikki ovddastan lahtuid oppalašgeahčastat

6 Anárašáššiid ráđđádallangoddi

7 Sámedikki doaibmaplána-bušeahtta 2019

8 ILO 169 -soahpamuša gieđahallama joatkkadoaibmabijut

9 Aimo Guttorm almmuhus iežas eret cealkimis

10 Duohtavuohta- ja soabadanproseassa

11 Eará ovdan boahtti áššit

12 Almmuhanáššit

13 Čoahkkima loahpaheapmi