Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen ravintola Čaiju.

Sämitigge almoot uuccâmnáál raavâdviäsupargee tuáistáážân vyeimist orroo tooimâ

/in , /by

Aanaar markkânân Juvduujuuvâ riidon huksejum sämikulttuurkuávdáš Sajos lii Suomâ sämmilij haldâttuv já kulttuur kuávdáš. Sajos lii maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje – tábáhtustáálu, kongreskuávdáš já čuákkimsaje.

Mij uuccâp meriáigásâš pargokoskâvuotân Saijoos Čaiju raavâdviäsun jiešráđálâš já mättee raavâdviäsupargee kiäst láá pyereh vuáruvaikuttâstááiđuh. Pargo álgáččij 1.9.2023 teikkâ sopâmuš mieldi. Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá pyeri sämikulttuur tubdâm, tuárvi kuhes pargohárjánem västideijee pargoin sehe pyeri streesihaldâšemnaavcâid.

Maaŋgâpiälásâš pargo ana sistees äššigâspalvâlem, kookâ išedem peivimáállás já vitriinpyevtittâsâi rähtimist, čuákkimfalâdem, liitij, piergâsij já kievkkânsoojij putesin toollâm sehe eres raavâdviäsu almolâš pargoid.
Mij tuáivup occest hygienia- já alkoholpaasâ. Pargoost tarbâšuvvoo piäiválávt sämikielâ, suomâkielâ já eŋgâlâskielâ. Pargoäigi lii raavâdviäsu Čaiju ávusorroomaaigij mield, váldu-uásálávt jyehi argâpeivi 8-17 kooskâst, mutâ motomin tábáhtusâi ohtâvuođâst láá eehid- já oholoppâpargoh.

Raavâdviäsupargee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/III miäldásávt (vuáđupälkki 2027,13€/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Rijjâhámásâš uuccâmreivâ sehe máhđulâš ánsuluvâttâllâm eres lahtosijguin kalga macâttiđ majemustáá 30.6.2023 taan ucâmušluámáttuv peht (liŋkkâ lekkâs uđđâ ruuvdun).

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 040-7262688 sehe Raavâdviäsu Čaiju piäiválâš hovdiimist västideijee kokkâ Sari Mikkola, puh. 040 588 4062.

Lasetiäđuh Sajosist já Sämitiggeest nettisiijđoin www.sajos.fi já www.samediggi.fi

Anarist 26.5.2023
Sämitigge

Ku

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso teeivâi haldâttâs čuákkejeijee Petteri Orpo

/in /by

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso kollij majebaargâ 23.5.2023 haldâttâsráđádâlmijn Helsigist já teeivâi saavâjođetteijee Petteri Orpo (kok.), kote tuáimá haldâttâs čuákkejeijen. Sämitigge lâi puávdejum äššitobdeekyessin riehtipolitiik já täsiárvu -juáhusân, mutâ ko haldâttâsráđádâlleeh koskâldittii iänááš uási ráđádâllâmpeevdij tooimâst, te meid kollim kessui maasâd.

Kooveest čižetpeln Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já haldâttâs čuákkejeijee Petteri Orpo. Kove: Lauri Heikkinen, staatârääđi kanslia.
Kooveest čižetpeln Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já haldâttâs čuákkejeijee Petteri Orpo. Kove: Lauri Heikkinen, staatârääđi kanslia.

Orpo jođettem haldâttâsráđádâlmijn láá vyesimáánu ääigi ráđádâllâm puáttee haldâttâsohjelmist kokoomus, vuáđusyemmilij, ruotâlii aalmugpiäláduv já ristâlâšdemokraatij kooskâ.

-Lii šiev taho Orpost, ete teivâm suin uárnejui huápulii äigitaavlust peerusthánnáá. Muái peesáin tuođâi savâstâllâđ ašijguin, ige kuhes mätki moonnâm tušás, ko nubbe kollim ij olášum, paahud Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämitigge lii toimâttâm ráđádâllei kiävtun jieijâs uulmijd haldâttâsohjelmân sämmilij vuoigâdvuođâi turvim já ovdedem várás, já tain savâstâláin luándulávt meid teivâdmist Orpoin.

-Muái savâstâláim mii uulmij lasseen pyeri vuoiŋâst meid eromâšávt sämitiggelaavâ uđâsmitmist já sämiaašij koordinistmist staatâhaldâttuvâst, já tuáivu mield mij peessâp juátkiđ savâstâllâm maŋeláá vuáváámij mield meid riehtipolitiik haldâttâsráđádâlleiguin, Juuso muštâl.

Sämitige ulmeh haldâttâsohjelmân

Sämitiggeest láá čuávuvááh toimâulmeh haldâttâsohjelmân 2023–2027 sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem várás. Sämitige válduteemah láá: 1) kielâ puáhtá eellimvyeimi– máttááttâs puáhtá puátteevuođâ, 2) parlamentaarlâš toimâkodde ovdediđ sämmilijd iäláttâsâid, já 3) ohjelm OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus olášutmân.

Toos lasseen Sämitigge lii pajedâm oovdân äigikyevdilis äššin sämitiggelaavâ uđâsmittem, sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees, sämmilij huámmášumán väldim sosiaaltorvouđâsmitmist, tave-eennâmlii sämisopâmuš sehe sämmilij vuoigâdvuođâi turvim luándu kiävtust.

Luuvâ: Sämitige ulmeh haldâttâsohjelmân

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Virgeomâhááh čokkâneh savâstâllâđ sämikielâlijn já kulttuurmiäldásijn soti-palvâlusâin

/in , /by

Sämitigge, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö sehe Laapi pyereestvaijeemkuávlu uárnejeh 24.5.2023 káidusohtâvuođâiguin jurbâ peevdi savâstâllâm sierâ tuáimeid. Savâstâllâm ulmen lii hammiđ oleskove sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi tiileest soti-uđâsmittem maŋa. Sämikielâliih já kulttuurmiäldásiih soti-palvâlusah ovdeduvvojeh maaŋgâi sierâ toimâiguin já havâiguin.

Nubásmum toimâpirrâs mield lii huámmášum tárbu toos, ete sierâ tooimâin västideijee tuáimeeh čokkâneh savâstâllâđ tááláá tiileest. Jurbâ peevdi savâstâlmân uásálisteh Sämitige, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö ja Laapi pyereestvaijeemkuávlu lasseen staatârääđi kanslia, riehtiministeriö, máttááttâs- já kulttuurministeriö, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh, Kela já sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio.

Soti-uđâsmittem mield soti-palvâlusâid uárnee Laapi pyereestvaijeemkuávlu. Uđâsmittem lii puáhtám meid lahâasâttemnubástusâid. Sierâ virgeomâháin láá soti-palvâlusâi olesvuođâst jieijâs ovdâsvástádâskuávluh.

Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnimvuotâ lii hyeni

Sämikielâliih já kulttuurmiäldásiih soti-palvâlusah ovdeduvvojeh maaŋgâin sierâ toimâiguin. Iänááš uási tooimâin láá liijká haavâi häämist.

– Sämmilij luáttámuš palvâlusâi finnimvuotân váátá visásmittem jotkuuvâšvuođâst. Taan tiet lii tehálâš hammiđ ohtsâš puátteevuođâ uáinu tast, ete ovdedempargo mield šaddeh palvâlusah, moh juátkojeh meid sierâlágán haavâi nuuhâm maŋa. Sämisiärvádâhân tooimâi piäđgulâšvuotâ já meriáigásâšvuotâ lii nuáđđin, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Suomâ lii finnim aalmugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanijn maaŋgâid avžuuttâsâid ovdediđ sämikielâlij palvâlusâin finnimvuođâ. Tááláá tiileest sämikielâlij palvâlusâi finnimvuotâ lii hyeni. Vijđásubbooht kejâdijn sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu lahâasâttem vaattâm vuovvijn.

– Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö čuávu sämikielâlij palvâlusâi finnimvuođâ ovdánem já mieđeet meid taan tárguttâsân ihásii staatâtorjuu. Ministeriö lii meid merhâšittee sajattuvâst ovdánem jotkuuvâšvuođâ turviimist. Joođoost orroo toimâiguin viggeh čuávdiđ huápumus hástusijd, tego tuárvi pargovyeimi finnim. Lii tehálâš, ete pastaččijm synkronistiđ sierâ ruttâdmijguin porgâmnáál tooimâid nuuvt pyereest ko máhđulâš, iätá sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö sosiaalneuvos Juha Luomala.

Ráhtuslij uđâsmitmijguin vuáđuduvvojeh hináh palvâlusâi lasseetmân

 Laapi pyereestvaijeemkuávlust sämikielâlij palvâlusâi hástuseh láá tiäđust já tooid láá reagistám uđđâ organisaatio rähtidijn.  Laapi pyereestvaijeemkuávlust lii vuáđudum sämikielâlij palvâlusâi ovdedem ovdâsvástádâsohtâdâh, já láá vuáđudum sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi ovdedem- já palvâlemhoovdâi virgeh.

– Uđâsmitmijguin viggeh toos, ete oleskove já ovdâsvástádâs sämikielâlijn palvâlusâin lii čielgâsávt kostnii, ige äšši lappuu stuorrâ organisaation. Oleskove hammim lii eromâš tehálâš tääl, ko palvâlusâid tárkkojeh oles kuávlu tääsist ige innig kieldâkuáhtásávt. Vijđásub uáinu, jottee palvâlusâi já káiduspalvâlusâi ovdedem pyehtih sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân uđđâ máhđulâšvuođâid, iätá Laapi pyereestvaijeemkuávlu sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi vt. ovdedemhovdâ Tuuli Miettunen.

Pyereestvaijeemkuávlu lii algâttâm tooimâs ive aalgâst. Ráhtuslij nubástusâi olášuttem váátá ääigi, já puáhtá vyerdiđ, ete vaikuttâsah sämikielâláid palvâlussáid puátih uáinusân kuuloold. Ovdâmerkkân kielâ mättee pargei vááijuvvuotâ čuávdoo oovtâst Sämitiggijn já sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmuid škuávlejeijee oppâlájádâsâiguin já jo škovliimij kukkoduv tiet vaikuttâsah puátih uáinusân váhá maŋeláá. Vyerdimist lii meid uđđâ, tolebáá čiähusist orroo palvâlemtáárbui uáinojeijen puáttim, moid reagistem váátá tuárvi ekonomâlijd resursijd.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- já tiervâsvuođâčällee
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Kaisa Ruokojärvi
má. sosiaal- já tiervâsvuođâčällee
040 570 8457
kaisa.ruokojarvi@samediggi.fi

Sämitigge uásálistij Venetsia arkkitehtuurbiennaal lekkâmtilálâšvuotân

/in , /by

Sämitigge uásálistij Venetsia arkkitehtuurbiennaal lekkâmtilálâšvuotân heltuorâstuv 18.5.  Venetsia arkkitehtuurbiennaalist lii mieldi sämmilâš arkkiteht já taaidâr Joar Nango Romssaast, Taažâ pele Säämist.  Nango Girjegumpi-projektist piäsá navdâšiđ skammâmáánu räi Tave-enâmij paviljoŋgist Venetsiast.

Kove: Taažâ Sämitige olesčuákkim saavâjođetteijee Tom Sottinen (čižetpeln), Sämirääđi saavâjođetteijee Áslat Holmberg, arkkiteht já taaidâr Joar Nango, já Suomâ Sämitige kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi Girjegumpist Venetsia arkkitehtuurbiennaalist 2023. Kove:  James Taylor-Foster.

Joar Nango lii čuággám paijeel vittânubálov ive ääigi kirjerááju algâaalmugij arkkitehtuurâst, designist, algâaalmugij ärbivuáválâš tiäđust, aktivismist já dekolonisaatiost.  Nurâlduvvâst lii tääl paijeel 500 almostitmid.

Girjegumpi puátá tavesämikielâ saanijn ‘girji’ ađai kirje já ‘gumpi’ ađai uccâ vávnu mon keessiđ moottorkiälhá maajeeld, mon puásui-ulmuuh kevttih pargostis.  Sänileikkâ čuujoot kirjeráájun já arkkâdâhân sehe viäsun, kost kirjerááju já arkkâduv siäiluttuvvoo.

Girjegumpi pirrâsân lii rahtum oles algâaalmugtiätukuávdáš, mast lii sämitaiđuu já tyeje (ärbivuáválâš kietâpargo), materiaaleh, design-detaljid, minielleekoveteatter sehe jieškote-uvlágán soojijd luhâmân já čokkânmân.

– Girjegumpi lii äigikyevdilis savâstâllâmlehâstâh algâaalmugij já säämi arkkitehtuurâst.  Taat lii uáinu, mii váilu savâstâlmist aainâs-uv tääbbin Suomâ peln.  Siämmást Girjegumpi lii peliväldim algâaalmugij rievtij peeleest pirrâ maailm.  Girjegumpi puáhtá uáinusân tom, ete rahtum pirrâs levânem ain já ain vijđásuubon ij táválávt vääldi huámmášumán algâaalmugij eellim- já jurdâččemvuovijd, iätá Suomâ Sämitige kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi, kote ovdâstij Suomâ Sämitige biennaal lekkâmtilálâšvuođâst.

Arkiteakta ja dáiddár Joar Nango (gasku badjin) joavkkuinis. Govas maiddái Suoma Sámedikki kulturlávdegotti ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi (badjin olgeš bealde) ja su bálddas gurut bealde Norgga Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen ja Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg. Govva: Laurian Ghinițoiu (2023). CC BY-SA 4.0.

Arkkiteht já taaidâr Joar Nango (kuáv. paij.) juávhuinis. Kooveest meiddei Suomâ Sämitige kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi (kuáv. uálgispeln) já suu paaldâst čižetpeln Taažâ Sämitige olesčuákkim saavâjođetteijee Tom Sottinen já Sämirääđi saavâjođetteijee Áslat Holmberg. Kove: Laurian Ghinițoiu (2023). CC BY-SA 4.0.

Ovdâl Venetsia biennaal Girjegumpi lâi jottáám miätá maailm ive 2018 rääjist.  Ohtâ versio tast lii lamaš uáinimnáál tááláštaiđuu museo Kiasmast Helsigist.  Ko Girjegumpi ij jođe, te tom päikki lii Säämi taaiđâkuávdáást (Sámi Dáiddaguovddáš) Kárášjuuvâst, Taažâ peln.

Venetsia arkkitehtuurbiennaalân ceggejum Girjegumpi lii viijđes oovtâstpargoproojeekt.  Tast láá mieldi eereeb iärrás čuávuvááh taidâreh, arkkitehteh, totkeeh já eres uásipeleh.:  Havard Arnhoff, Ken Are Bongo, Petter Bratland, Stefano Crosera + Margherita Pasqualato (Cantiere Daniele Manin), Mathias Danbolt, Ole-Henrik Einejord, Astrid Fadnes, Jenni Hakovirta, Eirin Hammari, Elin Haugdal, Petri Henriksson, Tone Huse, Robert Julian Hvistendahl, Iver Jaks + Jon Ole Andersen, Anne Kare Kemi, Annik Kristiansen Hagen, maka design, Grete Johanna Minde, Karen Inger Anne Nango, Nils John Nango, Anne Henriette Nilut, Ole Thomas Nilut, Raisa Porsanger, Tobias Aputsiaq Prytz, Anders Rimpi, Katrine Rugeldal, Wimme Saari, Säämi arkkitehtyyrsänikirjepargojuávkku, Arne-Terje Sather, Katarina Spik Skum, Mary Ailonieida Somban Mari, Četil Somby, Anders Sunna, Anna-Stina Svakko, Eystein Talleraas, Petter Tjikkom, Magnus Antaris Tuolja, Ájtte-museo, Arctic Arts Festival – Festspillene i Nord-Norge -festivaal, Sámi Dáiddaguovddaš (SDG) ađai säämi taaiđâkuávdáš, RDM – Sámiid Vuorka-Davvirat -museo já UiT – Taažâ arktisâš ollâopâttâh.  

Tave-enâmij paviljoŋg omâsteh oovtâst Ruotâ, Suomâ já Taažâ.  Taan tove válduovdâsvástádâs tave-enâmij čáitálduv orniimist lii ArkDesist ađai Ruotâ arkkitehtuur- já designkuávdáást.  Kuraattorin toimâv Carlos Minguez Carrasco já James Taylor-Foster, já projekthovdân Luba Kuzovnikova.  Käävcinubálovváád almugijkoskâsâš arkkitehtuurčáitáldâh La Biennale di Venezia lii áávus 20.5.–26.11.2023 Venetsiast, Italiast.  

Lasetiäđuh:

Pirita Näkkäläjärvi
Kulttuurlävdikode saavâjođetteijee
040 3577 006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com

Sämitigge almoot uuccâmnáál markkânistemhoovdâ virgesajasâšvuođâ

/in , /by

Virgesajasâšvuotâ lii ááigán 12.6.2023–31.5.2024. Markkânistemhoovdâ toimâsaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.

Markkânistemhoovdâ pargoid kulá ei. huolâttiđ Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos čuákkimviistij markkânistmist já vyebdimist, tábáhtusâi pyevtitmân já orniimân lohtâseijee keevâtlijn aašijn palvâlemohtâduv eres pargeiguin sehe västidiđ palvâlemohtâduv ekonomiast. Markkânistemhovdâ tuáimá palvâlemohtâduv hovdân. Toos lasseen pargoid kulá oovdânpyehten toimâm jieijâs toimâsyergi aašijn Sämitige toimâorgaanijn.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovliittâs já sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Pargoost cevzim iššeed hiäivulâš ollâškovlâtođhos, markkânistemsyergi já sämikulttuur šiev tubdâm, šiev eŋgâlâškielâ máttu sehe hárjánem joođeetmist já hovdâpargoost.
Pargo tipšomist annojeh oovtâstpargo- já viärmádâttâmtááiđuh, markkânistemmohtâ sehe streesihaldâšemnaavcah.

Pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/I miäldásávt (vuáđupälkki 2986,12 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virgesajasâšvuođâ tevdimist lii neelji mánuppaje keččâlemäigi.
Rijjâhámásâš uuccâmreeivâ lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 2.6.2023 räi tain uuccâmluámáttuvváin (liŋkkâ lekkâs uđđâ ruuvdun).

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, puh. 010 839 3106.

Saijoos já Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâin www.sajos.fi já www.samediggi.fi

Anarist 15.5.2023
Sämitigge

Saamelaisnuorten taidetapahtuma Inarissa.

Sämitigge uárnee koijâdâllâm Säminuorâi taaiđâtábáhtus oovdedmist

/in , , /by

Sämitigge uárnee webropol-koijâdâllâm Säminuorâi taaiđâtábáhtus oovdedmist. Párnáid já nuoráid lii sii jieijâs koijâdâllâmluámáttâh. Eres čujosjuávhoid, tego rehtoráid, máttáátteijeid já huolâtteijeid, koijâdâllâm lii vijđásub.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii ärbivuáválâš tábáhtus, mast láá láávdástmij lasseen pargopáájáh já eres miäldustoimâ kuulmâ sämikielân. Jieš tábáhtus lii jo maaŋgâ ive vuolgâttum Stream peht, te tom lii puáhtám čuávvuđ vijđáht. Ko taaiđâtábáhtus uásálistei meeri já ornimkoloh láá stuárrum, te lii lamaš tárbu smiettâđ, ete maht tábáhtus puáhtá tááláá resursijguin olášuttiđ meid puátteevuođâst tienuuvt, ete tot lii pyereest juksâmnáál.

Sämitige stivrâ meridij čuákkimstis 10.2.2023 (1/2023) prosesist, mast selvâttuvvoo, ete magareh tuoivuuh sämiaalmugist láá säminuorâi taaiđâtábáhtus puátteevuođâ háárán. Stiivrâ vuálásâžžân Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij jieijâs čuákkimist 17.3.2023 (1/2023) algâttiđ proosees koijâdâllâm olášutmân stiivrâ miärádâs mield.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii lamaš tehálâš čokkânemsaje sämipárnáid já -nuoráid jo 1970-lovo rääjist. Sämitigge lii ornim tábáhtus ive 1998 rääjist. Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lii stuorrâ merhâšume nuorâi ellee sämikulttuurân já tot lii maŋgii merhâšâm nuoráid vuossâmuuh jieijâskielâliih keččeeh já lávdástem jieijâs siärvádâhân. Tábáhtusân láá ovdebij iivij puávdejum puoh sämipárnááh já -nuorah sehe sämikielâ tâi sämikielâlii máttááttâsâst orroo párnááh já nuorah Suomâst. Tábáhtus kulá sämmilij päikkikuávlu škoovlâi pargo-ohjelmân, já ton mield uásálisteeh láá lamaš škovlâtaasij miäldásávt 6–20-ihásiih. Tábáhtus ruttâd Máttááttâs- já kulttuurministeriö, mon mieđettem torjuin láá luávdám jieš tábáhtus ornimkoloi lasseen uásálistei maađhijd já ijâstâlmijd sehe pálkkááttâm sierâ proojeektpargee orniđ tábáhtus.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá väldikodálii Nuorâ Kulttuur–viärmádâhân, mon toimâhäämi lii ive 2021 muttum maaŋgâtaaiđâlâžžân já tot lii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst spiekâstmáin čuosâttum 13–29-ihásáid nuoráid. Koččâmušâst orroo tábáhtus uárnejuvvoo parâlij iivij neetist já parâttes iivij aldatábáhtussân. Lávdásteijeeh väldikodálii tábáhtusân oceh ei. virtuaallii lávdástem peht. Sämitige čuákkim 22.12.2022 tuhhiittem ive 2023 toimâvuávám-budjet mield säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uđâsmittum väldikodálii tábáhtus háárán. Uđâsmittem valdui huámmášumán ive 2023 tábáhtusâst maaŋgâtaaiđâlâšvuottân, mast teema ij lamaš räijejum tuš oovtâ taaiđâšlaajân – taat lii linjáást ive 2023 Nuorâ Kulttuur festivaaláin, kuus Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst väljejui ovdâsteijee.

Ovdebij iivij Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii jottáám vuáruluvâi sämikuávlu sierâ kieldâin, mutâ spiekâstâhlávt tábáhtus lii uárnejum tääl jo maaŋgâ ive Anarist, mast láá meid vuolgâttâm Stream peht spiekâstâhiivij tábáhtusâid. Suijâ toos lii lamaš tábáhtus stuárrum uásálistei meeri, mii lii piejâm iävtuid ei. saje stuárudâhân torvolâšvuotâmiärádâsâiguinis. Toos lasseen almolávt saje valjiimist kalga väldiđ huámmášumán tábáhtusteknisii kiärgusvuođâ. Jienâ já visuaallâšvuođâ tááhust ollâ tääsi tábáhtus váátá meid äššitobdee já olášuttem háárán tuárvi ennuv pargeid. Jottee taaiđâtábáhtusâst teknisâš olášuttem lii ostum ulguupiäláin palvâluspyevtitteijein.

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lohtâseijee koijâdâlmist láá viggâm väldiđ huámmášumán nuuvt pyereest ko máhđulâš ovdiibeln mainâšum, tábáhtusorniistâlmáid lohtâseijee aašijd. Taaiđâtábáhtuskoijâdâllâm liäkkoo 15.5.2023 já tot lii ávus 26.5.2023 räi.

  • Čujosjuávhoid uáivildum webropol–koijâdâlmân piäsá västidiđ tääbbin
  • Párnáid já nuoráid uáivildum webropol–koijâdâllâm juáhhoo oppâlájádâssáid, moh uárnejeh sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs. Liŋkkâ koijâdâlmân kávnoo meid tääbbin

Lasetiäđuh:

Bigga–Helena Magga
Škovlimčällee
puh. 010 839 3121
bigga–helena.magga@samediggi.fi

Sämitigge ocá káidusmáttááttâs koordinaattor

/in , , /by

Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor meriáigásii pargo.

Pargo álgá 1.8.2023 já pištá 31.7.2024 räi. Hahâkoordinaattor västid ohtâvuođâin Suomâ sierâ kuávlui škovláid, škovlim uárnejeijeid já uáppei huolâtteijeid, hämmee sämikielâi máttááttâsjuávhuid já tuáimá aldasii oovtâstpargoost Ucjuv kieldâst pargee proojeekthovdáin sehe haavâ eres pargeiguin. Hahâkoordinaattor paargon kuleh meid tieđettem- já oovdânpyehtimpargoh.

Haahâ uárnee káidusohtâvuođâi peht vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâi (anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ) máttááttâs sämmilij päikkikuávlu kieldâi ulguubeln orroo škovláid. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ.

Pargo miänástuvvee hoittáámist išedeh sämisiärváduv tubdâm já naavcah jiečânâs porgâmân. Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Sämitiggeest haavâst västid škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh já hovdân tuáimá škovlimčällee.

Hahâkoordinaattor pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV miäldásávt (vuáđupälkki 2741,73 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Pargoucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ 31.5.2023 räi tain luámáttuvváin (lekkâs uđđâ ruuvdun).

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.saamenetaopetus.com/hanke

Lasetiäđuid adelává škovlimčällee Bigga-Helena Magga, bigga-helena.magga(at)samediggi, puh. 010 839 3121 já káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, puh. 040 687 5989

Anarist 15.5.2023
Sämitigge

Sämitigge ocá tavesämikielâ jurgâleijee sajasii vuáruttâllâmriijâ ááigán

/in , /by

Sajasâšvuotâ lii ááigán ajalle 5.6.–1.12.2023 tâi sopâmuš mield. Sajasâžžân väljejum kalga tevdiđ vuáruttâllâmrijjâlaavâst (1305/2002) tárguttum iävtuid.

Jurgâleijee pargon lii hoittáđ tavesämikielâ jurgâlem- já terminologiapargo kielâtoimâttuvâst. Jurgâleijee tohálâšvuotâiähtun lii paargon hiäivulâš ollâškovlâtođhos teikâ eres škovliittâs sehe laavâst auktorisistum jurgâleijein (1231/2007) uáivildum vuoigâdvuotâ toimâđ auktorisistum jurgâleijen suomâkielâst tavesämikielân teikâ nubijkulij.

Jurgâleijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V/II tâi IV/IV mield (vuáđupälkki 2372,87–2741,73 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 26.5.2023 räi tain uuccâmluámáttuvváin (liŋkkâ lekkâs uđđâ ruuvdun).

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

12.5.2023
Sämitigge

ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj

Kyehti uđđâ nuorttâlâškielâ pargokirje láá almostum

/in , , /by

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii almostittám uđđâ nuorttâlâškielâlijd 1. luoka já 2. luoka pargokiirjijd. ǨIÕČČ 1 Kåʹllmeäʹcc Ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lii vuáđumáttááttâs vuosmuu luoka viereskielâ máttááttâs kiđđâluuhâmpaje pargokirje. ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj lii vuáđumáttááttâs nube luoka viereskielâ lohhei máttááttâs čohčâluuhâmpaje pargokirje.

Pargokirjeh láá nuorttâlâš kulttuurân heiviittum já jurgâlum tavesämikielâ Gea-rááiđu pargokiirjijn Kiirjijd lii kietâčáállám Oona Länsman já kuuvijd sárgum Nora Bäck. Nuorttâsämikielân 1. luoka kiiđâ pargokirje lii jurgâlâm Kari Chan já tuáijám Anni Näkkäläjärvi. Nube luoka čoovčâ pargokirje lii jurgâlâm Raija Lehtola já tuáijám Esther Berelowitsch

Kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige viermikäävpist

Kiiđâ pargokirje: ǨIÕČČ 1 Kåʹllmeäʹcc Ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj

Čoovčâ pargokirje: ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj

ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj
ǨIÕČČ 1, Ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj

Kela já Sämitigge movtijditeh sämikielâlijd kevttiđ jieijâskielâlijd palvâlusâid

/in , , /by

Kela já Sämitigge ráđádâleh Kela sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist Anarist vástuppeeivi 5.5. Ráđádâlmij äššilistoost láá sämikielâlij ášástâllâm já vajodittem ovdedem. Toos lasseen suogârdeh oovtâst vuovijd ruokâsmittiđ äššigâsâid kevttiđ jieijâskielâlijd palvâlusâid.

Kela oovded jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid säämi kielâlaavâ sehe Sämitiggijn tohhum oovtâstpargosopâmuš vuáđuld. Ovdedempargo puátusijd čuávuh jyehi ive oovtâstpargoráđádâlmijn. Taan ive oovtâstpargoráđádâlmeh tuállojeh Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist vástuppeeivi 5.5.2023.

Oovtâstpargoráđádâlmij äššilistoost láá taan tove sämikielâlij ášástâllâm Kelast já sämikielâlij vajodittem ovdedem. Sämikielâlij palvâlusâi kevttim tárkkojuvvoo sehe ášástâllâm lovottuvâi já sämikielâlij äššigâsâi sierânâstáárbui peht.

Kela ulmen šievšlaajâg já kulttuurmiäldásâš sämikielâlâš palvâlus

Kela nettisiijđoin já tieđettemčálusijn muštâleh Kela palvâlusâin já hiäđuin sierâ eellimtiilijn meid kuulmâ sämikielân. Sämikielâlâš äššigâs puáhtá jo uuccâđ maaŋgâid Kela hiäđuid jieijâskielâlâš luámáttuvváin. Äššigâspalvâlem finnee tääl tavesämi- já nuorttâlâškielân sehe táárbu mield tulkkum anarâškielân.

– Mii ulmen lii, ete meid sämikielâliih äššigâsah finnejeh Kelast ášástâldijnis eromâš pyere äššigâsvuáttámuš, iätá Kela väldikodálij äššigâsvuotâpalvâlusâi hovdâ Sari Hänninen, kote siärvá ráđádâlmáid pääihi alne Anarist.

Kela viggá kiddiđ huámmášume meid sämikielâlij palvâlusâi kulttuurmiäldásâšvuotân. Iivij 2021–2022 Kela ornij Mij oovtâst -pargopáájárááiđu, mon ulmen lâi sämikielâlii palvâlus ovdedem. Pargopáájáin šoodâi virgeomâhái ohtsâš já Sämitige koordinistem Mij oovtâst -viärmádâh, mast ovdâsteijeeh almoshaldâttuv sierâ toimâsuorgijn pyehtih oovtâst ovdediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid.

Sämikielâlij vajodittem ovdeduvvoo oovtâstpargoost totkeiguin

Kela uárnee sierâ vajodittemkuursâid sämikieláid. Sämikielâlâš äššigâs puáhtá finniđ tulkkum meid eres Kela ornim vajoditmáid, jis haalijd, já toin iävttoin, ete tulkkâ kávnoo. Vajodittem kiäsut sämikielâlijd, mutâ siämmást sij aneh, ete tai olášuttemvuáhán lohtâseh ennuv hástuseh.

Kela já Sämitige ráđádâlmijn vyesimáánust 2022 kieđâvuššii sämmiláid fallum vajodittempalvâlusâi tááláá tile já pahudii táárbu pyevtittiđ palvâlusâid, moh láá ovdiist eenâb kulttuur miäldásiih. Kela tutkâmjuávkku lii algâttâm haavâ, mast selvâtteh tärhibeht sämikielâlij vuáttámušâid Kela vajoditmist. Haavâ mield Kela puáhtá ovdediđ vajoditmân stivrim já ton olášume. Čielgiittâshaahâ lii finnim siärvuslii tuhhiittem Sämitiggeest.

Kela já Sämitigge ruokâsmiteh keččâliđ sämikielâlij palvâlusâid

Sämikielâliih kevttih jieijâskielâlijd palvâlusâid uáli uccáá, veikâ falâldâh lii puáránâm. Kela já Sämitigge viggeh oovtâst ruokâsmittiđ sämikielâlijd uápásmuđ fálusist orroo sämikielâláid palvâlussáid já kevttiđ taid.

– Lii tehálâš čäittiđ, ete lii haalu kevttiđ sämikielâlijd palvâlusâid já toid lii tuođâlâš tárbu. Mun oskom, ete tot naanood laavâst torvejum palvâlusâi sajattuv já lasseet haalu ovdediđ taid. Sämikielâlij palvâlusâi kevttimist finnimnáál vuáttámušah láá meid mávsuliih palvâlusâi ovdedem uáinust, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Sämitige uáinu mield sämiaalmug ij lah hárjánâm ášástâllâđ sämikielân virgeomâháin, já tondiet tarbâšuvvoo ruokâsmittem sämikielâlii ášástâlmân. Sämitige mield sämikielâi kevttimmáhđulâšvuođâi vijđedem virgeomâhâšášástâlmân lii tehálâš kielâi eellimvuáimálâšvuođâ tiet.

Lasetiäđuh median

Anni Koivisto, I värisaavâjođetteijee, Sämitigge, anni.koivisto@samediggi.fi, puh. 040 415 5969

Sari Hänninen, hovdâ, Kela väldikodáliih äššigâsvuotâpalvâlusah, sari.hanninen@kela.fi, puh. 040 570 8742

Luuvâ lase

Kela sämikielâliih nettisiijđoh (kela.fi)

Kela sämikielâliih tieđettemčáluseh (kela.fi)

Sämitigge (samediggi.fi)