Oza mielde dahje evttot lahtu Sámedikki nuoraidráđđái doaibmabadjái 2024-2025

Ohcat nuoraidráđđái movttegis ja aktiivvalaš sámenuoraid miehtá Suoma ovddidit sámenuoraid áššiid. Nuoraidráđi válljemis váldojuvvo vuhtii, ahte lahtut ovddastit nu viidát go vejolaš olles sámeguovllu ja maiddái sierra giellajoavkkuid. Válljemis čuvvo maiddái sohkabeliid gaskasaš dásseárvu. Nuoraidráđi lahtut eai dárbbaš leat sámedikki lahtut.

Nuoraidráđđái válljejuvvojit čieža lahtu sihke persovnnalaš várrelahtut. Lahtut galget leat 18–28-jahkásaš aktiivvalaš sámenuorat. Nuoraidráđđi bargá sámedikki stivrii evttohusa vejolaš lahtuin, ja loahpalaš mearrádusa dahká sámedikki čoahkkin.

Nuoraidráđđi vállje gaskavuođastis ráđđái guovtte jahkái hávil ságajođiheaddji ja várreságajođiheaddji. Lassin nuoraidráđđi vállje ráđđái eanemustá vihtta fásta áššedovdi. Áššedovdilahtut galget válljejuvvot boađidettiin leat 15–17-jahkásaččat.

Sáhtát ohcat  dahje evttohit du mielas nuoraidráđđái heivvolaš 18–28-jahkásaš sámenuoraid ja áššedovdilahttun heivvolaš 15–17- jahkásaš nuoraid. Evttohusaid vuođustusaiguin sáhttá sáddet maŋimustá 1.12.2023 šleađgapoasttain info(at)samediggi.fi dahje poastta fáro

Nuoraidráđđi
Sajos, 99870 Anár

Sáhttát deavdit maid ohcanskovi.

Sámedikki oktavuođas doaibmá nuoraidráđđi. Ráđi váldobargun lea ovddidit sámenuoraid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid sihke nannet sámenuoraid identitehta nuoraidbarggu bokte. Lassin ráđđi galgá válmmaštallat daid sámedikki evttohusaid, álgagiid, cealkámušaid ja eará bealiváldimiid, mat gusket sámenuoraid.  Nuoraidráđi doaimmaide sáhtát oahpásmuvvat lasi dáppe www.nuor.fi

Lassidieđut

Nuoraidráđi ságajođiheaddji, Anni-Sofia Niittyvuopio, tel. 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuoraidčálli Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Ságajođiheaddji Juuso imaštallá bieggafápmorusttegiid huksema stivlliid oktavuhtii   

Sámediggi lea ožžon dieđu ahte sámiid ruovttuguovlluid stivlliid oktavuhtii leat huksen dahje áigot hukset bieggafápmorusttegiid. Ovdamearkka dihtii Gárasavvona Lávvárrái huksejuvvon bieggafápmorusttegii ii leat goit vel mieđihuvvon huksenlohpi eaige Sámediggi dahje bálggus leat beassan ráđđádallat dahje muđuid oasálažžan prosessii nu mo galggašii.  

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso imaštallá mo Lávvári bieggafápmorusttega huksemiin leat meannudan. – Lea ártet, ahte proseassa lea ovdánan huksenmuddui ovdal go dasa leat mieđihuvvon dárbbašlaš lobit, lohká Juuso.  

– Muittuhan, ahte luondduriggodatplána ráđđádallama oktavuođas Meahciráđđehus lea ovttas Sámedikkiin beassan ovtta oaivilii, ahte bieggafápmu ii ovddiduvvo sámiid ruovttuguovllus. Vaikko dál ii leatge sáhka oppalaš elrávnnji buvttadeapmái oaivvilduvvon fápmorusttegis, de Sámedikki ja bálgosa livččii liikká galgan váldit mielde prosessii, Juuso joatká.  

Ságadoalli Juuso doaivu ahte meannudanvuogi váilevašvuođaid divvot boahtteáiggi hárrái.  

Lassedieđut: 

Tuomas Aslak Juuso 
Ságadoalli  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Kalle Varis 
Láhkačálli 
010 839 3187 / 050 384 7040 
kalle.varis@samediggi.fi  

Sámi gielladahku -bálkkašupmi mieđihuvvo Lappi buresveadjinguvlui

Sámedikki Sámi giellaráđđi mieđihii čoahkkimis 3.10.2023 Sámi gielladahku-bálkkašumi Lappi buresveadjinguvlui. Bálkkašumi juohkindilálašvuohta dollojuvvo Sámekulturguovddáš Sajosis bearjadaga 27.10.2023 dii. 10.30. Dilálašvuohta lea rabas buohkaide. Dilálašvuohta rávdnjejuvvo njuolggosáttan ja dan sáhttá čuovvut čujuhusas www.sajos.fi/live

Sámi giellaráđi ságajođiheaddji Tauno Ljetoff muitala, ahte bálkkašumi oažžu birra ságastallojuvvui eallasit ja viidát ja ášši árvvoštallojuvvui dárkilit. – Dán háve lei hástaleaddji válljet bálkkašumi oažžu eanaš oassái daningo lei váttis válljet geasa dan addá. Ságastallamiin bohte ovdan máŋggat hui buorit evttohasat ja leige somá fuomášit, man ollu sámegielat sisdoallu ja bálvalusat dálá áigge buvttaduvvojit. Máŋggat doaibmit leat álgán bargat sámegielaid sajádaga buorrin Suomas, dadjá Ljetoff.

Sámi giellaráđi ságadoalli Tauno Ljetoff geigii bálkkašumi Lappi buresveadjinguovllu ovddasteaddjiide Sámekulturguovddáš Sajosis bearjadaga 27.10.2023. Lappi buresveadjinguovllu ovddastedje dilálašvuođas sámegiela lávdegotti ságadoalli Laura Niittyvuopio-Valle, sámegielat ja kulturvuđot bálvalusaid bálvalanhoavda Mirja Laiti ja sámegielat ja kulturvuđot bálvalusaid vd. ovddidanhoavda Tuuli Miettunen ja Lappi buresveadjinguovllu giellabargit Elen Anne Sara ja Anna Lumikivi.

– Sávan váimmustan, ahte Lappi buresveadjinguovllu ovdamearkka movttiidahttá maiddái eará eiseválddiid ja servošiid vuhtiiváldit iežaset barggus sámegielaid ja sámegiellalága geatnegasvuođaid, ja ahte sámegiella boahtá leat earáge doibmiin jo álggu rájes diehttelasvuohta, mii lea huksejuvvon sisa doibmii. Mun jáhkán, ahte ebmos giisá, man Arto Saijets lea duddjon, oažžu gudnebáikki Lappi buresveadjinguovllu sajiin ja roahkasmahttá doppe bargiid buoridit sámegielaid sajádaga ovddežis, joatká Ljetoff.

Sámi gielladahku -bálkkašupmi lea sámeduodji, man duojára lea válljen Sámi Duodji rs. Giissá, mii lea dál bálkkašupmin, lea duddjon sámeduojár ja Sámi oahpahusguovddáža oahpaheaddji Arto Saijets. 

Sámi giellaráđi ákkat

Sámi giellaráđđi ákkastallá iežas mearrádusa, nu ahte Lappi buresveadjinguovlu lea áibbas dan doaimma álggu rájes vuhtiiváldán sámegielaid iežas organisašuvnnas ja doaimmas ja hukse sámegielat ja kulturvuđot bálvalusaid jearggalaččat ja dan láhkai, ahte dat leat čavga oassin Lappi buresveadjinguovllu doaimma ja organisašuvnna.

Lappi buresveadjinguovlu lea ovddabealde máinnašuvvon ulbmiliid ollašuhttima várás vuođđudan sámegielat ja kulturvuđot bálvalusaid ovddidanhoavdda ja bálvalanhoavdda virggiid. Lappi buresveadjinguovlu lea maid bargan sámegielaid geavahusa ovdii go lea bálkkáhan nuortalaš-, anáraš- ja davvisámegielat giellabargiid. Lassin Lappi buresveadjinguovllu sámegiela lávdegotti doaibma doarju sámegielaid sajádaga ja gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama.

Lappi buresveadjinguovlu doaibmá buorrin ovdamearkan das, mo sámegielat bálvalusaid sáhttá váldit oassin organisašuvnna jo daid lágidanmuttus, goas sámegielat bálvalusat hápmašuvvet lunddolaš ja čavga oassin organisašuvnna doaimma. Sámi giellaráđđi háliida mieđihemiin Sámi gielladahku-bálkkašumi, movttiidahttit Lappi buresveadjinguovllu ovddidit ain eanet ja nannet sámegielat ja kulturvuđot bálvalusaidis.

Sámi gielladahku -bálkkašupmi

Sámi gielladahku bálkkašumi dárkkuhussan lea addit dovddastusa sámegielat bálvalusaid ja sámegiela sajádaga ovddideami várás dahkkon ánssolaš barggus Suomas. Sámegielain dárkkuhuvvo davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiella. Bálkkašumi dárkkuhussan lea movttiidahttit bálkkašumi oažžu buoridit ain ovddežis sámegiela ovdii dahkkon barggu ja movttiidahttit buot eiseválddiid buoridit sámegiela sajádaga. Sámi giellaráđi lahtut ja várrelahtut sáhttet evttohit bálkkašumi oažžu giellaráđi čoahkkimis. Bálkkašupmi mieđihuvvo oktii válgabajis, sámi giellaráđđi mearrida áiggi. Sámi gielladahku -bálkkašumi mieđiha sámi giellaráđđi.

Bálkkašupmi mieđihuvvo ovdasajis eiseválddiide ja servošiidda ja dušše sierra vuođustusaiguin priváhtaolbmui. Sámi gielladahku bálkkašupmi lea dáiddabálkkašupmi, mii galgá govvidit sámegiela ja kultuvrra riggodaga ja máŋggahámatvuođa. Bálkkašupmi molsašuvvá juohke njealját jagi (válgabajiid mielde) ja dan ráhkadeamis vástida Sámi Duodji rs válljen sámedáiddár dahje -duojár.

Lassedieđut

Tauno Ljetoff
Sámi giellaráđi ságadoalli
tauno.ljetoff(at)samediggi.fi

Marko Marjomaa
Sámi giellaáššiidčálli
tel. 050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Sámedikki stivrii 55 njulgengáibádusa válggaid bohtosis 

Sámediggi lea vuostáiváldán áigemeari rádjai oktiibuot 55 njulgengáibádusa, mat gusket válggaid bohtosa. Sámedikki stivra gieđahallá njulgengáibádusaid hohpolaččat ja maŋimustá ovdal válgajagi loahpa. 

Sámedikki válgalávdegotti nannen válggaid bohtosa guoski njulgengáibádusaid ja váidalusaid lea galgan doaimmahit Sámedikki stivrii 14 beaivve dan beaivvis, goas válgalávdegoddi lea nannen válggaid bohtosa. Válgalávdegoddi nannii sámediggeválggaid bohtosa čoakkámis 4.10.2023

Áigemeari rádjai Sámediggi vuostáiválddii oktiibuot 55 njulgengáibádusa. 

Sámedikki stivra gieđahallá njulgengáibádusaid čoakkámis sámediggelága 40 § 2 momeantta mielde hohpolaččat ja maŋimustá ovdal válgajagi loahpa. Čoakkáma ja beavdegirjji dárkkisteami maŋŋá njulgengáibádusa dahkan olbmuide sáddejuvvo mearrádus boastta bakte duođaštuvvon diehtunaddimin. 

Lassidieđut: 

Mearrádusbargama oasil: 

Tuomas Aslak Juuso 
Ságajođiheaddji  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Hálddahusa oasil: 

Pia Ruotsala-Kangasniemi 
Hálddahushoavda 
010 839 3106 / 040 726 2688 
pia.ruotsala@samediggi.fi 

Gáldu: Láhka sámedikkis 

Davvisámegiela čakčabiekkain, anárašgiela skábmaseavdnjadasas ja nuortalašgiela dálvebuollašis – giellavahku rabas oahppodiimmut bohtet fas! 

Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttaprošeakta ordne maid dán jagi buohkaide rabas oahppodiimmuid giellavahkus 43. Oahppodiimmuid teman lea 8 jagiáiggi Sámis ja gávpogis. Davvisámegiela oahppodiimmus leat čavčča ruškeivnnit, anárašgiela oahppodiimmus lea čakčadálvi ja skábma, nuortalašgiela oahppodiimmus leage jo dálvi ja buolaš.  

Oahppodiimmuid ulbmilin lea lasihit dieđu sámegielaid birra ja seammás sámi kultuvrras. Oahppodiimmut leat oaivvilduvvon vuođđooahpahusa ohppiide ja nuppi dási studeanttaide, muhto oahppodiimmuide leat bures boahtin maiddái earát, geat leat sáhkkit oahpásnuvvat sámegielaide. Diimmuide sáhttá oassálastit guđege oahppi iešráđálaččat, dahje olles luohkká sáhttá oassálastit oktasaš rusttegiin. Oassálastit sáhttá maiddái máŋgga diibmui. 

Oahppodiimmut dollojuvvojit Microsoft Teams bokte. Diimmut leat oktiibuot golbma, okta guđege Suomas hubmojuvvon sámegielas: davvisámegielas, anárašgielas ja nuortalašgielas.  

Maŋŋebárga 24.10. diibmu 10–10.45 

Davvisámegiela čakčabiekkain 

Oahpaheaddjin Máren-Elle Länsman ja Máret Ingá Länsman 

Oaivvilduvvon 0.-2. luohkkái 

Oassálastinliŋka: Oassálastte čoahkkimii dán liŋkkas 

Gaskavahkku 25.10. diibmu 10–10.45 

Anárašgiela skábmaseavdnjadasas 

Oahpaheaddjin Ruska Haavisto ja Laura Ylinampa 

Oaivvilduvvon 3.-6. luohkkái 

Oassálastinliŋka:Oassálastte čoahkkimii dán liŋkkas 

Duorastat 26.10. diibmu 10–10.45 

Nuortalašgiela dálvebuollašis 

Oahpaheaddjin Sirkka Sanila ja Kia Olin 

Oaivvilduvvon badjeskuvlii ja nuppi dássái 

Oassálastinliŋka: Oassálastte čoahkkimii dán liŋkkas 

Diimmuid áigge lea vejolaš jearrat gažaldagaid ja ságastallat čálašanlođás (čáttas). Diimmuide ii dárbbaš almmuhit iežas ovddalgihtii. Oahppodiimmut eai báddejuvvo. 

Dárkilut rávvagat das, mo searvat oahppodiimmuide dáppe.  

Lassedieđut: 

Laura Ylinampa, prošeaktahoavda 
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi  
040 525 4013 

Anne Olli, prošeaktakoordináhtor 
anne.olli@samediggi.fi 
040 687 5989 

Lassedieđut Sámegielaid gáiddusoahpahusprošeavtta birra: 

Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttaprošeavtta jođiha Ohcejoga gielda ja koordinere Sámediggi. Prošeavtta mihttomearrin lea fállat sámegielaid gáiddusoahpahusa vuođđoskuvlla ohppiide ja nuppi dási studeanttaide sámeguovllu gielddaid olggobeallái guokte vahkkodiimmu ja ovddidit sámegieloahpahusa pedagogihka. Gáiddusoahpahusprošeavtta oahpahus lea reálaáiggi oahpahus (nu gohčoduvvon synkronalaš oahpahus), mas oahpaheaddji ja oahppit oassálastet oahppodiibmui seamma áigge iežaset dihtoriiguin iešguđet guovllus. 

https://www.saamenetaopetus.com/

Lassedieđut sámi giellavahku birra: 

Giellavahku ulbmilin lea buoridit sámegielaid stáhtusa, ja buoridit máhtu sámi giela ja kultuvrra birra olles servodagas. Juste dán vahkus galget sámegielat gullot ja oidnot juohke sajis. 

Giellavahkku lea veahkkálasbargu čalmmustahttit sámegielaid ja loktet máhtu daid birra olles servodagas. Priváhta ja almmolaš ásahusat, ealáhuseallin, organisašuvnnat ja eará aktevrrat bovdejuvvojit oainnusmahttit sámegielaid juste dán vahkus. Ovttas váldit mii stuorábuš ovddasvástádusa sámegielaid gullomis, oidnomis ja geavaheames buot servodatsurggiin.

www.giellavahkku.org

2023 Sámiid parlameantta 50-jagi ávvudeapmi dollojuvvo skábmamánus 

Sámiid parlameantta 50-jagi ávvudeapmi lágiduvvo Sámekulturguovddáš Sajosis Anáris disttaga skábmamánu 28. beaivve 2023 dmu 11 rájes. Buohkat leat bures boahtán čuovvut ávvudeami njuolggo sáddaga bákte. 

– Lea dehalaš, ahte mii beassat ávvudit sámiid parlameantta 50-jagi mátkki Suomas. Dál lea buorre addit dovddastusa sámepolitihka pioneeraidda ja maiddái sierra logiidjagiid áigge mielde váikkuhan buot sámepolitihkáriidda, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso. – Guovtte álbmoga gaskkas doaibmi oktasašbargu maiddái eaktuda diplomáhtalaš doaibmankultuvrra ja dan, ahte ii goappáge oassebeali ovddasteami rolla leat áitojuvvon, Juuso joatká. 

Sámedikki ovdal doaimmai jagiid 1973–1995 sámi parlameanta, mii vuođđuduvvui das addojuvvon stáhtaráđi ásahusain skábmamánu 9. beaivve 1973. Sámiid parlamentáralaš doaibman álggiige Suomas árat go eará davviriikkain. 

Sámediggi vuođđuduvvui jagi 1996 álggus iežas lágain jagi 1995 ođasmahtton vuođđolága vuođul. Otne Sámedikki váldodoaimmahat lea Anáris Sámekulturguovddáš Sajosis, gos maiddái Sámedikki čoakkámat dollojit iežas parlameantasáles. 

– Sámedikki doaibmagieddi lea viidon ja barggut leat lassánan dovdomassii jagiid mielde. Sámediggi leage okta dain sámiid ruovttuguovllu mearkkašahtti bargoaddiin ja Sámediggi addá barggu lagabui 80 olbmui juogo fásta dehe mearreáigásaš doaimmain, muitala Sámedikki hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi. 

Sámiid parlameantta 50-jagi ávvudeapmái báikki ala leat bovdejuvvon sámi parlameantta ja maiddái Sámedikki lahtut sierra válgabajiin, sámeservoša váikkuheaddjit, Suoma stáhta ja sierranas oktasašbargoorgánaid ovddasteaddjit ja daid lassin Sámedikki bargit. 

Ávvudeami prográmma almmustahtto Sámedikki neahttasiidduin www.samediggi.fi. Ávvudeami beassá čuovvut njuolggo sáttan.

Lassidieđut: 

Tuomas Aslak Juuso 
Ságajođiheaddji 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Pia Ruotsala-Kangasniemi 
Hálddahushoavda 
010 839 3106 / 040 726 2688 
pia.ruotsala@samediggi.fi 

Válggaid bohtosa guoskevaš njulgengáibádus ja váidda

Sámedikki válgalávdegoddi lea čoahkkimis 4.10.2023 nannen sámediggeválggaid bohtosa.

Jietnavuoigadahtton olmmoš, guhte oaidná, ahte válgalávdegotti mearrádus válggaid bohtosa nannemis dahje válggaid doaimmaheapmái laktáseaddji eará doaibmabidju lea lága vuostá, sáhttá dahkat sámedikki stivrii njulgengáibádusa maŋimuštá 14 beaivve dan beaivvis, go válgalávdegoddi lea nannen válggaid bohtosa.

Sámedikki stivra ferte gieđahallat njulgengáibádusa hohpolaččat ja maŋimuštá ovdal válgajagi loahpa.

Sámedikki stivrra mearrádussii oažžu ohcat nuppástusa váidimiin alimus hálddahusriektái maŋimuštá 14 beaivve dan beaivvis, go áššáiosolaš lea ožžon sámedikki stivrra mearrádusa diehtun. Muđuid nuppástusohcamis čuvvojuvvo, mii hálddahuslágageavahanlágas ásahuvvo.

Juos válgalávdegotti 1 momeanttas oaivvilduvvon mearrádus dahje doaibmabidju lea leamašan lága vuostá ja dat lea váikkuhan válggaid bohtosii, válggaid bohtosa ferte njulget ja dárbbu mielde stáhtaráđđi mearrida sámedikki áirasiid ja várreáirasiid válggaid njulgejuvvon bohtosa mielde.

Juos válggaid boađus ii leat njulgemis, fertejit mearriduvvot ođđa válggat.

Gáldu: Láhka sámedikkis 17.7.1995/974

Anára gieldda ja Sámedikki njunnošat deaivvadedje ovttasbarggu dihte

Anára gieldda ja Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadedje, vai besset ovddidit oktasaš ovdogohcima ja ovttasbarggu ain viidáseappot. Anáris lágiduvvui deaivvadeapmi, mas gieđahallojedje maiddái eará Anára gildii ja Sámediggái áigeguovdilis áššit.

Anára gielda ja Sámediggi deaivvadedje ovttasbargočoahkkimis Anáris. Govva: Sámediggi / Johanna Alatorvinen.

Anára gieldda ja Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadedje Anáris Sámekulturguovddáš Sadjosis mánnodaga 9.10.2023. Deaivvadeami ulbmilin lei oktasaš ovdogohcima ja ovttasbarggu ovddideapmi. Fuomášuvvui, ahte oktasaš ovdogohcindárbbut leat ovdamearkka dihte sámegielat árrabajásgeassima ja oahpahusa ruhtadeami dorvvasteapmi sámeguovllu gielddain ja Pokka luotta dahjege guovlluluotta 955 vuođđodivvun, mii ovttastahttá Anára ja Gihttela. Anára gielddas geavahuvvojit suomagiela lassin virggálaččat buot Suomas hubmojuvvon golbma sámegiela; anárašgiella, nuortalašgiella ja davvisámegiella.

Čoahkkimis gieđahallojedje maiddái eará Anára gildii ja Sámediggái áigeguovdilis áššit. Ovttas ságastallui ee. iešguđege ealáhusaide ja eanageavaheapmái laktáseaddji áššiid birra ja sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja gieldda buriid veahkadatgaskavuođaid birra. Ovttas plánejuvvojedje maiddái boahtteáiggi ovttasbargovuogit. Ulbmilin lea joatkit jeavddálaš deaivvademiid.

– Deaivvadeapmi lihkostuvai mu mielas hui bures. Lea dehálaš, ahte seamma guovllu guovtti guovddáš institušuvnna njunnošat deaivvadit ja ságastallet rahpasit ja jeavddálaččat. Soabaimet deaivvadeamis maid máŋggaid konkrehtalaš oktasaš fitnuid organisašuvnnaid iešguđet dásis, muitala Anára gielddahoavda Tommi Kasurinen. 

– Lean ilus dán ovttasbargočoahkkima dihte, danin go sápmelaččaid ruovttuguovllu gielddaid doaimmat váikkuhit hui olu dasa, mo sápmelaččaid vuoigatvuođat ollašuvvet árggas. Gielddat leat dehálaš čanusjoavkkut Sámediggái, ja mis leat máŋggat oktasaš ovddidanulbmilat, muitala ságadoalli Tuomas Aslak Juuso.

Čoahkkimii oassálaste Anára gieldda ovddasteaddjin váldostivrra ságadoalli Janne Tervahauta, gielddaráđđehusa ságadoalli Jari Huotari, gielddahoavda Tommi Kasurinen ja iešguđet doaibmasuorggi njunuš virgeolbmot. Sámedikki ovddasteaddjin čoahkkimii oassálaste ságadoalli Tuomas Aslak Juuso, I várreságadoalli Anni Koivisto, II várreságadoalli Leo Aikio ja hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi ja iešguđet doaibmasuorggi virgeolbmot.

Lassedieđut

Anára gielda

Tommi Kasurinen
Gielddahoavda
050 548 4123
tommi.kasurinen@inari.fi

Sámediggi

Tuomas Aslak Juuso
Ságadoalli
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Sámediggeválggaid boađus 2023

Sámedikki válgalávdegoddi lea čoahkkimis 4.10.2023 nannen sámediggeválggaid bohtosa. Sámediggeválggaid jienastanproseanta lei 51,63. Jienastanvuoigatvuođa válggain geavahedje oktiibuot 3129 jietnavuoigadahtton olbmo. Válgalávdegoddi guđii jienasteamis 252 jiena vuhtiiválddekeahttá sámedikkis addojuvvon lága 35 § mielde ja hilggui 10 gustomeahttun jienastanlihpo lága 37 § mielde. Jienaidrehkenastima maŋŋá poasttas bohte 26 máhcahanskovi, mat eai váldojuvvon vuhtii jienaid rehkenastimis.

Sámediggeválggaid boađus 2023 (PDF)

Sámediggeválggaid nannekeahtes boađus

Sámedikki válgalávdegoddi lea čoahkkimis 3.10.2023 olggosaddán sámediggeválggaid álgomuttu bohtosa. Sámediggeválggaid nannekeahtes jienastanproseanta lea 51,6.

Sámediggeválggaid nannekeahtes boađus (PDF)