Algu tuotteen kansikva

Ođđa oahppomateriálat davvisámegielat eatnigiela ja girjjálašvuođa oahpahussii

Sámediggi almmuha golbma ođđa oasi digitálalaš Álgu-materiálaide. Álgu sisttisdoallá máŋggabealat oahppomateriálaid davvisámegielat eatnigiela ja girjjálašvuođa álgooahpahusa várás. Muhtun oasit sáhttet heivet maiddái eará luohkkádásiide. Álgu buktagii gullet čieža oasi, maid Aura Mari Pieski lea plánen:

  1. Powerpoint -diaovdanbuktimat oahpahusbottuide
  2. Stávvalráidduid ja muitospealut lohkanhárjehussan
  3. Máidnasat guldalanhárjehussan
  4. Sánuheamit čállinhárjehussan
  5. Ivdnengovat bustávain ja jahkodagain
  6. Lassebarggut ja ivdnengovat mearkabeivviin
  7. Bustáva animašuvnnat (boađi boađi)

Suomabeale skuvllat sáhttet diŋgot dovddaldagaid Álgu -materiálaide Sámedikkis: digimateriaalit@samediggi.fi

Álgu tuotteen digitaalinen valikko.

Álgu tuotteen kuvituskuva materiaalista.

Lassedieđut:

Aura Pieski
Pedagogalaš sisdoallu/prošeaktabargi
aura.pieski@samediggi.fi

Marita Aikio
Oahppomateriálaplánejeaddji
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Sámediggi deaivvadii eana- ja meahccedoalloministtar Essayahiin lávvardaga Anáris

Eana- ja meahccedoalloministtar Sari Essayah galledii lávvardaga 23.9.2023 Anáris ja Ohcejogas ja oahpásnuvai áigeguovdilis guolástanáššiide. Sámedikki ovddasteaddjit ságastalle ministtardeaivvadeamis Sadjosis ee. Deanu guolástannjuolggadusa, buggeluosa ja guolástanlága nuppástuhttindárbbuid birra sápmelaččaid dáfus.

Govva: Sámediggi / Niina Siivikko.

– Lean ilus, ahte gulahallan ministariin lea  álgán dađistaga ráđđehusbaji álggus, ja ahte son lea leamašan ovdamearkka dihte buggeluossaáššis aktiivvalaš. Dákkár konstruktiiva gulahallan ja ovttasbargu sápmelaččaiguin lea čállojuvvon maiddái Orpo ráđđehusprográmmii, muitala ságadoalli Tuomas Aslak Juuso. – Lei dehálaš, ahte oaččuimet áigeguovdileamos Deanu áššiid lassin buktit ovdan maiddái eará sápmelaččaid guolástanvuoigatvuođaide ja ovttaveardásašvuhtii gullevaš fáttáid, joatká Juuso.

Deanu guolástannjuolggadusa ja buggeluosa lassin maiddái eará guolástanáššit ovdan

Ollu ságastallojuvvui erenomážit Norggain šiehtadallojuvvon Deanu guolástannjuolggadusa ja dan váttisvuođaid birra. Sámedikki ovddasteaddjit muittuhedje, ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat ja luosa suodjaleapmi eai leat gaskaneaskka vuostálas ulbmilat.

– Deanu guolástannjuolggadushámus lea oppalaččat eahpelihkostuvvan, iige dan galggale vuolláičállit. Dan sadjái dan galggalii ráđđádallat áibbas ođđasit, nu ahte dat gudnejahttá sápmelaččaid vuođđolágalaš vuoigatvuođaid ja váldá vuhtii riektegeavada dihkkádemiid, muitala I várreságadoalli Anni Koivisto.

Lassin ovttas suokkardallojuvvui mo sáhtálii sihkkarastit, ahte buggeluosain livččii báikkálaš dásis vejolaš maid ávkkástallat boahtteáigge eastadandoaimmaid lassin. Deatnu-ollisvuođa lassin Sámediggi bajidii ođasmahttindárbbuid maid Vuohču sápmelaččaid ja Njávdánjoga guolástannjuolggadusa dáfus.

– Vuohču sápmelaččaid guolástanvuoigatvuođaid dilli lea hui eahpevuoiggalaš ja gáibida čovdosiid. Lagašáiggiid livččii áigeguovdil maid ráđđádallat ođđasit Njávdánjoga guolástansoahpamuša Norggain, muitala II várreságadoalli Leo Aikio.

Sámedikki ovddastedje deaivvadeamis ságadolliid lassin stivrra lahtut Veikko Feodoroff ja Anne Nuorgam, ealáhus- ja vuoigatvuođalávdegotti ságadoalli Asko Länsman ja ságadoalli veahkki Niina Siivikko. Ministtar Essayah mielde galledeamis leigga bivdodoalloráđđeolmmoš Vesa Ruusila ja erenomášveahkki Sonja Falk.

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságadoalli
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto
I várreságadoalli
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Leo Aikio
II várreságadoalli
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sámi parlamentáralaš ráđi ságajođiheapmi sirdása Suoma Sámediggái 

Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) čoahkkana odne 20.9.2023 Gironis dievasčoahkkimii, gos SPR ságajođiheapmi sirdása Ruoŧa Sámedikkis Suoma Sámediggái čuovvovaš 16 mánotbadjái ja Sámedikki ságajođiheaddjis Tuomas Aslak Juusos boahtá SPR ságadoalli. Seamma dilálašvuođas maiddái SPR nuoraidlávdegotti ságajođiheapmi sirdása Suoma Sámedikki nuoraidráđđái.   

Suoma Sámedikki ságajođihanbaji váldoulbmilin Sámedikki ságajođiheaddji ja SPR boahttevaš ságadoalli Tuomas Aslak Juuso liste ee. Sámeguovlluid konkrehtalaš rádjáhehttehusaid earuheami ja rádjáovttasbargoorgána vuođđudeami, eamiálbmogiid oassálastinvuoigatvuođaid buorideami ON:in ja sámiid oassálastinvuoigatvuođaid buorideami EU:s.  

– Sámi parlamentáralaš ráđi bargu lea hui dehálaš, go SPR koordinere sámiid oaiviliid oktasaš gažaldagaid oktavuođas ja áššiin, mat gusket sámiid álbmogin rájáid badjel, dadjá ságajođiheaddji Juuso. 

SPR guhkesáigge mihttomearrin leat leamaš ee. sámiid riektedili buorideapmi ja davviriikalaš sámesoahpamuša ovddideapmi. Lassin SPR lea leamaš dehálaš rollas sámegielaid fága- ja resursaguovddáš Sámi Giellagáldu doaimma koordineremis. SPR ovddida maiddái earáid sámeprošeavttaid ollašuvvama, mat rasttildit rájáid. SPR vuollásažžan doibmet iešguđetlágan lávdegottit, maid bargu vuodju mange áigge áigeguovdilis temáide, mat gusket sámiid.    

Suoma Sámedikkis dievasčoahkkimii oassálaste báikki alde ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso, várrelahttu Juha-Petteri Alakorva ja ságajođiheaddji veahkkebargi Niina Siivikko. Govva: Niina Siivikko.

Ruoŧa Sámedikki stivrra ságadoalli Håkan Jonsson geige Sámi parlamentáralaš ráđi ságajođiheami Suoma Sámedikki ságajođiheaddjái, Tuomas Aslak Juusoi. Govva: Niina Siivikko.

SPR lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkiid gaskasaš parlamentáralaš ovttasbargoorgána, masa maiddái Ruošša sámeorganisašuvnnat servet ovttasbargui áicin. SPR dievasčoahkkimis ráđi ovddasteaddjit golmma Davviriikkas ja Ruoššas čoahkkanit oktii unnimustá oktii jagis. Doaimmastis SPR viggá ovddidit sierra Davviriikkaid Sámedikkiid gaskasaš ovttasbarggu ja dat gieđahallá áššiid, mat gusket sámiid álbmogin rájáid badjel. SPR ovddastage Davviriikkain ássi sámiid dávjá omd. riikkaidgaskasaš oktavuođain.   

Sámedikki čoahkkin vállje iežas siste ovddasteaddjiid SPR:i ovtta válgabadjái ain hávil, ja dálá válgabajis ovddasteaddjin leat: Tuomas Aslak Juuso, Anni Koivisto, Pirita Näkkäläjärvi, Anne Nuorgam, Karen-Anni Hetta, Tauno Ljetoff ja Niko Valkeapää. 

Go ságajođiheapmi sirdása, de maiddái SPR hálddahusa dikšun sirdása Suoma Sámediggái, das vástida Sámedikki riikkaidgaskasaš áššiid čálli.  

Lassedieđut: 

Tuomas Aslak Juuso 
Ságajođiheaddji  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Inka Saara Arttijeff 
Riikkaidgaskasaš áššiid čálli 
050 574 7629 
inka.saara.arttijeff@samediggi.fi  

Liŋkkat: 

www.samediggi.fi 

Sámi parlamentáralaš ráđđi | samediggi.fi  

Henkilö suomustaa kalaa puukolla.

Seminára sámiid guolástanárbevieru birra Anáris 28.9.2023 

Sámediggi lágida duorastaga 28.9.2023 Sámekulturguovddážis Sadjosis rabas seminára sámiid guolástanárbevieru birra. Dilálašvuođa sáhttá čuovvut maiddái njuolggorávdnjema (streama) bokte. 

Seminára viggamuššan lea lasihit sámeservoša ja Sámedikki gaskasaš gulahallama guolástanárbevieru dáfus ja álggahit ságastallama sámiid guolástanárbevieru iešvuođaid, otná dili ja hástalusaid birra. Viggamuššan lea maiddái ovddidit sámiid guolástanárbevieru seailuma. 

Iđitbeaivvi áigge prográmma sisttisdoallá áššedovdiid álggahansáhkavuoruid čázádagaid ja guollenáliid dilis ja guolásteami mearkkašumis sámiid buresveadjimii. Eahketbeaivvi áigge leat panelaságastallamat, main bovdejuvvon panelisttat miehtá sámiid ruovttuguovllu ságastallet panelajođiheaddji láidestemiin sámiid guolástanárbevirrui laktáseaddji áššiid birra. Panelaságastallamat dulkojuvvojit sámegielain suomagillii.  

Seminára lea rabas buohkaide. Erenomáš sávaldahkan lea, ahte dilálašvuohta fáhte sámiid guolástanárbevieru áššedovdiid ja aktiivvalaš guollebivdiid sámiid ruovttuguovllus. 

Sadjosis semináraoassálastiide guossohuvvo iđit- ja eahketbeaikáffe. Seminára ovttasbargoguoibmi lea Meahciráđđehus. 

Seminára áigi ja báiki 

Duorastat 28.9.2023 dii 8.30–16.00 

Anár, Sámekulturguovddáš Sajos, Auditoria / Zoom-webinára 

Webinára liŋka: https://us06web.zoom.us/j/82160665696  

Almmuheapmi 

Jos oassálasttát dilálašvuhtii Sadjosis, de almmuhivččetgo iežat čujuhussii info@samediggi.fi maŋimustá 27.9.2023 dmu 12. Bivdit almmuhit, vai semináraoassálastiide várrejuvvo doarvái káffe.  

Prográmma 

Lassedieđut: 

Leo Aikio 
II várreságadoalli 
040 621 6505 
leo.aikio@samediggi.fi 

Laura Olsén-Ljetoff 
ealáhusčálli  
040 617 5113 
laura.olsen-ljetoff@samediggi.fi  

Govva: Johanna Labba

Ságadoalli Juuso: “Boazovahátlága čađaheami boazodoallojagi 2021–2022 eahpedábálaš dálke- ja guohtundili dihte galgá álggahit farggamusat”

Ságadoalli Tuomas Aslak Juuso almmustahtii 19.9.2023 cealkámuša boazovahátlága heiveheamis boazodoallojahkái 2021-2022. Ságadoalli Juuso doarjala cealkámušastis dasa, ahte boazovahátláhka heivehuvvo lága vuoiŋŋa mielde boazodoallojagi 2021-2022 eahpedábálaš dálke- ja guohtundili dihte. Son evttoha, ahte ášši ovddideamis váldit bottu, ja ságastit vuđolaččat duohtaáššiid vuođul, seammás go muitit lága dárkkuhusa.

– Eana- ja meahccedoalloministeriija virgeolbmot eai čájet dáhtu heivehit boazovahátlága ja buhttet dálke- ja guohtundili dihte šaddan vahágiid boazodoallojagi 2021–2022. Sii baicce šiitet, ahte vahágat livčče leamašan eahpedábálaččat. Dát lea guhkkin eret das maid badjeolbmot leat vásihan, dadjá Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso.

– Vahágat leat leamašan sullii 20 miljovnna euro ja mihá unnit guovllus go ovddit goavvejagi. Boazovahátlága dárkkuhus lea buorre ja dehálaš: hállu sihkkarastit, ahte badjeolmmoš ii báze eahpedábálaš dálke- ja guohtundiliid dihte okto, muhto son bastá baicce joatkit ealáhusas. Dán dárkkuhus ii leat dál ministerija dulkojumi mielde ollašuvvame, joatká Juuso.

Boazodoallu lea vásihan oanehis áiggis guokte issoras goavvejagi

Boazodoallojagi 2021–2022 sámiid ruovttuguovllu badjeolbmot vásihedje oanehis áiggis juo nuppi eahpedábálaš hástaleaddji dálvvi. Jagi 2019–2020 goavvedálvvi dihte boazovahátlága čađaheapmi álggahuvvui áššáigullevaččat, gávnnahuvvon vahágat čielggaduvvojedje ja dat oassái maiddái buhttejuvvojedje, vaikko eai dievaslaččat.

Čuovvovaš goavvejahki lei goittotge čuovvovaš dálvve 2021–2022, go muhtin guovlluin eai lean vel oba geargan gálganit ovddit goavvejagis. Guohtun lei stuorra oasis erenomážit sámebálgosiin eahpedábálaš heittot bodneskártta ja guohppaga bilidan guohtuma dihte.

– Boazovahátláhka lea heivehuvvon boazodoallojagi 2021–2022 ektui ártegit. Eana- ja meahccedoalloministeriija logut ja daid dulkojumit leat problemáhtalaččat ja lága vuoiŋŋa vuostá, muitala Sámedikki II várreságadoalli Leo Aikio.

Luondduriggodatguovddáš gávnnahii čielggadusastis, ahte muohttaga garra ja jikŋon bodnegeardi ja guovllu šattodaga alla guohpatoksiidnasisdoallu dagahedje heajos guohtuma oasis boazodoalloguovllu dálvet 2021–2022.

Loga cealkámuša dáppe.

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságadoalli
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II várreságadoalli
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.

Sámegielaid gáiddusoahpahusfitnu guđat lohkanjahki vulggii johtui – mielde leat juo 180 oahppi

Sámegielaid oahpahusa pilohttafitnu, mii atná ávkin gáiddusoktavuođaid, guđat lohkanjagi oahpahus álggii vuossárgga 21.8., ja sámeoahpahusas álggahedje sullii 180 oahppi ja studeanta 118 sierra skuvllain ja badjel 40 gielddas birra suoma, mii lea dán rádjai olahus oahppiid mearis. Oahppiid ja studeanttaid meari lassáneami geažil fidnui leat bálkáhuvvon oktiibuot čieža oahpaheaddji, main juo golbma barget ollesáigásaš diibmooahpaheaddjin. Lohkanjagi 2023–2024 áigge nuortalašgiela oahpahit Sirkka Sanila ja Kia Olin, anárašgiela Ruska Haavisto ja Henna Aikio ja davvisámegiela Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman ja Laura Njunnas. Prošeaktahoavda Hanna Helandera sadjásažžan bargá Laura Ylinampa, ja ođđa prošeaktakoordináhtorin álggahii Anne Olli borgemánu álggus.

– Jahkásaččat lassáneaddji oahppiid mearri muitala oahpahusa dárbbašlašvuođas Sámi olggobealde. Doaivvu mielde oahpahusa oažžut bistevažžan dáláš fidnohápmásaš doaimma sadjái, kommentere prošeaktakoordináhtor Anne Olli.

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.
Ođđa skuvlajahki vulggii johtui bargiid ja oahpaheaddjiid skuvlen- ja oahpásmuhttinbeivviiguin Anáris borgemánu 8.–9.beaivve. Govas gurut bealde Laura Ylinampa, Sirkka Sanila, Kia Olin, Máret Ingá Länsman, Anne Olli, Ruska Haavisto ja Máren-Elle Länsman. Govva: Sámediggi / Anne Kirste Aikio

Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu fállá sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi oahppiide vejolašvuođa lohkat davvisámegiela, anárašgiela dahje nuortalašgiela guokte diimmu vahkus.

– Doalan fitnu hui dehálažžan ja máŋgii áidna vejolašvuohtan oahppiide ja studeanttaide lohkat iežaset giela ja kultuvrra ja oahpásnuvvat ja doallat oktavuođa eará sámenuoraide birra suoma, geat leat seamma ahkásaččat. Ieš liikon gáiddusoahpahussii ja vejolašvuođaide maid dat fállá. Mu mielas lea somá gullat mo lea sierra báikegottiin. Mánát ja nuorat leat čeahpit geavahit gáiddusstuderenreaidduid, nu studeren lihkostuvvá maid danin njuovžilit, muitala Kia Olin, guhte oahpaha fitnus nuppi jagi.

Oahppiid ja studeanttaid mearri, geat studerejit sámegielaid gáiddusfitnus, lea lassánan juohke jagi. Danin leat maiddái oahpaheaddjit bálkáhuvvon eanet. Okta fitnu ođđa oahpaheaddjiin lea Ruska Haavisto.

– Álggus ledjen hui gealdagasas ahte, mo oahpahus vuolgá johtui ja in máhtán ollenge jurddašit man mielas ieš boađán leat oahpaheamis. Gáiddusoahpahusa birra mus ledje vásáhusat eanaš oahppi geahččanguovllus, ja lea nuppe dáfus leamaš miellagiddevaš beassat nuppelágan sadjái, kommentere anárašgiela oahpaheaddji Ruska Haavisto lohkanjagi álggu.

– Oahpaheapmi gáiddusin lea leamaš mu mielas áibbas somá, liikon bargat ruovttus. Oahpan dás jámma buoret ja eanet doaibmi vugiid oahpahit sierra áššiid, mii ieš bálkkaša. Oahppodiimmuin lea leamaš somás ja lotkadis atmosfeara, ja lea leamaš somá čuovvut ja oahppat ieš maid ođđa vugiid oahpahit. Gáiddusoahpahusa vuogit leat vehá earáláganat go dábálaš luohkkáoahpahusas, ja teknihka dieđusge gaskkohagaid fállá hástalusaid. Lea goittotge leamaš somá oaidnit, man ollu mokta oahppiin lea oahppat sámegiela ja seammás oahpásnuvvet nuppiidasaset, joatká Haavisto.

Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu álggii jagis 2018, ja jagis 2020 dat oaččui Oahpahusráđđehusa Cygnaeus-bálkkašumi. Bálkkašumi oažžuma kritearan ledje osolašvuohta, olahahttivuohta ja inklušuvdna ja vel roahkkatvuohta geavahit ođđa oahpahanvugiid. Prošeakta lea ožžon joatkkaruhtadeami lohkanjahkái 2023–2024. Fitnu ruhtadeaddji, oahpahus- ja kulturministeriija, lea goittotge čatnasan golmma jagi prošeaktaáigodahkii elege jagi 2026 rádjai.

Lassedieđut:

Laura Ylinampa, vs. prošeaktahoavda
Ohcejoga gielda
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Anne Olli, prošeaktakoordináhtor
Sámediggi
anne.olli@samediggi.fi
040 687 5989

https://www.saamenetaopetus.com/

Jienasteapmi jagi 2023 sámediggeválggain alimus hálddahusrievtti mearrádusa vuođul

Sámedikki válggat doaimmahuvvojit 4.9.-2.10.2023. Jietnavuoigadahtton olbmuide, geat leat daid sámediggeválggaid válgalogahallamis, leat válgaáššebáhpárat sáddejuvvon boastta fáro registrerejuvvon reiven čakčamánu 4. beaivvi rájes.

Olbmui, guhte ovdal jienaid rehkenastima álggaheami ovdanbuktá válgalávdegoddái alimus hálddahusrievtti mearrádusa iežas jienastanvuoigatvuođas jagi 2023 válggaid válgalogahallama guoski váidaga vuođul, várret dilálašvuođa oažžut válgaáššebáhpáriid ja jienastit.

Go jienasta duopmostuolu mearrádusa vuođul jienasteaddjis lea geatnegasvuohta luobahit válgalávdegoddái mearrádusa dahje dan kopiija, mii lea duođaštuvvon leat eakti, ášši merkema várás válgalogahallamii.

Mii bivdit áššeoapmahaš olbmuid váldit oktavuođa válgalávdegotti doaimmahahkii, gos oažžu dárkilut dieđuid válgaáššebáhpáriid oažžumis.

Amma vuhtiiválddát! Válgabiila ii leat jienastanbáiki – doppe ii sáhte jienastit iige viežžat válgaáššebáhpáriid. Válgabiilii sáhttá dušše máhcahit válgaáššebáhpáriid.

Lassedieđut válggaide gullevaš áššiin oažžu https://www.samediggi.fi/valggat-2023/

Oktavuođadieđut

Sámediggi válgalávdegoddi
Sámekulturguovddáš Sajos

Menesjärventie 2A, 99870 Inari

tel: 010 839 3153, 010 839 3174, 010 839 3177, 010 839 3155

Suddjejuvvon šleađgapoasta: https://secmail.com/send/m7jcWH7B, vuostáiváldi: vaalit@samediggi.fi

Giellavahkku ordnejuvvo fas golggotmánus vahkus 43!

Giellavahkku ordnejuvvo 23.-29.10.2023. Mii sávvat, ahte nu máŋgasat go máŧolaš servet Giellavahkkui nu Sámis go maiddái birra Suoma, Ruoŧa ja Norgga. Buohkat sáhttet válljet alcceseaset heivvoleamos vuogi Giellavahkkui oassálastima várás. Giellavahku áigge sáhttá lágidit dáhpáhusaid, oassálastit ieš dáhpáhusaide, buktit sámegielaid ovdan iežas birrasis ja doaimmas nugo lunddolaččat buoremusat heive.

Giellavahku áigge lea ee. iešguđetlágan doaibmiin buorre máŧolašvuohta muitalit sámegielat bálvalusain ja doaimmain. Dáhpáhusain, mat ordnejuvvojit, sáhttá almmuhit siidduide Giellavahkku, gos buohkat sáhttet oaidnit giellavahku dáhpáhusaid Sámis, Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Seammá siidduin gávdnojit maiddái Giellavahku plakáhta ja Giellavahku logot ja eará materiálat. Maiddái Sámedikki Giellavahkku-siidduin gávdnojit materiálat juo dál Giellavahku várás ja dohko maiddái lea dárkkuhus lasihit ođđa materiálaid.

Go searvabehtet Giellavahkkui, mii sávvat ahte geavahehpet Giellavahku guoski almmustahttimiid, dieđáhusaid ja dáhpáhusaid oktavuođas fáddágilkora #giellavahkko2023 Giellavahku fáddágilkor lea dán jagi bihtánsámegillii, man čállinvuogádat lea nannejuvvon maŋimužžan sámegielain jagis 2019.

Mii sávvat, ahte oassálastibehtet Giellavahkkui. Ovttas mii sáhttit čalmmustahttit gielaid ja lasihit diđolašvuođa sámegielaid birra Giellavahkus golggotmánus 2023!

Dearvvuođaiguin – Tiõrvʼvuõđin – Tiervuođâiguin – Terveisin

Anni Koivisto
Saamelaiskäräjien I varapuheenjohtaja

Lisätietoja

Marko Marjomaa
Saamen kieliasiainsihteeri
050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Giellavahku neahttasiidu  www.giellavahkku.org        

Giellavahku FB-siidu https://www.facebook.com/Giellavahkku 

Giellavahku Instagram https://www.instagram.com/giellavahkku  

Sámedikki Giellavahku neahttasiiddut

#giellavahkko2023

Jienastanáššebáhpáriid máhcaheapmi – válgabiila boahtá!

Sámedikki válggat doaimmahuvvojit 4.9.- 2.10.2023. Válgaáššebáhpárat leat sáddejuvvon jietnavuoigadahtton olbmuide registrerejuvvon reiven čakčamánu 4. beaivvi rájes.

Viečča reivve nu jođánit go vejolaš dan maŋŋá go oaččut boahtinalmmuhusa! Jos it leat ožžon almmuhusa registrerejuvvon reivves gaskavahku 13.9.2023 rádjai, amma válddát oktavuođa válgalávdegotti doaimmahahkii.

Jietnavuoigadahtton olmmoš sáhttá máhcahit jienastanáššebáhpáriid elege sáddenreivve, man son lea vuolláičállán, ja válgakonfeluhttii giddejuvvon válgalihpo giddejuvvon máhcahanskovis:

  1. Boasttain, gos oaččut guitte reivves mii sáddejuvvo. Sáddennummiriin, mii lea guittes, sáhtát čuovvut boastta siidduin reivve jođu válgalávdegotti doaimmahahkii. Guođe máhcahankonfeluhta bostii fievrrideapmái doarvái áiggil, nu ahte dat geargá válgalávdegotti doaimmahahkii maŋimustá 2.10.2023 ovdal diibmu 18. Dan maŋŋá boahtán válgaáššebáhpáriid ii sáhte váldit vuhtii.
  2. Persovnnalaččat 18.-29.9. gaskasaš áigodagas virgeáigge (8-16) válgalávdegotti doaimmahahkii Sámekulturguovddáš Sajosii Anárii.
  3. Persovnnalaččat 18.-29.9 gaskasaš áigodagas sámeguovllus johtti válgabiilii.

Jietnavuoigadahtton olmmoš: ráhkkan duođaštit iežat identitehta, jos máhcahat áššebáhpáriid válgabiilii dahje válgalávdegotti doaimmahahkii. Bostii guođedettiin identitehta ii dárbbaš duođaštit.

Fuom! Válgabiillas ii sáhte jienastit iige doppe sáhte viežžat válgaáššebáhpáriid.

Muitte viežžat registrerejuvvon reiven boahtán válgaáššebáhpáriiddát boastta doaimmahagas!

Válgabiilla tel: 010 839 3199 (válgabiilii sáhttá váldit oktavuođa 18.-29.9 gaskasaš áigodagas)

Lassedieđut válggaide gullevaš áššiin oažžu https://www.samediggi.fi/valggat-2023.

Oktavuođadieđut:

Sámediggi válgalávdegoddi
Sámekulturguovddáš Sajos
Menesjärventie 2A, 99870 Inari
tel: 010 839 3174, 010 839 3177, 010 839 3155, 010 839 3153
Suddjejuvvon šleađgapoasta: https://secmail.com/send/m7jcWH7B, vuostáiváldi: vaalit@samediggi.fi

Tyhjä vene joen rannassa.

Sámediggi celkkii Deanu guolástannjuolggadusas – njuolggadusa ii galgga vuolláičállit, muhto ráđđádallat ođđasit

Evttohuvvon Deanu guolástannjuolggadus loavkida sámiide vuođđolágas sihkkarastojuvvon vuoigatvuođaid nu mearkkašahtti láhkai, ahte dan ii galgga vuolláičállit. Sámediggi evttoha, ahte guolástannjuolggadusas ráđđádallo ođđasit. Sámedikki stivra mearridii Deanu guolástannjuolggadusa guoski cealkámušas 5.9.2023.

Deanu guolástannjuolggadushámus, mii lea dál cealkin láhkai, loavkida sámekultuvrra suoji, sámiid opmodatsuoji ja maiddái iešmearridanvuoigatvuođa. Hápmosis ii maiddái leat sámiid friddja, dihtui vuođđudeaddji ovdamiehtan. Sámediggi oaivvilda, ahte guolástannjuolggadusas galgá ráđđádallat ođđasit.

-Stáhtaráđđi attii ráđđádallansáttagotti ásaheami oktavuođas celkosa, mii deattuhii luossanáliid ealáskahttima sihkkarastima ja sámiid vuoigatvuođaid ovddideami. Sámiid vuoigatvuođat leat goittotge healbaduvvon guolástannjuolggadushápmosis, iige Sámediggi sáhte dohkkehit njuolggadusa dán hámis, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Guolástannjuolggadushámus healbada geavatlaččat Deanu viidodaga sámiid vuoigatvuođa ollašuhttit árbevirolaš guollebivddu Deanu čázádagas. Njuolggadus gáržžida mearkkašahtti láhkai sámegiela lunddolaš geavahanbirrasa ja áitá iežas oasistis geafudit terminologiija, mii laktása luossabivdui, ja dan bokte árbevirolaš dieđu sirdáseami.

Hápmosis eai leat vuhtiiváldon ođđa vuoigatvuođageavat ja vuođđoláhka

Guolástannjuolggadushápmosis eai leat doarvái vuhtiiváldon eamiálbmot sámiid vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođat, eaige daidda laktáseaddji vuođđoláhkaváljagotti bealiváldimat. Njuoggadusas eai maiddái leat vuhtiiváldon gieskat vuoigatvuođageavadis dahkkon linnjádeamit, mat gusket  sámiid guolástanvuoigatvuođaid ja sámekultuvrra ollašuhttima suoji Deanu čázádagas.

Alimus riekti lea jagi 2022 addin ovdamearrádusain (KKO:2022:25 ja KKO:2022:26) guođđán heivetkeahttá guolásteami Deanu čázádagas guoski njuolggadusaid vuođđolága vuostásažžan.  Njuolggadusas dehe dan válmmaštallama oktavuođas eai leat ovdanbukton vuođustusat dasa, ahte áššit leat čovdojuvvon guolástannjuolggadusas nuppe láhkai go alimus rievtti čovdosat eaktudit.

– Lea čielggas, ahte vuođđolága ja ođđa vuoigatvuođageavada guođđin nu, ahte ii vuhtiiváldo guolástannjuolggadusas doalvu dasa, ahte máŋggat njuolggadusa ráddjehusat sámiid buohta leat vuoimmeheamet, daningo dat leat vuođđolága vuostásaččat. Dákkár heajos dási válmmaštallan ii leat ovttage oassebeali ovdu, joatká Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto.

Eana- ja meahccedoalloministeriija bivddii Sámedikkis cealkámuša hápmosis guoskkadin Suoma ja Norgga gaskasaš Deanu čázádaga guolástannjuolggadusa ja dan vuolláičállima. Guolástannjuolggadus lea jagi 2017 šihttojuvvon Deanu guolástansoahpamuša mielddus, mainna stivrejuvvo guollebivdu Deanus, ja mii beaiváduvvo 5-7 jagi gaskkaid.

Jagi 2023 áigge Sámediggi ja Deanu guolledoalloguovlu eai šat oassálastán guolástannjuolggadusa guoski ráđđádallamiidda, daningo gehčče ráđđádallaneavttuid nohkan Norgga stáhta eavttuhis luossabivddu gieldingáibádusa geažil.

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I várreságajođiheaddji
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Sarita Kämäräinen
Ealáhus- ja birasláhkačálli
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi

Govva: Hans Pieski