Sämitigge teivâdij eennâm- já meccituáluminister Essayah lávurduv Anarist

/in , /by

Eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah kollij lávurduv 23.9.2023 Anarist já Ucjuuvâst uáppáásmin äigikyevdilis kuálástemaššijd. Sämitige ovdâsteijeeh savâstâllii ministerijn teivâdmist Sajosist ei. Tiänu kuálástemnjuolgâdusâst, ruošâluosâst já kuálástemlaavâ nubástustáárbuin sämmilij uáinust.

Kove: Sämitigge / Niina Siivikko.

– Mun lam ilolâš tast, ete vuárusavâstâllâm ministerijn lii álgám tállân haldâttâspaje aalgâst, já ete sun lii lamaš ovdâmerkkân ruošâluosâääšist aktiivlâš. Tággáár positiivlâš savâstâllâm já oovtâstpargo sämmilijguin lii čallum meid Orpo haldâttâsohjelmân, muštâl saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Lâi tehálâš, ete mij ožžuim Tiänun lohtâseijee äigikyevdilis aašij lasseen pajediđ oovdân meid eres teemaid, moh lohtâseh sämmilij kuálástemvuoigâdvuođáid já oovtviärdásâšvuotân, juátká Juuso.

Tiänu kuálástemnjuolgâdus já ruošâluosâ lasseen meid eres kuálástemaašijd oovdâst

Savâstâlâim ennuv eromâšávt Taažáin ráđádâllum Tiänu kuálástemnjuolgâdusâst já ton čuolmâsoojijn. Sämitige ovdâsteijeeh muštottii, ete sämmilij vuoigâdvuođah já luosâ suojâlem iä lah nubijdis vuástáluvâi orroo mittomereh.

– Tiänu kuálástemnjuolgâdushammiittâs lii ollásávt feilim, ige tom koolgâ vuáláčäälliđ. Ton sajan kolgâččii ráđádâllâđ tom ollásávt uđđâsist tienuuvt, ete tot kunnijât sämmilij vuáđulavâlijd vuoigâdvuođâid, väldimáin huámmášumán majemui aaigij riehtivuáháduv linjiimijd, pááhud I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Oovtâst suogârdii meid, ete maht puávtáččii visásmittiđ, ete páihálii tääsist puávtáččii puátteevuođâst meid ávhástâllâđ ruošâluosáin tuástumtooimâi lasseen. Tiänu-olesvuođâ lasseen Sämitigge pajedij oovdân uđâsmittemtáárbuid meid Vuáču sämmilij já Njiävđámjuuvâ kuálástemnjuolgâdus uásild.

– Vuáču sämmilij kuálástemvuoigâdvuođâi tile lii uáli epitäsiárvusâš já váátá rievdâdmijd. Forgâpalij ličij äigikyevdilis meid ráđádâllâđ uđđâsist Njiävđámjuuvâ kuálástemsopâmušâst Taažáin, muštâl II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Sämitiggeest teivâdmân uásálistii saavâjođetteijei lasseen stiivrâ jesâneh Veikko Feodoroff já Anne Nuorgâm, iäláttâs- já vuoigâdvuotâlävdikode saavâjođetteijee Asko Länsman sehe saavâjođetteijee išedeijee Niina Siivikko. Minister Essayah fáárust lijjii pivdotuáluräđiolmooš Vesa Ruusila sehe sierânâsišedeijee Sonja Falk.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Säämi parlamentaarlii rääđi saavâjođettemvuotâ sirdâšuvá Suomâ Sämitiigán   

/in , /by

Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) čokkân onne 20.9.2023 Kiärunist tievâsčuákkimân, mast SPR saavâjođettemvuotâ sirdâšuvá Ruotâ Sämitiggeest Suomâ Sämitiigán čuávuváid 16 mánuppajan já Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juusost šadda SPR saavâjođetteijee. Siämmáá tilálâšvuođâst meid SPR nuorâilävdikode saavâjođettemvuotâ sirdâšuvá Suomâ Sämitige nuorâirááđán.   

Suomâ Sämitige saavâjođettempaje váldumittomeerrin Sämitige saavâjođetteijee já SPR puátteš saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso luvâttâl ei. Sämikuávlui konkreetlij räjiestui tubdâstem já räjioovtâstpargo-orgaan vuáđudem, algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâi pyeredem OA ooleest sehe sämmilij uásálistemvuoigâdvuođâi pyeredem EU:st.  

-Säämi parlamentaarlii rääđi pargo lii eromâš tehálâš, tastko SPR koordinist sämmilij uáivilijd ohtsijn koččâmušâin sehe aašijn, moh kyeskih sämmiláid aalmugin raajij rasta, iätá saavâjođetteijee Juuso. 

SPR kuhesáigásiih mittomereh láá lamaš ei. sämmilij vuoigâdvuotâsajattuv pyeredem sehe tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem. Lasseen SPR lii lamaš tehálii roolist sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee tooimâ koordinistmist. SPR oovded meid eres raajijd rastaldittee sämihaavâi olášume. SPR vuálásâžžân tuáimih sierâlágán lävdikodeh, moi pargo vuáju sämmiláid kyeskee teemaid, moh kuás-uv láá äigikyevdileh.

Suomâ Sämitiggeest tievâsčuákkimân uásálistii pääihi alne savâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, värijeessân Juha-Petteri Alakorva já savâjođetteijee išedeijee Niina Siivikko. Kove: Niina Siivikko.

Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Håkan Jonsson keigee Säämi parlamentaarlii rääđi saavâjođettemvuođâ Suomâ Sämitige savâjođetteijee Tuomas Aslak Juuson. Kove: Niina Siivikko.

SPR lii Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan, mast meid Ruošâ sämiseervih uásálisteh oovtâstpaargon tárkkojeijen. SPR tievâsčuákkimist rääđi ovdâsteijeeh kuulmâ Tave-enâmist já Ruošâst čokkâneh oohtân ucemustáá ohtii ivveest. Toimâstis SPR viggá ovdediđ jieškođe-uv Tave-eennâm Sämitiigij koskâsii oovtâstpargo já tot kieđâvuš aašijd, moh kuoskâtteh sämmiláid aalmugin raajij rasta. SPR oovded-uv Tave-enâmij kuávlu sämmilijd távjá ovdâmerkkân aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin.   

Sämitige čuákkim väljee juávhustis airâsijd SPR:n oovtâ valjâpajan häävild já taan valjâpaajeest airâseh láá: Tuomas Aslak Juuso, Anni Koivisto, Pirita Näkkäläjärvi, Anne Nuorgam, Karen-Anni Hetta, Tauno Ljetoff já Niko Valkeapää. 

Ko saavâjođettemvuotâ sirdâšuvá, te meid SPR haldâttuv hoittám sirdâšuvá Suomâ Sämitiigán, já tast västid Sämitige aalmugijkoskâsij aašij čällee.  

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saavâjođetteijee  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Inka Saara Arttijeff 
Aalmugijkoskâsij aašij čällee 
050 574 7629 
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi  

Liiŋkah: 

www.samediggi.fi 

Säämi parlamentaarlâš rääđi | samediggi.fi  

Henkilö suomustaa kalaa puukolla.

Seminaar sämmilij kuálástemärbivyevist Anarist 28.9.2023 

/in , /by

Sämitigge uárnee tuorâstuv 28.9.2023 Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist ávus seminaar sämmilij kuálástemärbivyevist. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid stream peht. 

Seminaar ulmen lii lasettiđ vuáruvaikuttâs sämisiärváduv já Sämitige kooskâ kuálástemärbivuáhán lohtâseijee aašijn sehe savâstâlškyettiđ sämmilij kuálástemärbivyevi jiešnaalijn, tááláá tiileest sehe hástusijn. Ulmen lii meid ovdediđ sämmilij kuálástemärbivyevi siäilum. 

Iđedispeeivi ohjelmist láá äššitobdei vuáđustemsahâvuáruh čácáduvâi já kyelinaalij tiileest sehe kuálástem merhâšuumeest sämmilij pyereestvajemân. Ehidispeeivi láá paaneelsavâstâlmeh, main puávdejum panelisteh pirrâ sämikuávlu savâstâleh paaneeljođetteijee laiđiidijn sämmilij kuálástemärbivuáhán lohtâseijee aašijn. Paaneelsavâstâlmijn lii tulkkum sämikielâin suomâkielân.  

Seminaar lii puohháid ávus. Mij tuáivup, ete tábáhtus juksá eromâšávt sämmilij kuálástemärbivyevi tobdee ulmuid já sämmilij päikkikuávlu aktiivlijd kuálásteijeid. 

Sijjân, kiäh uásálisteh seminaarân Sajosist, lii iđedis- já ehidispeeivi kähvikuásuttem. Seminaar ohtsâšpargokyeimin lii Meccihaldâttâs. 

Seminaar äigi já päikki 

Tuorâstâh 28.9.2023 tme 8.30–16.00 

Aanaar, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Auditorio / Zoom-webinaar 

Webinaar liŋkkâ: https://us06web.zoom.us/j/82160665696  

Almottâttâm 

Jis tun uásálistáh tábáhtusân Sajosist, te mij táttup tuu almottâttâđ čujottâsân info@samediggi.fi majemustáá 27.9.2023 tme 12. Mij táttup almottâttâm kähvikuásuttem tiet.  

Ohjelm 

Lasetiäđuh: 

Leo Aikio 
II värisaavâjođetteijee 
040 621 6505 
leo.aikio@samediggi.fi 

Laura Olsén-Ljetoff 
Iäláttâsčällee  
040 617 5113 
laura.olsen-ljetoff@samediggi.fi  

Kove: Johanna Labba

Saavâjođetteijee Juuso: ”Puásuivaahâglaavâ olášuttem šoŋŋâ- já kuáttumtiilij peeleest spiekâstâhlii puásuituáluive 2021-2022 uásild kalga algâttiđ ájáttâlhánnáá”

/in /by

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso almostitij 19.9.2023 uáivil puásuivaahâglaavâ heivitmist puásuituáluive 2021-2022 uásild. Saavâjođetteijee Juuso táttu uáivilstis, ete heivitškyetih puásuivaahâglaavâ laavâ tárguttâs miäldásávt šoŋŋâ- já kuáttumtile peeleest spiekâstâhlii puásuituáluive 2021-2022 uásild já iävtut, ete ääši ovdánmist váldoo puddâ já savâstâlloo huolâlávt faktai vuáđuld, anemáin mielâst laavâ tárguttâs.

– Eennâm -já meccituáluministeriö virgeulmuuh iä čääiti táttutile puásuivaahâglaavâ heivitmân já šoŋŋâ- já kuáttumtile tovâttem vahâgij sajanmäksimân puásuituáluive 2021-2022 uásild, peic kieldih, ete vaahâg ličij lamaš spiekâstâhlâš. Taat lii kukken puásuituállei vuáttám tuotâvuođâst, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Vahâgeh láá lamaš s. 20 miljovn eurod já merhâšitteht ucceeb kuávlust ko oovdeb hiävuive. Puásuivaahâglaavâ tárguttâs lii pyeri já tehálâš: halijdeh visásmittiđ, ete puásuituállee ij pääsi spiekâstâhlii šoŋŋâ- já kuáttumtiileest ohtuu, peic sun pasta juátkiđ iäláttâsis. Taat tárguttâs ij lah tääl ministeriö tulkkuumist olášuumin, juátká Juuso.

Puásuituálust láá uánihis ääigi siste lamaš kyehti vaahâglii hiävuive

Puásuituáluive 2021-2022 sämmilij päikkikuávlu puásuituálleeh kuáhtájii uánihis ääigi siste jo nube spiekâstâhlii hästee täälvi. Ive 2019-2020 hiävutäälvi čuávumuššân puásuivaahâglaavâ olášuttem algâttui ääšimiäldásávt, pahudum hiävui tovâttem vahâgeh selvâttuvvojii já uásild taid meid sajanmaksii, veikâ ij ollásávt.

Čuávuvâš hiävuihe lâi kuittâg oovdâst jo tälviv 2021-2022, kuás motomeh kuávluh iä lamaš vala kiergânâm tuoibâđ oovdebgin hiävuivveest. Kuáttumtileh lijjii eromâšávt stuorrâ uásist sämipalgâsijd spiekâstâhlávt vaigâdeh, ko muotâkerdi jiäŋui eennâm oolâ já kuopâ pilledij kuátumijd.

– Puásuituálulaahâ lii heiviittum puásuituáluive 2021-2022 ooleest epitáválávt. Eennâm- já meccituáluministeriö kevttim lovoh já tai tulkkuumeh láá uáli problemaatliih sehe laavâ tárguttâs vuástásiih, iätá Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Luánduriggodâhkuávdáš pahudij čielgiittâsâstis, ete muottuu korrâ já jieŋŋum vuáđukerdi sehe kuávlu šadoi ollâ kuopâmiirhâ tääsih tovâttii vädis kuáttumtiilijd uásist puásuituálukuávlu tälviv 2021-2022.

Luuvâ uáivil tääbbin.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ kuuđâd luuhâmihe aalgij – mieldi jo 180 uápped

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ kuuđâd luuhâmive máttááttâs aalgij vuossaargâ 21.8., já sämimáttááttâsâst algâttii ulâttâsmeeri suulân 180 uápped 118 sierâ škoovlâst já paijeel 40 kieldâst pirrâ Suomâ. Ko uáppeemeeri lii lasanâm te haahân láá pálkkááttum ohtsis čiččâm máttáátteijed, kiäin jo kuulmâs pargeh váldutoimâlâš tijmemáttáátteijen. Luuhâmive 2023-2024 nuorttâlâškielâ máttááttává Sirkka Sanila já Kia Olin, anarâškielâ máttááttává Ruska Haavisto já Henna Aikio já tavesämikielâ máttáátteh Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman já Laura Njunnas.  Hahâhovdâ Hanna Helander sajasâžžân lii Laura Ylinampa, já uđđâ hahâkoordinaattorin porgemáánu aalgâst algâttij Anne Olli.

– Jyehi ive lasaneijee uáppeemeeri muštâl máttááttâs táárbust Säämi ulguubeln. Tuáivu mield máttááttâs fastâduvvoo puátteevuođâst tááláá, haavâ häämist orroo tooimâ sajan, kommentist proojeektkoordinaattor Anne Olli.

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.
Uđđâ škovlâihe aalgij pargei já máttáátteijei škovlim- já vuávámpeeivijn Anarist porgemáánu 8. já 9. peeivi. Kooveest čižetroobdâst Laura Ylinampa, Sirkka Sanila, Kia Olin, Máret Ingá Länsman, Anne Olli, Ruska Haavisto já Máren-Elle Länsman. Kove:  Sämitigge / Anne Kirste Aikio

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee uáppeid máhđulâšvuođâ máttááttâllâđ tavesämikielâ, anarâškielâ tâi nuorttâlâškielâ kyevti okkotiijme verd.

– Mun anam haavâ tuođâi tehálâžžân já maŋgii áinoo máhđulâšvuottân uáppeid máttááttâllâđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe uápásmuđ já leđe ohtâvuođâst eres siämmááahasáid säminuoráid pirrâ Suomâ. Mun jieš lijkkuum káidusmáttááttâsân já ton faallâm máhđulâšvuođáid. Muu mielâst lii suotâs kuullâđ, ete mii kulloo sierâ päikkikuddijd. Párnááh já nuorah láá neppireh kevttiđ káidusmáttááttâspiergâsijd, te máttááttâllâm ovdán tondiet-uv pyereest, muštâl Kia Olin, kote máttát haavâst nuorttâlâškielâ jo nube ive.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ uáppei meeri lii lasanâm ivveest nuubán. Tondiet meid máttáátteijei meeri lii lasettum. Ohtâ uđđâ máttáátteijee haavâst lii Ruska Haavisto.

– Aalgâst lijjim uáli jiärástum, ete maht máttááttâs vuálgá joton jiemge máttám ollágin arvâliđ, ete mon mielâ mun jieš lam máttátmist. Káidusmáttááttâsâst must lâi vuáttámuš iänááš uáppee uáinust, já lii nube tááhust lamaš kiäsutteijee peessâđ nubelágán sajattâhân, kommentist anarâškielâ máttáátteijee Haavisto luuhâmive algâttem.

– Máttááttem káidusin lii muu mielâst aaibâs suotâs, mun lijkkuum pääihist porgâmân. Mun oopâm täst ubâ paje pyerebijd já pyerebeht tuáimee vuovijd máttááttiđ sierâ aašijd, mii jo jiešalnees lii palhâšeijee. Oppâtiijmijn lii lamaš hitruus já šiev meeinig, já lii lamaš suotâs čuávvuđ já oppâđ jieš-uv uđđâ vuovijd máttátmist. Vyevih, moh kiävttojeh káidusmáttááttâsâst, láá váhá ereslágáneh ko táválii luokkamáttááttâsâst, já tekniik tiäđust-uv koskâttuvâi addel hástusijd. Lii kuittâg lamaš tuođâi suotâs uáiniđ, ete mon movtijdum uáppeeh láá oppâđ sämikielâ já siämmást uápásmuveh nubijdis, juátká Haavisto.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ aalgij ive 2018, já ive 2020 tot palhâšui Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšuumijn. Palhâšume finnim kriterin lijjii uásálâšvuotâ, juksâmvuotâ já inkluusio sehe ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttâsvuovijd. Haahâ lii finnim jotkâruttâdem luuhâmihán 2023-2024. Haavâ ruttâdeijee, máttááttâs- já kulttuurministeriö, lii liijká čonâdâttâm kuulmâ ive hahâááigán ađai ive 2026 räi.

Lasetiäđuh:

Laura Ylinampa, vs. hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Anne Olli, hahâkoordinaattor
Sämitigge
anne.olli@samediggi.fi
040 687 5989

https://www.saamenetaopetus.com/

Jienâstem ive 2023 sämitiggevaaljâin alemuu haldâttâhrievti miärádâs vuáđuld

/in , /by

Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 4.9.-2.10.2023. Tai sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmist orroo jienâvuoigâdvuođâláid láá vuolgâttum valjâäššikirjeh poostâ peht kirjettum reivâvuolgâttâssân čohčâmáánu 4. peeivi rääjist.

Ulmui, kote ovdil jienârekinistem algâttem oovdânpuáhtá valjâlävdikoodán alemuu haldâttâhrievti miärádâs jienâvuoigâdvuođâstis ive 2023 vaaljâi valjâluvâttâlmân kyeskee väidim keežild, väriduvvoo tilálâšvuotâ finniđ valjâäššikiirjijd já jienâstiđ.

Ko jienâst tuámustoovli miärádâs vuáđuld, te lii kenigâs luovâttiđ valjâlävdikoodán miärádâs tâi ton rievtisin nannejum kopio, vâi ääšist puáhtá toohâđ merkkim valjâluvâttâlmân.

Mij táttup áášánkullee ulmuid väldiđ ohtâvuođâ valjâlävdikode toimâttâhân, kost finnee tärhibijd ravvuid valjâäššikiirjij finniimist.

Vääldi huámmášumán! Valjâauto ij lah jienâstemsaje – tobbeen ij paste jienâstiđ ige tobbeen pyevti viežžâđ valjâäššikiirjijd. Valjâauton puáhtá tuš macâttiđ valjâäššikiirjijd.

Lasetiäđuid valjâaašijn finnee https://www.samediggi.fi/vaaljah-2023

Ohtâvuotâtiäđuh:

Sämitige valjâlävdikodde
Säämi kulttuurkuávdáš Sajos

Menesjärventie 2 A, 99870 Aanaar

puh: 010 839 3153, 010 839 3174, 010 839 3177, 010 839 3155

Syeijejum šleđgâpostâ: https://secmail.com/send/m7jcWH7B, vuástáväldee: vaalit@samediggi.fi

Kielâokko uárnejuvvoo vuod roovvâdmáánust ohhoost 43!

/in , /by

Kielâokko uárnejuvvoo 23.-29.10.2023. Mij tuáivup, ete nuuvt maaŋgah ko máhđulâš servih Kielâookon nuuvt Sämienâmist ko meid pirrâ Suomâ, Ruotâ já Taažâ. Puohah pyehtih valjiđ olssis hiäivulumos vyevi Kielâookon servâmân. Kielâohhoost puáhtá orniđ tábáhtusâid, servâđ jieš tábáhtussáid, pyehtiđ sämikielâid oovdân jieijâs pirrâsist já tooimâst nuuvt ko luándulávt heivee.

Kielâoho ääigi láá meid sierâlágán tuáimein pyeri máhđulâšvuotâ muštâliđ jieijâs sämikielâlijn palvâlusâin já tooimâin. Ornimnáál tábáhtusâid puáhtá almottiđ siijđon Kielâokko, kost puohah pyehtih uáiniđ ornimnáál tábáhtusâid pirrâ Sämieennâm, Suomâst, Ruotâst já Taažâst.  Siämmáá siijđost kávnojeh meid Kielâoho poster já Kielâoho logoh já eres materiaal. Meid Sämitige Kielâokko-siijđoin kávnoo materiaal jo tääl Kielâoho várás já toos lasettuvvojeh meid uđđâ materiaaleh.

Ko uásálistvetteđ Kielâookon, te mij tuáivup ete kevtivetteđ Kielâoho julgâštušâin, tiäđáttâsâin já tábáhtusâi ohtâvuođâst fáddátubdâlduv #giellavahkko2023. Kielâoho fáddátubdâldâh lii taan ive pittáámsämikielâ, mon čäällimvuáhádâh lii sämikielâin majemužžân nannejum ive 2019. 

Mij tuáivup, ete uásálistvetteđ Kielâookon.  Oovtâst mij pyehtip uážžuđ sämikieláid uáinimsaje já lasettiđ tiettim sämikielâin Kielâohhoost roovvâdmáánust 2023!

Tiervuođâiguin – Tiõrvʼvuõđin – Dearvvuođaiguin – Terveisin

Anni Koivisto
Sämitige I värisaavâjođetteijee

Lasetiäđuh:  

Marko Marjomaa
Säämi kielâašijčällee
050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Kielâoho siijđoh https://giellavahkku.org/smn/

Kielâoho FB-sijđo https://www.facebook.com/Giellavahkku

Kielâoho Instagram https://www.instagram.com/giellavahkku   

Sämitige Kielâoho internetsijđo

#giellavahkko2023

Jienâstemäššikiirjij macâttem – valjâavdo puátá!

/in , /by

Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 4.9. – 2.10.2023. Jienâstemvuoigâdvuođâlâš ulmuid láá vuolgâttum valjâäššikirjeh kirjejum reivâvuolgâttâssân čohčâmáánu 4.peeivi rääjist.

Viežâ reeivâ nuuvt jotelávt ko máhđulâš, ko lah uážžum puáttimalmottâs! Jis tun jieh lah uážžum almottâs puáttee kirjejum reeivâst ovdil koskoho 13.9.2023, te puávtáh leđe ohtâvuođâst valjâlävdikode toimâttâhân.

Jienâstemvuoigâdvuođâlâš olmooš puáhtá macâttiđ jienâstemäššikirjijd ađai vuáláčallum vuolgâttâsreeivâ já valjâkovertân kiddâdum valjâliipu kiddâdum macâttemkovertist:

  1. Poostâ peht, kost uážuh kuuitâ vyelgee reeivâst. Kuuitâst leijee vuolgâttâsnumeráin puávtáh čuávvuđ poostâ siijđoin reeivâ jotteem valjâlävdikode toimâttâhân. Kyeđe macâttemkoovert poostâ joođeetmân nuuvt puorijn aaigijn, ete tot eennit valjâlävdikode toimâttâhân majemustáá 2.10.2023 ovdil tijme 18. Tast maŋa puáttám valjâäššikiirjijd iä pyevti väldiđ huámmášumán.
  2. Persovnlávt 18.-29.9. koskâsâš virgeääigi (8-16) valjâlävdikode toimâttâhân Sämikulttuurkuávdáš Sajosân Anarân.
  3. Persovnlávt 18.29.9. koskâsâš ääigi sämikuávlust jottee valjâaavdon.


Jienâstemvuoigâdvuođâlâš olmooš: ráhtádât tuođâštiđ tuu persovnvuođâ, jis macâttah äššikirjijd valjâaavdon teikkâ valjâlävdikode toimâttâhân. Poostân kyeđedijn persovnvuođâ ij taarbâš tuođâštiđ.

Huám! Valjâavdost ij pyevti jienâstiđ ijge tobbeen pyevti viežžâđ valjâäššikiirjijd.

Mušte viežžâđ kirjejum reivân puáttám valjâäššikirjád poostâ toimâsaajeest!

Valjâaavdo puh: 010 839 3199 (valjâaavdon puáhtá väldiđ ohtâvuođâ 18.-29.9. koskâsâš ääigi)

Lasetiäđuid valjáid lohtâseijee aašijn finnee https://www.samediggi.fi/vaaljah-2023.

Ohtâvuođâtiäđuh:

Saamelaiskäräjät vaalilautakunta
Saamelaiskulttuurikeskus Sajos
Menesjärventie 2A, 99870 Inari
Puh: 010 839 3174, 010 839 3177, 010 839 3155, 010 839 3153
Syeijejum šleđgâpostâ: https://secmail.com/send/m7jcWH7B, vuástáväldee: vaalit@samediggi.fi

Tyhjä vene joen rannassa.

Sämitigge ceelhij Tiänu kuálástemnjuolgâdusâst – njuolgâdus ij koolgâ vuáláčäälliđ, pic ráđádâllâđ uđđâsist

/in , /by

Iävtuttum Tiänujuuvâ kuálástemnjuolgâdus luávkkáá sämmiláid vuáđulaavâst torvejum vuoigâdvuođâid nuuvt merhâšittee vuovijn, ete ton ij koolgâ vuáláčäälliđ.  Sämitigge iävtut, ete kuálástemnjuolgâdus ráđádâlloo uđđâsist.  Sämitigge haldâttâs meridij Tiänu kuálástemnjuolgâdusân kyeskee ciälkkámušâst 5.9.2023.

Ciälkkámušâst leijee Tiänu kuálástemnjuolgâdushammiittâs luávkkáá sämikulttuur syeje, sämmilij omâdâhsyeje sehe jiešmeridemvuoigâdvuođâ.  Hammiittâsâst ij meiddei lah sämmilij rijjâ, tiätun vuáđuduvvee ovdâmiettâm.  Sämitige mieldi kuálástemnjuolgâdusâst kalga ráđádâllâđ uđđâsist.

– Statârääđi adelij ráđádâllâmkode asâttem ohtâvuođâst ciälkkámuš, mii tiäduttij luosânaalij iällám turvâstem sehe sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem.  Sämmilij vuoigâdvuođah láá kuittâg hilgom kuálástemnjuolgâdushammiittâsâst, ijge Sämitigge pyevti tuhhiittiđ njuolgâdus taan häämist, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Kuálástemnjuolgâdushammiittâs iästá keevâtlávt Tiänu kuávlu sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš kuálástem Tiänu čácáduvvâst.  Njuolgâdus ucceed merhâšittee vuovvijn sämikielâ luándulâš kevttimpirrâs já uhked uásild kiävhudittiđ sämikielâ luosâpiivdon lohtâseijee terminologia sehe tom mield sirdâšuvvee ärbivuáválâš tiäđu.

Hammiittâsâst ij lah valdum huámmášumán vorâs riehtivuáháduv já vuáđulaavâ

Kuálástemnjuolgâdushammiittâsâst ij lah tuárvi valdum huámmášumán algâaalmug sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâid, ijge taid lohtâseijee vuáđulahâváljukode uáivilijd.  Njuolgâdusâst ij meiddei lah valdum huámmášumán majemušáigásâš riehtivuáháduvvâst porgum linjiimijd sämmilij kuálástemvuoigâdvuođâin já sämikulttuur hárjuttem syejeest Tiänujuuvâ čácáduvvâst.

Alemus riehti lii ive 2022 adelâm ovdâmeridemijn  (AR:2022:25 já AR:2022:26) kuáđđám heiviithánnáá kuálástem Tiänujuuvâ čácáduvvâst kyeskee asâttâsâid vuáđulaavâ vuástásâžžân. Njuolgâdusâin teikkâ tom valmâštâllâm ohtâvuođâst ij lah iävtuttum vuáđustâsâid toos, ete ääših láá čovdum kuálástemnjuolgâdusâst nubenáál ko alemus rievti čuávduseh väätih.

– Lii čielgâs, ete vuáđulaavâ já vorâs riehtivuáháduv huámmášumettáá kyeđđim kuálástemnjuolgâdusâst tuálvu toos, ete maaŋgah njuolgâdus raijiittâsah láá sämmilij uásild pehtilettummeh, tane toh láá vuáđulaavâ vuástásiih.  Tággáár hiäjus tääsi valmâštâllâm ij lah kiängin uásipele hiätu, juátká Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Eennâm- já meccituáluministeriö táátui Sämitiggeest ciälkkámuš hammiittâsâst Suomâ já Taažâ koskâsâš Tiänujuuvâ čácáduv kuálástemnjuolgâdusâst já tom vuáláčälimist.  Kuálástemnjuolgâdus lii ive 2007 čonnum Tiänu kuálástemsopâmuš lahtos, moin stivriđ kuálástem Tiänujuuvâst, já mon peividuvvojeh 5–7 ive ääigi.

Ive 2023 ääigi Sämitigge já Tiänu kyelituálukuávlu iä innig uásálistám kuálástemnjuolgâdusân kyeskee ráđádâlmáid, tastko keččii ráđádâllâmiävtui epiluhostum Taažâ staatâ iävtuttes luosâkiälduvátámuš tiet.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Sarita Kämäräinen
Iäláttâs- já pirâslahâčällee
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi

Kove: Hans Pieski

Uđđâ algâmáttááttâs riävtuičäällimkoortah láá almostittum

/in , , /by

Algâmáttááttâs riävtuičäällimkoortah láá tääl almostittum digitaallâšhäämist. Koortâid puáhtá meid printtiđ.

Algâmáttááttâs riävtuičäällimkoortah nanodeh uáppee anarâškielâ riävtuičäällimmáátu já koortâid puáhtá kevttiđ luuhâm- já čäällimmáátu máttááttâsâst.  Taat lasematerial lii vuávájum eenikielâ algâmáttááttâs várás, mut koortah pyehtih leđe ävkkin eres-uv luokkataasij máttááttâsâst. Koortah kiärdudeh riävtuičäällim vuáđuaašijd. Korttârááiđust láá kyehtinubáloh (12) korttâd. Máttáátteijee puáhtá printtiđ koortâid luokkasis. Korttâráiđu siskeeld meid uánihis máttáátteijee ravvuid já ideaid tast, maht koortâid puáhtá kevttiđ máttááttâs toorjân.

Koortah láá algâ algâlávt almostittum tavesämikielân Riektačállinplakáhtat (2020), mast toh láá heiviitmáin jurgâlum anarâškielân hiäivulâžžân. Tavesämikielâlijd koortâid lii vuávám máttáátteijee Aura Pieski, kuuvijd lii sárgum Nora Bäck já Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh almostit korttârááiđu. Heiviittum jurgâlus anarâškielân lii ráhtám Miina Seurujärvi.

Taat oppâmaterial heivee pyereest meid káidusmáttááttâsân. Oppâmaterial puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst.

Lasetiäđuh:

Miina Seurujärvi
Oppâmaterialvuávájeijee, anarâškielâlâš oppâmaterial
miina.seurujarvi@samediggi.fi