Sääʹm äimmõs-suåvtõõzz mieʹrreeš ååʹn vuõssmõs vuâra

/in , /by

Sääʹm äimmõs-suåvtõs lij ođđ, čõnnõõttʼteʹmes äʹšštobddiorgaan, kååʹtt tuärjjad sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ lokku välddmõõžž äimmõspolitiʹǩǩe õhttneei tuʹmmstõktuâjast. Riikksuåvtõs mieʹrrii täʹbbe 24. påʹrǧǧmannu sääʹm äimmõs-suåvtõõzz nellj eeʹjj piʹštti pâjja.

Sääʹmteʹǧǧ raauki vueʹssmannust 2023 sääʹmõhttsažkååʹddest eʹtǩǩõõzzid sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ vuäʹmsteeʹjin sääʹm äimmõs-suåvtõʹsse. – Haaʹlääm späʹssbõõššâd pukid eʹtǩǩõõzz raajjʼjid di jeäʹrben tõid, ǩeäk liâ låppõõttâm vueʹlǧǧed mieʹldd viikkâd ooudâs säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâđ lokku välddmõõžž. Späʹssbõõžžam še suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen nõõmtum Klemetti Näkkäläjärvi, kååʹtt lij âânnam ääʹšš ooudâsviikkmõʹšše jiânnai ääiʹj da põhttam jiijjâs äʹšštobddmõõžžâs še Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar âânnmõʹšše, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹm äimmõs-suåvtõʹšše nõõmteš 12 eeʹttǩeeʹj. Suåvtõõzzâst liâ eeʹttkõʹsttum sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ vuäʹmsteeʹj di eeʹttkâsttmõš kõskksaž tiõttisuõʹrjin. Tuʹtǩǩeeidåhttren nõõmteš tuʹtǩǩeeidåhttar Klemetti Näkkäläjärvi Oulu universiteeʹttest.

– Ååʹn mieʹrruum sääʹm äimmõs-suåvtõs lij miârkteei nuʹt meersânji ǥu še meeraikõskksânji. Späʹssbõõžžam jeäʹrben Krista Mikkonen da Maria Ohisalo pueʹrr da intensiivlaž õhttsažtuâjast ääʹšš õuʹdde, juätkk Juuso.

Sääʹm äimmõs-suåvtõõzzâst šiõtteet oođuum äimmõslääʹjjest

Sääʹm äimmõs-suåvtõõzzâst šiõtteet ođđ äimmõslääʹjj (423/2022) 21 §:st da lääʹjj nuäjja uvddum asetõõzzâst (435/2023). Riikksuåvtõs mieʹrrad sääʹm äimmõs-suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹj da vuäzzlaid neellj eeǥǥas vuârast.

Sääʹm äimmõs-suåvtõõzz tuâjjan lij uʹvdded ciâlklmid äimmõspolitiikk plaanummšin sääʹmkulttuur ooudâsviikkmõõžž beäʹlnn da tõt vuäitt tuejjeed še jeeʹres äimmõsmuttsa di säʹmmlai kulttuuʹre da vuõiggâdvuõđid õhttneei teâttvuâđ puuʹttummuž kuõskki tuâjaid. Sääʹm äimmõs-suåvtõs mieʹrrad såbbrin da tåimmʼmõõžžâst jiõččnânji äimmõslääʹjj da Riikksuåvtõõzz asetõõzz vuâđald.

– Tuäivam, što äimmõs-suåvtõõzz tuâjj jåʹttai puârast da taarbšeei resuurs käunnʼje tõõzz. Lij vääžnai, što äimmõsmuttâz vaaiktõõzz äʹrbbvuõđlaž sääʹm jieʹllemvueʹjjid vuäǯǯat puhttum õlmmsa, Juuso särnn.

Sääʹm äimmõs-suåvtõõzzâst lij saaǥǥjååʹđteeʹjj, väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj di jäänmõsân lååi jeeʹres vuäzzla. Uuʹccmõsân pieʹll äimmõs-suåvtõõzz vuäzzlain âʹlǧǧe leeʹd sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ vuäʹmsteeʹj sääʹm dommvuuʹd jeeʹres vuuʹdin da vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd sääʹm jeeʹres ǩiõlljooukin. Jeeʹres äimmõs-suåvtõõzz vuäzzlain âlgg eeʹttkâʹstted pirrõstiõttjid leʹbe jeeʹres äimmõs-suåvtõõzz tuâjai beäʹlnn kõskksaž tiõttsuõʹrjid.  

Sääʹm äimmõs-suåvtõõzz vuäzzla 1.9.2023-31.8.2027:

Sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ vuäʹmsteeʹj

Esko Aikio (Uccjokk)
Petra Biret Magga-Vars (Suäʹđjel)
Antti-Oula Juuso (Jeänõk)
Raija Lehtola (Aanar)
Tuomas Semenoff (Aanar)
Jussa Seurujärvi (Aanar)

Tiõđsuõʹrji eeʹttǩeeʹj

Klemetti Näkkäläjärvi (Oulu universiteʹtt, saaǥǥjååʹđteeʹjj)
Hilppa Gregow (Äimmtiõtti strooiʹtel)
Rauna Kuokkanen (Lappi universiteʹtt)
Päivi Meriläinen (Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam strooiʹtel)
Markku Ollikainen (Lääʹdd äimmõspaneeʹl).
Henni Ylänne (Nuõrtt-Lääʹdd universiteʹtt)

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Riikksuåvtõs mieʹrrii sääʹm äimmõs-suåvtõõzz | valtioneuvosto.fi

Sääʹmteʹǧǧ räukk nõõmtemeʹtǩǩõõzzid sääʹm äimmõs-suåvtõõzz vuäzzliʹžžen | samediggi.fi

Ođđ sääʹmǩiõllsaž alggmättʼtõõzz mättmateriaal paǩeʹtt iʹlmstõõvi

/in , , /by

Algg -digimateriaal da Ǩeeʹrjet bukvaid! -vihkk iʹlmstõʹvve.

1) Algg lij digimateriaali paʹǩeʹtt alggmättʼtõõzz jieʹnnǩiõl da ǩeerjlažvuõđ mättʼtõõzz vääras. Tõt vuäitt leeʹd äukkai jeeʹres klaassi mättʼtõõzzâst še, mâʹte sääʹmǩiõl veeʹres ǩiõllân mättʼtõõzzâst. Paʹǩeeʹtt võl tiuddeet, ååʹn õlmstââʹttet kueiʹt vueʹzz:

  • Alfabeʹttplakaatt. Plakaatti plaanummuž da pirstõõzzid lij tuejjääm Esther Berelowitsch. Anni Näkkäläjärvi da Esther Berelowitsch lie vaʹsttääm kuâsttjõõzzâst. Da tuejj-jouʹǩǩe koʹlle Raija Lehtola, Sirkka Sanila da Maria Porsanger.
  • Alggmättʼtõõzz vuõiʹǧǧestǩeeʹrjtemplakaatt. Plakaatt mušttʼte vuõiʹǧǧestǩeeʹrjtummuž vuâđđaaʹššin, kook lie måtmešt vaiggâd måtam škooulniiʹǩǩid čõõđ vuâđđškooul ääiʹj. Tõk lie jurddum jeäʹrben vuâđđškooul alggmättʼtõõzz (1.–3. kl.) jieʹnnǩiõl mättʼtõʹsse, leša tõk vuäiʹtte leeʹd äukkai jeeʹres klaassi mättʼtõõzzâst še. Plakaattin lie kueʹhtt versio, tävvtum da tävvteǩani. Alggmättʼtõõzz vuõiʹǧǧestǩeeʹrjtemplakaatt lij siõttuumjåårǥlõs Aura Pieski ǩeeʹrjtem tâʹvvsääʹmǩiõllsaž materiaal Riektačállinplakáhtat (2020), koʹst vaʹsttad Esther Berelowitsch. Plakaatti pirstõõzzid lij tuejjääm Nora Bäck, da tuejj-jouʹǩǩe koʹlle Raija Lehtola, Tiina Sanila-Aikio da Maria Porsanger.

2) Ǩeeʹrjet bukvaid! lij vihkk sääʹǩmǩiõllsaž mallbukvai haʹrjjtõõllmõʹšše. Ǩeeʹrjet bukvaid! vuâđđan lie aanrõšǩiõllsaž Puustavhárjuttâsvihko (2016) da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Čále bustávaid! (2021). Viihk lij plaanääm Esther Berelowitsch da Nora Bäck lij tuejjääm pirstõõzzid. Anni Näkkäläjärvi da Esther Berelowitsch vaʹsttee kuâsttjõõzzâst. Da tuejj-jouʹǩǩe koʹlle Raija Lehtola, Tiina Sanila-Aikio da Maria Porsanger.

Lââʹss sääʹmǩiõllsaž alggmättʼtõõzz mättmateriaal lie tuej vueʹlnn. 

  • Pukid ääv liŋkk Algg -materiaalid: täʹst
  • Liŋkk Ǩeeʹrjet bukvaid! -viʹhǩǩe neʹttikaaupâst: täʹst

Materiaalid čõõđti Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr. 

Lââʹssteâđ:

Raija Lehtola
Sääʹmǩiõllsaž mättmateriaalplaaneei
raija.lehtola@samediggi.fi

Esther Berelowitsch
Sääʹmǩiõllsaž mättmateriaali projeʹktt-tuejjlaž
esther.berelowitsch@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧvaal 4.9.–2.10.2023

/in , /by

Vaaläʹššǩiiʹrjid  pååʹštʼtet ǩeʹrjjuum vuõlttõssân juõʹǩǩ jiõnnvuõiggâdvuõttnekka 4.9.2019 ääʹljeeʹl.

Jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ vuäitt jiõnsted maaccteeʹl vaaläʹššǩiiʹrjid pååʹšt mieʹldd leʹbe maaccteeʹl vaaläʹššǩiiʹrjid jooʹtti vaalauʹtte leʹbe vuõiʹǧǧest vaal-luʹvddkååʹdd konttra. Pååʹšt mieʹldd vuõlttuum äʹššǩeeʹrj âʹlǧǧe leeʹd vaal-luʹvddkååʹdd konttrest Aanrest mââimõssân 2.10.2023 jiõnnlaʹsǩǩeem alttummša mõõneeʹn. Jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ vuäitt še jiõčč maaccted jiiʹjjes vaaläʹššǩiiʹrjid 18.9.–29.9.2023 kõskksaž äiʹǧǧen vaal-luʹvddkååʹdd konttra; Inari, Sajos, Menesjärventie 2A leʹbe säʹmvuuʹdest jooʹtti vaalauʹtte teʹl: 010 8339 3199.

Säʹmmlai dommvuuʹd stroiʹttlin håiddamnalla åårrai oummu, di tõk dååma håiddamnalla åårrai oummu,  kook jie muđoi vuäitči jiõnsted, vuäǯǯa taarb mieʹldd vieʹǩǩteei håiddampääiʹǩest jiõnstem vääras. Ääʹšš diõtt âlgg väʹldded õhttvuõđ vaal-luʹvddkååʹdd konttra addrõs Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanar, teʹlfon 010 839 3155, 010 839 3177 leʹbe vaalit@samediggi.fi.

Aanrest 11.8.2023

Vaal-luʹvddkåʹdd

Kaksi saamenpukuun pukeutunutta poikaa kuvattuna takaa päin.

Čiõlǥtõs: Aanar- da nuõrttsääʹm siltteeʹjin jõnn vääʹnn soti-kääzzkõõzzin

/in , /by

Sääʹm ǩiõli da kulttuur silttummuž sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâlast kaartʼtum tuâjjlažkååʹdd kõõjjõstuʹtǩǩummšin. Čiõlǥtõõzz vuâđald aainâs aanar- da nuõrttsääʹm siltteeʹjid taarbšet ǩiõrrsânji lââʹzz.

Teâđtõs: Lappi universiteʹtt da Sääʹmteʹǧǧ

Čiõlǥtõõzzâst taʹrǩstõʹlleš Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõli siltteemtääʹzz da reâuǥast âânnmõõžž di tuâjjlai sääʹmkulttuurlaž silttummuž soti-kääzzkõõzzin. Ânnʼjõžvueʹjj ärvvtõõllmõõžž lââʹssen kaartʼteš lââʹss-škooultõstaarbid.

– Täävtõsân leäi puuʹtʼted teâđ, mõõnn nalla sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl ânnʼjõž da ââʹldmõs aaiʹji reâuggjieʹllemväʹǯǯtõõzzid vuäitčeš vaʹrrjõõttâd da väʹstteed ääiʹjbuužž pueʹrben, Lydia Heikkilä kovvââll.

Kõõjjõõllmõš leäi soti-sueʹrj tuâjjlažkådda, kååʹtt tuejjii säʹmmlaivuiʹm säʹmmlai dommvuuʹdest, Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest da jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest. Kõõjjõõllma vaʹsttee õhttsiʹžže 84 tuâjjliʹžžed.

Heikkilä mieʹldd puåđõõzz ouʹdde eža neeuʹres koov sääʹmǩiõllsai da kulttuurmeâldlai soti-kääzzkõõzzi vueʹjjest Lääʹddjânnmest. Vaʹstteeʹjin nuʹtt neelljõõzzâst sääʹmǩiõlltäidd leäi reâuggǩiõl tääʹzzest. Reâuggǩiõlltääid kuõskeeʹl čiõlggsânji pueʹrmõs vueʹǩǩ leäi tâʹvvsääʹmest. Aanarsääʹm njäälmlaž reâuggǩiõllnes põõʹsti ââʹnned tåʹlǩ õhtt vaʹstteei, nuõrttsääʹm ij ni õhtt.

– Miõllǩieʹssi sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi õõuʹdeem ǩiõččâmkuuʹlmest lij, što ko mieʹldd laʹsǩǩeet še passiivlaž da arggǩiõl tässʼsaž ǩiõlltääid vuäʹmsteeʹjid, mieʹrr pâjjan siõmmna pâʹjjel peälla vaʹstteeʹjin. Sij ǩiõlltääid pueʹreeʹl vuäitčeš eža ǩeäʹppsânji kuõiʹtǩeârdsted reâuggǩiõllnes tâʹvvsääʹm täiddai ämmat-tuâjjlai meäʹr da määŋgǩeârdsted aanarsääʹm täiddai meäʹr.

Vääžnmõs mäinn, mõõnn diõtt tuâjjla jie âânnam sääʹmǩiõlid reâuǥstes, leäi ämmtallaš ǩiõlltääid vääʹnnvuõtt. Ǩiõl siltteemtääʹzz kuâŋŋ ǩiõl âânnmõõžž aktiivlažvuõʹtte vaaikte jeeʹres tuejjeei, mâʹte tuâjjpääiʹǩ ǩiõlltoobdâlm älšmâttmõš di ǩiõl ââʹnnem luândlažvuõtt.

Čiõlǥtõõzz vuâđald sääʹmǩiõli âânnmõš reâuggǩiõllân kuâsttjeʹče õõlǥtem veiddsab muttsid še kääzzkõsorganisaatioi raajõõzzin da toiʹmmjemnaaʹlin, mâʹte õuddmiârkkân tuâjj-jueʹǩǩmest da äʹššneǩohjjummšest. Lââʹssen mättʼtõʹsse õõlǥči väʹldded ođđ mõõntõõllmõõžžid, koivuiʹm vueiʹtet pueʹrben ǩiõttʼtõõllâd sääʹmǩiõli mõõntummša di mååust väʹlddma vueiʹtlvânji kuulli ääʹrjes da pâʹjjel puõlvvõõǥǥi vuällai, oummu jiiʹjjes da õhttsallaš tääʹzz traumaid.

Äʹššneǩtuâjast taarbšet kulttuurlaž vuârrvaaiktõstääidaid

Sääʹmkulttuurlaž silttummuž tarbb lij eža ođđ ǩiõččâmvueʹǩǩ soti-kääzzkõõzzin. Kõõččmõš lij vuõss-sââʹjest äʹššneǩtuâjast da tõʹst taarbšum kulttuurlaž vuârrvaaiktõstääidain di kulttuurlaž tuâǥǥa fiʹttjummšest.

– Sääʹmkulttuurlaž silttummuž ij leäkku takainalla vuåǯǯum soti-sueʹrj ämmtallaš škooultõõzz õhttvuõđâst, peʹce vaʹstteei õʹnne vuäǯǯmes tõn vuõss-sââʹjest jiiʹjjes sââʹj da sooǥǥ  di jeeʹres jiiʹjjes säimmsi da õutstõõzz säimmsi pääiʹǩ.

Heikkilä mieʹldd sääʹmǩiõllsai da kulttuur meâldlai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ da tääʹzz lij tarbb pueʹreed nuʹtt soti-sueʹrj ämmtallaš vuâđđškooultõõzz siiskõõzzi  peäʹlnn ko ämmtest toiʹmmjeei tuâjjlažkååʹdd tiuddeei škooultõõzz peäʹlnn. Sääʹmǩiõli siltteemtääʹzz pââʹjummša õõlǥči ǩiddeed vuâmmšõõzz sääʹmǩiõli škooultõspälggsi õõutnallšemvuõʹtte da čââvasvuõʹtte soti-sueʹrjest.

– Ǩiõllmäättai õõl lij tarbb lââʹss-škooultõʹsse vuõss-sââʹjest sääʹmkulttuur meâldlaž äʹššneǩ- da håiddtuâjjmõõntõõllmõõžžin, sääʹm vuârrvaaiktõstääidain di kulttuurlaž psykososiaalʼlaž tuärj taarbin da mõõntõõllmõõžžin.

MoniSoTe-haŋǩǩõs

Kõõjjõõllmõõžž viʹǩǩeš čõõđ vueʹssen Tâʹvv-Lääʹdd sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz (Poske), Lappi universiteeʹtt da Lappi ämmatõllškooul raajjâm ESR-teäggtum Monialaista ja -tieteistä osaamista sosiaali- ja terveydenhuollon ammattilaisille (MoniSoTe) -haʹŋǩǩõõzzâst (2020–2022).

Lââʹssteâđ:

YTT Lydia Heikkilä, lydia.heikkila(at)gmail.com, t. +358 40 594 0559

Plaanni Riitta Lehtola-Kosonen, Poske sääʹmjuâǥǥas, riitta.lehtola-kosonen(at)samediggi.fi, t. +358 10 839 3158

Heikkilä, Lydia (2023) Saamen kielten ja kulttuurin osaaminen sote-alalla: Saamenkielisen sosiaali- ja terveydenhuollon henkilöstön ammatillisen osaamisen tilanne ja koulutustarpeet

https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-337-333-4

Sääʹmteʹǧǧ ääʹjast šiõǥǥ Sápmi Pride!

/in , /by

Sápmi Pride lij taʹnni Hettast 11.–13.8. Noorõõttmõõžžâst Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâstt nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio. Räidd vuâlgg Hetta škooulâst sueʹvet čiâss 12. 

Sápmi Pride jäʹrjstet juõʹǩǩ eeʹjj jeeʹresåʹrnn Sääʹmjânnmest. Jiõčč rääid lââʹssen prograammâst lij määŋgnallšem programm juõʹǩǩekksaid.

– Neäʹttel-loopp ääiʹj lååʹvest lij õuddmiârkkân  kõlbbtuâjjpääʹjj, saǥstõõllâmpaneeʹl di piârrjid suåppi jeäʹǩǩesjuʹhll rääʹvesoummui jeäʹǩǩesjuuʹhl õõl. Psykososiaalʼlaž tuärj juâǥǥas Uvja lij še mieʹldd noorõõttmõõžžâst, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio.

Õõutverddsažvuõtt tääʹrǩes ärvvan Sääʹmteeʹǧǧest

Sääʹm tääʹssärvv da õõutverddsažvuõtt lie kaggum Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjem ärvvan še vaalpââʹj 2020–2023 toiʹmmjemprograammâst.

– Âânam pueʹrren, što täk miʹjjid kaallšõs äärv kuâsttje še mij toiʹmmjummšest åålǥpeälla. Aainâs tõt, što puk õutstõõzzâst tåʹbdde jiijjâz primmum samai nåkkmen ko sij lie, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs õlmstâtt neʹttseeidain Sápmi Pride cisttân mainnâz Sápmi Pride: õõutveäkka ooumažvuõiggâdvuõđi peäʹlest. Tõʹst käunnai Sápmi Pride pirrsaž teâtt di Anne Olli mainstâttmõš.

Lââʹssteâđ Sápmi Pride veerǥlaž seeidain.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6 505
leo.aikio(a)samediggi.fi

Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 708 2072
anni-sofia.niittyvuopio(a)samediggi.fi