Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sámediggi behtton vuođđoláhkaváljagotti mearrádussii – vuođđoláhkaváljagoddi lea bissehan sámediggelága gieđahallama

Riikabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi lea bissehan sámediggelága gieđahallama, iige láhka jáhkkimis šat ovdan riikabeivviid dievasčoahkkima jienasteapmái. Láhkaođastusa ulbmilin lei ovdánahttit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvama ja lassin ee. ođasmahttit boarásmuvvan jienastangeavadiid.

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.
Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso. Govva: Johanna Alatorvinen / Sámediggi.

Sámediggi lea behtton mearrádussii, vaikko dasa ledjege máhttán ráhkkanit go gieđahallan fanai áibbas válgabaji lohppii. Ságajođiheaddji Gáijjot Ánte Issáha Duommá, Tuomas Aslak Juuso imaštallá erenomážit vuođđoláhkaváljagotti, go dan Sámedikki lei doivon leat eahpepolitihkalaš orgána. Dat galggašii cealkit gieđahallamii boahtti láhkaevttohusain dan, mo dat sajáiduvvet vuođđoláhkii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuohtasoahpamušaide.

– Imaštalan mo dát sáhttá leat boađus. Vuođđoláhkaáššedovdit leat čuoččuhan gullamiin ja cealkámušain ahte áššesisdoalu dáfus dorjot láhkaevttohusa. Dađibahábut orru leamen nu ahte dán ášši buohta vuođđoláhkaváljagotti vuođđoárvvut, mat stivrejit dan doaimma  vuoittáhalle politihkalaš spellui. Lea surgat go oassi ovddasteaddjiin vuollánii vuosttildit láhkaevttohusa gáddojuvvon sivaid geažil, dadjá ságajođiheaddji Juuso.

Vuođđoláhkaváljagoddi jienastii gieđahallama heaittiheamis vátna áiggi dihtii, mii orru ságajođiheaddji Juuso mielas ártet. 

– Vuođđoláhkaváljagoddi lea doaibman dan áigetávvala mielde, man dat lea ieš ásahan, ja dan dáfus maiddái ieš feillen go áigi nogai gaskan. Váljagottis eai leat várra áiggil sirdásan ášši almmolaš dási gieđahallamis siskkáldas ságastallamii, ságajođiheaddji Juuso fuomášuhttá.

Ságajođiheaddji Juuso giitala oaiveministtar Sanna Marina ja riekteministtar Anna-Maja Henriksona ášši ovdánahttimis dán muddui. Son doarjalage sudnuide ja olles Suoma ráđđehussii, ahte jus sis lea vejolašvuohta vel doalvut lága jienasteapmái de dan dagašedje.

– Dát láhkaevttohus lea nana, jahkeviissaid válmmaštallon kompromissa, mii vástida dássebeallalaččat Suoma geatnegasvuođaide. Sámedikki stivra geahččalii gitta loahpa rádjai gávdnat čovdosiid láhkaásahusa ovdánahttimin. Lea goittotge čielggas ahte ášši gieđahallan ii boahttevuođas šatta goit álkibun, jus dán evttohusa gieđahallan bisána dása, ságajođiheaddji Juuso muittuha.

Sámediggelága leat geahččalan ođasmahttit badjel logi jagi

Marina ráđđehus lea juo goalmmát ráđđehus, mii ii leat nagodan ođasmahttit sámediggelága. Láhkaásahusa válmmaštallan Timosa doaibmagotti smiehttamuš almmustahttui miessemánus 2021, muhto riikabeivviid váljagottiid gieđahallamii láhka ovdánii easka válgabaji maŋimuš muttus skábmamánus 2022. Gáibádusaid sámediggelága ođasmahttimii leat lasihan maiddái ON nállevealahankomitea ja olmmošvuoigatvuohtakomitea mearrádusat, maid mielde Suoma stáhta lea geatnegahtton ođasmahttit lága gudnejahttit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa eamiálbmogin.

Jahkeviissaid bargamii vuođđuduvvan láhkaevttohusa ledje Sámedikki dievasčoahkkima lassin guottihan maiddái ee. nuortalaččaid siidačoahkkin, sámi parlamentáralaš ráđđi ja sámiráđđi. Dan lassin dan dorjo máŋggat áššedovdit ja olmmošvuoigatvuohtadoaibmit, ja lága doarjjaadreassa vuolláičálle 23 000 olbmo.

– Hálidan vel Sámedikki beales váimmolaččat giitit buot daid sápmelaš ja suopmelaš priváhtaolbmuid, geat leat áŋgiruššan láhkaođastusa ovdii, ságajođiheaddji dadjá.

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Saamelaisnuorten taidetapahtuma Inarissa 2022.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus lea maiddái dán jagi ahkeráddjemeahttun – Sámedikki stivra mieđihii lasseruhtadeami

Sámedikki stivra mearridii čoahkkimis 10.2.2023, ahte dat várre geardelunddot 15 000 euro lasáhusa jagi 2023 Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa lágideapmái. Stivra rávve, ahte dáiddadáhpáhus lágiduvvošii dán jagi maid ahkeráji haga dego ovddit jagiin. Skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahat gieđahallá ášši čuovvovaš čoahkkimis 17.3.2023.

Dáhpáhusa lágidemiid lea dahkan váddásabbon dat, ahte ii oahpahus- ja kulturministeriija mieđihan sierradoarjja, eaige dáhpáhussii várrejuvvon sajit leat šat reahkkán erenoamáš lágidemiid haga. Ovdal almmuhuvvui plánaid birra loktet dáiddadáhpáhusa ahkeráji 9–20-jahkásaš nuoraide.

– Mii áddet bures loktaneaddji goluid ja lassáneaddji gallejeaddjimeriid mielde boahtti hástalusaid dáhpáhusa lágideapmái. Mii háliideimmet goittotge vel gieđahallat ášši stivrras ja ohcat ovttas eará čovdosiid, vai buot sámemánát beasašedje oassálastit. Dán jagi ášši čovdojuvvo lasseruhtadeami dorvvuin, muhto boahttevuođa várás ferte čielggadit, mii lea buoremus vuohki doaibmat, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Ságajođiheaddji Juuso illuda, ahte dáhpáhus beroštahttá buot ahkásaš sámemánáid jagis nubbái. – Dáhpáhusa dehálašvuođas muitala maiddái dat, ahte oaččuimet máŋggaid oktavuođaváldimiid main olbmot ledje fuolas ahkerájiin, Juuso joatká.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa ođasmahttimii doaivut Sámeálbmoga oainnuid

Sámediggi áigu čielggadit, makkár sávaldagat sámiin leat iežaset dáiddadáhpáhusa boahttevuođa ektui. Ulbmilin lea jurddahallat, mo dáhpáhusa sáhttit dan dáláš resurssaiguin ollašuhttit maiddái boahttevuođas nu, ahte nu ollugat go vejolaš jokset dan.

– Lean duđavaš, ahte mii sáhttit dán jagi maid lágidit dáiddadáhpáhusa ahkerájiid haga. Čuovvovaččat mii fertet čielggadit, makkár sávaldagat Sámeálbmogis leat dán árbevirolaš dáiddadáhpáhusa boahttevuhtii. Mii áigut gullat viidát sápmelaš mánáid, nuoraid, oahpaheaddjiid ja vánhemiid, muitala vs. skuvlenčálli Bigga-Helena Magga.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus gullá riikaviidosaš Nuori Kulttuuri (Nuorra Kultuvra) -fierpmádahkii, man doaibmamálle lea nuppástuvvan jagi 2021. Fierpmádaga máŋggadáiddalaš dáhpáhusat leat oaivvilduvvon 13–29-jahkásaš nuoraide, mii spiehkkasa sámenuoraid dáiddadáhpáhusas ja dat lágiduvvojit juohke nuppi jagi neahtas ja juohke nuppi jagi fas oktasaš dáhpáhusas.  Dán jagi festiválii, mii lágiduvvo Kuopios 25.–27.5. sáddejuvvojit ovddasteaddjit maiddái sámenuoraid cuoŋománu dáhpáhusas.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus lágiduvvo Anáris 26.-27.4.2023.

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Bigga-Helena Magga
Vs. skuvlenčálli
010 839 3121 / 040 570 2786
bigga-helena.magga@samediggi.fi

Etyjin vähemmistövaltuutettu Kairat Abdrakhmanov ja Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sámediggi deaivvadii Etyj vehádatáittardeaddjiin Anáris 

Etyj vehádatáittardeaddji Kairat Abdrakhmanov galledii Anáris 15.-16.2.2023. Guossástallama áigge vehádatáittardeaddji deaivvadii Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juusoin ja nuppi várreságajođiheaddji Leo Aikioin. Vehádatáittardeaddjiin deaivvadedje Sámedikki doaibmaorgánain maiddái anárašáššiid ráđđádallangoddi ja nuoraidráđđi. 

Etyj:a vehádatáittardeaddji Kairat Abdrakhmanov ja Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso. Govva: Johanna Alatorvinen / Sámediggi. 

– Giittán vehádatáittardeaddji dehálaš galledeamis. Ságastalaimet sámiide áigeguovdilis áššiid birra, nugo sámediggelága ođasmahttima dagahan almmolaš dilis ja dan buktin ruossalasvuođain. Vehádatáittardeaddji lei maiddái beroštuvvan ee. dálkkádatnuppástusa váikkuhusas sámi árbevirolaš ealáhusaide ja kultuvrii, sihke Sámedikki vejolašvuođaide váikkuhit mearrádusbargamii, muitala Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso. 

Anára galledeami áigge vehádatáittardeaddji deaivvadii maiddái sámiid ruovttuguovllu gielddaid ovddasteaddjiiguin, duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna ovddasteaddjiiguin ja sámeservviiguin, ja maiddái gulai sámiid árbevirolaš ealáhusaid áigeguovdilis dilis. 

Deaivvademiid lassin vehádatáittardeaddji galledii Yle Sápmi doaimmahusas ja anárašgielat giellabeasis. Vehádatáittardeaddji galledii lassin várreságajođiheaddji Leo Aikio luhtte ja oahpásmii lagabut boazodollui. 

Varapuheenjohtaja Leo Aikio kertoo poronhoidosta vieraille. Kuvassa Aikion lisäksi vasemmalta vähemmistövaltuutettu Kairat Abdrakhmanov, sekä vähemmistövaltuutetun toimistosta Zhazira Kul-Mukhammed, Mitra Jalali ja Anton Thomsen.
Várreságajođiheaddji Leo Aikio muitala boazodoalu birra gussiide. Govas Aikio lassin gurot bealde vehádatáittardeaddji Kairat Abdrakhmanov, sihke vehádatáittardeaddji doaimmahagas Zhazira Kul-Mukhammed, Mitra Jalali ja Anton Thomsen. Govva: Johanna Alatorvinen / Sámediggi. 

Etyj:a vehádatáittardeaddji geahččala eastadit ja ložžet ruossalasvuođaid, mat laktásit álbmotlaš vehádagaide Etyj:a guovllus. Barggus deattuhuvvet jaskes diplomatiija ja sierra oassebeliid gaskasaš oktasašbarggu doarjun. 

Lassidiehtu: 

Tuomas Aslak Juuso 
ságajođiheaddji 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Leo Aikio 
II várreságajođiheaddji 
040 621 6505 
leo.aikio@samediggi.fi 

Inka-Saara Arttijeff  
riikkaidgaskasaš áššiid čálli 
010 839 3198 / 050 574 7629  
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi 

Kuvassa pöydällä sanakirjoja.

Sámediggi ohcá jorgaleaddji sadjásačča vurohallanfriija áigái

Sadjásašvuohta lea áigodahkii 15.3.–10.9.2023 dahje soahpamuša mielde. Sadjásažžan válljejuvvon bargi galgá deavdit vurohallanfriijalágas (1305/2002) dárkkuhuvvon eavttuid.

Jorgaleaddji bargun lea bargat davvisámegielat jorgalan- ja terminologiijabargguid gielladoaimmahagas. Jorgaleaddji barggu gelbbolašvuođagáibádussan lea bargui heivvolaš bajit allaskuvladutkkus dahje eará skuvlejupmi sihke lágas auktoriserejuvvon jorgaleaddjiin (1231/2007) oaivvilduvvon riekti doaibmat auktoriserejuvvon jorgaleaddjin suomagielas davvisámegillii ja nuppegežiid.

Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási V/II dahje IV/IV mielde (2292,63–2649,02 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit bargohárjánumi mielde mearrašuvvan ahkelasit sihke sámeguovllus barggadettiin 24 % sámeguovllu lassi.
Ohcamušaid duođaštusaiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 1.3.2023 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?49677b1d

Lassidieđuid addá gielladorvočálli Anne Kirste Aikio tel. +358 40 707 5626 dahje anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi.i. Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi

15.2.2023
Sámediggi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai davvisámegiela jorgaleaddji virggi

Jorgaleaddji bargun lea bargat davvisámegielat jorgalan- ja terminologiijabargguid gielladoaimmahagas.

Jorgaleaddji barggu gelbbolašvuođagáibádussan lea bargui heivvolaš bajit allaskuvladutkkus dahje eará skuvlejupmi sihke lágas auktoriserejuvvon jorgaleaddjiin (1231/2007) oaivvilduvvon riekti doaibmat auktoriserejuvvon jorgaleaddjin suomagielas davvisámegillii ja nuppegežiid.

Bargu álgá soahpamuša mielde. Barggus čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi.

Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV mielde (vuođđobálká 2649,02 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit bargohárjánumi mielde mearrašuvvan ahkelasit sihke sámeguovllus barggadettiin 24 % sámeguovllu lassi.
Ohcamušaid duođaštusaiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 15.3.2023 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?905e68f8

Lassidieđuid addá gielladorvočálli Anne Kirste Aikio 040 707 5626 dahje anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi

15.2.2023 Anáris
Sámediggi

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Etyj:a vehádatáittardeaddji galleda Anáris

Eurohpá dorvvolašvuođa- ja oktasašbargoorganisašuvdna Etyj:a vehádatáittardeaddji Kairat Abdrakhmanov galleda Anáris 15.-16.2.2023. Vehádatáittardeaddji deaivvada galledeami áigge Sámedikki ovddasteaddjiiguin, duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna ovddasteaddjiiguin, nuortalaččaid siidačoahkkima ovddasteaddjiiguin, sámeorganisašuvnnaiguin ja maiddái sámiid ruovttuguovllu gielddaid ovddasteaddjiiguin. 

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.
Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso. Govva: Johanna Alatorvinen / Sámediggi

– Lea buorre, ahte Etyj čájeha beroštumi sámeáššiid ektui erenomážit dál, go sámediggeláhka ja dan dagahan almmolaš dilli leat galledeami duogážin. Etyj:s lea dehálaš rolla álbmotlaš vehádagaid vuoigatvuođaid suodjaleamis, lohká Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso. 

Vehádatáittardeaddji oahpásmuvvá galledeami áigge maiddái ealáhusáššiide ja guossástallá Yle Sápmi doaimmahusas ja anárašgielat giellabeasis. 

Etyj:a vehádatáittardeaddji geahččala eastadit ja ložžet ruossalasvuođaid, mat laktásit álbmotlaš vehádagaide Etyj:a guovllus. Barggus deattuhuvvet jaskes diplomatiija ja sierra oassebeliid gaskasaš oktasašbarggu doarjun. 

Lassidieđut: 

Tuomas Aslak Juuso 
ságajođiheaddji 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Inka-Saara Arttijeff 
riikkaidgaskasaš áššiid čálli 
010 839 3198 / 050 574 7629 
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi  

Sámediggi almmuha ohcan láhkái mearreáigásaš sámenuoraid dáiddadáhpáhusa prošeaktabargi doaimma

Bargu álgá soahpamuša mielde ja joatkašuvvá 31.5.2023 rádjái. Barggu ollašuvvama eaktun lea, ahte dáiddadáhpáhusa ruhtadeapmi mieđihuvvo evttohusa mielde.

Prošeaktabargi bargun lea vástidit Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa plánema, lágideami, oktavuođa doallama dáhpáhusa oassálastiiguin ja lágideddjiiguin, dieđiheami, eará ovdaválmmaštallama ja dáhpáhusa loahppabargguid. Dáiddadáhpáhus lágiduvvo 26.-27.4.2023 Anáris Sajosis.

Doaimma ceavzilis dikšun eaktuda sámegiela máhtu (sámedikkis addojuvvon ásahus 1727/1995). Mii adnit árvvus iehčanas ja fuolalaš bargovuogi ja buriid oktasašbargo- ja gulahallandáidduid. Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási V-II mielde (vuođđobálká 2292,63 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24 % sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvan vásáhuslasit.

Ohcamušaid galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 28.2.2023 rádjái čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?640bd4a6

Lassidieđuid doaimmas addá vs. skuvlenčálli Bigga-Helena Magga, teʹl. 010 839 3121.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat čujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 14.2.2023
Sámediggi

Ođđa čielggadus čalmmustahttá sámemánáid buresveadjima ja vuoigatvuođaid ollašuvvama – Nana oktavuohta lundui nanne buresveadjima, muhto mánát gártet maiddái smiehttat goas sápmelašvuođa gánneha buktit ovdan

Mánáidáittardeaddji almmustahtii 7.2. Sámemánáid buresveadjin ja vuoigatvuođaid ollašuvvan –čielggadusa, mas sámemánát besse muitalit iežaset oainnuid. Čielggadusas bohte ovdan áššit  mat movttiidahttet, muhto maiddái boktet fuola sámemánáid dilis. Sámedikki ságajođiheaddji Gáijjot Ánte Issáha Duommá, Tuomas Aslak Juuso doaivu, ahte mánáid fuolat ovdamearkka dihtii dálkkádatrievdama váikkuhusain ja sámedieđu váilevašvuođas váldojit duođas. 

Govva: Ville Fofonoff / Sámediggi

Čielggadusas sámemánát evttohit doaibmabijuid, mat dorjot sin buresveadjima ja vuoigatvuođaid ollašuvvama. Mánát gáibidit doaimmaid ee. sámedieđu ja sámegiel astoáiggedoaimmaid lasiheami ja sámegiel oahppamateriálaid buvttadeami ovdii ja maiddái lasi vejolašvuođaid lihkadeapmái. Mánát bukte ovdan maiddái fuola das, makkár doaladumit váldoálbmogis leat sámegiela, kultuvrra ja sámiid vuoigatvuođaid hárrái. Mánáidáittardeaddji maiddái deattuhii sierra cealkámušas (9.2.) ahte sámediggelága ođasmahttin lea vealtameahttun mánáid vuoigatvuođaid ektui.  

– Gávnnahan ahte erenomáš fuola boktá dat, ahte 64 % mánáin muitalii ahte sii čihket sápmelašvuođaset goit muhtumin. Go sii vel muitaledje ahte dábálamos sivva dása lea ballu bilkideamis ja ovdagáttuin, de mu mielas dán galgá váldit hui duođas, dadjá Sámedikki ságájođiheaddji Gáijjot Ánte Issáha Duommá, Tuomas Aslak Juuso.  

Sámemánáid vásáhus lei ahte sámevuođas, sámegielas ja kultuvrras dihtet Suomas hui uhcán. Seamma bohtosii lea boahtán maiddái Oahpahus- ja kulturministeriija sámegielaid ja sámegiel oahpahusa ovdánahttinbargojoavkku buvttadan čielggadus. Sámedikki nuoraidráđđi lea aktiivvalaččat figgan lasihit dieđu ovdamearkka dihtii Dihtosis-fitnu bokte, muhto fidnus ii leat dál ruhtadeapmi.  

Oktavuohta lundui addá sámemánáide návccaid, muhto dálkkádatrievdan boktá fuolaid  

Ságajođiheaddji maiddái illuda dieđuin, mat bohtet ovdan čielggadusas: sámemánát vedjet bures ja sii dovdet iežaset eallima mearkkašahttin.  

– Bohtosiid mielde sámemánáid dilli lea máŋgga dáfus buorre ja sápmelaččaid nana oktavuohta lundui addá návccaid maiddái min mánáide. Mánát álget goittotge juo árrat guoddit fuola kultuvrra seailumis, erenomážit dálkkádatrievdama ja dan konkrehtalaš váikkuhusaid dihtii. Dákkár fuolaide galgat darvánit, ságájođiheaddji Gáijjot Ánte Issáha Duommá deattuha.  

Mánáidáittardeaddji doaimmahat dagai čielggadusa álbmotlaš mánnástrategiija oassin jagi 2022. Čielggadussii serve miehtá Suoma masa čuođi 11-17 jahkásaš máná, geat dovde iežaset sápmelažžan. Čielggadus lea dahkkon ovttasbarggus Sámedikkiin ja Nuortalaččaid siidačoahkkimiin.  

Lassedieđut: 

Tuomas Aslak Juuso 
Ságajođiheaddji  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi   

Anne Länsman-Magga 
Sosiála- ja dearvvasvuođačálli 
040 182 9998 
anne.lansman-magga@samediggi.fi  

Elli-Marja Hetta 
Nuoraidčálli 
050 382 5179 
elli-marja.hetta@samediggi.fi  

Riitta Lehtola-Kosonen 
Má. plánejeaddji 
040 168 5978 
riitta.lehtola-kosonen@samediggi.fi  

Liŋkkat: 

Dihtosis-fidnu

ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Mättǩeʹrjj

Ođđa nuortalašgielat oahppigirji lea ilbman

Skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahat lea almmustahttán ođđa nuortalašgielat 2. luohká oahppogirjji.

Oahppogirji lea nuortalašgillii jorgaluvvon davvisámegielat Gea 2 -girjjis.

Girjji dahkkit leat Oona Länsman, govaid lea sárgon Nora Bäck, doadjima lea ollašuhttán Katja Lettinen. Nuortalašgillii oahppogirjji lea jorgalan Raija Lehtola.

Leatgo beroštuvvan bargat Sámedikkis? Sádde rabas ohcamuša

Sámediggi lea okta sámiid ruovttuguovllu mearkkašahtti bargoaddiin. Min doaibmagieddi lea viiddis ja áššedovdit dárbbašuvvojit iešguđet oassesurggiide ja iešguđetlágan doaimmaide.
Sámedikki doibmii sáhtát oahpásnuvvat čujuhusas www.samediggi.fi

Jos leat beroštuvvan bargat Sámedikkis, sádde midjiide rabas ohcamuša, mas muitalat iežat birra, iežat máhtu birra ja makkár doaimmain livččet beroštuvvan. Lavtte ohcamuššii maiddái ánsologahallamat.
Sáhtát sáddet midjiide rabas ohcamuša dán liŋkka bokte: https://www.vismasignforms.com/form/3e084440-f1ea-4f3e-b216-a31fb09042b6

Sáddemiin rabas ohcamuša ovdanbuvttát beroštumát bargat Sámedikkis. Rabas ohcamuš man sáddet, ii automáhtalaččat lohkkojuvvo mielde maŋŋá ohcan láhkai boahtti bargguid rekryteremis, muhto daid galgá ohcat sierra ohcamušaiguin barggu mielde.
Mii mannat aktiivvalaččat čađa midjiide sáddejuvvon ohcamušaid ja váldit oktavuođa jos mis lea dutnje heivvolaš bargu. Mii sáddet maiddái dieđu ohcan láhkai boahtti bargguin, sidjiide geat leat sádden rabas ohcamuša.
Rabas ohcamuša bokte sáddejuvvon dieđuid gieđahallat luohttámušain ja daid seailluhit Sámedikkis 6 mánotbaji.

Lassedieđut:
má. bargiidhoavda Ida Pirttijärvi
ida.pirttijarvi(a)samediggi.fi