Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothavváin láá pastam pyerediđ sämiuáppei máhđulâšvuođâid oppâđ sämikielâid, nanodiđ jieijâs sämmilâšvuođâ já tienuuvt sämikielâi já -kulttuur siäilum já iäláskem mii enâmist, pahudeh vorâs árvuštâllâmraportist.

Aalmuglâš škovlim árvuštâllâmkuávdáš (Karvi) árvuštâlâi kiđđuv 2022 sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ toimâm já máttááttâs vaikuttâs. Káidusohtâvuođâiguin olášuttum máttááttâs lii uárnejum ive 2018 rääjist. Káidusmáttááttâspiiloot ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö já joođeet Ucjuv kieldâ. Haavâ koordinaatiost västid Sämitigge.

Káidusmáttááttâshaavâ ulmen lii lamaš juksâđ sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee párnáid já nuorâid, kiäi perruu tâi suuvâ kielâ lii miinii kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâst (anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ), já faallâđ sijjân sämikielâ máttááttâs. Árvuštâllâm čaaitij, ete kielâ ij lah kulttuurttáá, já suuvâ tâi perruu kielâ mättim naanood huolâtteijei ibárdâsâi mield siärvuslâšvuođâ já tuálá sämikielâ já -kulttuur elimist. Haavâ uáppeemeeri lii šoddâm kuulmâkiärdásâžžân haavâ ääigi, já tot lii luuhâmive 2022-2023 suulân 150 uápped suulân 90 sierâ škoovlâst já 40 sierâ kieldâst.

Šiev vuáhádâhhân káidusmáttááttâspilotist pajanij oovdân eereeb iärrás huolâtteijei aktiivlâš uásálistem jieijâs párnái sämikielâ oppâmân. Vuáruvaikuttâs škoovlâ já huolâtteijei kooskâ tooimâi pyereest já eromâšávt párnáá stivrejeijest lii vuáruvaikuttâsâst tehálâš rooli. Káidusmáttááttâspiiloot máttáátteijeeh láá toháliih, mii spejâlist meid uáppei mohtân já haalun oppâđ sämikielâ. Uáppei mielâst tiijmij ääigi lii suotâs, tastko tobbeen láá maaŋgâlágán porgâm, já uáppee finnee lasepargopittáid jis haalijd. Máttáátteijeeh sárnuh tiijmij ääigi ennuv sämikielâ já párnáin láá meid pääihist máhđulâšvuođah kevttiđ kielâ. Sierâlágáneh mediah láá luándulâš uási máttááttâsâst.

Máttááttâsân ucâlum lii älkkee, huolâtteijei aktiivlâšvuotâ tehálâš

Tääl paijeel 70 %:d sämipárnáin já -nuorâin ääsih sämikuávlu ulguubeln. Tiätu uáppee sämmilâšvuođâst ij ain moonâ škoovlân, já tondiet huolâtteijee já uáppee jieš kalgeh leđeh aktiivliih máttááttâsân ucâmist. Máttááttâs uárnejeijei já škoovlâi mield haavâ nahcâ lâi tot, ete ohtâ-uv uáppee lâi tuárvi vâi máttááttâs algâttui škoovlâst; káidusmáttááttâshavâttáá iä puávtáččii faallâđ máttááttâs ovtâskâs uáppei.

Veikâ tieđettem já ravvuuh láá haavâ ääigi čielgâsávt puáránâm, te tieđettem kalga ain ovdediđ vâi máttááttâs juksâmvuotâ puárrán. Meid kieldah já škoovlah kalgeh lasettiđ jieijâs tieđettem uáppei máhđulâšvuođâst uásálistiđ sämikielâi káidusmáttááttâsân.

Sämikielâ sajattâh máttááttâsvuávám vuáđusijn kalga čielgâsmittiđ

Káidusmáttááttâspiiloot máttááttâs lii vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee máttááttâs, maid fäälih sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee sämiuáppeid. Máttááttâs adeluvvoo kyehti tiijme ohhoost, já oppâtiijmeh láá maŋgii škovlâpeeivi loopâst tâi tállân tom aalgâst.

Sämikielâi eromâšsajattâh kiellân, moh tarbâšeh iäláskittem, kalga väldiđ huámmášumán vuáimálubbooht, ko máttááttâsvuávám vuáđuseh uđâsmittojeh. Meid päikkikuávlu ulguubeln kolgâččij leđe máhđulâš faallâđ sierâ oppâmeerijd sämikielâst, tastko uásán uáppeid sämikielâ lii eenikielâ, mutâ stuorrâ uási uáppein algâtteh sämikielâ oppâm aalgâst. Máttááttâs uulmijn já siskáldâsâin kalga väldiđ huámmášumán čielgâsubbooht sämmilâšpedagogiik, sämikulttuur já sämmilii eellimvyevi sehe sämikielâi uhkevuálásii tile sehe sajattuv mii eennâm áinoo algâkiellân.

Árvuštâllâm mield haavâ ohtân hástusin lâi oppâtiijmij soijim luuhâmoornigân. Mađe stuárráb škovlâ, tađe vaigâdub ovtâskâs uáppee tiijmij soijim luuhâmoornigân lâi lamaš. Ovdedemavžuuttâssân árvuštâlmist iävtutteh sämikielâ finnim uássin tijmejuávu, mii tovâččij sämikielâi sajattuv eenâb uáinojeijen meid škovlimpooliitlávt. Siämmáánáál árvuštâlmist iävtutteh, ete majemustáá 90-lovvoost uđâsmittum vuáđumáttááttâslaavâ kalga tärhistiđ sämipárnái uásild tienuuvt, ete tot nanodičij sämmilij päikkikuávlust ässee sämiuáppei lasseen meid päikkikuávlu ulguubeln ässee sämiuáppei vuoigâdvuođâ sämikielân já sämikielâlii máttááttâsân.

Lasetiäđuh:

Marita Härmälä
Njunoš árvuštâllâmäššitobdee, Karvi
+358 29 533 5560
marita.harmala@karvi.fi

Hanna Helander
Proojeekthovdâ, sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ
040 7012 094
hanna.helander@edu.utsjoki.fi

Liiŋkah:

Härmälä, M., Sarivaara, E. & Laihonen P. 2022. “Paljon on tehty, mutta paljon on vielä kehitettävää.” Sämikielâi káidusmáttááttâspiiloot árvuštâllâm 2022. https://karvi.fi/publication/paljon-on-tehty-mutta-paljon-on-viela-kehitettavaa-saamen-kielten-etayhteyksia-hyodyntavan-opetuspilotin-arviointi-2022/

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâi káidusmáttááttâs kyehti okkotiijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämikuávlu kieldâi ulguubel já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh, kiäh uásálisteh káidusmáttááttâsân, uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijn, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.

Ucjuv kieldâ já Sämitige ohtsii Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ toimâmaali árvuštâllâm lii valmâštum, já puátusij almostittemtilálâšvuotâ uárnejuvvoo 18.1.2023 Ucjuuvâst.

Aalmuglâš škovlim árvuštâllâmkuávdáš, Karvi, lii olášuttâm sämikielâi (tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ) máttááttâs káidusmáttááttâspiiloot árvuštâllâm ive 2022. Árvuštâlmist láá selvâttâm porgemáánust 2018 álgám káidusmáttááttâspiiloot toimâm máttááttâs uárnejeijee, škoovlâi, máttáátteijei já uáppei uáinust. Nurrum amnâstuv vuáđuld Karvi lii ráhtám čuákánkiäsuraapoort toimâmmaali juátkim suogârdâlmân.

Puátusij almostittemtilálâšvuotâ uárnejuvvoo Ucjuvnjäälmi škoovlâst koskoho 18.1.2023 tme 16.00–19.00.

• Tilálâšvuotân almottâttâm majemustáá 10.1.2023 https://link.webropolsurveys.com/S/411B1A5230C8A64F.
• Puátusij almostittemtilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid káidusohtâvuođáin Teams peht: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst.
• Almostittemtilálâšvuođâ ohjelm suomâkielân.

Árvuštâllâm várás uárnejii sahhiittâlmijd já kuullâmtilálâšvuođâid algâivveest 2022. Toos lasseen tiäđuid nurrii máttááttâs uárnejeijeid, máttáátteijeid já uáppeid čuosâttum koijâdâlmijguin. Karvi árvuštâllâmvuávám mield káidusmáttááttâshaahân kuleh oovtviärdásâšvuođâ ovdedem, oppâm já mättim lasettem sehe škovlimvuáháduv tooimâ pyeredem fáádáh.

Lasetiäđuh:

Marita Härmälä
Njunoš árvuštâllâmäššitobdee, Karvi
+358 29 533 5560
marita.harmala@karvi.fi

Hanna Helander
Proojeekthovdâ, sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ
+358 40 7012 094
hanna.helander@edu.utsjoki.fi

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst:

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii Ucjuv kieldâ jođettem já Sämitige koordinistem haahâ. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâ káidusmáttááttâs vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämikuávlu kieldâi ulguubel kyehti okkotiijme verd já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijguin, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.