Pöydällä avonainen oppikirja, jonka päällä kuulokkeet.

Sämikielâi káidusmáttááttâs naanood sämiuáppei kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothavváin láá pastam pyerediđ sämiuáppei máhđulâšvuođâid oppâđ sämikielâid, nanodiđ jieijâs sämmilâšvuođâ já tienuuvt sämikielâi já -kulttuur siäilum já iäláskem mii enâmist, pahudeh vorâs árvuštâllâmraportist.

Pöydällä avonainen oppikirja, jonka päällä kuulokkeet.
Káidusmáttááttâsâst kevttum oppâkirje já peljipiltoh. Kove: Sämitigge / Arla Magga

Aalmuglâš škovlim árvuštâllâmkuávdáš (Karvi) árvuštâlâi kiđđuv 2022 sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ toimâm já máttááttâs vaikuttâs. Káidusohtâvuođâiguin olášuttum máttááttâs lii uárnejum ive 2018 rääjist. Káidusmáttááttâspiiloot ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö já joođeet Ucjuv kieldâ. Haavâ koordinaatiost västid Sämitigge.

Káidusmáttááttâshaavâ ulmen lii lamaš juksâđ sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee párnáid já nuorâid, kiäi perruu tâi suuvâ kielâ lii miinii kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâst (anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ), já faallâđ sijjân sämikielâ máttááttâs. Árvuštâllâm čaaitij, ete kielâ ij lah kulttuurttáá, já suuvâ tâi perruu kielâ mättim naanood huolâtteijei ibárdâsâi mield siärvuslâšvuođâ já tuálá sämikielâ já -kulttuur elimist. Haavâ uáppeemeeri lii šoddâm kuulmâkiärdásâžžân haavâ ääigi, já tot lii luuhâmive 2022-2023 suulân 150 uápped suulân 90 sierâ škoovlâst já 40 sierâ kieldâst.

Šiev vuáhádâhhân káidusmáttááttâspilotist pajanij oovdân eereeb iärrás huolâtteijei aktiivlâš uásálistem jieijâs párnái sämikielâ oppâmân. Vuáruvaikuttâs škoovlâ já huolâtteijei kooskâ tooimâi pyereest já eromâšávt párnáá stivrejeijest lii vuáruvaikuttâsâst tehálâš rooli. Káidusmáttááttâspiiloot máttáátteijeeh láá toháliih, mii spejâlist meid uáppei mohtân já haalun oppâđ sämikielâ. Uáppei mielâst tiijmij ääigi lii suotâs, tastko tobbeen láá maaŋgâlágán porgâm, já uáppee finnee lasepargopittáid jis haalijd. Máttáátteijeeh sárnuh tiijmij ääigi ennuv sämikielâ já párnáin láá meid pääihist máhđulâšvuođah kevttiđ kielâ. Sierâlágáneh mediah láá luándulâš uási máttááttâsâst.

Máttááttâsân ucâlum lii älkkee, huolâtteijei aktiivlâšvuotâ tehálâš

Tääl paijeel 70 %:d sämipárnáin já -nuorâin ääsih sämikuávlu ulguubeln. Tiätu uáppee sämmilâšvuođâst ij ain moonâ škoovlân, já tondiet huolâtteijee já uáppee jieš kalgeh leđeh aktiivliih máttááttâsân ucâmist. Máttááttâs uárnejeijei já škoovlâi mield haavâ nahcâ lâi tot, ete ohtâ-uv uáppee lâi tuárvi vâi máttááttâs algâttui škoovlâst; káidusmáttááttâshavâttáá iä puávtáččii faallâđ máttááttâs ovtâskâs uáppei.

Veikâ tieđettem já ravvuuh láá haavâ ääigi čielgâsávt puáránâm, te tieđettem kalga ain ovdediđ vâi máttááttâs juksâmvuotâ puárrán. Meid kieldah já škoovlah kalgeh lasettiđ jieijâs tieđettem uáppei máhđulâšvuođâst uásálistiđ sämikielâi káidusmáttááttâsân.

Sämikielâ sajattâh máttááttâsvuávám vuáđusijn kalga čielgâsmittiđ

Káidusmáttááttâspiiloot máttááttâs lii vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee máttááttâs, maid fäälih sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee sämiuáppeid. Máttááttâs adeluvvoo kyehti tiijme ohhoost, já oppâtiijmeh láá maŋgii škovlâpeeivi loopâst tâi tállân tom aalgâst.

Sämikielâi eromâšsajattâh kiellân, moh tarbâšeh iäláskittem, kalga väldiđ huámmášumán vuáimálubbooht, ko máttááttâsvuávám vuáđuseh uđâsmittojeh. Meid päikkikuávlu ulguubeln kolgâččij leđe máhđulâš faallâđ sierâ oppâmeerijd sämikielâst, tastko uásán uáppeid sämikielâ lii eenikielâ, mutâ stuorrâ uási uáppein algâtteh sämikielâ oppâm aalgâst. Máttááttâs uulmijn já siskáldâsâin kalga väldiđ huámmášumán čielgâsubbooht sämmilâšpedagogiik, sämikulttuur já sämmilii eellimvyevi sehe sämikielâi uhkevuálásii tile sehe sajattuv mii eennâm áinoo algâkiellân.

Árvuštâllâm mield haavâ ohtân hástusin lâi oppâtiijmij soijim luuhâmoornigân. Mađe stuárráb škovlâ, tađe vaigâdub ovtâskâs uáppee tiijmij soijim luuhâmoornigân lâi lamaš. Ovdedemavžuuttâssân árvuštâlmist iävtutteh sämikielâ finnim uássin tijmejuávu, mii tovâččij sämikielâi sajattuv eenâb uáinojeijen meid škovlimpooliitlávt. Siämmáánáál árvuštâlmist iävtutteh, ete majemustáá 90-lovvoost uđâsmittum vuáđumáttááttâslaavâ kalga tärhistiđ sämipárnái uásild tienuuvt, ete tot nanodičij sämmilij päikkikuávlust ässee sämiuáppei lasseen meid päikkikuávlu ulguubeln ässee sämiuáppei vuoigâdvuođâ sämikielân já sämikielâlii máttááttâsân.

Lasetiäđuh:

Marita Härmälä
Njunoš árvuštâllâmäššitobdee, Karvi
+358 29 533 5560
marita.harmala@karvi.fi

Hanna Helander
Proojeekthovdâ, sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ
040 7012 094
hanna.helander@edu.utsjoki.fi

Liiŋkah:

Härmälä, M., Sarivaara, E. & Laihonen P. 2022. “Paljon on tehty, mutta paljon on vielä kehitettävää.” Sämikielâi káidusmáttááttâspiiloot árvuštâllâm 2022. https://karvi.fi/publication/paljon-on-tehty-mutta-paljon-on-viela-kehitettavaa-saamen-kielten-etayhteyksia-hyodyntavan-opetuspilotin-arviointi-2022/

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâi káidusmáttááttâs kyehti okkotiijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämikuávlu kieldâi ulguubel já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh, kiäh uásálisteh káidusmáttááttâsân, uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijn, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.

Säämi aalmugpeivi ávuduvvoo 6.2. – Sämitige tooimân piäsá uápásmuđ Anarist

/in , /by

Säämi aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Ávutuáluh láá ärbivuáválávt sierâ kuávluin Säämist já meid Säämi ulguubeln. Sämitige maaŋgâpiälásii tooimân piäsá uápásmuđ Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist Sämitige ávus uuvsâi peeivi.

Sämitige saavâjođeteijee Tuomas Aslak Juuso tuáivut puohâid tiervâvpuáttim uápásmuđ Sämitige tooimân. – Veikkâ sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem lii majemui aaigij lamaš ennuv savâstâlmijn, ij ain lah mijjân sämmiláidgin veltihánnáá aaibâs čielgâs, ete maid puoh tot mijjân keevâtlávt uáivild, Juuso iätá. Lii-uv eromâš suotâs návt aalmugpeeivi peessâđ pyehtiđ puohháid oovdân tom tehálii pargo, mii Sämitiggeest stuorrâ váimoin já äššitubdâmuššain pargoo, Juuso juátká.

Sämitige ávus uuvsâi peivi álgá Saijoos auditoriost tme 9.45 Sämitige saavâjođetteijee aalmugpeeivi tiervâttâssáin. Sämitige muusikkuávdáš, párnáikulttuurkuávdáš Mánnu já elleekovekuávdáš Skábma västideh peeivi ohjelmist. Sämitigge fáálá kuosijd juhlekäähvi já Saijoos raavâdviäsu Čaijust puáhtá uástiđ juhlepeivimáállás. Pääihi alne lii meid máhđulâš uásálistiđ vuárbumân, mast puáhtá vyeittiđ kyehti liipu Ijâttes ijjâ -festivaalân. Tilálâšvuotâ lii puohháid ávus.

Ohjelm:

Tme 9.45, Sajos auditorio (45 min)
Aalmugpeeivi videotiervâttâs | Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso
Konsert: Vildá | Muusikkuávdáš

Tme 9.45, Sajos, Silba (45 min)
Vuálá škovlâahasij párnáiohjelm | Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu

Tme 10.30-15.00, Sajos aula
Uáppáásm Sämitige tooimân! Sämitige almos toimâttâh, škovlim-já oppâmateriaaltoimâttâh já sämikielâ toimâttâh oovdânpuáhtojeh. Mieldi ei. pinssipáájá já spellâmnurkke.

Tme 10.30 já 13.00, vyelgim Saijoos aulast
Oppâmateriaal uápistemrieggee | Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh

Tme 11.30 já 12.30, Sajos aula
Livđum: Anna Morottaja | Muusikkuávdáš

Tme 14.00, Sajos auditorio (30 min)
Dokument Isoisäni kieli (Äijihân kielâ) | Elleekovekuávdáš Skábma

Tme 15.00 Sajos auditorio (15 min)
Saijoos oovdânpyehtimvideo

Tme 18.00 Sajos auditorio
Revontulten räppäri (Kuovsâkkâsâi ráppár) dokumentelleekove | Elleekovekuávdáš Skábma

Säämi aalmugpeivi

Säämi aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Tot lii ohtâ sämmilij liputtempeeivijn, mut lasseen nuuvt Suomâ, Ruotâ ko Taažâ-uv virgeomâhááh avžuutteh almolâš liputtem.

Säämi aalmugpeivi lii vala nuorâ juhlepeivi. Sämmilij kalenderân tot merkkejui ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992, já ton madduuh oleh paijeel čyeđe ive tuáhá, ihán 1917. Talle Taažâ Truándimist tollui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon uáivilin lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmilijd kyeskee koččâmâššáid. Kieđâvuššum aartâin tehálumoseh lijjii jotemân, enâmij kevttimân, puásuituálun já škovlâjotemân lohtâseijee koččâmušah.

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Haldâttâhhovdâ
010 839 3106 / 040 726 2688
pia.ruotsala@samediggi.fi

Johanna Alatorvinen
Viestâdemčällee
puh. 010 839 3140 / 040 663 4493
johanna.alatorvinen@samediggi.fi

Liiŋkah:

Tiervâttâsah sämikielân

https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

  • Sämitige Flickr-tilist tun kaavnah kuuvijd ei. Sämitige tooimâst, jesânijn já tábáhtusâin. Kuuvijd puáhtá kevttiđ tiäđusirdem palvâleijee tárguttâssáid šiev taavij mield. Merkkii kove käldee já kovvejeijee noomâ.

Lasetiäđuh Sämitiggeest:

Sämitigge lii sämmilij ovdâsteijeevâš jiešhaldâšemorgaan Suomâst. Jieijâs lavváin (L974/1995) vuáđudum Sämitigge torvee toimâinis sämmilij algâaalmugkulttuur siäilum já ovdedem. Sämitigge vuáváá já olášut sämmilij kielâlii já kulttuurlii jiešhaldâšem sehe kocá já oovded sämmilij vuoigâdvuođâid já eellimtile.

Uđđâ Virkkuvääri 5 -kirje lii almostittum

/in , , /by
Kove: Heli Aikio

Virkkuuvääri 5 -kirje lii almostittum. Kirje lii uáivildum 5.lk eenikielâ- já kirjálâšvuođâ máttááttâsân. Kirjeest lii uđđâ Petter Morottaja čäällim jotkâmaainâs, mast tääl viiđâdluokkaliih Täiđee, Kuávsui já Čiiŋâs čuávdih uđđâ mysteer siämmást ko keččâleh vyeittiđ aarnikišto. Kirje vuáđđun lii Otava Uusi Kipinä 5 -kirje, mon lii sämikielân jurgâlâm já heiviittâm Emilia Nieminen.

Siämmást almostittui meid nuorttâlâškielân Virkkâdvääʹrr 3.

Kirje lii tääl finniimist Sämitige oppâmaterial nettikäävpist: Virkkuuvääri 5 eenikielâ já kirjálâšvuotâ

Saamelaiskäräjien edustajat perustuslakivaliokunnan kuulemisessa 25.1.2023.

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso: ”Sämitiggelaavâ uđâsmitmist lii koččâmuš mii vuáđulavâlii vuoigâdvuođâst jiešhaaldâšmân”

/in , , /by

Vuáđulahâváljukodde ornij 25. uđđâivemáánu ovdâskoddeest almos kuullâm, mast fáddán lâi haldâttâs iävtuttâs ovdâskoodán laahhân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist. Sämitige tilálâšvuođâst ovdâstii saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, nubbe värisaavâjođetteijee Leo Aikio, lahâtoimâkode já Sämitige jeessân Pirita Näkkäläjärvi, lahâčällee Kalle Varis já pirâs- já iäláttâslahâčällee Sarita Kämäräinen.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij sahâvuárustis sämitiggelaavâ uđâsmittem tehálâšvuođâ. – Sämitiggelaavâ uđâsmitmist lii koččâmuš mii jiešmeridemvuoigâdvuođâst, mii oles aalmug pyereestvajemist já ton eellimvuáimálii puátteevuođâst. Algâaalmugân jieijâs jiešhaldâšem lii eromâš mávsulâš, tot lii mii kulttuur stuárráámus torvejeijee. Siämmást tom kalga meid pyehtiđ ovdediđ ain ovdâskulij, tom kalga pyehtiđ uđâsmittiđ ain táárbu mield, tiäduttij Juuso.

Sämitige nubbe värisaavâjođetteijee Leo Aikio muštâlij sahâvuárustis, ete sun kulá meid jieš kielâs monâttâm anarâššáid. Sun puovtij oovdân tom, maht lahâiävtuttâs pyeredičij kielâs monâttem sajattuv já máhđulâšvuođâid ucâluđ valjâluvâttâlmân. – Tääl kielâkriiteer ađai vuossâmužžân oppum kielâ vátámâš uulât kuálmád suhâpuolvân, ađai muu ááhun já äijihân. Uđđâ laavâ mield ličij tuárvi, ete muu äijih tâi ááhu vaanhim lii sárnum sämikielâ vuossâmuš kiellân. Muu uáinu mield taat čielgâsávt pyereed meid tai anarâšâi sajattuv, kiäi perruin kielâ lii monâttum.

Sämitiggelahâtoimâkode já Sämitige jeessân Pirita Näkkäläjärvi muštottij, ete lahâiävtuttâs ana sistees merhâšitteid pyeredemiävtuttâsâid jienâstem älkkeedittem várás. – Puoh sämitiggelahâiävtuttâs konkreetliih ovdedemiävtuttâsah jienâstem älkkeedittem várás nanodiččii sämmilii demokratia. Uđâsmitmeh pyerediččii merhâšitteht sämmilij oovtviärdásâšvuođâ – peerusthánnáá tast, ete áásá-uv jienâsteijee čuákkipääihist tâi uccâ sijdiist kukken poostâ palvâlusâin. Uđâsmitmeh puávtáččii meid pyerediđ jienâstemaktiivlâšvuođâ, pahudij Näkkäläjärvi.

Tilálâšvuođâ nettipaddim puáhtá keččâđ ovdâskode siijđoin​. Vuáđulahâváljukodde uárnee fáádást vala kulmâ kuullâm váljukode čuákkimij ooleest. Taah kulâmeh iä lah almos tilálâšvuođah.

Kove: Hanne Salonen / Ovdâskodde.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Pirita Näkkäläjärvi
Sämitige jeessân
0403577006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com

Liiŋkah:

Sämitiggelaavâ uđâsmittem Sämitige siijđoin

Haldâttâs iävtuttâs ovdâskoodán laahhân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist

Sämitige ciälkkámuš haldâttâs iävtuttâsâst (HE 274/2022) ovdâskoodán laahhân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist

Säminuorâi taaiđâtábáhtus Anarist 26.-27.4.2023

/in , , /by

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Anarist, Sajosist 26.-27.4.2023. Teeman lii taan ive oovdânpyehtee taiđuuh já eromâšteeman sämityeji.

Sämitigge uárnee säminuorâi taaiđâtábáhtus Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 26.-27.4.2023.  Väldikodálâš Nuorâ Kulttuur (Nuori kulttuuri)-tábáhtus lii uđâsmum já tot uárnejuvvoo taan ive maaŋgâtaaiđâfestivaalin Kuopiost 25.-27.5.2023. Väldikodálii tábáhtus mield säminuorâi taaiđâtábáhtus teema lii taan ive oovdânpyehtee taiđuuh já taggaar puáhtá leđe ovdâmerkkân muusik, teatter, tanssâ, stand up já läävdi alne tivtâstem. Nubben teeman säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lii taan ive sämityeji – säminuorâi tyejeh láá uáinimnáál tábáhtus ääigi.

Tivrom ornimkoloi já Saijoos räijejum sajekapasiteet keežild säminuorâi taaiđâtábáhtus aherääji lii taan ive aledum tienuuvt, ete taaiđâtábáhtusân pyehtih uásálistiđ 9-20-ihásiih nuorah. Juávhuh láá: 9-12-ihásiih, 13-16-ihásiih sehe 16-20-ihásiih.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lasseen Sämitigge avžuut 13-29-ihásijd säminuorâid uuccâđ virtuaallii Nuorâ Kulttuur Digistagen, mii lekkâs njuhčâmáánust, já moos puáttám oovdânpyehtimijn uási väljejuvvojeh Kuopio festivaalân. Digistage njuolgâdusâid puáhtá luuhâđ Nuorâ Kulttuur päikkisiijđoin.

Kove: Taaiđâtábáhtus 2019. Ville-Riiko Fofonoff / Sämitigge

Lasetiäđuh:

Heli Aikio
vs. oppâmateriaalvuávájeijee
heli.aikio[at]samediggi.fi
+358 (0)10 839 3107

Kollekielâ-kielâpalhâšume Ole Henrik Maggan

/in , /by
Ole Henrik Magga

Emeritusprofessor Ole Henrik Magga.   Kove: Ninni Andersson/Regeringskansliet

Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume Kollekielâ lii mieđettum ive 2022 emeritusprofessor Ole Henrik Maggan. Sun lii ubâ elimis porgâm merhâšittee pargo sämikielâi ovdedem já siäiluttem oovdân. Sun lii eellimpargoinis čáittám sämmiláid já olgomaailmân, ete sämikielâ lii tehálâš já ellee kielâ.

Ruotâ tooimâi taan ive išedin, ko jyehi nubbe ive jyehimnáál Kollekielâ-kielâpalhâšume juohhui lovváád tove. Palhâšume jyehimtilálâšvuotâ uárnejui Tukholmast 18.1.2023 tollum ministerij já Sämitige saavâjođetteijei čuákkim ooleest.

– Sämikielâi siäiluttem já ovdedem lii eromâš tehálâš. Ole Henrik Magga lii lamaš kuhháá stuorrâ ovdâkove sämikielâi kiävtust, já tondiet mun lam čiävláá, ko puávtám keigiđ Kollekielâ-kielâpalhâšume onne Ole Henrikân, iätá kulttuurminister Parisa Liljestrand.

– Mun lam hirmâd ilolâš, ko mun puávtám tuáivuttiđ luho Ole Henrik Maggan Gollegiella-palhâšuumeest 2022. Suu eellimääigi pargo čáittá, ete sun áánsáš sehe tubdâstâs já palhâšume, iätá Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Håkan Jonsson.

Ole Henrik Magga lii šoddâm ive 1947 Kuovdâkiäinust Tave-Taažâst. Ole Henrik Magga lii luuvijd iivijd porgâm kielâi ovdedem oovdân, eereeb iärásij sierâ akateemlij uápui, tutkâmuš já oppâmateriaalij ovdedem sehe máttááttâs peht. Magga lii ovdedâm tááláá tavesämikielâ čäällimvuáháduv, čáállám maadâsämikielâ kielâoopâ oovtâst Lajla Mattsson Maggain já uásálistám sehe ume- já pitteemsämikielâ čäällimvuáháduvâi oovdedmân.

Magga lii meid uásálistám algâaalmugij instituutioi vuáđđudmân aalmuglii já aalmugijkoskâsii tääsist ei. nuuvt, ete sun tooimâi OA algâaalmugij pisováá foorum vuossâmuš saavâjođetteijen já lâi vuáđđudmin Taažâ Sämitige, mon vuossâmuš saavâjođetteijen Ole Henrik Magga tooimâi.

Lasetiäđuh

Lostâmediatiäđáttâs Gollegiella (ruotâkielân)

Loppusyksy ja jäätyvä järvi. Taivaalla vaaleanpunaisen sävyjä.Kove: Ville Fofonoff

Maid mun koolgâm tiettiđ varriidâtmist? – Torvolâšvuotâpargopääji sämmilij päikkikuávlust – kuávlu ässeid

/in , /by

Tilálâšvuođâst kieđâvuššoo sehe ovtâskâs ulmuu ete siärváduv varriidâttâm. Tárguttâssân lii čielgâdiđ, magareh sierânâsjiešvuođah láá Laapi kuávlust já maid kalga väldiđ huámmášumán almolávt Laapist já sämikuávlust eromâšávt. Teivâdmist áámmátulmuuh muštâleh varriidâtmist já ääšist lii meid ohtsâš savâstâllâm.

MANE tilálâšvuotâ uárnejuvvoo?
Lii-uv Tave-Suomâ feeriimeh vájáldittum varriidâttâm- já torvolâšvuotâaašijn? Mij nuurrâp tiäđu jieškote-uv kuávlu feeriimijn. Koronapandemia puovtij tuođâlâš hemâdâstiilijd já jobâ spiekâstâhtiilijd Suomân. Koronakriisâ lasseen Ukraina suáti lii puáhtám oovdân uđđâlágán varriidâttâm táárbu.

MANE kannat uásálistiđ?
Mij juurdân lii, ete Laapi kuávlust láá sierâlágán táárbuh varriidâtmist ko mäddeeb Suomâst. Mij tarbâšep haahân tiäđu tist kuávlu ässein já eres tuáimein. Puáđi mieldi – mii tarbâšep tuu tietimâd!

Almoot jieijâd mieldi taan liiŋkâ peht: https://link.webropolsurveys.com/S/9296FF7A759A6E65

Almoot jieijâd majemustáá vu 23.1.2023 (máhđulâš tulkkuumeh já uásálistem pääihi alne, vâi finniih liiŋkâ tábáhtusân.

Tun peesah mieldi meiddei almottâthánnáá taan liiŋkâ peht: https://us06web.zoom.us/j/87252373292

Ohjelm:

Torvolâšvuotâpargopääji Aanaar sämikulttuurkuávdáš Sajosist vu 30.1.2023 tme 16.30-18.30

16.30 Tiervâpuáttim
Maht mun puávtám varriidâttâđ ovtâskâs olmožin?

16.35 Maggaar almolâš- já sierânâstáárbuh varriidâtmân láá Laapi pyereestvaijeemkuávlust?
Krista Lyyra, STM

16.55 Paneel: Sämikuávlu nanosvuođah já vyevih varriidâtmist
Savâstâlmist lii mieldi ässeeovdâsteijen Aslak Uula Länsman, Essi Kulju SPEK (72 tijmed aalmugjesânij jieštuáimálâš varriidâttâm- äššitobdee), Eveliina Impiö (varriidâttâmvuávájeijee Laapi pyereestvaijeemkuávlu) sehe jođetteijen Elina Lindström (Tulevaisuutta luomassa – haahâ Kuntaliitto)

17.25 Tulevaisuutta luomassa- haavâ pyevtittâsah

  • Ohtâgâslâš varriidâttâmvuávám
  • Šleđgâpotkâ-ravvuuh

Uánihis puddâ

17.35 Maht esiväldi váldá huámmášumán sämikielâid jieškote-uvlágán hemâdâstiilijn?
Anne Kirste Aikio, Sämitige kielâtorvočällee já Tuuli Miettunen, vt. ovdedemhovdâ Laapi pyereestvaijeemkuávlu

17.55 Pargopääjih /ohtâsâš savâstâllâm varriidâtmist
Maggaar aašijd kolgâččij vala väldiđ huámmášumán varriidâtmist tavekuávlust almolâš varriidâtmist?

18.15 Tehálumos ääših ohtâsávt

Torvolâšvuotâpargopääji kulá THL, Kuntaliitto já Kehitysvammaliitto ohtsâš ESR Tulevaisuutta luomassa – haahân. Pargopääjist láá oovtâstpargokyeimin meiddei Sämitigge já Laapi pyereestvaijeemkuávlu.

Lasetiäđu haavâst vuoluubeln liiŋkâst:
https://thl.fi/fi/tutkimus-ja-kehittaminen/tutkimukset-ja-hankkeet/vammaisten-ja-ulkomaalaistaustaisten-ihmisten-selviaminen-poikkeus-ja-kriisitilanteissa-tulevaisuutta-luomassa-covid-19-kokemusten-pohjalta

Lasetiäđuh:

Elina Lindström
proojeektpargee
Hyvinvointialueyhtiö Hyvil Oy
+358 9 771 2150, +358 46 921 5125
Elina.Lindstrom(at)hyvil.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- já tiervâsvuođâčällee
Sämetigge
+358 40 182 9998
anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Tuuli Miettunen
vt. sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi ovdedemhovdâ
Laapi pyereestvaijeemkuávlu
+358 40 484 2676
tuuli.miettunen(at)lapha.fi

 

 

Sämitiggelaavâ váljukoddekulâmeh vuolgii joton – ohtsâštoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuođâ ovdedem ij uáivild veto-vuoigâdvuođâ

/in , , /by

Sämitiggelaavâ uđâsmitmân kyeskee váljukoddekulâmeh vuolgii joton taan ohhoost. Sämitigge tiäduttij ciälkkámušâinis, ete haldâttâs iävtuttâs siskeldičij maaŋgâid merhâšittee já konkreetlijd pyereedmijd sämmilij riävtálii sajattâhân. Sämitige olesčuákkim stuorrâ eenâblovo jienâiguin 15-3-1 tuhhiittem lahâiävtuttâs nonniiččij pyerebeht sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume.

Sämitiggelaavâ uđâsmittem váljukoddekieđâvušmeh algii eennâm- já meccituáluváljukode já ekonomiaváljukode äššitobdeekulâmijguin 10.1. Sämitige ovdâstii kulâmijn saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já nube värisaavâjođetteijee Leo Aikio lasseen lahâčällee Kalle Varis, pirâs- já iäláttâslahâčällee Sarita Kämäräinen sehe lahâtoimâkode já Sämitige jeessân Pirita Näkkäläjärvi. Sämitige olesčuákkim tuhhiittij 29.11.2022 jienâiguin 15-3-1 lahâiävtuttâs, mutâ iävtuttij vaaljâi tiätumerisoojij mere nubástus.
Muuneeld savâstâllâm láá tovâttâm eromâšávt OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea já näliolgoštemkomitea tivvomnáál vaattâm syergih, ađai kritereh valjâluvâttâlmân tuhhitmân sehe ohtsâštoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ.
– Ohtsâštoimâm- ja ráđádâllâmkenigâsvuotâ lii puástunáál iberdum joba veto-vuoigâdvuođâ täähidmin Sämitiigán, mutâ tuotâvuođâst cekki kuittâg tuš čielgâsmitáččij tááláá ráđádâllâmkenigâsvuođâ tienuuvt, ete tot västidičij pyerebeht aalmugijkoskâsijd algâaalmugvuoigâdvuođâid já išedičij meid virgeomâhái pargo, paahud Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio. –Tot ij ovdâmerkkân tuálvuččii kieldâin toi kieldâlii jiešhaldâšem, sun juátká.

Haldâttâs iävtuttâsâst maaŋgâid velttidmettum tivomijd tááláá lahâaasâtmân

Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii vuordum kuhháá, tastko laavâst láá maaŋgah puárásmum sajeh. Ovdâmerkkân jienâstemvyevih tarbâšeh pyeredem.
– Ličij tehálâš, ete mij pastaččijm visásmittiđ sämmilij oovtviärdásâšvuođâ pyereeb olášume kuhes kooskâi Säämist valjâbuusi já eres pyerebij jienâstemvuovij vievâst, paahud värisaavâjođetteijee Aikio.
Valjâkulâmeh juátkojeh puáttee ohhoost 20.1. pargo-eellim- já täsiárvuváljukode kulâmijn. Ko eres váljukuudij smiettâmušah valmâštuveh, te äšši sirdâšuvá vuáđulahâváljukode kieđâvušmân, kuás ääšist uárnejuvvoo steŋgejum äššitobdeekulâmij lasseen meid almolâš kuullâm 25.1. Sämitigge uásálist vuáđulahâváljukode puoh kulâmáid.

Lasetiäđuh:

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Liiŋkah:

www.samediggi.fi
Sämitiggelaavâ uđâsmittem Sämitige siijđoin
Haldâttâs iävtuttâs ovdâskoodán laahân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist
Sämitige ciälkkámuš haldâttâs iävtuttâsâst (HE 274/2022) ovdâskoodán laahân sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist
https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

Pöydällä avonainen oppikirja, jonka päällä kuulokkeet.

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ toimâmmaali árvuštâllâm lii valmâštum – puátusij almostittemtilálâšvuotâ uárnejuvvoo Ucjuuvâst 18.1.2023

/in , /by

Ucjuv kieldâ já Sämitige ohtsii Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ toimâmaali árvuštâllâm lii valmâštum, já puátusij almostittemtilálâšvuotâ uárnejuvvoo 18.1.2023 Ucjuuvâst.

Aalmuglâš škovlim árvuštâllâmkuávdáš, Karvi, lii olášuttâm sämikielâi (tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ) máttááttâs káidusmáttááttâspiiloot árvuštâllâm ive 2022. Árvuštâlmist láá selvâttâm porgemáánust 2018 álgám káidusmáttááttâspiiloot toimâm máttááttâs uárnejeijee, škoovlâi, máttáátteijei já uáppei uáinust. Nurrum amnâstuv vuáđuld Karvi lii ráhtám čuákánkiäsuraapoort toimâmmaali juátkim suogârdâlmân.

Puátusij almostittemtilálâšvuotâ uárnejuvvoo Ucjuvnjäälmi škoovlâst koskoho 18.1.2023 tme 16.00–19.00.

Árvuštâllâm várás uárnejii sahhiittâlmijd já kuullâmtilálâšvuođâid algâivveest 2022. Toos lasseen tiäđuid nurrii máttááttâs uárnejeijeid, máttáátteijeid já uáppeid čuosâttum koijâdâlmijguin. Karvi árvuštâllâmvuávám mield káidusmáttááttâshaahân kuleh oovtviärdásâšvuođâ ovdedem, oppâm já mättim lasettem sehe škovlimvuáháduv tooimâ pyeredem fáádáh.

Lasetiäđuh:

Marita Härmälä
Njunoš árvuštâllâmäššitobdee, Karvi
+358 29 533 5560
marita.harmala@karvi.fi

Hanna Helander
Proojeekthovdâ, sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ
+358 40 7012 094
hanna.helander@edu.utsjoki.fi

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst:

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii Ucjuv kieldâ jođettem já Sämitige koordinistem haahâ. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâ káidusmáttááttâs vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämikuávlu kieldâi ulguubel kyehti okkotiijme verd já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijguin, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.  

Sämitigge almoot uuccâmnáál škovlimčällee virge

/in , /by

Pargo álgáččij 1.3.2023. Škovlimčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Škovlimčällee tuáimá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv hovdân, škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen. Škovlimčällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist 39 §:st, pargon lii ei. västidiđ já huolâttiđ škovlimtoimâttuv pargoi ääšimiäldásii hoittáámist sehe jođettiđ, vuáváđ, ovdediđ já kocceeđ škovlimtoimâttuv tooimâ.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee hoittáámist láá ävkkin hiäivulâš ollâškovlâtođhos, vijđes sämmilij škovlimaašij já haldâttâhtooimâ tubdâm sehe hárjánem joođeetmist já hovdâpargoost. Mij vyerdip meid naavcâid vättee já ovdâsvástádâslii porgâmân, šiev ráđádâllâm- já viestâdemtááiđuid sehe šiev naavcâid killáđ streesi.

Virge tevdimist mij nuávdittep kuuđâ mánuppaje keččâlemääigi. Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi III/II mield (vuáđupälkki 3134,17 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemlaseh.

Uuccâmreeivâ sehe ánsuluvâttâllâm tuođâštusâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 1.2.2023 räi, čujottâsâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4e0ca63a

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, puh. 010 839 3106 tâi pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 2.1.2023
Sämitigge