Sámedikki čoahkkin gieđahallá ráđđehusa evttohusa sámediggelága nuppástusain 29.11.2022

Sámediki čoahkkin 6/2022 ordnejuvvo disdaga 29.11.2022 dmu 9-17 Sajosis Anáris. Áššelisttus lea ráđđehusa evttohus sámedikkis addon lága ja rihkuslága 40 logu 11 § rievdadeamis.

Suoma ráđđehus attii riikkabeivviide evttohusa sámediggelága nuppástusain 17.11.2022. Sámedikki čoahkkin mearrida Sámedikki virggalaš oainnu láhkaevttohussii. Láhkii ráđđehusa evttohusas evttohuvvon nuppástusaide galgá leat Sámedikki dohkkeheapmi.

Čoahkkin ordnejuvvo hybridačoahkkimiin, nappo Sámedikki lahtut sáhtet oassálastit čoahkkimii báikki nalde Sajosis dahje gáiddusin.  Geahččit sáhtet čuovvut čoahkkima Zoom-webinára bokte. Sámedikki čoahkkimat dulkojuvvojit davvisámegillii, anárašgillii, nuortalašgillii ja suomagillii. Čoahkkima liŋka almmustahttojuvvo Sámedikki neahtasiidduin ovdal čoahkkima.

Áššelistu čuvvosiiguin gávdno Sámedikki dokumeantabáŋkkus.

Oahpasnuva fáddái

Lássedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságadoalli
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Sámediggeláhka ovdána riikkabeivviide – Sámediggi gieđahallá ášši nu jođánit go vejolaš

Suoma ráđđehus lea otne addán riikkabeivviide evttohusa sámediggelága rievdadeamis. Timonen doaibmagotti láhkii evttohan nuppástusat leat viidát eaktuduvvon sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođadoaibmiid bealde.

Sámediggelága leat geahččalan ođasmahttit golmma maŋŋálas ráđđehusbaji áigge, muhto ovddit guokte geahččaleami leat eahpelihkostuvvan. Lea gávnnahuvvon, ahte Suoma stáhta lea dálá sámediggelága buohta jeavddalaččat rihkkon riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid ovdamearkan sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ektui.

– Sámediggelága ođastusas lea jearaldat olmmošvuoigatvuođain. Evttohusain lea vejolaš divvut dálá dili, mii loavkida duođalaš vugiin sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid. Timonen doaibmagotti evttohus sámediggeláhkan lea dássedettolaš, ja das lea lihkostuvvan vuhtii váldit fuolaid, mat badjánit sámi ja suopmelaš servodagas, lohká Sámedikki ságajođiheaddji  Tuomas Aslak Juuso.

Vuoigatvuođaministeriija ásahan Timonen doaibmagotti smiehttamuš láhkanuppástusas almmustahttui miessemánus 2021. Dan mihttomearrin lea ovddidit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvama sihke buoridit sámiid giela ja kultuvrra guoski iešráđđema ja Sámedikki doaibmaneavttuid. Mihttomearrin lea maiddái njulget dálá olmmošvuoigatvuođaid loavkidandili erenomážit ON:id olmmošvuoigatvuođakomitea eaktudan vugiin. Ráđđehusa evttohus vástida buorre muddui Timonen doaibmagotti smiehttamuša.

– Giittán liggosit buohkaid oktasašbarggus, geat leat ovddidan ášši, erenomážit oaiveministtar Marin ja vuoigatvuođaministtar Henriksson, geat leaba iežaska ovdamearkkain ovddideamen sámiid olmmošvuoigatvuođaid, Juuso gávnnaha.

Sámedikki stivra válmmaštallá ášši dievasčoahkkima gieđahallama várás jođánis áigetávvaliin. Dievasčoahkkin mearrida Sámedikki virggálaš oainnus guoskkadin láhkaevttohusa. Láhkii evttohuvvon nuppástusat ráđđehusa evttohusas eaktudit Sámedikki dohkkeheami.

Sámedikki válgabaji 2020-2023 oktan váldoulbmilin lea ovddidit sámediggelága ođasmahttima eamiálbmotvuoigatvuođaid vuođul. Sámedikki čoahkkin lea geavvan sáttaságastallama sámediggelága ođasmahttimis 17.9.2020 ja sámediggelága ođasmahttima joatkkaválmmaštallamis 22.6.2021.

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Sámi parlamentáralaš ráđđi lea fuolas sámediggelága ovdáneamis

Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea fuolas das, ahte Suoma ráđđehus ii leat vel doaimmahan sámediggelága riikkabeivviide. Ráđđi eaktuda Suoma dálá olmmošriekte-soahpamušrihkkumušaid heaittiheami ja dárbbašlaš doaimmaid sámiid iešmearridanvuoigatvuođa sihkkarastima várás.

Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkiid gaskasaš parlamentáralaš oktasašbargoorgána, Sámi parlamentáralaš ráđđi celkkii Suoma ráđđehussii sámediggelága dilis Suomas. Cealkámuša leat vuollái čállán Sámi parlamentáralaš ráđi ja Ruoŧa Sámedikki ságajođiheaddji Håkan Jonsson, Sámi parlamentáralaš ráđi várreságajođiheaddji ja Norgga Sámedikki ságajođiheaddji Silje Karine Muotka sihke Sámi parlamentáralaš ráđi várreságajođiheaddji ja Suoma Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Sámi parlamentáralaš ráđđi muittuha, ahte ON:id eamiálbmogiid guoski julggaštusa 33 artikla mielde eamiálbmogiin lea vuoigatvuohta mearridit iežas identitehtas dahje lahttovuođas árbevieruid ja tradišuvnnaid mielde sihke vuoigatvuohta mearridit doaibmaorgánaid ráhkadusain ja válljet daid lahtuid iežas meannudemiid čuovvumiin.

Ráđđi maiddái muittuha, ahte ON:id olmmošriektekomitea ja nállevealaheami vuostásaš komitea leat gávnnahan, ahte dálá sámediggeláhka rihkku olmmošriektesoahpamušaid (CCPR/C/124/D/2668/2015 ja CERD/C/106/D/59/2016).

Ráđđi njuolgu boastto dieđuid

Ráđđi lea maiddái gidden fuopmášumi Suomas dihtton boastto informašuvdnii mii guoská válgalogahallankriteraid erohusaid Suoma, Ruoŧa ja Norggas gaskkas.  Almmolašvuođas leat leamaš čuoččuhusat, maid mielde ođđa láhkaevttohusa mieldásaš kriterat livčče čavgadut go eará riikkain.

– Duohta ášši lea, ahte láhkaevttohusa mielde divvojuvvon kriterat livčče seammá sullasaččat Norgga kriteraiguin, sihke ollásit davviriikkalaš sámesoahpamuša kriteraid mieldásaččat, ráđi ságajođiheaddjit gávnnahit cealkámušas. Buot soahpamuša oassebealit (Suoma, Ruoŧa ja Norgga stáhtat sihke riikkaid sámedikkit) leat álgomuttosaččat nannen soahpamuša.

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Ođđa bargogirji davvisámegillii almmuhuvvon

Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat lea almmustahttán GEA-girjeráidui ođđa davvisámegiela bargogirjji. Ođđasamos GEA 4 bargogirji čakčii lea oaivvilduvvon vuođđoskuvlla njealját luohká vierisgiela oahpahussii. GEA-girjeráiddu lea dahkan Oona Länsman ja dat sisttisdoallá máŋggabealat hárjehusaid GEA 4 oahppogirjái. Girjji govaid lea sárgon ja lay out bargan Nora Bäck.

Girji lea oastin láhkai Sámedikki oahppomateriála neahttagávppis: https://www.samediggi.fi/tuote/gea-4-bargogirji-cakcii/?lang=dav

Talvinen tunturimaisema. Aurinko kurkistaa tunturin takaa.

Sámedikki stipeanda golmma allaskuvlastudentii

Senja Aikio, Joanna Saijets ja Ibbá Lauhamaa ožžot dán jagi Sámedikki allaskuvlastudeanttaid 1000 euro stipeanddaid. Sámediggi almmuhii čakčamánu 27. beaivve ohcan láhkái stipeanddaid, mat leat oaivvilduvvon sámegiela ja/dahje sámekultuvrra váldoávnnas- ja oalgeávnnasstudeanttaide ja oahppiide geat leat alitdási oahpuin, mat válbmejit sámegielat bargoeallimii.

Stipeandaohcamušat bohte oktiibuot 11. Stipeanddaid ohcanáigi nogai golggotmánu 21. beaivve. Skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi mearridii stipeanddaid juohkimis čoahkkimistis 7.11. 

Ibbá Lauhamaa čađaha Romssa árktalaš universitehtas eŋgelas- ja davvisámegielaid mágisttaroahpuid ja lea eret Eanodagas. Senja Aikio studere váldoávnnasin davvisámegiela ja oalgeávnnasin sámekultuvrra ja lea eret Ohcejogas. Joanna Saijets studere váldoávnnasin sámi kultuvrra ja oalgeávnnasin davvisámegiela. Saijets lea eret Anáris ja ovddit skuvlejumistis sosionoma AMK. 

Sámediggi giitá buot stipeandaohcciid ja sávvá juohkehažžii lihku ja menestumi oahpuin ja boahttevaš bargoeallimis!

Mii ovttas -fierpmádat joatká barggus skábmamánus

Sámedikki ja Kela ovttasbarggus ásahan eahpeválddiid ovttasbargofierpmádat Mii ovttas – Mij oovtâst – Mij õõutâst – Me yhdessä, joatká ovddidanbarggu sámegielat bálvalusaid buorideapmái. Fierpmádaga čuovvovaš deaivvadeapmi ordnejuvvo neahta bokte Teams-oktavuođaiguin 30.11.2022 dmu 12–14.00.

Fierpmádat lea rabas buot eiseválddiide, geat barget sámegielat bálvalusaiguin. Ovddit deaivvademiide leat searvan oassálastit badjel 20 iešguđetge organisašuvnnas mielde. Eiseválddiid sámegielat bálvalusaid ovddideapmi orruge leamen miehtebiekkas dál, dadjá gielladorvočálli Anne Kirste Aikio, guhte čuovvu barggus bokte sámi giellalága ollašuvvama:

– Lea vel ollu bargu ovddabealde sámegielat bálvalusaid ovddideapmái ja dasa ahte mis livččii juogalágan bálvalusat sámegillii fidnemis, muhto lean liikka ilus ahte guottut sámegielat bálvalusaid ordnema ektui leat nuppástuvvame ja máŋggain eiseválddiin orru hállu ovddidit sámegielat bálvalusaid.

Fierpmádaga ulbmilin lea juohkit buriid geavadagaid, addit veardásašdoarjaga ja movttiidahttit guhkesáigásaš sámegielat bálvalusaid ovddidanbargui. Skábmamánu deaivvadeamis gullat Mii ovttas-fierpmádaga oktavuhtii ásahuvvon johtilis áššedovdijoavkku barggu bohtosiid ja vásáhusaid ođđa bargovuogis. Joavku lea čielggadan sámegielat neahttabálvalusaid hástalusaid ja fállá čovdošin ”málestanrávagirjji” neahttabálvalusaid ovddideapmái. Dan lassin beassat gullat Kela kirnu-barggus, man ulbmilin lea ee. nannet ipmárdusa sápmelaččaid bálvalandárbbuin.

Čuovvovaš fierpmádaga deaivvadeapmái sáhttá almmuhit dáppe. Sámediggi sávvá buot áššis beroštuvvan eiseválddiid mielde bargui.

Lassidieđut fierpmádaga birra Sámedikki neahttasiidduin (suomagillii).

Sámiid gielalaš vuoigatvuođaid birra.

Lassidieđut:

Anne Kirste Aikio,
gielladorvočálli
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
+358 40 707 5626

Sámegielat mánáid vánhemat Helssegis – vástit jearahallamii!

Min deaivvadeapmi maŋŋebárgga 15.11.2022 Helssegis lea šluhttejuvvon buohccáma geažil. Dárkkuhussan lea liikka kártet bearrašiid dárbbuid sámegielat doaimma ektui oaivegávpotguovllus.

Sávvat ahte vástidat dan ovdal jearahallamii, mii gávdno liŋkkas mii dás vuolde:
https://link.webropolsurveys.com/S/F4C7B174564D7209

Dearvvuođat Anáris!

Leat boahtimin maŋŋebárgga 15.11.2022 deaivvadit sámegielat mánáid vánhemiid Helssegii. Dárkkuhussan lea kártet bearrašiid dárbbuid sámegielat doaimma ektui. Háliidit gullat din vejolaš doaivagiid ja jurdagiid buorebut. Deaivvadeapmi ordnejuvvo Susanna beaiveruovttu (Susannanpenger 1, 00240 Hki) sámegielat joavkkus Luopmánis dmu 17-19.

Sávvat ahte vástidat dan ovdal jearahallamii, mii gávdno liŋkkas mii dás vuolde:
https://link.webropolsurveys.com/S/F4C7B174564D7209

Vástidit sáhttá jos háliida maiddái eaktodáhtolaččat sáddemiin s-poastta midjiide:
onneli.sieppi@samediggi.fi tai niina.aikio-siltala@samediggi.fi. Sáhttá maiddái riŋget.

Dearvvuođaiguin,

Niina Aikio-Siltala                                                                            
040 487 5414                                                                                       
má. giellabeassejođiheaddji                                                                          

Onneli Sieppi
040 184 7746
má. materiálaplánejeaddji

Nuortalašgielat unna digigirjjážiid ráidu almmustahtton

Uʹcc ǩeerja (Unna girjjážat) ráidu nuortalašgillii lea almmustahtton. Girjjážat láidejit dábálaš nuortalašgielat sániide, nu mo johtinvearbbaide ja ivnniide, biktasiidda ja borramušsániide. Girjjážat ovddidit seammás giellaoahppaáššiid ja lohkama oahpaheami. Girjjážiin leat guokte oasi, stávvalaston ja stávvalkeahtes oassi. Dán lassin lea juohke temái gullevaš hárjehusgirji.

Uʹcc ǩeerja -digigirjjážiid ráidu lea riegádan Čeavetjávrri skuvlla nuortalašgiela oahpaheaddji Maria Porsanger evttohusas. Girjjážiid lea čállán ja govuhan Esther Berelowitsch, guhte bargá Sámedikki oahppomateriálaprošeaktabargin. Berelowitsch lea bádden jienaid girjjážiidda ja editeren daid. Lohkkin leaba Raija Lehtola ja Tiina Sanila-Aikio.

Uʹccǩeerja -bargojovkui gullet Maria Porsanger, Raija Lehtola, Tiina Sanila-Aikio, Anna-Katariina Feodoroff ja Petra Kuuva. Digigirjjáža teknihkalaš ollašuhttimis leaba vástidan Unni Länsman ja Esther Berelowitsch. Ráidu ain dievasmahtto. Girjjážiid leat ráhkadeame anáraš- ja davvisámegillii.

Buohkaide rabas liŋkkat girjjážiidda:

Sieđga ja Lahppu (Paju ja Luppo): lohkangirji, lohkangirji stávvalaston , hárjehusgirji 
Siepman (Siemen): lohkangirji, lohkangirji stávvalaston, hárjehusgirji 
Elias (Elias): lohkangirji, lohkangirji stávvalaston, hárjehusgirji

Girjjiid lea almmustahttán Sámedikki skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahat.

Lassedieđut: 

Raija Lehtola
Nuortalašgielat oahppomateriála plánejeaddji
raija.lehtola@samediggi.fi

Esther Berelowitsch
Nuortalašgielat oahppomateriála prošeaktabargi
esther.berelowitsch@samediggi.fi

Sámediggi buorida sámegielat jorgalus- ja dulkonbálvalusaid – ođđa siidu rahppon

Sámegiela doaimmahat lea ođasmahttán siiddu, gos gávdná listtu freelancer-jorgaleddjiin ja dulkkain. Ođđa siidui beasát dáppe. Siidui leat lasihuvvon ođđa sámegielaid jorgaleddjiid ja dulkkaid dieđut ja dahkkon rávvagat jorgalusaid ja dulkoma diŋgomii. Dan lassin ohcanmekanisma lea buoriduvvon. Dán ođasmahttinbarggu ulbmiliin lea álkidahttit dulkkaid ja jorgaleddjiid juksama ja maid ovddidit sámegielat bálvalusaid ollašuvvama buoret. Siiddu bokte sáhttet dulkkat ja jorgaleaddjit almmuhit jus hálidit namaset lasihuvvot dieđuide.

Sámi giellalága vuođul sámedikki sámegiela doaimmahaga bargun lea doaimmahit jorgalusaid eiseválddiide ja sámedikkis sáhttá maid diŋgot jorgalusaid. Jorgalusaid diŋgomii Sámedikkis gávdnojit rávvagat dáppe. Sámediggi vuoruha diŋgojumiin daid eiseválddiid geaidde guoská sámi giellaláhka. Dan lassin sámegiela doaimmahat veahkeha freelancer-jorgaleddjiid gávdnamis, jos sámegiela doaimmahaga jorgaleaddjit eai sáhte váldit jorgalanbarggu ja veahkehit maiddái dulkkaid gávdnamis.

Sámediggi lea dahkan ođasmahttima ovttasbarggus Sámi oahpahusguovddáža jođihan Sámegielaid dulkon -fitnuin. Ođđa siiddus leat fitnus ráhkaduvvon rávagihppagat, ja daid dulkkaid namat, geat leat čađahan fitnu sámegielat dulkonskuvlejumi. Listui leat maid dál dievasmahttán dieđuid goas dulkkat barget, makkár surggiide sii leat spesialiseren iežaset ja movt sin fáhte. Siidui leat maid buoridan ohcama, vai johtileabbo gávdná dulkka dahje jorgaleaddji.

Mii leat ožžon máhcahaga ahte lea váttis gávdnat sámegielat dulkkaid ja jorgaleddjiid, ja danin leat ovddidan dán siiddu, muitala gielladorvočálli Anne Kirste Aikio ja joatká: -Mii oaidnit ahte eiseválddiin lea ain eanet hállu buvttadit sisdoaluid sámegillii ja jorgalan- ja dulkondárbbut leat lassánan sakka.  Sávvat ahte dát mokta buvttadit sámegielat bálvalusaid ii buđđosivččii dasa ahte eai leat dulkkat ja jorgaleaddjit gávdnomis.

Sámegiela doaimmahat lea maiddái dán čavčča áigge čielggadeamen dan mo ovddidit ja beavttálmahttit sámegiela doaimmahaga jorgalanbálvalusaid vai dat ain buoret sáhtášii bálvalit eiseválddiid ja sámedikki iežas jorgalandárbbuid. Sámediggi sávvá ahte boahtte jahkái evttohuvvon lassiresurssat jorgaleddjiid bálkáheapmái nannejuvvojit Suoma riikkabeivviin ja dainna lágiin sámiid gielalaš vuoigatvuođaid dilli buorránivččii.

Lassidieđut áššis:

Anne Kirste Aikio, gielladorvočálli
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
tel. 040 707 5626 / 010 839 3124

Skuvlendilálašvuohta sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldimis čohkkii olu oassálastiid

Sámediggi ordnii ovttas vuoigatvuođaministeriijain duorastaga 3.11.2022 Anáris Sajosis skuvlendilálašvuođa sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldimis geavada virgeoapmahašbarggus erenomážit eanageavahansektoris. Skuvlemii lei vejolaš oassálastit maiddái gáiddusoktavuođaid bokte ja sierra virgeoapmahaččaid ovddasteaddjit oassálaste skuvlendilálašvuhtii oktiibuot sullii 60.

Skuvlendilálašvuohta, mii guoskkai sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldima eanageavahansektora guoski virgeoapmahašbarggus, lea vuoigatvuođaministeriija válmmaštallan rasismma vuostásaš ja buriid álbmotgaskavuođaid doaibmanprográmma ollašuhttima oassi. Skuvlendilálašvuohta lei pilohttaprošeakta, mas buoriduvvo ja testejuvvo skuvlen guovllu ja báikkálaš dási virgeoapmahaččaide sámeáššiin. Dát skuvlen lea dárkkuhuvvon erenomážit virgeoapmahaččaide, geat vástidit guovlluidgeavaheami plánemis ja spiehkastatlobiin, suodjalan- ja meahcceguovlluid dikšumis ja geavaheamis, biras-, ruvke-, eanaávnnas- ja čáhcelobiin, sihke čáziid- ja birassuodjaleamis ja birasbearráigeahčus.

– Lea vuogas oaidnit, ahte sierra virgeoapmahaččat leat beroštuvvan skuvlendilálašvuođas, mii gieđahallá sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldima. Oassálastiid mearri lei eanet go maid duosttaimet jurddašit ja dat geažida, ahte seamma sullasaš skuvlemii sáhtášii leat dárbu maiddái eará sektoriid virgeoapmahaččain, gávnnaha Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Govat: Johanna Alatorvinen / Sámediggi

Skuvlema jođiheaddjin doaimmai vuoigatvuođaministeriija demokratiija- ja almmosriekteossodaga hoavda Johanna Suurpää ja beaivvi áigge fáttas dolle logaldagaid professor Martin Scheinin, eamiálbmotvuoigatvuođaid doseanta Leena Heinämäki, Depolarize-prošeavtta dutki Panu Artemjeff, Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso, birasministeriija láhkaásahanráđđi Mirkka Saarela ja vuoigatvuođaministeriija spesiálaáššedovdi Oula-Antti Labba.

Skuvlema mihttomearrin lei juohkit skuvlemii oassálastiide dieđu ja bargoneavvuid sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldima várás ja ollašuhttima álkidahttima várás iežas virgeoapmahašbarggustis. Beaivvi áigge ságastallui maiddái das, man láhkai sierra virgeoapmahaččat sáhtášedje iežaset doaimmain ovddidit sámiid ovttaveardásašvuođa ja oassálastima mearrádusbargamii sihke sámiid árbevirolaš dieđu vuhtii váldima mearrádusbargamis, mii guoská birrasa ja eanageavaheami. Lassin skuvlemis ságastallui ráhkaduslaš vealaheami albmananhámiin ja geahččaluvvui ahte addojuvvojit oassálastiide doahpagat ja bargoneavvut vealaheami vuostásaš bargui iešguđetlágan doaibmanbirrasiin.

– Dát lea pilohttaprošeakta, man vuođul mii sáhttit árvvoštallat vástideaddji skuvlemiid dárbbu boahttevuođas. Skuvlen lea okta vuohki ovddidit sámiid vuoigatvuođaid ollašuvvama geavadis, gávnnaha vuoigatvuođaministeriija demokratiija- ja almmosriekteossodaga hoavda Johanna Suurpää.

Oahpásmuva rasismma vuostásaš ja buriid álbmotgaskavuođaid doaibmanprográmmii dáppe.

Lassidieđut:

Laura Olsén-Ljetoff
Ealáhusčálli
+358 40 617 5113
laura.olsen-ljetoff@samediggi.fi