I

Sámediggi almmustahtii KEI 1 anárašgiela oahppogirjji ja bargogirjji čakčii

Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat lea almmustahttán KEI 1 anárašgiela oahppogirjji ja bargogirjji čakčii.

KEI 1 Kollemecci lea oaivvilduvvon vuođđoskuvlla vuosttaš luohká anárašgiella vierisgiellan oahpahussii. Oahppogirji lea jorgaluvvon ja heivehuvvon anárašgillii jagi 2022 ođasmahtton davvisámegiela GEA 1 Gollemeahcci-girjji vuođul. Bargogirji sisttisdoallá hárjehusaid oahppogirjji čakčaoasi oahpahussisdoaluid hárjehállamii.

Girjjiid teavsttaid lea čállán Oona Länsman ja govaid sárgon Nora Bäck. Anárašgillii girjjiid lea jorgalan ja anáraš kultuvrii heivehan Minna Lampinen. Lay out lea bargan Susanna Kaartinen.

Dál almmustahtton anárašgielat KEI-girjjit leat oassi Sámedikki iežas buvttadeami, masa gullet álgoálgosaš davvisámegielat GEA-girjeráiđu ja nuortalašgielat ǨIÕČČ-girjeráiđu.

Diŋgojumit Sámedikki neahttagávppis:

Sámediggi giitá oahpahus- ja kulturministeriija sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid skuvlema ruhtadeamis

Sámediggi giitá oahpahus- ja kulturministeriija ruhtadeami mieđiheamis sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid skuvlemii. Oktiibuot measta guokte miljovnna euro ruhtadeapmi mieđihuvvui Oulu universitehttii ja Lappi ámmátallaskuvlii. Skuvlemiid mihttomearrin lea lasihit sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid meari ja lasihit bargiid máhtu, mii laktása sámekultuvrii.

Saamen kieli- ja kulttuurikoulutus sosiaali- ja terveysalalle (2023‒2026)prošeakta, miiollašuhtto Oulu ja Lappi universitehtaid oktasašbargun, lea ožžon 1 000 000 euro ruhtadeami. Lappi ámmátallaskuvlla Kulttuurisensitiivisen koulutuksen yhteiskehittäminen saamelaisten sosiaali- ja terveyspalveluille -prošeakta ruhtaduvvo 918 634,93 euroin. Prošeakta ollašuhtto Lappi, Oulu ja Diakoniija ámmátallaskuvllaid oktasašbargun.

Sámegielat ja sámekultuvrra mieldásaš bálvalusaid lea vejolaš ordnet dušše, jos daid várás leat oažžun láhkai bargit, geat leat ožžon suorggi skuvlejumi. Sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid buvttadeddjiin leat stuorra váttisvuođat bargiid rekryteremis. Vurdojuvvo, ahte ministeriija mieđihan ruhtadeapmi álkidahttá dili.

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso illuda mieđihuvvon ruhtadeamis. – Dán ruhtadeami duohken lea diibmá raportta luohpadan sámeoahpahusa ovddidanbargojoavkku vuđolaš bargu, mii dál buktá bohtosa. Leat Sámedikkis bargan olu dan ovdii, ahte sápmelaččat oččošedje bálvalusaid iežaset gielain ja nu, ahte min kultuvrra váldojuvvo vuhtii, Juuso lohká.

Mieđihuvvon ruhtadeamis lea stuorra mearkkašupmi, dasgo sápmelaččaid vuoigatvuođat sámegielat bálvalusaide ollašuvvet dál hejot. Sámegielat ja kulturmieldásaš sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusat leat goittotge dehálaččat sámiid buresveadjima lassin maiddái sámegielaid ja kultuvrra seailumii ja maiddái daid nanosmuvvamii.

– Suopma lea ožžon máŋggaid ávžžuhusaid olmmošrivttiid bearráigeahčči orgánain ahte galggašii buoridit sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid oažžuma. Dát ruhtadeapmi lea okta konkrehtalaš lávki dan guvlui, ahte áššit ovdánit, muitala Sámedikki sosiála- ja dearvvasvuođačálli Anne Länsman-Magga.

Oahpahus- ja kulturministeriija bargojoavkku várreságajođiheaddjin doaibman skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari doallá mieđihuvvon ruhtadeami mearkkašahttin. – Oulu ja Lappi universitehtat ja ámmátallaskuvllat ožžot dál áibba erenomáš vejolašvuođa dasa, ahte oktasašbarggus ovddiduvvojit skuvlenčovdosat, mat váldet vuhtii sámegielaid ja sámekultuvrra. Mearkkašahtti lea datge, ahte Suomas hállon buot sámegielat leat dál universitehta dási oahppoávdnasat dievas viidodagas, dadjá Aikio-Puoskari. OKM:a 6.2.2020 ásahan sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavku čielggadii ee sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasurggiid bargiid skuvlendárbbuid ja evttohii ministeriijai ruhtadeami dárkkuhussii. Bargojoavku luohpadii loahpparaportta ja sierračielggadusa  oahpahusministerii 15.4.2021.   Oahpahus- ja kulturministeriija rabai allaskuvllaide ruhtadanohcama sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid skuvlemii ja skuvlemiid ovddideapmái geassemánus 2022.

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anne Länsman-Magga
sosiála- ja dearvvasvuođačálli
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Anne Kirste Aikio
gielladorvočálli
040 707 5626
anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari
skuvlenčálli
040 767 3101
ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Liŋkkat:

OKM:a dieđáhus 2.12.2022 https://okm.fi/-/saamenkielista-sote-henkiloston-koulutusta-rahoitetaan-lahes-kahdella-miljoonalla-eurolla.  

https://www.samediggi.fi/2021/04/15/saamenkielisen-varhaiskasvatuksen-saamelaisopetuksen-ja-saamenkielisten-koulutuspolkujen-vahvistaminen-saa-nyt-uutta-vauhtia/

Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavkku raporta, OKM:a olggosaddimat 2021:25Čielggadus sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid skuvlema dálá dilis ja ovddidandárbbuin, OKM:a olggosaddimat 2021:18, Tuuli Miettunen

Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Sámediggi almmuha ohcan láhkai anárašgiela mearreáigásaš jorgaleaddji barggu

Bargu álgá 2.1.2023 dahje soahpamuša mielde ja joatkašuvvá 31.12.2023 rádjai. Barggu ollašuvvama eaktun lea, ahte riikkabeaivvit dohkkehit stáhta bušeahta jahkái 2023 ráđđehusa čakčamánus addin evttohusa mielde.

Jorgaleaddji bargun lea dikšut anárašgiela jorgalan- ja terminologiijabargguid gielladoaimmahagas. Jorgaleaddji gelbbolašvuođagáibádussan leat bargui heivvolaš allaskuvladutkkus dahje eará skuvlejupmi ja dan lassin lágas auktoriserejuvvon jorgaleaddjiin (1231/2007) dárkkuhuvvon vuoigatvuohta doaibmat auktoriserejuvvon jorgaleaddjin suomagielas anárašgillii dahje nuppegežiid. Barggus čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi.

Jorgaleaddji bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV dahje V/II mielde ( vuođđobálká 2649,02-2292,63 euro/mb). Vuođđobálkká lassin barggus máksojuvvojit 24 %:a sámeguovllu lassi ja ahkelasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde.

Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 18.12.2022 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?85fc7eaf

Lassidieđuid barggus addá Sámedikki gielladorvočálli Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 2.12.2022
Sámediggi

Sámediggi ohcá hálddahusčálli sadjásačča vurohallanfriijavuođa áigái

Sadjásašvuohta lea áigodahkii 9.1.–7.7.2023. Bargi, guhte válljejuvvo sadjásažžan, galgá deavdit vurohallanfriijavuođalágas (1305/2002) dárkkuhuvvon eavttuid.

Hálddahusčálli barggut leat meroštallon Sámedikki bargoortnega 28 §:s. Hálddahusčálli bargun lea ee. dikšut almmolaš doaimmahaga dábálaš doaimmahat-, arkiiva- ja hálddahusbargguid, sihke čállingotti telefonguovddáža.

Seađusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin eaktuduvvo sámegiela dáidu (sámedikkis addon ásahus 1727/1995). Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit máŋggabealat dovddiidus doaimmahatbargguin ja maiddái buorre hálddahusbargguid dovdamuš. Atnit árvvus návcca iehčanas, vásttolaš ja fuolalaš bargamii ja maiddái buriid organiseren-, ovttasbargan- ja gulahallandáidduid.

Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási VI/I mielde (vuođđobálká almmá lasiid 2077,20 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit ahkelasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde ja maiddái 24 %:a sámeguovllu lassi. Barggus čuvvojuvvo guovtte mánotbaji geahččalanáigi.

Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 18.12.2022 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?5b0562d2

Lassidieđuid addá hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi tel. 010 839 3106.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi

Anáris 1.12.2022
Sámediggi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš hálddahusplánejeaddji barggu

Bargu álgá soahpamuša mielde ja joatkašuvvá 31.12.2023 rádjai. Barggu ollašuvvama eaktun lea, ahte riikkabeaivvit dohkkehit stáhta bušeahta jahkái 2023 ráđđehusa čakčamánus addin evttohusa mielde.

Plánejeaddji bargun lea hálddahushoavdda vuollásažžan válmmaštallat almmolašhálddahussii gullevaš bargguid. Gelbbolašvuođaeaktun lea barggu eaktudan heivvolaš skuvlejupmi ja lassin sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit hálddahusbargguid viiddes dovddiidus ja maiddái máhttu iehčanas, vásttolaš bargamii. Atnit árvvus buriid ovttasbargan- ja gulahallandáidduid.

Plánejeaddji bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/III mielde (vuođđobálká 2698,37 euro/mb). Vuođđobálkká lassin barggus máksojuvvojit 24 %:a sámeguovllu lassi ja ahkelasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde. Barggus čuvvojuvvo 3 mánotbaji geahččalanáigi.

Ohcamuša ja ánsologahallama galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 20.12.2022 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?ef3104e9

Lassidieđuid barggus addá Sámedikki hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi tel. 010 839 3106.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi

Anáris 2.12.2022
Sámediggi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš sosiála- ja dearvvašvuođačálli doaimma

Bargu álgá soahpamuša mielde ja bistá 31.12.2023 rádjai. Doaimma ollašuvvama eaktun lea, ahte riikkabeaivvit dohkkehit stáhta bušeahttaevttohusa jahkái 2023 evttohusa mielde, man ráđđehus lea čakčamánus addán.

Bargi bargun lea ovttasbarggus sámedikki fásta sosiála- ja dearvvašvuođačálliin ee. válmmastallat sámiid sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa guoski áššiid, doaibmat sosiála- ja dearvvašvuođalávdegotti áššemeannudeaddjin ja čállin ja válmmaštallat dan iešvuođas lávdegotti čoahkkináššiid ja doaibmat dárbbu mielde sosiála- ja dearvvašvuođačálli sadjásažžan. Dárkilut doaimmaid soahpat sierra barggu álggedettiin.

Gelbbolašvuođagáibádussan lea doaimma eaktudan skuvlejupmi ja sámegiela máhttu (ásahus 1727/95). Doaimma ceavzilis dikšuma veahkeha heivvolaš allaskuvladutkkus, viiddes sámiid sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi, sámekultuvrra ja hálddahuslaš doaimmaid dovdámuš ja buorit ovttasbargo- ja gulahallandáiddut. Mii vuordit válmmašvuođa iešráđálaš, vásttolaš bargamii ja buriid streassa gierdannávccaid.

Čálli bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká 2760,63 euro/mb). Vuođđobálkká lassin barggus máksojuvvojit 24 % sámeguovllu lassi ja ahkelasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde. Doaimmas čuovvoluvvo 3 mánotbaji geahččalanáigi.

Ohcanreivve ja ánsologahallama galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 20.12.2022 rádjai, čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4d43e1f0

Lassedieđuid barggus addá Sámedikki hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi, t. 010 839 3106. Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 2.12.2022
Sámediggi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai skuvlenčálli virgesadjásašvuođa

Virgesadjásašvuohta álgá soahpamuša mielde nu jođánitgo vejolaš ja nohká 28.2.2023. Sámediggi boahtá almmustahttit skuvlenčálli virggi ohcan láhkai virgesadjásašvuođa áigge.

Skuvlenčálli doaibmabáiki lea čállingotti váldodoaibmabáikkis sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris. Skuvlenčálli doaibmá skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahaga hoavdan, skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti áššemeannudeaddjin ja čállin. Seađusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela máhttu (ásahus 1727/95). Skuvlenčálli barggut leat meroštallojuvvon Sámedikki bargoortnegis 39 §:s, bargun lea ee. vástidit ja fuolahit skuvlendoaimmahaga bargguid áššáigullevaš dikšumis, ja jođihit, plánet, ovddidit ja čuovvut skuvlendoaimmahaga doaimma.

Barggu ceavzilis dikšuma veahkeha heivvolaš allaskuvladutkkus, viiddes sámiid skuvlenáššiid ja hálddahusdoaimma dovdámuš ja hárjánupmi jođiheamis ja hovdenbarggus. Bálkkámáksin mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási III/II mielde (vuođđobálká 3134,17 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24 % sámeguovllu lassi ja bargovásáhusa mielde mearrašuvvan ahkelasit.

Ohcanreivve ja ánsologahallama galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 29.12.2022 rádjai, čujuhusas: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?5453dc77

Lassedieđuid barggus addá hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi, tel. 010 839 3106.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi

Anáris 1.12.2022
Sámediggi

Sámediggi dohkkehii Suoma ráđđehusa evttohusa sámediggelága rievdadeamis jienaiguin 15-3

Sámedikki čoahkkin dohkkehii 29.11.2022 Suoma ráđđehusa evttohusa sámedikkis addojuvvon lága ja rihkuslága 40 logu 11 § rievdadeamis jienaiguin 15-3 (1 guoros jietna). Lassin dievasčoahkkin evttoha, ahte sámediggelága 10 § hábmema Sámedikki čoahkkáibijus beaivádit sámiid ruovttuguovllu gieldadihtomeari oasil. 

Sámedikki čoahkkin ordnejuvvui hybridačoahkkimin, oassi lahtuin oassálasttii čoahkkimii báikki alde Sajosis. Govva: Johanna Alatorvinen / Sámediggi

Sámedikki čoahkkin gulai ovdal mearrádusa dahkama áššedovdin vuoigatvuođaministeriija ovddasteaddjiid ossodathoavda Johanna Suurpää ja ráđđádalli virgeolbmo Yrsa Nymana sihke ovttaveardásašvuođa áittardeaddji Kristina Stenmana.

Ášši gieđahallamis lahttu Anu Avaskari evttohii 10 lahtu guottihemiin, ahte sámediggelága 10 § hábmema Sámedikki čoahkkáibijus beaivádit sámiid ruovttuguovllu gieldadihtomeari oasil. Evttohusa mielde Sámedikkis galget leat unnimustá guokte lahttu ja okta várrelahttu Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddain ja Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus. Loahpat 13 lahttu válljejuvvošedje jietnameari vuođul, goittotge nu, ahte unnimustá vihtta lahttu galget leat sámiid ruovttuguovllus.

Láhkii, mii lea fámus, veardidettiin gieldadihtomearit livčče ovtta lahtuin unnibut gieldda ektui, muhto oktiibuot sámiid ruovttuguovllus válljejuvvošii okta lahttu eanet dihtomeriin. Anu Avaskari evttohus vuittii stivrra evttohusa bohtosiin 15-0 (4 guoros jiena). Golbma lahttu guđđe mearrádusas sierraoaivila.

– Sámediggi lea bargan mearrádusa, man guovddážis lea gažaldat eamiálbmoga iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvamis. Sámedikki stuorra eanetlohku lea bohtosiin 15-3 sámediggeláhkaevttohusa duohken, ja sávan maiddái, ahte earát gudnejahttet dán mearrádusa, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Lea gávnnahuvvon, ahte Suoma stáhta lea dálá sámediggelága buohta jeavddalaččat rihkkon riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid ovdamearkan sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ektui.

Lassin Sámedikki čoahkkin mieđihii stivrii fápmudusa ovddidit láhkaevttohusa ja dárbbu mielde ráđđádallat rievdadanevttohusain, jos ášši ii sáhte dan hohpolašvuođa dihte buktit ođđa Sámedikki čoahkkimii.

– Doaivvu mielde buot riikkabeaiárasat ja olles suopmelaš servodat dorjot Sámedikki ja gudnejahttet min vuoigatvuođa mearridit iežamet áššiin. Doarjaga sáhttá ovdanbuktit máŋgga eará láhkai, ovdamearkka dihte vuolláičállimiin adreassa dahje váldimiin oktavuođa iežas riikkabeaiáirasii. Dál lea áigi gearggahit sámediggelága, joatká ságajođiheaddji Juuso.

Suoma ráđđehus attii riikkabeivviide evttohusa sámediggelága nuppástusain 17.11.2022. Riikkabeaivvit leat geavvan sáttaságastallama láhkaevttohusas ja mearridan, ahte ášši sáddejuvvo vuođđoláhkaváljagoddái, masa eana- ja meahccedoallováljagoddi, ekonomiijaváljagoddi ja bargo- ja dásseárvováljagoddi galget addit cealkámuša maŋimustá 31.1.2023.

Láhkaevttohusa ulbmilin lea ovddidit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvama ja buoridit sámiid gielas ja kultuvrras guoski iešhálddašeami ja Sámedikki eavttuid doaibmat.

Sámediggeláhkaevttohusa guovddáš ođastusat:

  • 3 § válgalogahallamii merkema eavttuid ođasmahttin ja válgalogahallama ođđasit čohkken
  • Ođđa iehčanas ja sorjjasmeahttun nuppástusohcandoaibmagotti vuođđudeapmi válgalogahallamii guoski áššiid várás
  • Válggaid ovddideapmi ja jienasteami álkidahttin
  • Virgeoapmahaččaid ráđđádallangeatnegasvuođa nannen ja ođđa njuolggadus sámiid vuoigatvuođaid vuhtiiváldimis virgeoapmahaččaid doaimmas
  • Sámedikki almmolaš doaibmaválddi ovddideapmi
  • Boarásnuvvan njuolggadusa dahkan ođđaáigásažžan

Oahpásnuva fáddái:

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Liŋkkat:

https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

  • Sámedikki Flickr-konttus gávnnat govaid ee. Sámedikki doaimmas, lahtuin ja dáhpáhusain. Govaid sáhttá geavahit diehtojuohkima bálvaleaddji dárkkuhusaide čuovvumiin buriid dábiid. Merkešitgo gova gáldu ja govvejeaddji nama.

Sámedikki ságajođiheaddjit dubmejit sámiide čuohcci vaššiságaid

Sámiide čuohcci vaššiságat leat lassánan sakka mannan áiggiin, go sámediggeláhkaevttohus lea leamaš gieđahallamis riikkabeivviin ja almmolašvuođas. Mii leat čuvvon hui fuolas juobe vaši giktaleami ja veahkaválddiin baldima, ja ain garrasut, sámiide čuohcci ságastallankultuvrra. Sámedikki ságajođiheaddjin mii dubmet ollásit sámiide čuohcci vaššiságaid ja gáibidit áššálaš ja duohtavuhtii vuođđuduvvi ságastallama.

Dutkamušaid mielde sámit deivet ainge olggušteami ja vaššiságaid suopmelaš servodagas. Maŋimuš beivviid áigge mii leat beassan duođaštit, mo erenoamážit sámiid vuoigatvuođaid bealušteaddji olbmuid heađuštit eandaliige sosiálalaš medias. Vel riikkabeivviinge lea málejuvvon veahkaválddálaš áittagovat. Juohkehaččas, eandaliige olbmuin, geat leat oinnolaš luohttámušbargguin ja eará mearkkašahtti sajádagas, lea ovddasvástádus hukset konstruktiivvalaš ja duohtavuhtii vuođđuduvvi ságastallankultuvrra, ja leat giktalkeahttá sámiide čuohcci vaši. Buotlágan vaššiságaid galgá áinnas dubmet, erenoamážit, go dat čuhcet unnitlohkui, mii lea hávváduvvi sajádagas.

Erenoamáš fuolas mii leat sámenuorain ja sin veadjimis. Servodatlaš ságastallama atmosfearas lea hirbmat garra váikkuhus, ja buot nuorain lea vuoigatvuohta eallit Suomas ráfis, kulturduogážisttis fuolakeahttá. Mii bivdit, ahte eahpeáššálaš, bilkideaddji, badjelgeahčči ja gielis kommeanttaid gaskii mannat háhppilit. Suopmelaš servodagas ii leat doarvái diehtu sámiid birra, ja danin dieđu duođalašvuohta lea erenoamáš dehálaš.

Mii háliidit maiddái muittuhit, ahte mii Sámedikki ovddasteaddjit leat álo gergosat ságastallamii, ja muitalit áššiid duogážiid ja Sámedikki doaimmas. Erenoamáš dehálaš lea oahpásnuvvat fuolalaččat ovdanbuktojuvvon čuoččuhemiide ja daid duođalašvuhtii: ovdamearkka dihte sámediggelága ođasmahttimii laktáseaddji duohtadieđut leat álkit oažžumis. Sámedikki váldodoibmii ja doibmii sáhttá oahpásnuvvat Sámedikki neahttasiidduin: https://www.samediggi.fi/valdodoaibma/?lang=dav

Lea dušši giktalit gova sámiin riidaleaddji álbmogin. Mis leat sierramielalašvuođat, nu mo suopmelaččainge, ja daidda dehálamos čoavddusin galgá álo leat konstruktiivvalaš, duohtadihtui vuođđuduvvi ságastallan. Sámit ja suopmelaččat leat juo guhká doaibman buorre ovttasbarggus sámiid ruovttuguovllus.

Sámediggi, dahje buot dan luohttámušolbmot, leat čatnasan oktasaš ehtalaš rávvagiidda, maid dievasčoahkkin lea dohkkehan geassemánus 2019. Rávvagiid ulbmilin lea oahpistit, mo válljet ehtalaččat rivttes doaibmavugiid ja mo ovddalgihtii eastadit eahpeáššálaš láhttema ja heađušteami ja dárbbu mielde mannat daid gaskii. Ulbmilin lea nannet dan, ahte áššiid gieđahallat Sámedikkis áššálaččat, mávssolaš vugiin ja dakkár duođalašvuođain ja čatnašumiin, man ášši gáibida.

Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallá stivrra evttohusa sámediggelága rievdadeamis maŋŋebárgga 29.11.2022. Mii vuordit, ahte ehtalaš rávvagiid čuovvut maiddái min iežamet dievasčoahkkimis, ja ahte ságastallojuvvo áššálaččat ja mávssolaš vugiin.

Tuomas Aslak Juuso, ságajođiheaddji
Anni Koivisto, I várreságajođiheaddji
Leo Aikio, II várreságajođiheaddji

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II várreságajođiheaddji
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Saamelaiskäräjien vaalien ääntenlaskenta käynnistymässä.

Sámedikki válgalávdegoddi almmuha ohcan láhkai doaimmahatčálli mearreáigásaš barggu

Bargu álgá 7.12.2022 dahje soahpamuša mielde nu jođánit go vejolaš ja joatkašuvvá vejolaččat 31.12.2023 rádjai. Bargogaskavuođa guhkkodahkii váikkuha Vuoigatvuođaministeriija mearrádus Sámediggeválggaid várás mieđihuvvon mearreruđa geavaheamis.

Válgalávdegotti doaibmabáiki lea Sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris.
Doaimmahatčálli bargun lea válgalávdegotti vuollásažžan fuolahit bargguin, mat laktásit jagi 2023 sámediggeválggaid válmmaštallamii ja ollašuhttimii. Dákkár barggut leat ee. boahtti ja vuolgi poastta diariseren, čujuhusdieđuid beaivádeapmi ja čujuhusgoarttaid printen, áššebáhpáriid kopieren ja sádden poastta fárus ja lassin eará dábálaš doaimmahatbarggut ja válgalávdegotti čálli sierra mearridan barggut.

Seađusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea bargui heivvolaš skuvlejupmi ja sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). Dovddiidus válgalávdegotti barggus gehččojuvvo ovdun. Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási VI ja II luohká mielde (vuođđobálká 2017,90 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24 %:a sámeguovllu lassi ja ahkelasit, mat mearrašuvvet bargojagiid mielde.

Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 5.12.2022 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?9c5d7b8e

Lassidieđuid barggu birra addiba válgalávdegotti čálli Antti Aikio t.+ 358 10 839 3148,
válgalávdegotti áššemeannudeaddjičálli Sinikka Mäkinen t.+358 ‭10 839 3138‬‬.‬‬‬‬‬‬‬‬‬

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 21.11.2022
Sámediggi