Sämitigge kijttá máttááttâs- já kulttuurministeriö sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargei škovlim ruttâdmist

Sämitigge kijttá máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâdem mieđeetmist sosiaal- já tiervâsvuođâsuorgij sämikielâlij pargei škovliimân. Ohtsis aldasávt kyevti miljovn euro ruttâdem mieđettui Oulu ollâopâttâhân já Laapi áámmátollâškoovlân. Škovlim ulmen lii lasettiđ sosiaal- já tiervâsvuođâsuorgij sämikielâlij pargei mere já lasettiđ pargei mättim sämikulttuurist.

Sämikielâ- já sämikulttuurškovlim sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán (2023‒2026) -haahâ, mii olášuttoo Oulu já Laapi ollâopâttuvâi ohtsâšpargon, ruttâduvvoo 1 000 000 euroin. Laapi áámmátollâškoovlâ Kulttuursensitiivlii škovlim ohtsâšovdedem sämmilij sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlussáid –haahâ ruttâduvvoo 918 634,93 euroin. Haahâ olášuttoo Laapi, Oulu já Diakonia áámmátollâškoovlâi ohtsâšpargon.

Sämikielâlijd já sämikulttuur miäldásijd palvâlusâid lii máhđulâš orniđ tuš, jis toi várás láá finniimist škuávlejum syergi ulmuuh. Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtitteijein láá stuorrâ vaigâdvuođah pargei rekrytistmist. Ministeriö mieđettem ruttâdem puovtiš tilán pyeredem.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso illood mieđettum ruttâdmist. – Taan ruttâdem tuáváást lii moonnâm ive raportis luovâttâm sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu vuáđulâš pargo, mii tääl pyevtit puátusijd. Mij lep Sämitiggeest porgâm korrâsávt, vâi sämmiliih finniiččii palvâlusâid jieijâs kielân já tienuuvt, ete mii kulttuur váldoo huámmášumán, Juuso iätá.

Mieđettum ruttâdmist lii stuorrâ merhâšume, tastko sämmilij vuoigâdvuođah sämikielâláid palvâlussáid olášuveh tääl hiäjuht. Sämikielâliih já kulttuurmiäldásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah láá kuittâg teháliih sämmilij pyereestvaijeem lasseen meid sämikielâi já -kulttuur siäilum sehe kiävrum tiet. 

– Suomâ lii finnim maaŋgâid avžuuttâsâid olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanijn sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim pyereedmist. Taat ruttâdem lii ohtâ konkreetlâš lävkki toho kulij, ete ääših ovdáneh, iätá Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Anne Länsman-Magga.

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, kote lii toimâm máttááttâs- já kulttuurministeriö pargojuávhu värisaavâjođetteijen, ana mieđettum ruttâdem tehálâžžân. – Oulu já Laapi ollâopâttuvah já áámmátollâškoovlah finnejeh tääl aaibâš eromâš máhđulâšvuođâ sämikielâid já sämikulttuur huámmášumán väldee škovlimčuávdusij oovdedmân ohtsâšpargon. Merhâšittee lii meid tot, ete puoh Suomâst sarnum kulmâ sämikielâ láá tääl ollâopâttuv oppâamnâseh oles vijđoduvâst, iätá Aikio-Puoskari.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö 6.2.2020 asâttem sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávkku selvâttij ei. sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsuorgij pargei škovlimtáárbuid já oovdânpuovtij ministeriön ruttâdem ton tárguttâsân. Pargojuávkku luovâttij loppâraportis já sierânâsčielgiittâsâs máttááttâsministerân 15.4.2021. Máttááttâs- já kulttuurministeriö leehâi ollâškovláid ruttâdemuuccâm sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargei škovliimân já škovliimij oovdedmân kesimáánust 2022.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anne Länsman-Magga
sosiaal- já tiervâsvuođâčällee
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Anne Kirste Aikio
kielâtorvočällee
040 707 5626
anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari
škovlimčällee
040 767 3101
ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi 

Liiŋkah:

Máttááttâs- já kulttuurministeriö tiäđáttâs 2.12.2022 https://okm.fi/-/saamenkielista-sote-henkiloston-koulutusta-rahoitetaan-lahes-kahdella-miljoonalla-eurolla.  

Sämitige tiäđáttâs 15.4.2021 https://www.samediggi.fi/2021/04/15/samikielalii-arasoddadem-samimattaattas-ja-samikielalii-skovlimpalgai-nanodem-finnee-taal-udda-liavtu/?lang=an

Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu raapoort, Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostitmeh 2021:25

Čielgiittâs sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargei škovlim tááláá tiileest já ovdedemtáárbuin, Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostitmeh 2021:18, Tuuli Miettunen

Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii anarâškielâ jurgâleijee pargo

Pargo álgá 2.1.2023 tâi sopâmuš mield já juátkoo 31.12.2023 räi. Pargo olášume iähtun lii, ete ovdâskodde tuhhit staatâ budjet ihán 2023 haldâttâs čohčâmáánust adelem iävtuttâs mield.

Jurgâleijee pargon lii hoittáđ anarâškielâ jurgâlem- já terminologiapargoid kielâtoimâttuvâst. Jurgâleijee tohálâšvuotâvátámâššân lii paargon hiäivulâš ollâškovlâtođhos tâi eres škovlim sehe laavâst auktorisistum jurgâleijein (1231/2007) uáivildum vuoigâdvuotâ toimâđ auktorisistum jurgâleijen suomâkielâst anarâškielân tâi nubijkulij. Pargoost lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi.

Jurgâleijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV tâi V/II mield (vuáđupälkki 2649,02-2292,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemlaseh.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 18.12.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?85fc7eaf

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 2.12.2022
Sämitigge

Sämitigge ocá haldâttâhčällee sajasii vuáruttâllâmriijâ ááigán

Sajasâšvuotâ lii ááigán 9.1.–7.7.2023. Sajasâžžân väljejum kalga tevdiđ vuáruttâllâmrijjâlaavâst (1305/2002) uáivildum iävtuid.

Haldâttâhčällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 28 §:st. Haldâttâhčällee pargon lii ei. hoittáđ almos toimâttuv táválijd toimâttâh-, arkkâdâh- já haldâttâhpargoid, sehe čäällimkode puhelinkuávdáá.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ máttu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Pargo miänástuvvee hoittáámist išedeh maaŋgâpiälálâš hárjánem toimâttâhpargoin sehe šiev haaldâtlij pargoi tubdâm. Mij anneep áárvust naavcâid jiečânâs, ovdâsvástádâslii já huolâlii porgâmân sehe šiev ornijdem-, oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/I mield (vuáđupälkki losijttáá 2077,20 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh hárjánemlaseh pargohárjánem mield sehe 24 % sämikuávlu lase. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 18.12.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?5b0562d2

Lasetiäđuid addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3106.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 2.12.2022
Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii haldâttâhvuávájeijee pargo

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2023 räi. Pargo olášume iähtun lii, ete ovdâskodde tuhhit staatâ budjet ihán 2023 haldâttâs čohčâmáánust adelem iävtuttâs mield.

Vuávájeijee pargon lii haldâttâhhoovdâ vuálásâžžân valmâštâllâđ almoshaldâttâhân lohtâseijee pargoid. Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim sehe sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittáámist išedeh vijđes haaldâtlij pargoi tubdâm sehe naavcah jiečânâs já ovdâsvástádâslii paargon. Mij anneep áárvust šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Vuávájeijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2698,37 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu laseh já pargohárjánem mield hárjánemlaseh. Pargoost lii 3 mánuppaje keččâlemäigi.

Uuccâmreeivâ já ánsuluvâttâllâm kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 20.12.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?ef3104e9

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi p. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 2.12.2021
Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii sosiaal- já tiervâsvuođâčällee pargo

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2023 räi. Pargo olášume iähtun lii, ete ovdâskodde tuhhit staatâ budjet ihán 2023 haldâttâs čohčâmáánust adelem iävtuttâs mield.

Pargee pargon lii oovtâstpargoost Sämitige fastâ sosiaal- já tiervâsvuođâčällein ei. valmâštâllâđ sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsân kyeskee aašijd, toimâđ sosiaal- já tiervâsvuodâlävdikode oovdânpyehten já čällen já valmâštâllâđ ton jiešvuođâst lävdikode čuákkimist kieđâvuššâmnáál aašijd sehe toimâđ táárbu mield sosiaal- já tiervâsvuođâčällee sajasâžžân. Tärhibeh pargoh suáppojeh sierâ, ko pargo álgá.

Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittáámist išedeh hiäivulâš ollâškovlâtođhos, vijđes sämmilii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi, sämikulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuh. Mij vyerdip kiärgusvuođâ jiečânâs, ovdâsvástádâslii porgâmân sehe naavcâid kierdâđ streesi.

Čällee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2760,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemlaseh. Pargoost lii 3 mánuppaje keččâlemäigi.

Uuccâmreeivâ já ánsuluvâttâllâm kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 20.12.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4d43e1f0

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi p. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 2.12.2022
Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál škovlimčällee virgesajasâšvuođâ

Virgesajasâšvuotâ álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš já nohá 28.2.2023. Sämitigge áigu almottiđ škovlimčällee virge uuccâmnáál virgesajasâšvuođâ ääigi.

Škovlimčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Škovlimčällee tuáimá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv hovdân, škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen. Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Škovlimčällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist 39 §:st, pargon lii ei. västidiđ já huolâttiđ škovlimtoimâttuv pargoi ääšimiäldásii hoittáámist sehe jođettiđ, vuáváđ, ovdediđ já kocceeđ škovlimtoimâttuv tooimâ.

Pargo miänástuvvee hoittáámist láá ävkkin hiäivulâš ollâškovlâtođhos, vijđes sämmilij škovlimaašij já haldâttâhtooimâ tubdâm sehe hárjánem joođeetmist já hovdâpargoost. Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi III/II mield (vuáđupälkki 3134,17 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemlaseh.

Uuccâmreeivâ sehe ánsuluvâttâllâm kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 29.12.2022 räi, čujottâsâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?5453dc77

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, puh. 010 839 3106.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 1.12.2022
Sämitigge

Sämitigge tuhhiittij Suomâ haldâttâs iävtuttâs sämitiggelaavâ nubásmitmist jienâiguin 15-3

Sämitige čuákkim tuhhiittij 29.11.2022 Suomâ haldâttâs iävtuttâs Sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist jienâiguin 15-3 (ohtâ kuárus jienâ). Olesčuákkim iävtut lasseen, ete sämitiggelaavâ 10 § hammim Sämitige jesânijn peividuvvoo sämmilij päikkikuávlu kieldâmittomere uásild.   

Sämitige čuákkim uárnejui hybridičuákkimin, uási jesânijn uásálistii čuákkimân pääihi alne Sajosist. Kove: Johanna Alatorvinen / Sämitigge.

Sämitige čuákkim kuulâi ovdil miärádâstoohâm äššitobden riehtiministeriö ovdâsteijeid uásádâhhoovdâ Johanna Suurpää já ráđádâllee virgeulmuu Yrsa Nyman sehe oovtviärdásâšvuođâváldálii Kristina Stenman.

Ääši kieđâvušmist jeessân Anu Avaskari iävtuttij love jeessân kyedditdijn, ete sämitiggelaavâ 10 § hammim Sämitige jesânijn peividuvvoo sämmilij päikkikuávlu kieldâmittomere uásild. Iävtuttâs mield Sämitiggeest kalgeh leđe ucemustáá kyehti jeessân já ohtâ värijeessân Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin sehe Suáđigil kieldâ Laapi palgâs kuávlust. Loopah 13 jesânid valduuččii jienâmere vuáđuld, kuittâg tienuuvt, ete ucemustáá vittâ jeessân kalgeh leđe sämmilij päikkikuávlust.

Vyeimist orroo laahân verdiddijn kieldâmittomereh kiäppániččii ovttáin jesânijn per kieldâ, mutâ ohtsis sämmilij päikkikuávlust valduuččij ohtâ jeessân eenâb mittomeerijn. Jeessân Anu Avaskari iävtuttâs vuoitij stiivrâ iävtuttâs jienâiguin 15-0 (4 kuárus jienâ). Miärádâsâst kuođđii sierâuáivil. Kulmâ jeessân kuođđii miärádâsâst ohtâsii sierâuáivil.

– Sämitigge lii toohâm miärádâs, mon váimusist lii koččâmuš algâaalmug jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuumist. Sämitige stuorrâ eenâbloho lii jienâiguin 15-3 sämitiggelahâiävtuttâs tyehin, já mun tuáivum meid, ete iärráseh kunnijâtteh taam miärádâs, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Láá pahudâm, ete Suomâ staatâ lii kiärdulávt rikkom aalmugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâid vyeimist orroo sämitiggelaavâ ooleest ovdâmerkkân sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ háárán.

Toos lasseen Sämitige čuákkim mieđettij stiivrân vääldi ovdediđ lahâiävtuttâs já táárbu mield ráđádâllâđ nubástusiävtuttâsâin, jis ääši ij pyevti ton huápulâšvuođâ keežild pyehtiđ Sämitige uđđâ čuákkimân.

– Tuáivu mield puoh aalmugovdâsteijeeh já oles syemmilâš ohtsâškodde láá Sämitige toorjân já kunnijâtteh mii vuoigâdvuođâ meridiđ mii jieččân aašijn. Torjuu puáhtá čäittiđ maaŋgânáál, ovdâmerkkân vuáláčälimáin adressi tâi väldimáin ohtâvuođâ jieččân aalmugovdâsteijei. Tääl lii äigi finniđ sämitiggelaavâ moolân, juátká saavâjođetteijee Juuso.

Suomâ haldâttâs adelij ovdâskoodán iävtuttâs sämitiggelaavâ nubásmitmist 17.11.2022. Ovdâskodde lii toollâm vuolgâttâssavâstâllâm lahâiävtuttâsâst já meridâm, ete äšši vuolgâttuvvoo vuáđulahâváljukoodán, moos eennâm- já vyevdituáluváljukodde, ekonomiaváljukodde sehe pargoeellim- já täsiárvuváljukodde kalgeh adeliđ ciälkkámuš majemustáá 31.1.2023.

Lahâiävtuttâs ulmen lii ovdediđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem já Sämitige toimâhinnáid.

Sämitiggelahâiävtuttâs tehálumoseh uđâsmitmeh:

  • 3 § valjâluvâttâlmân merkkim hinái uđâsmittem já valjâluvâttâllâm čoggim uđđâsist
  • Uđđâ jiečânâs já sorjohánnáá nubástusuuccâmlävdikode vuáđudem valjâluvâttâlmân kyeskee aašij várás
  • Valjâi ovdedem já jienâstem älkkeedittem
  • Virgeomâhái ráđádâllâmkenigâsvuođâ nanodem já uđđâ njuolgâdus sämmilij vuoigâdvuođâi huámmášumán väldimist virgeomâhái tooimâst
  • Sämitige almos toimâvääldi ovdedem
  • Puárásmâm njuolgâdusâi modernistem

Uáppáásm fáádán:

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee  
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Liiŋkah:

https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

  • Sämitige Flickr-tilist tun kaavnah kuuvijd ei. Sämitige tooimâst, jesânijn já tábáhtusâin. Kuuvijd puáhtá kevttiđ tiäđusirdem tárguttâssáid šiev taavij mield. Merkkii kove käldee já kovvejeijee noomâ.

Sämitige saavâjođetteijeeh tyemmejeh sämmiláid čyeccee vajosaavâ

Sämmiláid čyeccee vajosaahâ lii lasanâm merhâšitteht majemui aaigij, ko sämitiggelahâiävtuttâs lii kieđâvuššum ovdâskoddeest já almolâšvuođâst. Mij lep čuávvum uáli huolâstum mieláin joba vajo kihtâlem já viehâvaaldijn paldattâllâm, sehe ain korrâsub savâstâllâmkulttuur, mii čuáccá sämmiláid. Sämitige saavâjođetteijen mij tuommip ollásávt sämmiláid čyeccee vajosaavâ já vaattâp ášálii já tuotâaššijd vuáđuduvvee savâstâllâm.

Tutkâmušâi mield sämmiliih kuáhtájeh ain olgoštem já vajosaavâ syemmilii ohtsâškoddeest. Majemui peeivij ääigi mij lep uážžum tuođâštiđ, maht eromâšávt sosiaallii mediast hemâdeh eromâšávt ulmuid, kiäh piälušteh sämmilij vuoigâdvuođâid. Joba ovdâskoddeest láá ravkkâm viehâváldálijd uhkekuuvijd. Juáhháást, eromâšávt ulmuin, kiäh tuáimih uáinojeijee luáttámušpargoin já mudoi merhâšittee sajattuvâst, lii ovdâsvástádâs huksiđ ovdedeijee já tuotâaššijd vuáđuduvvee savâstâllâmkulttuur já kihheen ij uážu uálguttiđ nuubijd sämmiláid čyeccee vajon. Puohlágán vajosaavâ kalga tuođâlávt tuommiđ, eromâšávt talle, ko tot čuáccá háváduvvee sajattuvâst orroo ucceeblohon.

Eromâš huolâstum mij lep säminuorâin já sii vajemist. Ohtsâškodálii savâstâllâm stiijlâst lii hirmâd stuorrâ vaikuttâs, já jyehi nuorâst lii vuoigâdvuotâ eelliđ Suomâst ráávhust, peerusthánnáá suu kulttuurtuáváást. Mij táttup, ete tarvanep epiášáláid, pilkkedeijee, huánnoo já perettes kommentijd ájáttâlhánnáá. Syemmilii ohtsâškoddeest ij lah tuárvi tiätu sämmilijn, já tondiet rievtis tiätu lii eromâš tehálâš.

Mij halijdep meid muštottiđ, ete mij Sämitige ovdâsteijeeh lep ain kiärguseh savâstâlmân, sehe meid adeliđ tuávááštiäđuid aašijn já Sämitige tooimâst. Eromâš tehálâš lii uápásmuđ huolâlávt oovdânpuohtum nággusáid já toi rievtisvuotân: ovdâmerkkân sämitiggelaavâ uđâsmitmân lohtâseijee faktah láá älkkeht finniimist. Sämitige váimuspargoid já tooimân puáhtá uápásmuđ Sämitige nettisiijđoin: https://www.samediggi.fi/vaimustoima/?lang=an

Lii tušše oovdânpyehtiđ kove, ete sämmiliih láá tuárroo aalmug. Mist láá sierâuáivileh, siämmáánáál ko syemmilijn-uv, já tehálumos čuávdus kalga ain leđe ovdedeijee, tuotâaššijd vuáđuduvvee savâstâllâm. Sämmiliih já syemmiliih láá jo kuhháá toimâm šiev oovtâstpargoost sämmilij päikkikuávlust.

Sämitigge, ađai puoh ton luáttámušulmuuh, lii čonâdâttâm ohtsáid eettisáid ravvuid, maid olesčuákkim lii tuhhiittâm kesimáánust 2019. Ravvui ulmen lii uápistiđ, ete maht puáhtá valjiđ eettisávt olmâ toimâvuovijd já maht estiđ muuneeld epiášálii lattim já hemâdem já táárbu mield tarvaniđ toid. Ulmen lii nanodiđ tom, ete ääših kieđâvuššojeh Sämitiggeest ášálávt, mávsulávt já ääši vaattâm tuođâlâšvuođáin já čonâdâtmáin.

Sämitige olesčuákkim kieđâvuš haldâttâs iävtuttâs sämitiggelaavâ nubásmitmist majebaargâ 29.11.2022. Mij vyerdip, ete mij nuávdittep eettisijd ravvuid meid mii jieččân olesčuákkimist, já ete savâstâllâm lii ášálâš já mávsulâš.

Tuomas Aslak Juuso, saavâjođetteijee
Anni Koivisto, I värisaavâjođetteijee
Leo Aikio, II värisaavâjođetteijee

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Saamelaiskäräjien vaalien ääntenlaskenta käynnistymässä.

Sämitige valjâlävdikodde almoot uuccâmnáál toimâttâhčällee meriáigásii pargo

Pargo álgá 7.12.2022 tâi sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá máhđulávt 31.12.2023 räi. Pargokoskâvuođâ kukkodâhân vaaigut Riehtiministeriö miärádâs Sämitiggevaaljâi várás mieđettum meriruuđâ kiävtust.

Valjâlävdikode toimâsaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Toimâttâhčällee pargon lii valjâlävdikode vuálásâžžân huolâttiđ ive 2023 sämitiggevaaljâi valmâštâlmân já olášutmân lohtâseijee pargoin, moh láá iärásij juávhust puáttee já vyelgee poostâ diaarin pieijâm, čujottâstiäđui peividem já čujottâskoortâi printtim, äššikiirjij kopijistem já postâdem sehe eres táváliih toimâttâhpargoh já valjâlävdikode čällee sierâ meridem pargoh.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâššân lii paargon hiäivulâš škovlim já sämikielâ máttu (asâttâs 1727/95). Hárjánem valjâlävdikode pargoost annoo hiättun.
Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já II juávhu mield (vuáđupälkki 2017,90 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 5.12.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?9c5d7b8e

Lasetiäđuid pargoost adelává valjâlävdikode čällee Antti Aikio p.+ 358 10 839 3148 já valjâlävdikode oovdânpyehteečällee Sinikka Mäkinen +358 ‭10 839 3138‬‬.‬‬‬‬‬‬‬

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 21.11.2022
Sämitigge

Sämitige olesčuákkim kieđâvuš haldâttâs iävtuttâs sämitiggelaavâ nubásmitmist 29.11.2022

Sämitige čuákkim 6/2022 tuálloo majebaargâ 29.11.2022 tme 9-17 Sajosist Anarist. Äššilistoost lii haldâttâs iävtuttâs sämitiggeest adelum laavâ já rikoslaavâ 40 lovo 11 § nubásmitmist.

Suomâ haldâttâs adelij ovdâskoodán iävtuttâs sämitiggelaavâ nubásmitmist 17.11.2022. Sämitige olesčuákkim taha miärádâs Sämitige virgálii uáivilist lahâiävtuttâsân. Laahân haldâttâs iävtuttâsâst iävtuttum nubástusah väätih Sämitige tuhhiittem.

Čuákkim tuálloo hybridičuákkimin, ađai Sämitige jesâneh pyehtih servâđ čuákkimân jo-uv pääihi alne Sajosist teikâ káidusin. Aalmug puáhtá čuávvuđ čuákkim Zoom-webinaar peht. Sämitige čuákkim tulkkoo tavesämikielân, anarâškielân, nuorttâlâškielân já suomâkielân. Mij almostittep čuákkim liiŋkâ Sämitige nettisiijđoin ovdil čuákkim.

Äššilisto lahtosijguin lii Sämitige dokumentpaaŋkist.

Uáppáásm fáádán

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi