Sämmilâštiätu máttááttâssuárgán škovlim 28.9.2022

/in , , /by

Tiettih-uv tun, ete paijeel 70% sämipárnáin já -nuorâin áásá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, já sist tuš suulân 15% uáppá sämikielâ?

Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh uárnee oovtâstpargoost Sämitiggijn, Sämitige nuorâirađđijn, Sämitige koordinistem já Ucjuv kieldâ haldâšem káidusmáttááttâs piiloothavváin sehe Nuorâi akatemiain Sämmilâštiätu máttááttâssuárgán škovlim. Škovliimist fäälih sämmilâštiäđu máttááttâs uárnejeijeid já máttááttâssyergi tuáimeid. Škovlim lii kyevti uásist.

Vuossâmuu uásist kieđâvuššojeh sämmilâšuáppei kielâliih já eres vuoigâdvuođah škoovlâin sehe maht sämmilâštiäđu lasseetmáin puáhtá vaiguttiđ tai vuoigâdvuođâi olášumán. Siämmást eelih čoođâ, ete maht škoovlah pyehtih anneeđ ävkkin sämmilâštiäđu máttááttâsâst. Uási lii uáivildum máttááttâs uárnejeijeid sehe škoovlâi pargoviehân, tego škovlâjotteemstivrejeijeid, máttáátteijeid, koordinaattorijd, rehtoráid já hovdáid.

Nubbe uási lii pedagogisâš já tot lii čuosâttum škovlâjotteemstivrejeijeid já máttáátteijeid. Uásist adeleh keevâtlijd oonâid sämmilâštiäđu pyehtimân uássin puohâi máttááttâs já eelih čoođâ Dihtosis -vyehikoortâid sehe eres piergâsijd sämmilâštiäđu máttátmân.

 

Luuvâ lase já almottât tääbbin

 

Ohjelm:

12.00 Škovlim lekkâm

12.05 Sämmilâš ohtsâškodde – mii tot lii, já kost?, Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee, Sämitigge

12.35 Sämikielah Suomâst já škoovlah sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášutten, Anne-Kirste Aikio, kielâtorvočällee, Sämitigge

13.00 Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ puátteevuođâ huksiimin, Hanna Helander, proojeekthovdâ, Ucjuv kieldâ já Arla Magga, hahâkoordinaattor, Sämitigge

13.20 Sämmilâštiätu puohháid, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee

13.30 Savâstâllâm já koččâmušah

 

13.45 Puddâ

 

14.15 Nube uási lekkâm

14.20 Nuor.fi siijđoi anneem ävkkin máttááttâsâst sehe nuorâirääđi tiervuođah, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee

14.30 Oktavuohta.com siijđoi anneem ävkkin máttááttâsâst, Ulla Aikio-Puoskari

14.40 Kulttuurij škovlâ -haavâ oovdânpyehtim, Maria Aikio, hahâkoordinaattor

14.50 Dihtosis -vyehikoortâi anneem ävkkin máttááttâsâst, Maria Aikio

15.50 Loppâsavâstâllâm

 

Eres tiäđuh:

Tábáhtus ij vyerkkejuu.

 

Lasetiäđuh almottâtmist já tábáhtus keevâtlijn ornimijn:

Marketta Enbuska, puh. +358 295 017 380, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh

Lasetiäđuh tábáhtusâst:

Satu Pieski, puh. +358 295 017 366, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh

 

Šleđgâpostâčujottâsah häämist ovdânommâ.suhânommâ@avi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen ravintola Čaiju.

Sämitigge ocá kokkâ meriáigásii pargokoskâvuotân

/in /by

Aanaar markkânân Juvduujuv riidon huksejum säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Suomâ sämmilij haldâttuv já kulttuur kuávdáš. Sajos lii maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje – tábáhtustáálu, kongreskuávdáš já čuákkimsaje.

Mij uuccâp Saijoos kähvi-raavâdviäsu Čaijun irâtteijeeluándulii, jiešráđálii, positiivlii, njyebžilis já áámmáttáiđulii sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuid omâsteijee já streesi kierdee kookâ meriáigásii pargokoskâvuotân ive loopâ räi. Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Sämitigge almoot taan meriáigásii pargokoskâvuođâ ääigi uuccâmnáál kookâ tuáistáážân vyeimist orroo pargokoskâvuođâ, te taat lii pyeri tilálâšvuotâ pargoost perustum ulmui uápásmuđ kähvi-raavâdviäsu Čaiju kookâ toimâkován sehe toimâsuárgán.

Maaŋgâpiälásiih pargoh aneh sistees piäiválii peivimáállás vuávám já mälistem, čuákkimfaalâdmij vuávám já olášuttem oovtâst raavâdviäsupargein, tukkutiilámijd sehe kievkkântiilij já -piergâsij putesintoollâm, äššigâspalvâlem já raavâdviäsu eres almolijd pargoid.

Occein mij tuáivup paargon hiäivulii škovlimtuáváá, tuárvi kuhes pargohárjánem västideijee pargoin sehe hygienia- já alkoholpaasâ. Pargoost tarbâšuvvoo piäiválávt sämikielâ, suomâkielâ já eŋgâlâskielâ. Pargoäigi lii iänááš argâpeeivij 8–16 (36,15 t/okko).

Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämikulttuur tubdâm.

Mij faallâp tunjin jiešráđálii já maaŋgâpiälálii pargo sehe hävskis juávhu tuu toorjân. Raavâdviäsupargee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/II miäldásávt (2017,90 e/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm 010 839 3109.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga vuolgâttiđ čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?86eff48c majemustáá 7.9.2022

Lasetiäđuh Sajosist já Sämitiggeest láá nettisiijđoin www.sajos.fi já www.samediggi.fi

Anarist 24.8.2022
Sämitigge

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ viiđâd luuhâmihe aalgij – máttááttâsâst mieldi jo 150 uápped

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ viiđâd luuhâmihe aalgij vuossaargâ 15.8., já sämikielâ máttááttâsâst algâttii ulâttâsmeeri suulân 150 uápped 90 sierâ škoovlâst já paijeel 40 kieldâst pirrâ Suomâ. Ko uáppeemeeri lii lasanâm, te haahân láá pálkkááttum ohtsis kuttâ máttáátteijee, main jo kuulmâs pargeh váldutoimâlâš tijmemáttáátteijen. Luuhâmive 2022–2023 nuorttâlâškielâ máttááttává Sirkka Sanila já Kia Olin, anarâškielâ Laura Ylinampa já Henna Aikio já tavesämikielâ Máren-Elle Länsman já Gabriela Satokangas.

– Lii mávsulâš, ete haahâ pasta faallâđ olesáigásii pargo jo kuulmâ sämikielâ máttáátteijei. Lasseen vuossâmuu tove mist láá jyehi kielâst pargopaarah, kiäh oovtâst ovdedeh jieškote-uv sämikielâ máttááttâs, illood haavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuv kieldâst.

Uđđâ škovlâihe aalgij pargei já máttáátteijei škovlim- já vuávámpeeivijn Anarist 4.–5. porgemáánu. Kooveest čižetpeln Hanna Helander, Sirkka Sanila, Kia Olin, Máren-Elle Länsman, Laura Ylinampa, Gabriela Satokangas já Arla Magga. Kove: Sämitigge / Arla Magga

Laura Ylinampa lii ohtâ káidusmáttááttâshaavâ uđđâ máttáátteijein. Veikkâ haahâ já anarâškielâ máttááttem káidusohtâvuođâiguin láá sunjin uápis ääših máttáátteijeeuápui áánsust, te puáttee čohčâ lii kuittâg  váhá jiärástuttee. – Kale tiijmij älgim lii vaarâ siämmáá jiärástuttee máttáátteijei, ko uáppeid-uv. Teknisij aašij já ohtâvuođâi toimâm meid lii jiärástuttee. Mutâ amahân puoh maneh jo pyereest, ko peessâp puáttee ookon já algâorniistâlmeh láá oornigist, iätá Laura. 

Máttááttâs ulmen ravkkâđ kiäsuttem jieijâs kielân já kulttuurân

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ taha máhđulâžžân sämikielâ máttááttâllâm sämikuávlu ulguubeln ässee uáppeid kyevti okkotiijme verd. Ovdil káidusmáttááttâshaavâ eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâi máttááttâs lâi tuš tyellittälli, já tavesämikielâ-uv máttááttâs lâi tuš stuárráámus sämmilâšjuávhui Ruávinjaargâst, Oulust já Helsigist. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii te siämmást kielâiäláskittem já sämmilii pedagogiik ovdedem.

– Veikâ kyehti okkotiijme sämikielâ máttááttâs lii uccáá, te kielâmáttátmist koččâmuš lii meid jieijâs kulttuurân já jieijâs madduid uáppáásmist. Mii máttááttâs rávkká tuáivui mield kiäsuttem jieijâs kielâ já identiteet tutkâmân, paahud Hanna Helander.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lii álgám ive 2018, já ive 2020 tot palhâšui Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšumijn. Palhâšume finnim aggân lijjii uásálâšvuotâ, juksâmvuotâ já inkluusio sehe ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttâsvuovijd. Haahâ juátkoo Máttááttâs- já kulttuurministeriö sierânâsruđâiguin ovdedemhaahhân ive 2023 kiđđâluuhâmpaje loopâ räi.

Lasetiäđuh:

Hanna Helander, hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
hanna.helander@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Arla Magga, hahâkoordinaattor
Sämitigge
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989

www.saamenetaopetus.com

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst:

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâi káidusmáttááttâs kyehti okkotiijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämmilij päikkikuávlu ulguubel já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh, kiäh uásálisteh káidusmáttááttâsân, uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijn, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.

Juutuajoki Inarista kuvattuna.

Sämmilij vuoigâdvuođâid kalga turviđ kuálástusân kyeskee njuolgâdusâin

/in , /by

Laapi keerrivriehti hilgoi 12.8.2022 kyevti sämmilii ášáškutmijd kuálástusrikkomušâin Anarist ja Ucjuuvâst. Keerrivrievti mield vyeimist orroo kuálástusân kyeskee raijiittâsah láá lamaš ruossâlâs vuáđulaavâ 17 § 3 momentist torvejum sämmilij kulttuurvuáđuvuoigâdvuođâiguin. Tolebáá kiđđuv Alemus riehti adelij kyehti munemiärádâs, moi mield kuálástusân kyeskee njuolgâdusah Tiänu čácáduvâst lijjii ruossâlâs vuoigâdvuođâiguin, moh láá torvejum sämmiláid vuáđulaavâst.

Keerrivrievti uđđâ tuámuh juátkih Alemuu rievti cuáŋuimáánust 2022 adelem munemiärádâsâi linjá. Munemiärádâsâi mield kuálástusân kyeskee njuolgâdusah Tiänu čácáduvâst lijjii ruossâlâs vuoigâdvuođâiguin, moh láá torvejum sämmiláid vuáđulaavâst. 

Anni Koivisto já Leo Aikio. Koveh: Johanna Alatorvinen ja Ville Fofonoff.

– Tuámustoovlij miärádâsah čäittih čielgâsávt, ete kuálástusân kyeskee njuolgâdusah iä lah tääl vuáđulaavâ miäldásiih. Kuálástusân kyeskee njuolgâdusâid kalga rievdâdiđ tienuuvt, ete toh torvejeh sämmilij vuoigâdvuođâid, já kuálástusraijiittâsâid aasâtdijn kalga vuosâsaajeest kevttiđ tagarijd vuovijd, moh iä raijii sämmiláid vuáđulaavâst torvejum vuoigâdvuođâid, iätá I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Sämitige värisaavâjođetteijee Leo Aikio lii nubbe kuálástusrikkomušâst ášáškuttum. Aikio kieldij, ete koččâmušâst ličij rikkomuš, tastko sust lii vuoigâdvuotâ páihálâš sämmilâžžân hárjuttiđ ärbivuáválii päikkitárbukuálástus kuávlu ärbivuáválijn pivdosoojijn, moh láá lamaš vuáhádum jo viehâ kuhháá.

– Lii puástud, ete sämmiliih kalgeh uuccâđ vuoigâdvuođâ jieijâs kulttuurân tuámustoovlij peht. Lahâasâttem kalga leđe čielgâ meid sämmiláid. Jis kuálástusân kyeskee njuolgâdusâin iä vääldi huámmášumán Suomâ vuáđulaavâ tâi tuámustoovlij čuávdusijd, te tile lii sämmiláid eromâš epičielgâs. Ličij puohâi hiätu, ete sämmilij vuoigâdvuođah valduuččii huámmášumán jo talle, ko njuolgâdusah valmâštâllojeh, juátká Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Näggejum kuálástusrikkomušah lijjii tábáhtum porgemáánust 2020 Anarist Juvduu Vyelemuškuoškâst, kesimáánust 2018 Ucjuuvâst Kiävujäävrist sehe syeinimáánust 2017 Ucjuuvâst Čärsijuv (Čársejohka) vyelikoržeest.

Keerrivrievti mield aašijn iä lamaš čáittám, ete raijiittâsah sämmiláid čyeccen liččii lamaš tahoääigi velttidmettum tooimah kyelinaalij suojâlem háárán. Raijiittâsâid liččii keerrivrievti mield puáhtám čyecciđ vuáimálubbooht taggaar kuálástusân, mii ij naavdâš vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent já Aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee sopâmuš 27 artikkâl miäldásii syeje.

Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn lii algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämikulttuurân kuleh iärásij juávhust sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah – kuálástem, puásuituálu, miäcástem, nuurrâm sehe sämityeji. OA Aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee sopâmuš 27 artikkâl mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih tâi kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovvoid kullee ulmuin ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst jieijâs juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist.

Keerrivrievti miärádâsah iä lah vala laavâvuáimáliih.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sarita Kämäräinen
iäláttâs- já pirâslahâčällee
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi

Lokkekove: Terhi Tuovinen

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 26.8.2022

/in , , , , /by

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 26.8.2022. Mušte almottâttâđ majemuštáá meripeeivi! Huámmáš, ete uásálistem viermitábáhtusân já uásálistem video häämist kalga almottiđ sierâ luámáttuvváin.

Kirjáliih tyejeh toimâttuvvojeh 1.9.2022 räi.

Taaiđâtábáhtus lii ávus puoh säminuoráid, ige uásálistem taarbâš tábáhtuđ škoovlâ peht.

 

Tiädáttâs almottâttâm älgimist já ábáhtus ohjelm

Tábáhtus njuolgádusah

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/7FED747726221A86

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/8BB3FCFA752F1EB7

Kirjálii tyeje toimâttem: https://link.webropolsurveys.com/S/C6A60E3E7520595A

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Inarinsaamen taivutusoppi kirjan kansikuva.

Anarâškielâ sujâttemoppâ lii almostittum

/in , , /by

ANARŠKIEL SUJÂTTEMOPP kovvee anarâškielâ sujâttemhaamij hammim systemaatlávt, mut meid nuuvt, et toi addim ličij älkkee.

Kirjeest oovdânpuáhtojeh anarâškielâ jienâduvah já jienâdemravvuuh, njuolgâdusâi miäldásiih jienâdemnubástusah já sujâttemhaamij hammimnjuolgâdusah. Kirjeest láá ennuv ovdâmeerhah vâi huámášiččii maid njuolgâdusah keevâtlávt uáivildeh.

Lasseen kirjeest oovdânpuáhtojeh sujâhánnáá säniluokah já toi táválumoseh säänih. Sujâttemoopâ maŋa kirjeest lii uánihis uási anarâškielâ ceelhâopâlijn jiešvuođâin.

Kirje heivee anarâškielâ kielâuápui toorjân já oppâmaterialin sehe käldeematerialin puohháid, kiäh anarâškieláin pargeh, ovdâmerkkân máttáátteijeid, toimâtteijeid já totkeid.

Kirje lii tääl finniimist Sämitige oppâmaterial nettikäävpist: https://www.samediggi.fi/tuote/inarinsaamen-taivutusoppi/?lang=an

Njellimist čokkânii sämmilij päikkikuávlu luándusuojâlemaašijn

/in , /by

Pirâsministeriö, Laapi IJP-kuávdáš, Meccihaldâttâs já Sämitigge čokkânii Luándusuojâlemtiigán Njellimist 10.-11.8.2022. Luándusuojâlemtigge lii ihásávt uárnejum sämmilij päikkikuávlu staatâ enâmij luándusuoijâlmist västideijee virgeomâhái já Sämitige oovtâstpargo ovdedeijee teivâdem. Taan ive válduteeman lâi Aanaarjävri já ton kuávlu sämikulttuur.

Teivâdem aalgâst sij monnii čoođâ uásálistee peelij äigikyevdiliskejâstuvâid já tast maŋa vuoijuu taan ive teema kieđâvušmân. Uásálisteeh uápásmuvvii eereeb iärrás anarâš kulttuurân, Aanaarjäävri čácáduv tilán já ton ovdánmân sehe Aanaarjäävri čääsi tulvâdmân. Lasseen Luándusuojâlemtigge uápásmui OA purrâmâškálvu- já eennâmtuáluseervi (FAO) purrâmâštorvočielgiittâsân, mast uássin kieđâvuššui Njellimist ässee anarâšâi purrâmâšvuáhádâh.

Luándusuojâlemtigge kollii meid Aanaar Kaareehjuuvâst já uápásmui joođoost leijee juhâkuávlu oovdištmân sehe kuávžur kođokuávlu tivomân.  

– Mun uásálistim vuosmuu tove Luándusuojâlemtiigán já lam ilolâš taan mávsulâš oovtâstpargoteivâdmist.  Munjin lii tergâd, ete mij peessâp savâstâllâđ äigikyevdilijn aašijn, lonottiđ tiäđuid já siämmáást uápásmuđ sämmilij päikkikuávlu sierânâsjiešvuođáid, iätá Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Sämitiggeest Luándusuojâlemtiigán uásálistii II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, iäláttâs- já pirâslahâčällee Sarita Kämäräinen, iäláttâsčällee Laura Olsén-Ljetoff, pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär já viestâdemčällee Johanna Alatorvinen. Luándusuojâlemtigge lii čokkânâm ive 2002 rääjist merikoskâsávt. Koronapandemia ääigi teivâdmáid lii puáttám kyevti ive puddâ. Čuávuvâš teivâdem uárnejuvvoo vuod puáttee ive.

Kove: Uássin ohjelm Luándusuojâlemtigge uápásmui anarâš purrâmâškulttuurân já eehidpurrâmâššân suovâstii Aanaarjäävrist kuddum šaapšâ. Kove: Johanna Alatorvinen/ Saamelaiskäräjät. 

Lasetiäđuh:

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Saamelaiskäräjien kokous.Kove: Ville Fofonoff

Sämitigge sirdá komissaarij valjim ovdâskulij

/in , /by

Sämitigge meridij pajemiärálii olesčuákkimist majebaargâ 9.8.2022 sirdeđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio komissaarij valjim ovdâskulij já väldiđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees joođhâ iähtun puudâ. Puudâ ääigi selvâtteh ráávhust, moinnaalijn proosees pyehtih juátkiđ já juátkih meiddei tom selvâttem, maid sämmilâš siärvádâh ääšišt juurdâš. 

Sämitige čuákkim jienâstij stiivrâ iävtuttâs já värijeessân Matti Aikio iävtuttâs kooskâst. Aikio iävtuttâs komissaarij valjim sirdemist ovdâskulij vuoitij jienâiguin 10-9. Stiivrâ iävtuttâs olesčuákkimân lâi, ete olesčuákkim noomât kyehti uđđâ komissaar, main nubbe oovdâst anarâškielâ kielâjuávhu já nubbe tavesämikielâ kielâjuávhu sehe meerrid táárbu mield eres tooimâin proosees joođhâ tááhust. 

Sämitigge meridij oovdeb čuákkimist kesimáánust 2022 tuárjuđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio juátkim. Čuákkim kuulâi ovdil ko toovâi miärádâs äššitobdein Sämmilij psykososiaallii torjuu ohtâduv hoovdâ Heidi Eriksen, vittâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio algâ aalgâst nomâttum jeessân sehe oovtâ komissio čäällimkode vuávájeijee. 

– Mij kolgâp olesčuákkim linjim mield seelvâtškyettiđ čieŋŋâlubboht uáinuid sämisiärváduvâst sehe tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees joođhâst. Jesânijn pajanii huámášumeh komissaarmuulsâiävtui meereest sehe proosees ovdedem iävtuin, ko iävtuttâs sämitiggelaavâst ij lah ovdánâm vala ovdâskode kieđâvušmân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.  

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio asâttui Staatârääđi tooimâst 28. roovvâdmáánu 2021. Asâttem maŋa komissio lii toimâm jiešráđálávt já sorjohánnáá. Vyesimáánust 2022 kuohtuuh Sämitige iävtuttem komissaareh Miina Seurujärvi sehe Heikki J. Hyvärinen pivdijn luovâsmittem komissaar pargostis staatârääđist. Staatârääđi mieđettij iäru Seurujäärvin já Hyvärisâžân komissaar pargoost 25.5.2022 rääjist. 

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio 

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ulmen lii tubdâstiđ já árvuštâllâđ historjálii já tááláá olgoštem, mieldi luhâmáin staatâ suddâluttempolitiik, sehe vuoigâdvuođâi luávkkámijd, selvâttiđ maht taah vaigutteh sämmiláid já sii siärvádâhân tááláá tiileest já iävtuttiđ, ete maht puávtáččii ovdediđ ohtâvuođâ sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst sehe sämmilij juávhust. 

Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesâneh láá vijđes luáttámuš navdâšeijee ulmuuh sämmilij já syemmilii ohtsâškoddeest. Jesâneh láá sorjomettum iäge oovdâst tom pele, mii lii sii iävtuttâm tâi sii valjim. Komissio noomâtmist váldojeh täsipiälásávt huámmášumán jieškote-uv sämikielâjuávhuh. Komissio noomâtmist viggeh väldiđ huámmášumán suhâpeelij täsipiälásâš ovdâstus. 

Luuvâ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio mandaat tääbbin. 

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saavâjođetteijee 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi 

KOLLEKIELÂ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2022

/in , /by

Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo 10. tove čohčuv 2022 sämmilâšaašijn västideijee ministerij já Sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist, mii uárnejuvvoo maŋesčoovčâ Ruotâst. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâi oovdedmist.

Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâi oovdedmist. Kollekielâ palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ já Ruotâ sämmilâšaašijn västideijee ministereh oovtâst tai enâmij Sämitiigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume juohhui vuossâmuu tove ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod.

Kielâpalhâšume ulme

Kielâpalhâšume ulmen lii pyerediđ sämikielâi ovdedem tâi siäilum Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.

Kii puáhtá finniđ palhâšume?

Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. kirjálijn, njálmálijn tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ kyevti palhâšumeuážžoo kooskâ.

Almoot jieijâd iävtukkâs!

Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2022 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 07.08.2022 čujottâsân:

gollegiella@sametinget.se
Gollegiella
Sametinget
Box 90
SE-981 22 Giron/Kiruna

Lassidieđut:

Anita Kitok, árvuštâllâmkomitea čällee
anita.kitok@sametinget.se
+46 (0)980-681 98

 

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lekkum – ohjelm almostittum

/in , , , /by

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân puáhtá almottâttâđ 1.8.-26.8.2022 koskâsii ääigi Webropol -ohjelm peht (liiŋkah vyelni). Huámmáš, ete uásálistem tábáhtusân sehe lávdástem já kirjálii tyeje toimâttem almottuvvojeh sierâ luámáttuvváin. Puoh uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist lávdástmáin tâi kirjálijn tuojijn.

Säminuorâi  taaiđâtábáhtus  uárnejuvvoo  čohčuv 14.-15.9.2022  Anarist,  Sämikulttuurkuávdáš  Sajosist.

Tábáhtus váldušlaaijân láá muusikjá tiivtah. Šlaajáid uásálistoo jo-uv láávdástmáin tâi toimâtmáin jieš rahtum tâi čallum muusikpitá tâi tiivtâ. Muusik- já tihtâláávdástmeh já kirjáliih tyejeh árvuštâllojeh sierâ jieijâs aherááiđuin.

Sämitigge máksá uásálistei maađhijd já táárbu mield ijâstâllâm.

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/7FED747726221A86
Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/8BB3FCFA752F1EB7
Kirjálii tyeje toimâttem: https://link.webropolsurveys.com/S/C6A60E3E7520595A

 

Ohjelm:

Koskokko 14.9.

14 Soundcheck ohjelm mield
Âlmottâttâm
15-18.30 Purâdem já pargopáájáh
19 Ijâstâllâmpááikán
20 Eehidpittá

Tuorâstâh 15.9.

8-9 Iiđeedpittá
9.30-12 Taaiđâtábáhtus álgá
12-13.30 Purâdem, rääđi čokkâneh
14.30 Konsert
15.30 Pááikán vyelgim

 

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

www.saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
Facebook: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
#taaiđâtábáhtus #čeäppvuõđpeeiv #dáiddadáhpáhus #sntaidetapahtuma