Saaǥǥjååʹđteei Juuso vuässõõđi Arctic Arts Summi´tte Yukonist 

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso vuässõõđi Whitehorse gåårdest Yukonist Kanadast jäʹrjstum Arctic Arts Summiʹtte, kååʹtt miârkkšââvv Aarktlaž čeäppõõzz jõnnsåbbar, ǩieʹssmannu 27.–29. peeiʹv 2022.  

Kuälmad vuâra jäʹrjstum šõddmõš noori õõutsâjja aarktlaž jânnmi da sirkumpolaarlaž vuuʹd alggmeerai eeʹttkõʹsttjid. Aarktlaž čeäppõõzz jõnnsåbbar jurddjen lij raaveed čeäppõõzz da kulttuur tââʹvest di oouʹdeed čeäppõõzz da kreevsõs suõʹrji sirkumpolaarlaž õhttsažtuâj. Eeʹjj 2022 noorõõttmõõžž teeman lij Connection to Land (õhttvuõtt maddu).  

– Čeäppõs lij miʹjjid alggmeeraid õhtt kaallšõs nääʹll õlmmeed da saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹššid. Täujja meeʹst čeäppõõzzâst kuâsttai ravvsen alggmeerai ärvvmaaiʹlm di õhttvuõtt mij äʹrbbvuõđlaž määddaid da čaaʹʒʒid. Âânam kaallšõs äʹššen, što sirkumpolaarlaž vuuʹd alggmeerai eeʹttkõʹsttjin lie näkam noorõõttmõõžž, koin noorõõttâp õõutsâjja čeäppõõzz miârkin, tuâtt sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Juuso.  

Šõddmõõžž ääi’j saaǥǥjååʹđteei Juuso vuässõõđi puk koolm Sääʹmtiiʹǧǧi da Taarrjânnam di Ruõccjânnam kulttuursuåvtõõzzi (kulturrådet) da čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõõzz kaaunõõttmõʹšše, koʹst saǥstâʹlle jm. pueʹttiääi’j õhttsažtuâjast. 

Looǥǥ lââʹzz noorõõttmõõžž pirr: https://arcticartssummit.ca/  

Snimldõk: Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da Taarrjânnam Sääʹmteeʹǧǧ suåvtõõzz vuäzzlaž Maja Kristine Jåma. 

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei tuâj

Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd sõõrǥmõsân, da juätkkai 31.12.2023 räjja.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei tuâj meäʹrtâʹvve Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 7 b §. Saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei tuâjaid kooll jm. vieʹǩǩted sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei tuâjstes; taarb mieʹldd valmštõõllâd da čuäʹjtõõllâd halltõʹsse da teeʹǧǧ såbbra toiʹmmsuärggses kuulli aaʹššid; valmštõõllâd saaǥǥjååʹđteei da vaaldâšmjååʹđteei jeäʹrben mieʹrreem tuâjaid di vieʹǩǩted taarb mieʹldd väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid.
Ââʹntemkaiʹbbjõssân lij šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs. Lââʹssen kaiʹbbjet sääʹmǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš ooudald veiddsõs sääʹmkulttuur tobddmõõžž, šiõǥǥ vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž, šiõǥǥ teäddõs-seännamoodd, soojjlõsvuõđ di šiõǥǥ organisâʹsttem- da õhttsažtuâjjtääidaid.

Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2760,63 e/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi lõõʹzzid Tuâjast ââʹnet 6 mp ǩiččlõddâmääiʹj.

Tuâjjooccmõõžž meâlddõõzzines âlgg tooiʹmted Lääʹdd Sääʹmtegga 31.7.2022 räjja mõõneeʹst addrõõzzâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7bdd0b83

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso tuomas.juuso(at)samediggi.fi, teʹl. 040 687 3394 da vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, teʹl. +358 40 726 2688.

Sääʹmteeʹǧǧ toimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 29.6.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 27.6.-29.7.

Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 27.6.-29.7.2022 kõõskâst.

Sääʹmteʹǧǧ tuäivat šiõǥǥ ǩieʹzz pukid!

Tuâjjlai õhttvuõtt-teâđ

“Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen 

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij vuässõõttâm kollaboratiivlõʹžže pro gradu – tuõjju, koʹst tuʹtǩǩee Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz vaikktemvuõđ. Tuʹtǩǩõs čuäʹjat, što teâtt säʹmmlain lij čuuʹt ooccân da tõn diõtt säʹmmla da sääʹmnuõr ǩiččlâʹstte ooudâs ǩeeuʹsummuš, rasiism da vuâllummuš. Uʹčteeʹl puʹhtte õlmmsa, što Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij ouddâl puki taarblaž tuâjjneävv uʹčteeʹli aʹrǧǧe de vääžnai veäʹǩǩ še uʹčteeʹli tobdstem teâđ kaunnâm väʹǯǯlõõžžid. Lââʹssen uʹčteeʹl käʹǧǧe õlmmsa tõn, što teâđ lââʹzzteeʹl säʹmmlai sââʹjj pââstči teâđlânji pueʹreed. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõš teäddad täid väʹǯǯlõõžžid da ǩiddad vuâmmšõõzz še tõõzz, mäʹhtt tõid teäddee.

Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeei da nuõrisuåvtõõzz vuäzzla leʹjje gradu plaaneempoodd aktiivlânji mieʹldd tuâjast. Tuʹtǩǩõõzz siiskõõzz da jååttmõõžž plaanee õõutsââʹjest tuâj liiʹnjest saaǥǥtemkõõččmõõžžid. Tuâjast saaǥǥtõʹlle olgglõssân 10 uʹčteeʹled, koin leäi leämmaš Dihtosis-škooulkueʹssjummuš klaasstes. Sij čuõvte škoouli vueʹjj säʹmmlain mainstum teâđ sueʹrjest de jueʹǩǩe jiijjâz ǩiččlâsttmõõžžid da vuâmmšõõzzid Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst. Vuässõõtti uʹčteeʹli ǩiõrj leäi veeidas: mieʹldd leʹjje klassuʹčteeʹl, ǩiõli, histoor, õhttsažkåʹddmäätt, jânnamteâđ, jiõnnǩiõl da jieʹllemǩiccâmteâđ uʹčteeʹl vuâđđmättʼtõõzzâst de  lookkjiškooulâst jeeʹres päiʹǩǩ-kååʹddin. Šuurmõs vueʹss leäi väʹlddnaroodâst, leša mieʹldd leäi še õhtt säʹmmlaž uʹčteeʹl. Tän lââʹssen Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz jäʹrjsteei mainste haʹŋǩǩõõzz jååttmõõžžâst, aunnsin de jiijjâz ǩiččlâsttmõõžžin haʹŋǩǩõõzzâst.   

Uʹčteeʹli argg lij ǩirrsaž da määŋgas jeäʹla ni jiijj mättjam säʹmmlain, nuʹtt tuâggažtuâjj, aunnsi noorrmõš da säʹmmlai kaggmõš kuâđđai õõuti uʹčteeʹli aʹrddjid. Håʹt-i ääʹššest leʹčči  jeänab teâtt, tääuʹjab uʹčteeʹl jårrõʹstte tõn, što mäʹhtt sij vuäitči puʹhtted säʹmmlaid da sij kõskkvuõđ valdiaaʹje ärvvsânji õlmmsa da veäʹltted puäst-teâđ. Šiõttlõõvvâmnääʹlest uʹčteeʹl roolâst še raʹddje – ouddmiârkkân peittmättjummuž miârkktõõzz pââʹjde. Lââʹssen måtam toʹbdde poliittlaž teäddõõzz jäävtõõvvmõʹšše valdia jõõskâsvuõtte, tiõttum peällõõǥǥi leʹbe taʹrǩǩeeʹes puärrsi diõtt. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz ǩiʹčče puʹhttem tääzz jõnn vieʹǩǩ da tõn vueiʹnne tuejjeem fiʹttjõõzz da õhttvuõđ. Haʹŋǩǩõõzzâst puõʹđi uʹčteeʹli mieʹldd še konkreettlânji õlmmsa, što mainste ânnʼjõžpeeiʹvest.      

Jiõčč Dihtosis-haʹŋǩǩõs vuâđđad tiõttu jääʹǩǩteen jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâđast da tõʹst âʹnne säʹmmlai šõddeem mõõntõõllmid. Haʹŋǩǩõõzz aalǥâst lij leämmaš juʹn vääžnai, što uʹvddum teâtt da sannõs lij säʹmmlai jiijjâz meäʹrtem. Tät lij kuâsttjam nuʹtt projeeʹkt raajjâm- da plaaneemnääʹlest da tuâjain. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõõžžâst kuâsttje še ouddjuurdid tuâsttam da rääuhšõddummuš mõõntâlm. Empatia, vuässâttmõš, õhttvuõđ raajjmõš de ooumažvuõiggâdvuõđ da čiõlǥâs identiteʹttkaarti reäkkummus liâ kõskksa haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõõžžâst. Sääʹmnuõrid vuässâttem proseeʹss pääiʹǩ vaʹlljuum teeʹmm liâ säʹmmlaid vääžnai, da tõk räʹjje vuâđ še õhttsažkååddla saǥstõõllmõõžž oouʹdummša. Nääiʹt Dihtosis-haʹŋǩǩõs kässjââtt še juätkkjeei teâđateʹmesvuõđ pueʹtǩǩummša de vaaldšeeʹjid väʹlddšiõttlmid.   

Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz peäʹlest saaǥǥtõõllmõõžžin kaʹǧǧe õlmmsa haʹŋǩǩõõzz pannšam puõʹttiäiʹǧǧ da räʹjjla resuurs. Uʹčteeʹli vueiʹnnemkuuʹlmest haʹŋǩǩõsluândlast tåimmʼmõõžžâst väʹǯǯlen lij tõt, što pâi loŋŋnõõvvâm äuʹǩǩee tõn, da tõʹnt lääʹttes õlmmsa välddmõš õõlǥteʹčči tåimmsallaid muttsid ǩeeʹrjin, mäʹttemplaanâst da uʹčteeʹli škooultõõzzâst. Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz tåimmʼmõšše tuåivvu juätkkääiʹj, ǥu tarbbân ǩiʹčče še tååbdaid vaikkteeʹes da tåimmsallaž aunnâz. Haʹŋǩǩõõzzâst  tuâjjpõõrti jååʹđteei sääʹmnuõr  ǩiʹčče tõn ärvvsõʹžžen. Mättʼtõõttji määiʹnest tõt, što saakk puätt sääʹmnuõrin ǩiʹčče jiânnai vaikkteejubun da miõllšubun ǥu äʹrbbvuõđlaž ǩeʹrjjmättõs.               

 Vuänõs tuʹtǩǩõõzz puåđõõzzin (lääddas)

 Heinola, A. (2022). “Systeeʹm lij maannâm še väʹlddnarood”—Dihtosis-haʹŋǩǩõs säʹmmlaid kollʼjeei teâđateʹmesvuõđ puʹrǧǧeeʹjen: Kollaboratiivlaž tuʹtǩǩõs Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst da uʹčteeʹli tåimmâmvuõđkontekstest dekolonisaatia da juõʹǩǩpeivvsa rääuh sueʹrjest [Tampere University]. https://trepo.tuni.fi/bitstream/handle/10024/137556/SuomHeinolaAnne.pdf?sequence=5&isAllowed=y     

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij lââʹzztam sääʹmmteâđlažtvuõđ neellj lookkâmeeʹjj poodd Mättʼtõs da kulttuurministeria teäggtõõzzin. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kollʼjeeʹji päärnai da nuõri teâđlažvuõđ säʹmmlain da sääʹmkulttuurâst. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ poott   30.6.2022.  Looǥǥ lââʹss: www.dihtosis.fi  

Lââʹssteâđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio juätkkmõõžž – komissaarid vaʹlljeet pâʹjjelmeärrsaž tiuddsåbbrest påʹrǧǧmannust

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmii 23.6.2022 tuärjjeed säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio juätkkmõõžž, leša vaʹlljad kuõʹhtt komissaar påʹrǧǧmannust tuõʹllʼjum pâiʹlmeärrsaž tiuddsåbbrest. Pâʹjjelmeärrsaž såbbar jäʹrjstet ougglõsõhttvuõđin.

Õuʹddel tuʹmmstõktuâj sääʹmteeʹǧǧ sååbbar kuuli äʹšštobddjen Säʹmmlai psykososiaalʼlaž tuärj juâkkaz jååʹđteei Heidi Eriksen, viiđ Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio aalǥâst nõõmuum vuäzzla di õõut komissio piisarkååʹdd plaanni.

– Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest saǥstõʹlle samai vuâđ mieʹldd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj juätkast, da komissio juätkast leʹjje še vuäzzlai seʹst järrneei vuäinnmõõžž. Pueʹttep juäʹtǩǩed ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõõžž påʹrǧǧmannust, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõtteeš riikksuåvtõõzz tooiʹmest kålggmannu 28. peeiʹv 2021. Mâŋŋa šiõttummšest komissio toimmjummuš lij leämmaš jiõččnallaš da čõõnteʹmes. Vueʹssmannust 2022 kuhttu Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeem komissaar Miina Seurujärvi da Heikki J. Hyvärinen lie äännam Riikksuåvtõõzz čåuʹdded jiijjâs komissaar tuâjain.  Riikksuåvtõs miõđi Miina Seurujärvi da Heikki J. Hyvärinen čåuddõõttmõõžž komissaar tuâjast 25.5.2022 looǥǥeeʹl.

Sääʹmteeʹǧǧ teâđtõs 13.6.2022 Sääʹmteʹǧǧ ärvvtââll tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vueʹjj da tåimmjemõudldõõzzid tärkka

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuâj

Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tuõjju kool jm. sääʹmǩiõllsa da -kulttuur meâldla pååđääiʹj tåimmʼmõõžž  ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast nuõrisuåvtõõzzin da sääʹmnuõrid puõttlõsttum nuõri pååđäiʹǧǧtåimmʼmõõžž jođđi plaanummuš da čõõđtummuš. Tuâjj älgg 15.8.2022 /leʹbe suåppmõõžž mieʹldd da peštt 4 mp.

Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmieʹrreem õõlǥtemtääʹss VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 1899,26 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen mäʹhsse tuâj sâjjõspääiʹǩ mieʹldd 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi ǩiõččlâsttemlââʹzz.  

Tuâj oʹnstemnalla håiddmõš oudldâstt sääʹmǩiõl silttõõzz (sääʹmteeʹǧǧin uʹvddum šiõttõs 1727/1995). Ââʹnnep äärvast ooddid jiõččnõʹžže da tääʹrǩes tuâjjstõõllmõʹšše, pueʹrid õhttsažtuâjj- da vuârrvaikktõstääidaid de ǩiõččlâsttmõõžž projeʹktt-tuâjast. Projeʹktt-tuâjjtuejjeei tåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoksest. Projeʹktt-tuâjjtuejjeei vuäitt tuâjjstõõllâd še olgglõssân.

Ooccmõõžž mätt- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe tååimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda piâtnâc 15.7.2022 mätta addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?024bb73a

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi, teʹl. 040 7082 072 da nuõripiisar Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, teʹl. 050 3825 179.

Sääʹmteeʹǧǧ tåimmʼmõʹšše  vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da nuõrisuåvtõõzz tåimmʼmõʹšše  addrõõzzâst www.nuor.fi

Aanrest 23.6.2022                   

Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt EU-Sámi neättla Brysselist

Väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto vuässââtt EU-Sámi neättla Brysselist ǩieʹssmannu 20.-22. peeiʹv 2022.

Šõddmõõžži neäʹttel jäʹrjstet vueʹssen Sääʹmrääʹđ da Lääʹdd Sääʹmnuõr rõ haʹŋǩǩõõzzâst Filling the EU-Sámi knowledge gaps. Täävtõssân lij, što EU-Sámi neäʹttlest šâdd juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstum šõddmõš, kååʹtt nâânad säʹmmlai kueiʹmmvuõđ EU-instituutioivuiʹm.

– Rämmšam čuuʹt EU-Sámi neäʹttel diõtt. EU politikk vaaikat säʹmmlai sâjja da âânam tuõđi kaallšõs äʹššen, što säʹmmlain lij vueiʹttemvuõtt vaaikted tuʹmmstõõǥǥid. Âânam še tääʹrǩes äʹššen,  što EU- tuʹmmeeʹji teâtt säʹmmlai pirr lâssan da EU toobdast säʹmmlai äʹšštobddmõõžž alggmeerpolitiikkâst, särnn I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz šõddmõõžžâst eeʹttkâʹstte Anni-Sofia Niittyvuopio, Anni-Sofia Löf da Lilja Ljetoff. Šõddmõõžžâst lij veâl mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž da kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi vuässââtt Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹsttjen paneeʹlsaǥstõõllma, kååʹtt kuâskk EU da säʹmmlai kõskksaž kueiʹmmvuõđ. Sääʹmteeʹǧǧest šõddmõšneättla vuässâʹtte še lääʹǩǩpiisar Kalle Varis da meeraikõskksaž aaʹšši piisar Lars-Anders Baer.

Filling the EU-Sámi knowledgr gaps -projeeʹkt lie teäggtam Interreg Nord, Lappi lett, Taarr Sääʹmteʹǧǧ, Trooms da Finnmark lään, Region Norrbotten ja Region Västerbotten.

Lââʹssteâđ:

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Govva: Hanna Schneider

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla sääʹmǩiõllsaž päärnaimateriaal ooudeemhaʹŋǩǩõõzz mieʹrräiggsaž plaanni tuâj

Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd tâʹlles da peštt 30.12.2022 räjja.

Materiaaltuâjjla tuâjjan lij plaanâd da koordinâʹstted sääʹm ouddpeâmm materiaal puuʹtʼtummuž koolm sääʹmǩiõʹlle di puuʹtʼted da peeiʹvted siiskõõzzid Kuáti.fi -materiaalbaʹŋǩǩe. Tuõjju kooll veâl pedagooglaž materiaal plaanmõš, koordinâsttmõš da puuʹtʼtummuš õhttsažtuâjast ǩiõllpieʹssohjjeeʹjin da nuuʹbbin materiaalplaanʼjin. Plaanni tuâjaid kooll veâl sääʹmǩiõllsaž ǩiõl jeällõtti tååim plaanmõš  da čõõđ viikkmõš Heʹlssen vuuʹdest. Plaanni vaʹsttad haʹŋǩǩõõzz plaanmõõžžâst, čõõđ viikkmõõžžâst da raportâsttmõõžžâst. Haʹŋǩǩõõzzâst vaʹsttad sää′mǩiõl koontâr da ouddooumžen tuejjad ǩiõllstaanpiisar.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj ooudldem šiõttlõs škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjjes håiddmõõžž vieʹǩǩat õõudâs sääʹmkulttuur tobddmõš, sääʹm ouddpeâmm da pedagogiikk tobddmõš, materiaaltuâj da digitaalʼlaž tåimmpirrõõzz tobddmõš da oodd jiõččnes plaanâmtuõjju da čõõđ viikkma õhttsažtuâjast jeeʹres tåimmjeeʹjivuiʹm. Tuâjj vuäitt ââʹnned seʹst maatkčummuž. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Plaanni päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/III-IV mieʹldd, (vuâđđpääʹlǩ 2698,37 – 2649,02 euʹrred/mp) . Plaanni tåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst da vuäzzas tuâj vuäitt håiddad suåppmõõžž mieʹldd ougglõstuâjjan. Luõvâld ǩeerjtum tuâjjooccmõõžžid meâlddõõzzines âlgg tååimted 1.7.2022 čiâss 12.00 räjja mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?c3adffa7

Lââʹssteâđaid oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / teʹlf. 010 839 3124.

Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 17.6.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 17.6.2022

ääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 17.6.2022.

Läʹdd lij tuejjääm vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž

ÕM rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea (CERD) uuʹdi vuõssmõs vuâra räʹtǩǩummuž, koʹst tuõʹtteš Lääʹdd tuejjeem vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž. Komitea õlmmii räʹtǩǩummšes 13. ǩieʹssmannnust 2022 sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest. Komitea vuârdd Lääʹdd halltõõzzâst, što tõt jåttat ǩirrsânji saǥstõõllmõõžžid, koin taʹrǩsteʹčeš sääʹmteʹǧǧlääʹjj sääʹm-meäʹrteeʹlm kuõskki 3 §.

Tuõttum neuʹrrummuš kuâskk ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (KHO) tåimmjummuš eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalin. Komitea ǩeäčč, što KHO räʹtǩǩummuž liâ vuäittam pannveärlânji muʹtted jiõnsteeikååʹdd norrõõzz da nääiʹt vaaikted Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtlvažvuõʹtte vuõiggmiõllsânji eeʹttkâʹstted Sääʹm-meer da tõn ouddõõzzid.

Nuʹt tõk KHO räʹtǩǩummuž, kook krååʹma seʹlvv vuâđ čoʹrste ääiʹjab primmum viõǥǥâst åårrai lääʹjj toʹlǩǩummšest, koon nuʹt KHO ǥu Sääʹmteʹǧǧ leʹjje välddam, neuʹrrii läittai vuõiggâdvuõđ Sääʹm-meer vuäzzliʹžžen kollektiivlânji mieʹrreed sääʹmteeʹǧǧ norrõõzzâst da vuässõõttâd õõlmâs aaʹšši håiddmõʹšše õõlmâs-suåppmõõžž 5 (c) artikla suõjjeem naaʹlin.

Komitea tuõđi, što KHO lij siiʹsǩâttam uuʹccmõsân 53:st 93:st tuʹmmstõõǥǥstes jiõnsteeʹjid vaal-loǥstõʹǩǩe ”obbärvvtõõllmõõžž vuâđald” čuäʹjteʹǩani, što sij leʹčče tiuddâm õõut sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 §:st šiõttuum objektiivlaž kriteeʹrin.

Suåppâmneuʹrrummuž teevvmõššân komitea siâzztââll, što Lääʹddjânnam jåttat ǩirrsânji vuõigg saǥstõõllmõõžž sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 § täʹrǩstem diõtt. Saǥstõõllmõõžž aʹlǧǧe jieʹlled tõn ainsmâʹttem vääras, što sääʹmteeʹǧǧ vaalin jiõnnvuõiggâdvuõđ kuõskki kriteeʹr meäʹrtõõlât ciʹsttjeeʹl saaʹmi vuõiggâdvuõđ uʹvdded äävas da tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš sij jiijjâs vuäzzlažvuõʹtte da poliittlaž vuässõõttmõʹšše õhttneei aaʹššin.

– Vuârdam Lääʹdd riikk šiõhttlõõttâm tuõttsõsnalla rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea uvddma viõrrleei räʹtǩǩummša da viikkâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ååʹn maaʹle, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea räʹtǩǩummuš vuâđđââvv eeʹjj 1965 juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki meeraikõskksa õõlmâs-suåppmõʹšše. Õõlmâs-suåppmõš ǩeâldd grååm ǥu čårstummuž“roodd” vuâđald, še juõʹǩǩnallšem eetnla alggpuättmõʹšše vuâđđõõvvi miârktum leʹbe tuõttvueʹǩǩšõs ooumažvuõiggâdvuõđi neuʹrrummuž.

Läittai laittu KHO 30.9.2015 da 13.1.2016 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥin, kook kuõʹsǩǩe sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe meârkmõõžž. Läittai ǩiõʹčče, što vääʹldeeʹl sääʹmteʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒjid vuâstta vaal-luʹvddkååʹdd čõõđviikkâm läkka ǩeeʹrjtõvvum objektiivlaž kriteeʹri ärvvtõõllmõõžžtuʹmmstõõǥǥ liâ olggnam saaʹmi jiijjâs nääʹleez da äʹrbbvuõđi vuâđald priimmʼmõõžž kriteeʹrin da vaʹsttääm tõid ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz “obbtuʹmmjõõzzin”.

Ålggministeria teâđtõs 14.6.2022

Komitea räʹtǩǩummuš 13.6.2022

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi