Ságajođiheaddji Juuso oassálasttii Arctic Arts Summitii Yukonis 

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso oassálasttii Whitehorse gávpogis Yukonis Kanádas lágiduvvon Arctic Arts Summitii, nappo Árktalaš dáidaga allačoahkkimii geassemánu 27.-29. beaivve 2022. 

Goalmmát geardde lágiduvvon dáhpáhus čohkkii árktalaš riikkaid ja sirkumpoláralaš guovllu eamiálbmogiid ovddasteaddjiid. Árktalaš dáidaga allačoahkkima dárkkuhussan lea nannet dáidaga ja kultuvrra davvin sihke ovddidit dáidaga ja kreatiivva surggiid sirkumpoláralaš oktasašbarggu. Jagi 2022 dáhpáhusa temán lea Connection to Land (oktavuohta eatnamii). 

– Dáidda lea midjiide eamiálbmogiidda okta dehálaš vuohki buktit ovdan ja ságastallat áigeguovdilis áššiin. Dávjá dáidagisttámet oidno nannosit eamiálbmogiid árvomáilbmi sihke oktavuohta árbevirolaš eatnamiidda ja čáziide. Oainnán dehálažžan, ahte sirkumpoláralaš guovllu eamiálbmogiid ovddasteaddjiin leat dakkár dilálašvuođat, gos čoahkkanit dáidaga olis, gávnnaha Sámedikki ságajođiheaddji Juuso. 

Dáhpáhusa áigge ságajođiheaddji Juuso oassálasttii maiddái buot golmma Sámedikki sihke Norgga ja Ruoŧa kulturráđiid (kulturrådet) sihke dáidaga ovddidanguovddáža deaivvadeapmái, gos ságastallui ee. boahttevuođa oktasašbarggus. 

Loga lasi dáhpáhusas: https://arcticartssummit.ca/  

Govva: Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso ja Norgga Sámedikki ráđđelahttu Maja Kristine Jåma. 

Lassidieđut: 

Tuomas Aslak Juuso 
Ságajođiheaddji 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Sámediggi almmuha ohcan láhkai ságajođiheaddji veahkkebargi doaimma

Bargu álgá soahpamuša mielde nu jođánit go vejolaš, ja joatkašuvvá 31.12.2023 rádjai.

Sámedikki ságajođiheaddji veahkkebargi barggut mearrašuvvet Sámedikki bargoortnega 7 b § mielde. Ságajođiheaddji veahkkebargi bargguide gullá ee veahkehit Sámedikki ságajođiheaddji doaimmastis; dárbbu mielde válmmaštallat ja ovdan buktit stivrra ja Sámedikki čoahkkimii doaibmasuorgásis gullevaš áššiid; válmmaštallat ságajođiheaddji ja hálddahushoavdda sutnje sierra mearridan bargguid ja veahkehit dárbbu mielde várreságajođiheaddjiid.

Gelbbolašvuođagáibádussan lea heivvolaš allaskuvladutkkus. Lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). Barggu ceavzilis dikšun eaktuda sámekultuvrra viiddes dovdama, hálddahuslaš bargguid buori dovdama, buori streassagierdannávcca, njuovžilvuođa sihke buriid organiseren- ja ovttasbargandáidduid.

Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká 2760,63 e/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit sámeguovllu lassi 24 % ja ahkelasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde. Barggus čuvvojuvvo 6 mb geahččalanáigi.

Bargoohcamuša mildosiiguin galgá doaimmahit Suoma Sámediggái 31.7.2022 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7bdd0b83

Lassidieđuid barggus addá ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso tuomas.juuso(at)samediggi.fi, tel. 040 687 3394 ja hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, tel. +358 40 726 2688.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit čujuhusas www.samediggi.fi

Anáris 29.6.2022
Sámediggi

Sámedikki čállingotti telefonguovddáš lea gitta 27.6.-29.7.

Sámedikki čállingotti telefonguovddáš lea gitta 27.6.-29.7.2022 gaskasaš áigge.

Sámediggi sávvá buori geasi buohkaide!

Bargiid oktavuođadieđut

”Systema lea beahttán váldoálbmogage” —Dihtosis-prošeakta sápmelaččaide laktáseaddji diehtemeahttunvuođa burgin 

Sámedikki nuoraidráđđi lea oassálastán kollaboratiivvalaš pro gradu -bargui, mas dutkojuvvui Dihtosis-prošeavtta váikkuhus. Dutkamuš čujuha, ahte diehtu sápmelaččain lea menddo unnán ja dan dihtii sápmelaččat ja sámenuorat vásihit ainge givssideami, rasismma ja vaššiságaid. Oahpaheaddjit ovdanbukte, ahte Dihtosis-prošeakta lea erenomážit dárbbašlaš reaidu oahpaheaddjiid árgii ja dehálaš veahkki maiddái dieđu gávdnama váttisvuođaide, maid oahpaheaddjit leat dovdán. Lassin oahpaheaddjit loktejit ovdan dan, ahte dieđu lasihemiin sápmelaččaid sajádaga sáhtášii diđolaččat buoridit. Dihtosis-prošeavtta doaibma vuodju daidda váttisvuođaide ja gidde fuomášumi maiddái dasa, mo daidda vuodjut. 

Dihtosis-prošeavtta bargit ja nuoraidráđi lahtut ledje gradu plánenmuttu rájes aktiivvalaččat mielde barggus. Dutkamuša guovlu ja johtu plánejuvvui ovttas barggu linnjás jearahallangažaldagaide. Geavatlaččat barggus jearahallojuvvui gáiddusin 10 oahpaheaddji, geain lei leamaš Dihtosis-skuvlagalledeapmi luohkástis. Sii čalmmustahtte skuvllaid dili dieđu oasil, mii muitaluvvo sápmelaččaid birra ja juhke vásáhusaidis ja fuomášumiidis Dihtosis-prošeavttas. Oassálasti oahpaheaddjiid girju lei viiddis: mielde ledje luohkkáoahpaheaddjit, gielaid, historjjá, servodatoahpa, eatnandieđu, eatnigiela ja eallinoaidnodieđu oahpaheaddjit sierra báikegottiin, sihke vuođđooahpahusas ja logahaga bealde. Stuorámus oassi gulai váldoálbmogii, muhto mielde lei maiddái okta sápmelaš oahpaheaddji. Dán lassin Dihtosis-prošeavtta ordnejeaddjit muitaledje prošeavtta jođus ja materiálain sihke iežaset vásáhusain prošeavttas.   

Oahpaheaddjiid árga lea hohppui ja máŋgasat eai lean iešge oahppan sápmelaččaid birra, nu duogášbargu, materiálaid čohkken ja sápmelaččaid lokten báhcá ovttaskas oahpaheaddjiid hárduid ala. Vaikko fáttás livččege eanet diehtu, máŋgasat oahpaheaddjiin ledje eahpesihkkarat das, mo sii sáhtášedje buktit sápmelaččaid ja gaskavuođa stáhtii gudnejahtti láhkai ovdan ja garvit boastto dieđu. Maiddái jurddašanvuogis oahpaheaddji rollas fuolahuvvui —ovdamearkka dihte čiegusoahppama mearkkašupmi deattuhuvvui. Lassin oassi vásihii politihkalaš deattu jaskkodeapmái stáhta jienahisvuođa, dihto bellodagaid dahje dárkilis vánhemiid dihte. Vásihuvvui, ahte Dihtosis-prošeakta buktá daidda stuorra veahki ja oidnojuvvui ahte dat láhčá áddejumi ja oktavuođa. Prošeavttas bođii maiddái oahpaheaddjiid mielde konkrehtalaččat ovdan, ahte hállat otná beaivvis. 

Dihtosis-prošeakta iešalddes vuođđuduvvá dihtui čuovvumin iešmearridanvuoigatvuođa dieđus ja das geavahuvvo sápmelaš bajásgeassima vuogit. Prošeavttas lea leamaš álggu rájes dehálaš, ahte sápmelaččat leat ieš meroštallan addojuvvon dieđu ja sátneráju. Dát lea oidnon sihke prošeavtta bargan- ja plánenvuogis ja bargguin. Dihtosis-prošeavtta doaimmas oidnojit maiddái ovdagáttuid duvdi ja ráfi šaddadeami vuogit.  Empatiija, osolažžan dahkan, oktavuođa ráhkadeapmi sihke olmmošvuoigatvuođat ja viivvuhis identiteahttagovaid rihkkun leat guovddášlaččat prošeavtta doaimmas. Sámenuoraid osolažžan dahkki proseassa bokte válljejuvvon temát leat sápmelaččaid mielas dehálaččat, ja dat láhčet vuođu maiddái servodatlaš ságastallama ovddideapmái. Ná Dihtosis-prošeakta váldá beali sihke bissovaš diehtemeahttunvuođa botkemii ja ráđđejeaddji váldestelledemiide. 

Dihtosis-prošeavtta bealde jearahallamiin loktejuvvui ovdan prošeavtta eahpesihkkaris boahttevuohta ja nohkkivaš resurssat. Oahpaheaddjiid geahččanguovllus prošeaktalunddot doaimmas hástalussan lea dat, ahte dan ávkkástallet dušše sii, geat leat eanemusat beroštuvvan, ja danin dássidis ovdan váldin gáibidivččii ráhkaduslaš rievdadusaid girjjiin, oahppoplánain ja oahpaheaddjiid skuvlejumis.   Dihtosis-prošeavtta doibmii sávvojuvvui joatkka, dasgo gehččojuvvui, ahte fáddá dárbbaša maiddái dovdduide čuohcci ja doaimmalaš materiála. Prošeavttas bargobajiid gesset sámenuorat ja dat vásihuvvui mávssolažžan. Oahppiid oainnus dat, ahte dieđut bohtet sámenuorain vásihuvvui ollu veaddjileabbon ja govttoleabbon go árbevirolaš girjeoahpahus.  

Čoahkkáigeassu dutkamuša bohtosiin (suomagillii)

 Heinola, A. (2022). ”Systema lea beahttán váldoálbmogage” —Dihtosis-prošeakta sápmelaččaide laktáseaddji diehtemeahttunvuođa burgin: Kollaboratiivvalaš dutkamuš Dihtosis-prošeavttas ja oahpaheaddjiid aktevravuođakonteavsttas dekolonisašuvnna ja beaivválaš ráfi surggiin [Tampere University]. https://trepo.tuni.fi/bitstream/handle/10024/137556/SuomHeinolaAnne.pdf?sequence=5&isAllowed=y

Sámedikki nuoraidráđi ja Nuoraid Akademiija Dihtosis-prošeakta lea lasihan sámediđolašvuođa njealji lohkanbaji áigge Oahpahus- ja kulturministeriija ruhtademiin. Prošeavtta ulbmilin lea lasihit mánáid ja nuoraid, geat gullet váldoálbmogii, diđolašvuođa sápmelaččain ja sámekultuvrras. Prošeaktaáigi nohká 30.6.2022.  Loga lasi: www.dihtosis.fi  

Lassedieđut:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Sámedikki nuoraidráđi ságajođiheaddji
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Sámediggi doarju sámiid duohtavuođa- ja soabadanproseassa joatkima – komissárat válljejuvvojit badjelmearálaš dievasčoahkkimis borgemánus

Sámedikki čoahkkin mearridii 23.6.2022 doarjut sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna joatkima, muhto vállje guokte komissára badjelmearálaš dievasčoahkkimis, mii lágiduvvo borgemánus. Badjelmearálaš čoahkkin ordnejuvvo gáiddusoktavuođaid bokte.

Sámedikki čoahkkin gulai ovdal mearrádusbargama áššedovdin Sámiid psykososiálalaš doarjaga ovttadaga hoavdda Heidi Eriksen, vihtta sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdnii álgoálggus nammaduvvon lahtu sihke ovtta kommišuvnna čállingotti plánejeaddji.

– Ságastalaimet Sámedikki čoahkkimis vuđolaččat duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu joatkagis, ja lahtuid gaskavuođas ledje maiddái earálágan oainnut kommišuvnna barggu joatkaga birra. Boahtit joatkit ášši gieđahallama borgemánus, muitala Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna ásahuvvui stáhtaráđi doaimmas golggotmánu 28 beaivve 2021. Ásaheami maŋŋá kommišuvdna lea doaibman iešráđálaččat ja sorjjasmeahttumit. Miessemánus 2022 guktot Sámedikki evttohan komissárat Miina Seurujärvi sekä Heikki J. Hyvärinen bivddiiga earu komissára barggus stáhtaráđis. Stáhtaráđđi mieđihii earu Seurujärvii ja Hyvärisii komissára barggus 25.5.2022 rájes.

Sámedikki dieđáhus 13.6.2022: Sámediggi guorahallá duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna dili ja doaibmaneavttuid fuolalaččat

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I várreságajođiheaddji
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai mearreáigásaš prošeaktabargi doaimma

Prošeaktabargi bargguide gullá ee. sámegielat ja -kultuvrra mieldásaš astoáiggedoaimma ovddideapmi ovttasbarggus nuoraidráđiin ja sámenuoraide čujuhuvvon nuoraid astoáiggedoaimma gierdomátkki plánen ja ollašuhttin. Bargu álgá 15.8.2022 /dahje soahpamuša mielde ja bistá 4 mb.

Bálkkámáksin mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási VII/I mielde (vuođđobálká 1899,26 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvo barggu sajáiduvvanbáikki mielde 24 % sámeguovllu lassi ja bargovásáhusa mielde mearrašuvvan ahkelasit.

Doaimma ceavzilis dikšun eaktuda sámegiela dáiddu (sámedikkis addojuvvon ásahus 1727/1995). Mii atnit árvvus návcca iehčanas ja fuolalaš bargamii, buriid ovttasbargo- ja gulahallandáidduid ja vásáhusa prošeaktabarggus.  Prošeaktabargi doaibmasadji lea sámekulturguovddáš Sajosis. Prošeaktabargi sáhttá bargat maiddái gáiddusin.

Ohcamušaid oahpo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái bearjadaga 15.7.2022 rádjai čujuhussii: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?024bb73a

Lassedieđuid doaimmas addá nuoraidráđi ságajođiheaddji Anni-Sofia Niittyvuopio, anni.sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi, tel. 040 7082 072 ja nuoraidčálli Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, tel. 050 3825 179.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi ja nuoraidráđi doibmii čujuhusas www.nuor.fi

Anáris 23.6.2022                   

Sámediggi

Sámediggi oassálastá EU-Sámi vahkkui Brysselis

Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto oassálastá EU-Sámi vahkkui Brysselis 20.-22. geassemánus 2022.

Dáhpáhusvahkku ordnejuvvo oassin Sámeráđi ja Suoma sámenuoraid ry prošeavtta Filling the EU-Sámi knowledge gaps. Ulbmilin lea, ahte EU-Sámi vahkus boahtá jahkásaččat ordnejuvvon dáhpáhus, mii nanne sámiid guoibmevuođa EU-instituhtaiguin.

– Lean hui ilolaš EU-Sámi vahkkus. EU politihkka čuohcá sámiid sajádahkii ja leage hui dehálaš, ahte sámiin lea vejolašvuohta váikkuhit mearrádusaide. Lea maiddái dehálaš, ahte EU-mearrideaddjiid diehtu sámiid birra lassána ja EU dovdá sámiid áššedovdamuša eamiálbmotpolitihkas, dadjá I várreságajođiheaddji Anni Koivisto.

Sámedikki nuoraidráđi dáhpáhusas ovddastit Anni-Sofia Niittyvuopio, Anni-Sofia Löf ja Lilja Ljetoff. Lassin dáhpáhusas lea mielde Sámedikki lahttu ja kulturlávdegotti ságajođiheaddji Pirita Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi oassálastá Sámedikki ovddasteaddjin panelaságastallamii, mii guoská EU ja sámiid gaskasaš guoibmevuođa. Sámedikkis dáhpáhusvahkkui oassálastet maiddái láhkačálli Kalle Varis ja riikkaidgaskasaš áššiid čálli Lars-Anders Baer.

Filling the EU-Sámi knowledge gaps -prošeavtta leat ruhtadan Interreg Nord, Lappi lihttu, Norgga Sámediggi, Tromssa ja Finnmárkku leatna, Region Norrbotten ja Region Västerbotten.

Lassedieđut:

Anni Koivisto
I várreságajođiheaddji
040 415 5969
anni.koivisto@administrator

Govva: Hanna Schneider

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso rahpansáhkavuorru Sámedikki válgabaji 2020-2023 ávvudeamis 17.6.2022 Sajosis, Anáris

Buorre Stáhtaministtar Marin, Suoma Sámedikki lahttut ja buorit guossit, váimmolaččat buresboahtin Sámedikki válgabaji ávvudoaluide!

Kuva: Kevin J. Francett / Kajastus Creative

Dábálaččat Sámediggi ordne válgabaji rahpandoaluid, muhto dál go válgabadji lea juo badjel beallemuttu, mearrideimmet ávvudit dán háve min olles válgabaji. Nuppe dáfus dát áigi lea oalle heivvolaš ávvudeapmái, go dat fállá midjiide vejolašvuođa guorahallat vássán baji ja árvvoštallat makkár bohtosiid leat geargan joksat dán rádjai. Seammás oaidnit makkár áššit leat vel barganláhkai.

Ásaheimmet juo válgabadjái álggus alla joksanmeriid, dego ovdamearkka dihtii ratifiseret davviriikalaš sámesoahpamuša, ovddidit sámiid olmmošvuoigatvuođaid almmolaččat servodaga buot dásiin, čađahit ja ovddidit sámekultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid suoji, ovddidit doaibmabijuid dálkkádatrievdama caggamii nu, ahte sámiid vuoigatvuođat váldojit vuhtii, sámiid gielalaš ja kultuvrralaš rivttiid ollašuvvan olles riikkas, sámegillii ja sápmelaš oahpahussii laktáseaddji joksanmearit, doarjut sámenuoraid iešguđet vugiid mielde ja maiddái ovddidit Sámedikki iežas doaimma.

Ii várra oktage mis árvidan válgabaji álggus, ahte ásahuvvon joksanmeriid lassin gártat rahčat maiddái máilmmiviidosaš koronaviruspandemiija spiehkastatdiliin, Ukraina soađi váikkuhusaiguin ja dál maiddái Suoma NATO ságastallamiin. Dát buot áššithan čuhcet njuolga dahje eahpenjuolgat maiddái midjiide sápmelaččaide.

Dáin áššiin fuolakeahttá mii leat nagodan bures ovddidit stuorámus oasi min válgabaji váldoáigumušain. Mii leat áŋgiruššan ja bargu gal reahkká vel boahtte beannot jahkáige. Sámiid vuoigatvuohta ovddidit ja dikšut iežas giela ja kultuvrra lea dorvvastuvvon Suoma vuođđolágas ja Sámedikki bargun lea dikšut sápmelaččaid giela ja kultuvrra lassin min stáhtusa eamiálbmogin ja dasa gullevaš áššiid. Maŋimuš jagiid áigge Sámedikki barggut leat lassánan mealgat ja ovdamearkka dihtii midjiide bohtet ovddastanbivdagat 80 % eanet go jagis 2019. Dát lea čuohcán maiddái min bargiid bargoburesveadjimii nu sakka, ahte Sámediggi válddii atnui spiehkastatdili, man áigge mii vuodjut dikšut dušše midjiide lágas ásahuvvon bargguid.

Vaikko mii leatge nákcen ovddidit máŋggaid min váldojoksanmeriin, dat ii dárkkut dan ahte barggut boađášedje nohkat gaskan. Mis leat olu barggut ja ráđđádallamat dikšunláhkai ovdalgo mii sámi álbmogin sáhttit cealkit, ahte min olmmošvuoigatvuođat, nu ovttaskas olbmo go kollektiiva dásis, ollašuvvet ovttaveardásaččat váldoálbmoga ektui. Oainnán, ahte sámediggelága ođasmahttin ovddidivččii Sámedikki barggu ja sámiid iešmearrideami duohtan dahkama. Sámediggi vuordá ain dieđu sámediggelága ovdáneamis, vaikko lága válmmaštallan doaibmagoddi lea addán smiehttamušas ja smiehttamuš lea leamašan gulaskuddamis juo mannan gease. Doaivvu mielde Suopma ii leat dakkár riektestáhta, man politihkkariid mielas dilli, mii loavkida sámiid rivttiid, lea heivvolaš dahje normála. Mun baicce sávan ahte dán ráđđehusas gávdnošii dáhttu ja vuoiggalašvuohta vuolgit divvut dan dili Suomas mii rihkku sámiid vuoigatvuođaid.

Eatge mii sámit leat okto dáinna sávaldagain. Maiddái ON olmmošriektekomitea jagis 2019 ja ON nállevealahankomitea leat dán vahkus mearrádusastis gáibidan, ahte dili galgá divvut. Livččii njulgestaga heahpat jus dál, go olles oarjemáilbmi deattuha ON:s dahkkon soahpamušaid mearkkašumi ja sárdnu olmmošvuoigatvuođaid bealis, Suopma livččii gárvvis rihkkut dáid soahpamušaid iežas beales. Diibmá álmmustuvvan evttohus ođđa Sámediggeláhkan lea mu mielas buoremus evttohus dán rádjai ja sávan, ahte beassat ovdánit áššis dan vuođul. Dál min álbmoga boahttevuođa hárrái ášši lea Suoma stáhta jođihangotti hálddus ja sávan, ahte dii boahtibehtet deattuhit namalassii min sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid ollašuvvama.

Olmmošvuoigatvuođaid loavkideami lassin nubbi ášši, man birra sámeservodat guoddá fuola eanet ain eanet, lea dálkkádatrievdan ja dan váikkuhusat min guovllu lundui. Dáid váikkuhusaid beasaimet dovdat juo dálvit 2019-2020, go muohtadilli lei eahpedábálaš ja hui hástaleaddji. Máŋggat boazodoallit gillájit ain dain vahágiin, maid duot dálvi oaččui áigái. Maiddái boazodoalu golut leat badjánan mearkkašahtti olu ja ovdamearkka dihtii boaldámušaid hattit leat juo masa meariheamet. Dál dat čuohcá eandalit boazodoalliide, geat geavahit bargguin earret eará njealjejuvllagiid ja skohteriid. Dáid bargoneavvuid elektrihkalaš molssaeavttuid ráhkadeapmi orru leat easkka álggus, jus álgange, ja dán muttus min vejolašvuohta lea geavahit mášeniid mat johtet fossiila boaldámušaiguin.

Dálkkádatrievdan váikkuha maiddái min guovllu čázádagaide ja ealániidda. Das leatge hui njuolggo ja stuorra váikkuhusat sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaiguin bargamii ja dieđusge maiddái min kultuvrii ja gielaide. Sámediggi lea dán válgabajis bidjan hui olu návccaid dálkkádatrievdanollisvuođain bargamii. Dán barggu ulbmilin lea ohcat iešguđetlágan čovdosiid ja gearggusvuođa reageret ja sajáiduvvat dálá, ja boahttevuođas vejolaččat nuppástuvvi diliide. Dálkkádatlága ođasmahttima oktavuođas mii leat lihkosmuvvan ráđđádallat sápmelaš dálkkádatráđi vuođđudeamis, man oasil ásahusa leat vel dárkkálnuhttimin. Dál Eana- ja meahccedoalloministeriija válmmaštallá álbmotlaš dálkkádatrievdamii sajáiduvvan plána, man maiddái Sámediggi prioritere barggustis. Mii hálidit, ahte maiddái sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaid vuoigaiduvvandárbbut váldojit doarvái bures vuhtii plánas.

Ovddabeale áššiid lassin mii leat dán válgabaji áigge maiddái bargan garrasit sápmelaš boazodoalliid dili buorideami ovdii ee. sadjásašveahkkelága ođasmahttima aktiivvalaš ovddideami bokte, ja maiddái gáibidan doarvái buhtadusaid juo máinnašuvvon jagi 2019-2020 eahpedábálaš muohtadili dagahan vahágiid buhtadeapmin. Oahppomateriálabarggu bealde mii leat ožžon guovttegeardán supmi jagi 2022 oahppomateriála bargui. Sode bealde ođasmahtiimet diibmá 30 jagi deavdán ovttasbargosoahpamuša Kelain. Dan lassin jagis 2021 beasaimet bálkkáhit dállui ođđa láhkačálli, gean virggis dahkkojuvvui fásta virgi jagis 2021, ja ikteges beasaimet ávvudit sápmelaš psykososiáladoarjaga ovttadaga virggálaš rahpama.

Jagis 2021 Suoma alimus riekti mieđihii Sámediggái medállja dan mávssolaš barggu gudnin, man Sámediggi bargá sámiid eamiálbmoga gielalaš ja kultuvrralaš iešstivrejumi ovdii. Dát lea mu mielas maiddái dehálaš muittuhus midjiide sápmelaččaide das, ahte vaikko suopmelaš servodagas gávdnojit olu individuálat, geain leat kritihkalaš doaladumit Sámedikki doaimma hárrái, gávdnojit maiddái sii, geat adnet árvvus ja gudnejahttet min barggu.

Maiddái sápmelaš servodagas leat dáhpáhuvvan dehálaš ja fiinna áššit, dego ee. dán giđa alimus rievtti ovdamearrádusat sámiid guolástanrivttiid birra. Dán oktavuođas hálidan giitit erenomážit din, geat lehpet bargan stuorámus barggu ja vulggiidet dáistalit iežadet, ja seammás buot Suomas ássi sápmelaččaid vuoigatvuođas dikšut iežas kultuvrra ja bargat árbevirolaš ealáhusaiguin. Šállošan, ahte dát mearrádus ii vuhtton vel dán gease Deanu luossabivddu ráddjehusain, muhto Sámediggi bargá garrasit dan ovdii, ahte boahttevuođas sápmelaččaid vuoigatvuohta ovddidit ja dikšut iežas giela ja kultuvrra váldošii vuhtii maiddái Deanu luossabivdoráddjehusaid plánedettiin.

Geassemánus 2021 Ohcejoga boazodálolaččaid oktasašmeahcci mearridii suodjalit 700 hektára boaresvuvddiid Muttošjávrre bálgosa eatnamiin. Dát lea mu mielas mearkkašahtti mearrádus, mii doaivvu mielde doaibmá ovdamearkan maiddái earáide. Oktasašmeahcci ovttas bálgosiin bivddii Sámedikkis veahki ášši ovddideapmái ja Sámediggi ovddidiige iežas oasil ášši birasministeriijas ja čájehii doarjaga suodjalandárbui.

Kultursuorggis sápmelaččat leat nannen iežas sajádaga ee. Venezia dáiddabiennálas, gos vuosttas háve álbmotlaš paviljoŋŋas ledje dušše beare sápmelaš dáiddárat. Diibmá čakčat ávvudeimmet badjel 2000 Sámis čoggojuvvon gálvvu máhccama Suoma Álbmotmuseas Sápmái, ja moadde vahku dassái ávvudeimmet ođasmahtton ja viiddiduvvon Sámemusea Siidda rahpama.

Dát ovdamearkkat čájehit mu mielas dan man lean ovdalge lohkan: “Sápmelaš servodagas juohkehačča bargu lea mávssolaš ja ovttas mii olahit dan buot buoremus bohtosa”. Vaikko Sámediggi lea sápmelaččaid virggálaš ovddastusorgána Suomas, bargu min álbmoga, kultuvrra, giela ja árbevirolaš ealáhusaid ovdii dahkko olu maiddái servodaga iešguđet dásiin. Hálidan iežan bealis giitit buohkaid din, geat dán barggu bargabehtet.

Bargu sámiid áššiid ovdii dahkko maiddái suopmelaš servodagas. Odne mis leamašan gudni oažžut guossin Suoma stáhtaministtar Sanna Marina. Hálidan giitit maiddái Du, Stáhtaministtar Marin, buorre ovttasbarggus ja sámiid áššiid ovddideamis dán rádjai, álot gitta ártkalaš strategias duohtavuođa ja soabadan komisuvdna ásáheames. Mun sávan, ahte dát bargu min álbmoga ja erenomážit min álbmoga rivttiid ovdii joatkašuvvá maiddái boahttevuođas.

Sámedikki ságajođiheaddjin dieđán, ahte sámiid vuoigatvuođaid ja sajádaga ovddideapmi ii leat álki iige álo somáge. Muhtumin váttisvuođaid ovddas lea dehálaš, ahte gávdnojit olbmot geaiguin sáhttá ságastallat ja suokkardallat áššiid. Lea maiddái dehálaš muitit, ahte min servodagas gávdno valjis čehppodat, eatge leat okto heaibumin váttes gažaldagaiguin. Juo minge ovdal máŋggat buolvvat leat bargan sápmelaš eallinvuogi, kultuvrra ja giela ovdii. Mu boarrásut olbmuin gávdno divrras eallinviisodat, man anán alla árvvus.

Lean oahppan iežan siidda boarrásut olbmuin olu eallima birra ja okta dehálamos oahpuin leamašan sitkatvuohta. Seamma sitkatvuohta dárbbašuvvo maiddái Sámedikki ságadoallin. Go mii leat duoddaris guođoheamen ealu, sáhttá geavvat nu ahte eallu bieđgana ja áššit eai mana dalán justa numo leimmet áigon. Badjeolmmošhan ii sáhte vuollánit, baicce ferte fuolahit iežas bohccuin. Nu lea maiddái sámiid áššiid ovddidettiin, áššit eai álo lihkosmuva vuosttas háve, muhto dalle fertet geahččalit ain ođđasit ja ođđasit ja min álbmot bagada álo min barggu.

Aistton Sofia Jannok lávlaga sániid, mii leat ain dáppe. Ja nu guhká go mii leat dáppe, bargu sámiid vuoigatvuođaid, kultuvrra, gielaid ja ealáhusaid eallinfámu seailluheami ovdii joatkašuvvá.

Vel oktii váimmolaččat buresboahtin Sámedikki válgabaji 2020-2023 ávvudoaluide. Doaivvu mielde návddašehpet otná beaivvis ja buot fiinna ovdanbuktimiin.

Ollu giitu.

Sámediggi almmuha ohcan láhkai Sámegielat mánáidmateriála ovddidanprošeavtta mearreáigásaš plánejeaddji barggu

Bargu álgá soahpamuša mielde nu jođánit go vejolaš ja bistá 30.12.2022 rádjai.

Materiálabargi bargun lea plánet ja koordineret sámi árrabajásgeassima materiála buvttadeami golmma sámegielain ja buvttadit ja ođasmahttit sisdoaluid Kuáti.fi- materiálabáŋkui. Lassin bargui gullá pedagogalaš materiála plánen, koordineren ja buvttadeapmi ovttasbarggus giellabeassestivrejeaddjin ja nuppi materiálaplánejeaddjin. Plánejeaddji bargguide gullá maiddái sámegielat giela ealáskahtti doaimma plánen ja ollašuhttin Helssega guovllus. Plánejeaddji vástida prošeavtta plánemis, ollašuhttimis ja raporteremis. Prošeavttas vástida sámegiela doaimmahat ja hoavdan doaibmá gielladorvočálli.

Gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan heivvolaš skuvlejupmi ja sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). Doaimma ceavzilis dikšuma ovddida sámekultuvrra dovdámuš, sápmelaš árrabajásgeassima ja pedagogihkka dovdámuš, materiálabarggu ja digitálalaš doaibmabirrasa dovdámuš ja nákca iehčanas plánenbargui ja ollašuhttimii ovttasbarggus eará doibmiiguin. Doaibma sáhttá sisttisdoallat mátkkošteami. Doaimmas čuvvojuvvo guovtti mánotbaji geahččalanáigi.

Plánejeaddji bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/III-IV mielde (vuođđobálká 2698,37–2649,02 e/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24 % sámeguovllu lassi ja bargovásáhusa mielde mearrašuvvan ahkelasit. Materiálabargi doaibmabáiki lea Sámekulturguovddáš Sajosis, ja barggu dikšun oassái gáiddusbargun lea soahpamuša mielde vejolaš. Friddjahápmásaš bargoohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit 1.7.2022 dii. 12.00 rádjai čujuhussii https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?c3adffa7

Lassedieđuid addá gielladorvočálli Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / tel. 010 839 3124.

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 17.6.2022
Sámediggi

Sámedikki telefonguovddáš lea gitta 17.6.2022

Sámedikki telefonguovddáš lea gitta 17.6.2022.