Saavâjođetteijee Juuso uásálistij Arctic Arts Summitân Yukonist 

/in , /by

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso uásálistij Arctic Arts Summitân ađai Arktâsii taiđuu alemus čuákkimân 27.–29. kesimáánu 2022, mii uárnejui Whitehorse kaavpugist Yukonist Kanadast. 

Kuálmád tove ornimnáál tábáhtus nuurâi oohtân arktâsij staatâi já sirkumpolaarlii kuávlu algâaalmugij ovdâsteijeid. Arktâsii taiđuu alemuu čuákkim ulmen lii nanodiđ taiđuu já kulttuur tavveen sehe ovdediđ taiđuu já kreatiivlij suorgij sirkumpolaarlii oovtâstpargo. Ive 2022 tábáhtus teema lii Connection to Land (ohtâvuotâ enâmân).  

– Taaiđâ lii mijjân algâalmugáid ohtâ tehálâš vyehi olgospyehtiđ já savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn. Maŋgii mii taiđust uáinoo nanosávt algâaalmugij árvumaailm sehe ohtâvuotâ mii ärbivuáváláid enâmáid já čassijd. Mun anam tehálâžžân, ete sirkumpolaarlii kuávlu algâaalmugij ovdâsteijein láá tágáreh tilálâšvuođah, main mij čokkânep oohtân taiđuu ooleest, paahud Sämitige saavâjođetteijee Juuso.  

Tábáhtus ääigi Juuso uásálistij meid puoh kuulmâ Sämitige sehe Taažâ já Ruotâ kulttuurraađij (kulttuurrådet) sehe taiđuu ovdedemkuávdáá teivâdmân, kost savâstâllui ei. puátteevuođâ oovtâstpargoost.  

Luuvâ lase tábáhtusâst: https://arcticartssummit.ca/  

Kove: Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já Taažâ Sämitige räđijeessân Maja Kristine Jåma. 

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saavâjođetteijee  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Sämitigge almoot uuccâmnáál saavâjođetteijee išedeijee tooimâ

/in /by

Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 31.12.2023 räi.

Sämitige saavâjođetteijee išedeijee pargoh miärášuveh Sämitige pargo-oornig 7 b § mield. Saavâjođetteijee išedeijee pargoid kulá iärásij juávhust išediđ Sämitige saavâjođetteijee suu pargoost; táárbu mield valmâštâllâđ já oovdânpyehtiđ stiivrân já tige čuákkimân jieijâs toimâsuárgán kullee aašijd; valmâštâllâđ saavâjođetteijee já haldâttâhhoovdâ sierâ meridem pargoid sehe išediđ táárbu mield värisaavâjođetteijee.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii hiäivulâš ollâškovlâtođhos. Lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm, šiev haaldâtlij pargoi tubdâm, naavcâid killáđ streesi, njyebžilvuođâ sehe šiev ornijdem- já oovtâstpargotááiđuid.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2760,63 e/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já hárjánemlaseh pargohárjánem mield. Pargoost lii 6 mp keččâlemäigi.

Pargoucâmuš lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitiigán 31.7.2022 räi čujottâsâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7bdd0b83

Lasetiäđuid pargoost adelává saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tuomas.juuso(at)samediggi.fi, puh. 040 687 3394 já haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, puh. +358 40 726 2688.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 29.6.2022
Sämitigge

Sämitige čäällimkode puhelinkuávdáš lii kiddâ 27.6.-29.7.

/in /by

Sämitige čäällimkode puhelinkuávdáš lii kiddâ 27.6.-29.7.2022 koskâsâš ääigi.

Sämitigge tuáivut pyeri keesi puohháid!

Pargovievâ ohtâvuotâtiäđuh

“System lii piättám meiddei válduaalmug”—Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon

/in , /by

Sämitige nuorâirääđi lii uásálistám kollaborativlii pro gradu -paargon, mii tuuđhâi Dihtosis-haavâ vaigutteijeevuođâ. Tutkâmuš čáittá, et tiätu sämmilijn lii liijkás uccáá já ton keežild sämmiliih já säminuorah ferttejeh ain-uv kierdâđ kivsedem, raasism já vajesaavâid. Máttáátteijeeh puohtii oovdân, et Dihtosis-haahâ lii vuosâsaajeest ávhálâš tyejipiergâs máttáátteijei aargâst sehe tehálâš iše meid máttáátteijei aiccâm čuolmân tast, et tiäđu lii vaigâd kavnâđ. Ton lasseen máttáátteijeeh loptejeh uáinusân tom, et tiäđu lasseetmáin sämmilij sajaduv puávtáččij tiäđulávt pyerediđ. Dihtosis-haavâ tooimah čuávdiškyetih täid čuolmâid já kiddejeh huámášume toos, maht taid kalga čuávdiškyettiđ.

Dihtosis-haavâ pargeeh já nuorâirääđi jesâneh lijjii gradu vuávámmudo rääjist aktivlávt fáárust pargoost. Tutkâmuš sunde já jotteemkiäinu vuávájuvvojii oovtâst ain pargo linjeest kidâ sahhiittâllâmkoččâmuššáid. Keevâtlávt pargoost sahhiittâllojii káidusin 10 máttáátteijed, kiäi luokkain Dihtosis lâi kollim. Sij čyevvejii, magarijd tiäđuid škoovlâin muštâleh sämmilijn já juohhii feeriimijdis já aiccâmušâidis Dihtosis-haavâst. Uásálistám máttáátteijein lijjii kirjáás tuávááh: fáárust lijjii luokamáttáátteijeeh, kielâi, historjá, ohtsâškoddeoopâ, eennâmtiäđu, eenikielâ já eellimuáinutiäđu máttáátteijeeh jieškote-uv päikkikuudijn, sehe vuáđumáttááttâsâst já luvâttuv peln. Stuárráámus uási kuulâi válduaalmugân, mut fáárust lâi meid ohtâ sämmilâš máttáátteijee. Ton lasseen Dihtosis-haavâ uárnejeijeeh muštâlii haavâ ovdánmist já materialijn sehe jieijâs vuáttámušâin haavâst.

Máttáátteijei argâ lii hoppuu já maaŋgâs ij lamaš jieškin oppâm sämmilijn, já nuuvtpa tuáváášpargo, materialij čokkim já sämmilij luptim páácá ovtâskâs máttáátteijei nuáđđin. Veikkâ fáádást ličij-uv eenâb tiätu, te máttáátteijein maaŋgâs lâi epivises tast, et maht sij puávtáččii pyehtiđ sämmilijd já koskâvuođâ staatân kunnijâtteht oovdân já velttiđ puástutiäđu. Huolâ lâi meid tast, maht máttáátteijee roolâst aldaniđ fáádá — ovdâmerkkân tiäđusthánnáá oppâm merhâšume tiäduttui. Ton lasseen uási vuotij poolitlii tedduu jaskodiđ staatâ joskâdvuođâ, tiätu piäláduvâi tâi tärhis vanhimij keežild. Västideijeeh arvâlii, et Dihtosis-haahâ puáhtá taaid hástoid stuorrâ iše já et tot lasseet ibárdâs já ohtâvuođâ. Haavâst poođij máttáátteijei mield meid koŋkretlávt uáinusân, et saahâ lii onnáá peeivist.

Jieš Dihtosis-haahâ vuáđuduvá tiätun já nuávdit jiešmeridemvuoigâdvuođâ tiäđust, já tot kiävttá sämmilijd šoddâdemvuovijd. Haavâst lii lamaš jo aalgâ rääjist tehálâš, et adelum tiäđu já sánáduv láá sämmiliih jiejah miäruštâllâm. Tot lii tiettum sehe proojeekt olášuttem- já vuávámtäävist já pargoin. Dihtosis-haavâ tooimâst tiättojeh meid munejurduid tuástoo vyevih já rávhušoddâdemvyevih. Empatia, uásálistittem, ohtâvuođâ hammim já olmoošvuoigâdvuođah já käržis identitetkuvij rikkom já kuávdáást haavâ tooimâin. Säminuorâid uásálistittee proosees peht väljejum teemah láá sämmilijd teháliih, já toh hämmejeh vuáđu meid ohtsâškodálii savâstâllâm oovdedmân. Tánávt Dihtosis-haahâ viggá sehe potkiđ juátkojeijee tietimettumvuođâ já vaiguttiđ tááláid väldistelliittâssáid.

Dihtosis-haavâ peln sahhiittâlmijn loptejuvvojii uáinusân haavâ epivises puátteevuotâ já käržis resurseh. Máttáátteijei uáinimčievâst hahâluándusii tooimâst hástun lii tot, et tuše puoh enâmustáá movtijdum máttáátteijeeh ávhásteleh toin, já tondiet täsivis uáinusân luptim vađâččij rááhtuslijd nubástusâid kiirjijn, máttááttâsvuáváámist já máttáátteijei škovliimist. Västideijeeh tuoivuu, et Dihtosis-haavâ toimâ juátkoo, tondiet ko sii mielâst fáddá taarbâš meid tobdoid vaigutteijee já toimâlii material. Haavâst pargopáájáid jođetteh säminuorah já tom västideijeeh onnii áárvust. Uáppei tááhust tot, et viestâ puátá säminuorâin, vaiguttij já movtiditij ennuv eenâb ko ärbivuáválâš kirjemáttááttâs.

Čuákánkiäsu tutkâmuš puátusijn (suomâkielân): ”System lii piättám meiddei válduaalmug” —Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon: Kollaborativlâš tutkâmuš Dihtosis-haavâst já máttáátteijei tuáimeevuotâkontekstist dekolonisaatio já piäiválii ráávhu syergist

 Heinola, A. (2022). “Systeemi on pettänyt valtaväestönkin”—Dihtosis-hanke saamelaisiin liittyvän tietämättömyyden purkajana: Kollaboratiivinen tutkimus Dihtosis-hankkeesta ja opettajien toimijuuskontekstista dekolonisaation ja päivittäisen rauhan saralla [Tampere University]. https://trepo.tuni.fi/bitstream/handle/10024/137556/SuomHeinolaAnne.pdf?sequence=5&isAllowed=y     

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akademia Dihtosis-haahâ lii lasettâm sämitiäđu neelji luuhâmive ääigi Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruuđáin. Haavâ ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee párnái já nuorâi tiäđulâšvuođâ sämmilijn já sämikulttuurist. Hahâäigi nohá 30.6.2022.  Luuvâ lase: www.dihtosis.fi  

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Sämitigge tuárju sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio juátkim – väljee komissaarijd paijeelmiärálii tievâsčuákkimist porgemáánust

/in , /by

Sämitige čuákkim meridij 23.6.2022 tuárjuđ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio juátkim, mutâ väljee kyehti komissaar paijeelmiärálii tievâsčuákkimist porgemáánust. Paijeelmiärálâš čuákkim uárnejuvvoo káidusohtâvuođâiguin.

Sämitige čuákkim kuulâi ovdil ko toovâi miärádâs äššitobdein Sämmilij psykososiaallii torjuu ohtâduv hoovdâ Heidi Eriksen, vittâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio algâ aalgâst nomâttum jeessân sehe oovtâ komissio čäällimkode vuávájeijee.

– Mij savâstâlâim čuákkimist vuáđulávt tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo joođhâst, já jesânij kooskâst komissio joođhâst lijjii meid sierâ uáivileh. Mij juátkip ääši kieđâvuššâm porgemáánust, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio asâttui Staatârääđi tooimâst 28. roovvâdmáánu 2021. Asâttem maŋa komissio lii toimâm jiešráđálávt já sorjohánnáá. Vyesimáánust 2022 kuohtuuh Sämitige iävtuttem komissaareh Miina Seurujärvi sehe Heikki J. Hyvärinen pivdijn luovâsmittem komissaar pargostis staatârääđist. Staatârääđi mieđettij iäru Seurujäärvin já Hyvärisâžân komissaar pargoost 25.5.2022 rääjist.

Sämitige tiäđáttâs 13.6.2022: Sämitigge árvuštâl tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tile já toimâiävtuid huolâlávt

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto 
I värisaavâjođetteijee 
040 415 5969 
anni.koivisto@samediggi.fi  

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee pargo

/in , /by

Proojeektpargee pargoid kuleh il. sämikielâlii já -kulttuur miäldásii rijjâääigi tooimâ ovdedem oovtâstpargoost nuorâiraađijn já säminuoráid uáivildum nuorâi rijjâäigitooimâ päikkikudij koskâsii jođo vuávám já olášuttem. Pargo álgá 15.8.2022 /tâi sopâmuš mield já pištá 4 mp.

Pälkki šadda Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1 899,26 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh porgâmsaje mield 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Pargo váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust aapijd porgâđ jiečânávt já huolâlávt, šiev oovtâstpargo- já vuáruvaiguttâstááiđuid sehe hárjáneme proojeektpaargon. Proojeektpargee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist. Proojeektpargee puáhtá porgâđ meid káidusin.

Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čälleekoodán vástuppeeivi 15.7.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?024bb73a

Lasetiäđuid pargoost addel nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi, puh. 040 7082 072 já nuorâičällee Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, puh. 050 3825 179.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirääđi tooimân čujottâsâst www.nuor.fi.

Anarist 23.6.2022                   

Sämitigge

Sämitigge uásálist EU-Sámi ookon Brysselist

/in /by

Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto uásálist EU-Sámi ookon Brysselist 20.-22. kesimáánu 2022.

Tábáhtusokko uárnejuvvoo uássin Sämirääđi já Suomâ säminuorah rs haavâ Filling the EU-Sámi knowledge gaps. Ulmen lii, ete EU-Sámi ohhoost šadda jyehi ive ornimnáál tábáhtus, mii naanood sämmilij kyeimivuođâ EU-instituutioiguin.

– Mun lam uáli ilolâš EU-Sámi ohhoost. EU politiik vaaigut sämmilij sajattâhân já lii-uv tuođâi tehálâš, ete sämmilijn lii máhđulâšvuotâ vaiguttiđ miärádâssáid. Lii meid tehálâš, ete EU-merideijei tiäđuh sämmilijn lasaneh já EU tuubdâst sämmilij äššitubdâmuš algâaalmugpolitiikist, iätá I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Sämitige nuorâirääđi tábáhtusâst ovdâsteh Anni-Sofia Niittyvuopio, Anni-Sofia Löf já Lilja Ljetoff. Lasseen tábáhtusâst lii mieldi Sämitige jeessân já kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi siärvá Sämitige ovdâsteijen paaneelsavâstâlmân, mii kuáská kyeimivuotân EU já sämmilij kooskâ. Sämitiggeest tábáhtusookon uásálistev meid lahâčällee Kalle Varis sehe aalmugijkoskâsij aašij čällee Lars-Anders Baer.

Filling the EU-Sámi knowledgr gaps -proojeekt láá ruttâdâm Interreg Nord, Laapi Litto, Taažâ Sämitigge, Tromsa já Finnmark lääni, Region Norrbotten já Region Västerbotten.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Kove: Hanna Schneider

Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaavâ meriáigásii vuávájeijee pargo

/in , /by

Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 30.12.2022 räi.

Materiaalpargee pargon lii vuáváđ já koordinistiđ sämmilii arâšoddâdem materiaal pyevtittem kuulmâ sämikielân sehe pyevtittiđ já peividiđ siskáldâsâid Kuáti.fi- materiaalpaaŋkin. Lasseen paargon kulá pedagooglii materiaal vuávám, koordinistem já pyevtittem oovtâstpargoost kielâpiervâlstivrejeijein já nubbijd materiaalvuávájeijein. Vuávájeijee pargoid kulá meid sämikielâlii kielâ iäláskittee tooimâ vuávám já olášuttem Helsig kuávlust. Vuávájeijee västid haavâ vuáváámist, olášutmist já raportistmist. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân tuáimá kielâtorvočällee.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittáámist išedeh šiev sämmilâškulttuur tubdâm, sämmilii arâšoddâdem já pedagogiik tubdâm, materiaalpargo já digitaallii toimâpirrâs tubdâm sehe naavcah jiečânâs vuávámpaargon já olášutmân oovtâstpargoost eres tuáimeiguin. Pargo puáhtá anneeđ sistees mađhâšem. Pargoost nuávditteh kyevti mánuppaje keččâlemääigi.

Vuávájeijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III-IV mield (vuáđupälkki 2698,37–2649,02 e). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Vuávájeijee pargosaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo hoittám uásild káiduspargon lii sopâmuš mield máhđulâš. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 30.36.2022 tme 16.00 räi čujottâssân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?c3adffa7

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 15.6.2022
Sämitigge

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 17.6.2022

/in /by

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 17.6.2022.

Suomâ lii rikkom OA jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee almossopâmuš 

/in , , /by

OA näliolgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea (CERD) adelij vuossâmuu tove čuávdus, mast pahudii, ete Suomâ lii rikkom OA jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee almossopâmuš. Komitea almostitij čuávdusis 13. kesimáánu 2022 sämitige valjâluvâttâlmân tuhhiittum ulmuid kyeskee ääšist. Komitea vuárdá Suomâ haldâttâsâst, ete tot piejâ huápust joton ráđádâlmijd, main tärhističčii sämitiggelaavâ 3 §, mii kuáská sämmilâšmiäruštâlmân. 

Pahudum luávkkim kuáská alemuu haldâttâhrievti (AHR) tooimân ive 2015 sämitiggevaaljâin. Komitea ana, ete AHR čuávduseh láá puáhtám feilâlávt mutteđ jienâsteijeeráhtus já návt vaiguttiđ Sämitige máhđulâšvuotân tuođâi ovdâstiđ Sämiaalmug já ton hiäđuid. 

Tienuuvt toh AHR čuávduseh, moh čielgâ vuáđustâsttáá spiekâstii tolebáá tuhhiittum vyeimist orroo laavâ tulkkuumist, mon sehe AHR já Sämitige lijjii tubdâstâm, luávkkájii väidei vuoigâdvuođâ Sämiaalmug jesânin kollektiivlávt meridiđ sämitige jesânijn já uásálistiđ almolij aašij hoittáámân almossopâmuš vuovvijn, mon 5 (c) artikkâl syeijee.  

Komitea pahudij, ete AHR lii váldám ucemustáá 53:st 93 miärádâsâstis jienâsteijeid valjâluvâttâlmân ”oleskuorâttâllâm vuáđuld” čäitihánnáá, ete sij liččii tiävdám oovtâ objektiivlijn kriterijn, moh láá asâttum sämitiggeest adelum laavâ 3 §:st. 

Sopâmušluávkkim tivvoom várás komitea avžuut, ete Suomâ aalgât huápust tuođâlii ráđádâllâm sämitiggeest adelum laavâ 3 § täärhistmist. Ráđádâlmijd kalga toollâđ vâi visásmittoo, ete sämitige vaaljâin jienâvuoigâdvuotân kyeskee kritereh miäruštâllojeh tienuuvt, ete toh kunnijâteh sämmilij vuoigâdvuođâ adeliđ riijâ já tiätun vuáđuduvvee munemiettâm jieijâs jeessânvuotân já pooliitlii uásálistmân kyeskee aašijn. 

– Mun vuárdám, ete Suomâ staatâ ana tuođâlávt näliolgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea adelem laŋgâtteijee čuávdus já tuálvu sämitiggelaavâ uđâsmittem tääl moolân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. 

Näliolgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea čuávdus vuáđuduvá ive 1965 jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmušân. Almossopâmuš kiäldá olgoštem “nääli” vuáđuld já meid jyehilágán uáivildum tâi tuođâlii olmoošvuoigâdvuođâi luávkkim, mii vuáđuduvá etnisii algâpuátimân. 

Väideeh vaidii AHR 30.9.2015 já 13.1.2016 adelem miärádâsâin, moh kyeskih sämitige valjâluvâttâlmân merkkiimân. Väideeh onnii, ete väldimáin sämitige valjâluvâttâlmân occeid valjâlävdikode olášuttem laahân čallum objektiivlij kriterij árvuštâllâm vuástá, miärádâsah láá kaidâm sämmilij jieijâs taavij já ärbivuovij vuáđuld tuhhiittem kriterijn já láá sajanpiejâm taid alemuu haldâttâhrievti “oleskuorâttâlmáin”. 

Olgoministeriö tiäđáttâs 14.6.2022  

Komitea čuávdus 13.6.2022  

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso  
Saavâjođetteijee   
040 687 3394  
tuomas.juuso@samediggi.fi