Saamelaiskulttuurikeskus Sajos Inarissa.

Sääʹmteʹǧǧ väldd âânnmõʹšše pannšam vueʹjj Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjempâstlvažvuõđ da tuâjjlažkååʹdd tuâjjstaanvuõđ raʹvvjem vääras

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij tuʹmmjam väʹldded âânnmõʹšše pannšam vueʹjj 30. čõhččmannu 2022 räjja. Pannšam vueʹǩǩ vääʹldet âânnmõʹšše, ǥu Sääʹmteʹǧǧ ij teänab pââʹst ânnʼjõž resuursin vaʹstteed Sääʹmtegga puõʹtti aaʹšši riʹjttjeei valmštõõllmõõžžâst raukkum äiʹǧǧtaaulâst. Pannšam vueʹjj poodd Sääʹmteʹǧǧ čiŋlmââvv ââʹnned huõl organisaatio sääʹmkulttuur seillmõõžž da ooudâsviikkmõõžž lääʹjjmeâldlaž tuâjain.

Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij håiddad saaʹmi jiijjâs ǩiõl da kulttuur di sij sââʹjes alggmeeran kuõskki ääʹšš. Sääʹmteʹǧǧ eeʹttkâstt saaʹmid tuâjeez kuulli aaʹššin meersaž da meeraikõskksaž õhttvuõđin. Sääʹmteʹǧǧ lij mieʹldd pâiʹl 150 ärttlest, jeäll piiri-iiʹjji 30–50 lääʹjjmeâldlaž saǥstõõllmõõžž di õudd 120–250 ciâlkâlm leʹbe eʹtǩǩõõzz eeʹjjest. Sääʹmteeʹǧǧ tuâj liâ lâssnam šuureʹld mââimõõzz iiʹjji poodd. Ouddmiârkkân Sääʹmtegga puõʹtti eeʹttkâʹsttemraukkmõõžži mieʹrr lij lâssnam 80 % ekka 2019 veʹrddeeʹl. Jeäʹrben tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõõzzi da čiõlǥtõõzzi õhttsallaž miâsttâmraukkmõõžž liâ lâssnam.

– Kõõččmõš lij tõʹst, što Sääʹmteʹǧǧ lij leämmaž juʹn kuuʹǩǩ vueʹllteäggtemvuâlaž. Lââʹssteäggtõõzzid jeät leäkku vuõǯǯum, håʹt-i tõn tarbb lij puhttum nuʹt riikkvääraiministeria ǥu vuõiggâdvuõttministeria tiõttu. Sääʹmteeʹǧǧ tuâj liâ meärtõllum lääʹjjest, leša resuurs jiâ teänab riʹjtte miʹjjid kuulli pâi lâssneei tuâjai håiddmõʹšše, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Pannšam vueʹjj poodd tuõrvât Sääʹmteeʹǧǧ lääʹjjmeâldlaž tuâj. Mâʹŋŋlab poʹdde seeʹrdet Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummuž ooudâs viikkmõʹšše õhttneei tuâj, pieʹǩǩ čõõnâsjoukktåimmjummšest, tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzi da čiõlǥtõõzzi õhttsallaž miâsttmõõžži valmštõõllmõš da ǩiõttʼtõõllmõš, pieʹǩǩ seminaari da šõddmõõžži riâššâmtuâjain, õhttsažtuâjjorgaani da saǥstõõllâmkooʹddi såbbri riâššmõš, kuõʹssi vuâsttavälddmõš di Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummuž čuäjtõõllmõõžž.

Tuâjjlai tiõrvâsvuõttstaani tuâjj haaʹleet raʹvvjed

Sääʹmteeʹǧǧest õhtt tuâjjlaž tuejjad tuâj õhttu jiijjâs tåimmsueʹrjest da tåimmsueʹrǧǧ vuäitt leeʹd samai veeidas. Tuâjjlai tuâjast vuäittmõõžž kuõskki čiõlǥtõõzzin lij tuõttum, što jõnn tuâjjmieʹrr kõskkvuõđâst Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹddresuursid šõddad hääitlaž tuâjjkuârmtõõzz da mååusat noʹrmaalsâjja piâssmõš tuâj šõddeem kuârmtummšest lij huânnʼnam.

– Tuâj kuârmtemvuõđ jeät vueiʹt teänab uuʹcceed organisaatio tåimmjemkulttuur ooudâs viiǥǥeeʹl, pâi kuârmtemvuõđ ǩieʹppummša taarbšet lââʹzz tuâjjlažkåʹddresuursid. Sääʹmteeʹǧǧ lij piiri-iiʹjji eʹtǩǩääm vuõiggâdvuõttministeriaaʹje tuâjjlažkåʹddresuursi riʹjttjeei raʹvvjummuž. Tuâjjuʹvddjen meeʹst âlgg šiõhttlõõttâd vuâkka tuõđlânji, da äʹlǧǧed taarbšeei tååimid tiõrvâsvuõttstaanni vueʹjj raʹvvjem vääras, särnn Sääʹmteeʹǧǧ vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi.

Sääʹmteeʹǧǧest lij čõõđ vikkum vuõivâšntiõrvâsvuõđ kuõskki kõõjjõs tuâjjpaaʹjineez vueʹssmannust 2021 di tuâjjtiõrvâsvuõđhuâl teâuddjâʹttem tillʼlõvvum tuâjjpäiʹǩǩčiõlǥtõs tuâjast vuäittmõõžžâst ođđeeʹjjmannust 2022. Kuhttuin liâ tuõttum tiõrvâsvuõʹtte hääitlaž juätkkjeei da kuʹǩesäiggsaž pâiʹlkuârmtummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz påʹrddǩeʹrjj 4/2022 sååbbar 9.-10.5.2022

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Vaaldâšmjååʹđteei
010 839 3106 / 040 726 2688
pia.ruotsala@samediggi.fi

Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsa koontârpiisar takai konttra

/in /by

Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd vueiʹtlva sörgg da peštt 30.12.2022 räjja.

Koontârpiisar tuâjaid koʹlle jeäʹrbi mieʹldd tällõs- da takaivaaldâšm vieʹǩǩteei tuâj mâta vuäʹsttem- da kaaupšemlaasktummuš, diariâʹsttem, mäʹtǩǩriâššmõõžži håiddmõš.

Šiõttõsvuâđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj õõlǥtem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹmǩiõl silttummuž (Sääʹmteeʹǧǧest uvddum asetõs 1727/1995). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõõžž vieʹǩǩte määŋgpeällsaž ǩiõččlâsttmõš koontârtuâjain. Tuâjj õõlǥat pueʹrr ATK-tääidaid, jiõččtååimlažvuõđ, jieʹrǧǧesvuõđ, tääʹrǩesvuõđ, oodd håiddad määŋgaid jeeʹres tuâjaid seämmaäiggsânji, di õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid.

Koontârpiisar päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VI da joouk I mieʹldd: vuâđđpäʹlǩǩ 2077,20 e/mp. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz. Tåimmpäiʹǩǩ lij Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹddest Sajoozzâst. Ougglõstuâj vuäitt tuejjeed jeeʹrab suåppum naaʹlin. Tuâjast jääʹǩǩtet kueiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.
Ooccmõõžž meâlddõõzzineez âʹlǧǧe tååimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 3.6.2022 mõõneeʹst addrõʹsse:
https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?e53135f9

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. +358 (0) 10 839 3106, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 25.5.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd juuʹhl vieʹttjet ǩieʹssmannust 2022 

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd 2020-2023 juuʹhl vieʹttjet Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst 17. ǩieʹssmannu 2022 čiâss 11 ääʹljeeʹl. Puk liâ koččum seuʹrrjed juuʹhl vuõiggvuõlttõõzz pääiʹǩ. 

– Vuârdam rämm-miõlin, što piâssâp mââimõõzzâst noorõõttâd õʹhtte da joohljâʹtted jooʹtti vaalpoodd. Ååʹn leäʹp vaalpoodd pieʹllrääʹjest da ååʹn lij šiõǥǥ podd årsted juuʹhl miârkin, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. 

Juuʹhl poodd piâzzât naaudšet čieʹppi sääʹmartiisti čuäjtõõzzin pirr sääʹmvuuʹd. Juuʹhlest čuäjtõõđi liâ odm. Ingá-Máret Gaup-Juuso, Anna Morottaja, Nils-Heikki Paltto di Anna Lumikivi. Lââʹssen juuʹhlest piâzzât seuʹrrjet Auri Ahola taʹnssčuäjtõõzz di Niillas Holmberg da Ima Aikio tivttčuäjtõõzz.  

Peiʹvvprograamm looppat Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹji dialoog. Sääʹmteeʹǧǧ ääiʹjben leämmaž saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi da Tiina Sanila-Aikio di ânnʼjõž saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso saǥstâʹlle miõʹlle kuâđđjam pooddin jiijjâs põõʹjineez. 

Mâʹŋŋlubust prograammâst lij Tundra Electron juʹhllkonseʹrtt. Juuʹhl programm obbvuõđâst õlmstââʹttet Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain www.samediggi.fi/vaalpoodd-juhll 

Vaalpoodd johlla pääiʹǩ ool liâ koččum sääʹmõhtsažkååʹdd vuäzzla, sääʹmõhtsažkååʹdd vaaikteei, Lääʹdd riikk di jeeʹres õhttsažtuâjjtuâjjlai eeʹttǩeeʹj. Juʹhllpoʹdde jiijjâs tiõrvvʼvuõđid põʹhtte väʹlddminister Sanna Marin di Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹj. 

Juuʹhl peäss seuʹrrjet vuõiggvuõlttõssân addrõõzzâst www.sajos.fi/live.  

Lââʹssteâđaid: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Kartt: Ellen-Maarit Juuso

TEÂTT, TÄIDD & TEMPP -speâll lij ååʹn õlmstõttum še nuõrtt -da tâʹvvsäämas

/in , , /by

TEÂTT, TÄIDD & TEMPP -speâll lij ååʹn õlmstõttum še nuõrtt -da tâʹvvsäämas. Tät lij oođuum speâll. Speâll lij jåårǥlõttum lääʹddǩiõllsaž Peliko/Martinex TIETO, TAITO JA TEMPPU -speâllast.

TEÂTT, TÄIDD & TEMPP -speâll lij hääʹsǩes luʹvddspeâll pukid. Speâllast peäʹss jååʹtted speâll-luuʹd âʹlnn šäärbeeʹl da TEÂTT, TÄIDD & TEMPP koorti mieʹldd rõsseed määŋg nalla, di vaʹstteed kõõččmõõžžid. Speâll-luuʹd kaartast lij õhtt kaʹlndareeʹǩǩ.

Jõs speâllai åårast TEÂTT, TÄIDD & TEMPP stuuʹppna, vaʹllʼjad son õõut täin vaaitõsmääinain:

Teâtt: teâtt-tuejjõõzz liâ teâttǩeâšttkõõččmõõžž, koid vueiʹtte leeʹd määŋg jeeʹresnallšem vasttõõzz. Vasttõõzz jie kaunnu koortin, leša speâllai smeäʹtte vuõigg vasttõõzzid.

Täidd: täiddtuejjõõzz õhttne matematiʹǩǩe leʹbe ǩiõlʼlaž ooddid.

Tempp: tempptuejjõõzzin speâllai peäʹsse siõmmna liikkeed da seämmast ââʹnned aʹrvvõstääideez.

Speâll mieʹrren lij, štõ päärna vueiʹtte speâllad juâkksaž jiijjâs vueʹjj mieʹldd. Speâllast lij mieʹrren saǥstõõllâd eeʹjjpooddi vaaitõõllmest da jeeʹres aaʹššin mâid päärna juurdče. Speâll suåpp kooum âkksain pââʹjårra. Speâll lij puuʹttʼtum õõutâst ǩiõllpiessohjjumšin.

Speâll lji tiʹllʼjemnalla Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaal nettkaaupâst.

Lââʹssteâđ:

Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
040 677 22 75
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Mättmateriaalplaaneei
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Raija Lehtola
Nuõrttsääʹmǩiõllsaž materiaaltuâjj
050 573 9525
raija.lehtola@samediggi.fi

Ouddpeâmm uʹčteeʹlid da spesiaaluʹčteeʹlid šurr tarbb sääʹm ouddpeâmmast – Oulu universiteʹtt alttad škooultõõzzid Aanrest

/in , /by

Õhtt sääʹm ouddpeâmm šuurmõs vaʹǯǯtõõzzin lij õllškooultum sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vääʹnn. Nuʹt 40 proseeʹnt sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm tuâjjlažkååʹddest lij väjja ââʹntemvuõđ. Samai hueʹnn lij sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹli vueʹǩǩ, ǥu uʹčteeʹl jiâ lekku ni vooʹps ååʹn vuäǯǯamnalla.

Vueʹjj teevat lââʹzzteeʹl ouddpeâmm škooultõõzz. Oulu universiteeʹtt alttad Aanrest puõʹtti jooulmannust ouddpeâmm uʹčteeʹli ââʹntemvuõđ uʹvddi pedagogiikk kandidaattškooultõõzz da ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹl ââʹntemvuõđ uʹvddi pedagogiikk maisterškooultõõzz. Škooultõõzzin ǩiʹddjed jiijjâsnallšem lokku välddmõõžž sääʹm peâmmʼmõõžž da äʹrbbvuõđlaž teâđ di ǩiõl mättjummuž pedagooglaž vueʹjjid da mõõntõõllmõõžžid. Še pieʹǩǩ mättʼtõõzzâst lij sääʹmǩiõllsaž.

Sääʹmǩiõl da kulttuur spesiaaltaarb lokku vaʹlddi škooultõõzzi täävtõssân lij raʹvvjed pedagooglaž silttummuž da ääʹšštobddâmvuõđ sääʹm ouddpeâmmast da vaʹstteed sueʹrj samai jõnn uʹčteeʹltaʹrbbe.

Ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹlškooultõs riâžžât Aanrest ååʹn vuõssmõs vuâra.

Škooultõõzzid reäšš Oulu universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkåʹdd, da tõk čõõđtet määŋghämmsažškooultõssân äuʹǩǩeeʹl jeäʹǩǩääid, neäʹttel-looppid da ǩieʹsslookkâmpââʹj. Šuurmõs pieʹǩǩ mättʼtõõzzâst lij neeʹttest, leša lââʹssen âʹlddmättʼtõsperioodid ââʹnet Aanrest da vuässas še Oulust.

Škooultõõzzin tuejjeet õhttsažtuâj Sääʹmteeʹǧǧ (Sámediggi), Sääʹm škooultemkõõskõõzz (Sámi Oahpahusguovddáš) da Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuʹttin. Lââʹssen õhttsažtuâj puäʹđet tuejjeed še sääʹm pedagogiik, määŋgǩiõllsažvuõđ da ǩiõlljälltem tuʹtǩǩeeʹji da äʹšštobddjivuiʹm. Škooultõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Ooccâmäiʹǧǧ lij 31.8.–14.9.2022. Ooccmõõžž vuâđald koččum ooʒʒjid ââʹnet suåvlažvuõđteʹstt 10.–11.11.2022 Aanrest.

Infopoodd škooultõõzzin Teamsist mâ 7.6.2022. Ouddpeâmm uʹčteeʹlškooultõs čiâss 16.00–17.00 da ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹlškooultõs čiâss 17.00–18.00.

Lââʹssteâđaid škooultõõzzin Mättpälggsest:

Ouddpeâmm uʹčteeʹl, sääʹmǩiõl da kulttuur spesiaaltaarbid lokku vaʹlddi škooultõs | Oulu universiteʹtt

Ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹl, sääʹmǩiõl da kulttuur spesiaaltaarbid lokku vaʹlddi škooultõs | Oulu universiteʹtt

Lââʹssteâđaid:

Anne-Mari Sironen, projeʹkttplaaneei, SaVOpe da SaVEO -haʹŋǩǩõs, teʹl. 050 4127944, risttnõmm.sokknõmm@oulu.fi

Niina Aikio-Siltala, mä. ǩiõllpieʹssvuäʹpsteei, Sääʹmteʹǧǧ , teʹl. +358 (0)10 839 3115 / +358 (0)40 487 5414, niina.aikio-siltala@samediggi.fi

Snimldõk: Kevin Francett

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.

Tobdstõõđ vasttõõzzlaž turiist raʹvvjõʹsse sääʹmkulttuuʹre da saaʹmi dommvõudda

/in , , /by

Toobdak-a sääʹmkulttuur da saaʹmi dommvuuʹd naaʹlid da peeitaid ǥu jiijjad kårmmnääd? Teʹstte teâđad ođđ sääʹmturiʹsmme õhttneei teâttkõõjjõõzzin da ǩiõčč sääʹmturiism obbvääldlaž ǩeâllʼjemvuõđ animaatio. Sääʹmteeʹǧǧ lij õlmstâttam sääʹmturiism jooʹttiraʹvvjõõzz pâʹlddmateriaalineez addrõõzzâst www.samediggi.fi/saamelaismatkailu.

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.
Kartt: Sunna Kitti

Jooʹttiraʹvvjõs pâʹlddmateriaalineez lij tillʼlõvvum tââvas puõʹtti turiistid da ouddâl puki saaʹmi dommvõudda puõʹđjid ođđ turismmsueʹrj tuâjjlaid da tåimmjid da tõn vueiʹtet äuʹǩǩeed še mättmateriaalân turismmsueʹrj uʹčteeʹlid di mättʼtõõđjid. Seiddõs õlmstââʹttet ååʹn eŋgglõsǩiõʹlle da lääddas.

– Takai tiettummuš sääʹmnaroodâst, saaʹmi historiast da modeeʹrnest sääʹmõhtsažkååʹddest lij veâl oolâžnallšem da täujja še ouddkäddmõõžži euʹnneem. Saaʹmid kuõskki tuõđmeâldlaž teâđ lââʹzztummuš da liâvtummuš še turismmsueʹrj pääiʹǩ lij aaibâs vääžnai, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Tuäivam, što sääʹmtuʹriism jooʹttiraʹvvjõs vääʹldet vaiddsânji âânnmõʹšše da tõt äuʹǩǩad vueiʹtlva määŋgaid tåimmjid. Haaʹleep smeʹllkâʹtted turiistid tuejjeed vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei vaalšummšid, ǥu sij reiʹssje saaʹmi dommvuuʹdest, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

Sääʹmturiism da saaʹmi dommvuuʹd jiijjâsnallšemvuõđid vuäʹpsteei jooʹttiraʹvvjõs lij tuejjuum ääiʹjpoddsaž vaʹǯǯtõõzzid vaʹstteeʹjen, sääʹmõhtsažkååʹdd da -kulttuur lokku väʹlddjen da ciʹsttjeeʹjen digitaalʼlaž materiaalpaʹǩaatten. Jooʹttiraʹvvjõõzz lââʹssen seiddõs âânn seʹst obbvääldsaž ǩeâllʼjemvuõđ aicclmeei animaatio, turiism pueʹttiääiʹj kaartid, veiddsõs sääʹmturiʹsmme da saaʹmi dommvõudda tiʹllʼlõõvi turiʹsmme õhttneei sannõõzz di mättjum tääidaid teʹsttjeei teâttkõõjjõõzz.

– Seiddõs õõlǥat veâl siõmmna pueʹrummuž sannõõzz lââʹssen, leša tõt lij še digitaalʼlaž materiaalipaʹǩaat ouddõs. Materiaalpaʹǩat lij hieʹlǩeld peeiʹvtemnalla, tâʹl ääiʹjpoddsaž turiism treeʹndid da vaʹǯǯtõõzzid lij hiâlpp reagâʹstted soorčeeʹl tõʹst, mäʹhtt turismm vaaikat pääiklažnarood aʹrǧǧe da juʹhlle leʹbe sääʹmkulttuuʹre da tõn pueʹrrjieʹllma, särnn haʹŋǩǩõõzz plaaneei Kirsi Suomi.

Vasttõõzzlaž turismm teâđast åårram kueʹssen pääiklaž põõrtâst

Sääʹmjânnmest turistt lij kueʹssen pääiʹǩest, koʹst säʹmmlai argg da juuhl liâ pieʹǩǩ ärvvsaž jieʹlli kulttuurimaall raajeeʹl spesiaal kulttuurkueʹstelm, kååʹtt lij saaʹmi ââʹjjäiggsaž päiʹǩǩ. Täʹst jieʹlli kulttuurkueʹstlmest vueiʹtlvââʹstet sääʹmkulttuur jieʹllemviõkksažvuõtt da serddmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid.

Meeʹst pukin lij vasttõs õhttsaž pueʹttiääiʹjest juõʹǩǩåʹrnn toʹben, koozz tuâjjam da laauʹǩi seurrjummuž vuälla. Tuejjeep õõutsââʹjest täʹst peeiʹvest vasttõõzzlab da eettlânji ǩeâllʼjeejab, što še puõʹtti puõlvvõõǥǥin lij puk tät mooččâsvuõtt da reeʹǧǧesvuõtt jieʹllemnalla da ǩiõččlâʹsttemnalla.

Sääʹmteʹǧǧ priimi 24.9.2018 Vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism tåimmjem-vuâđđjurddi -vuäppõõzz, koozz vasttõõzzlaž turiist da turiism Jooʹttiraʹvvjõs pâʹlddmateriaalineez vuâđđââvv. Sunna Kitti kärttõs aicclmâtt eettlaž raʹvvjõõzz saaǥǥ tõʹst, mäʹhtt tåimmjed, što pueʹttiäiʹǧǧ leʹčči vasttõõzzlab da eettlânji ǩeâllʼjeejab säʹmmlai dommvuuʹdest tuärjjeeʹl sääʹmkulttuur tuõʹllʼjummuž juätkkjemvuõđ.

Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam veäʹǩǩtieʹǧǧ mättʼtõs- da kulttuurministeriast jooʹttiraʹvvjõõzz valmštem diõtt da čõõđ viikkmõʹšše.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak JuusoSaaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kirsi Suomi
Plaaneei, Vasttõõzzlaž sääʹmturismm haʹŋǩǩõõzz
010 839 3118 / 0405945492
kirsi.suomi@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ kueʹssreeisast Heʹlssnest soti-aaʹššin

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ lij kueʹssjeʹmmen 11.-12.5.2022 Heʹlssnest sosiaal- da tiõrvâsvuõttaaʹššin. Sääʹmteʹǧǧ vueiʹnnlââtt piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Aki Lindén, Kela väʹlddjååʹđteei Outi Antila di veʹrǧǧoummid sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriast, Kelast da Tilastokeskuksest (Statistikk-kõõskõõzzâst).

– Kueʹssjummuž lij vääžnai. Agendaastam liâ mäŋgg saaʹmi sosiaalstaaʹne, soti-kääzzkõõzzid da teâđpuuʹtʼtõʹsse õhttneei kõõččmõõžž. Seämmavuâra ooudâsviikkâp õhttsažtuâj da viikkâp saaǥǥid saaʹmid vääžnai aaʹššin, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Kueʹssjummša vuässâʹtte Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđeei Anni Koivisto, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga, ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, jieʹllemvueʹǩǩ- da pirrõslääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen di SámiPoske mä. plaaneei Lydia Heikkilä da Riitta Lehtola-Kosonen. Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio vuässââtt vueiʹnnlõttmõʹšše Kelain.

Sääʹmteeʹǧǧ da Kela piiriekksaž saǥstõõllmõõžž

Sääʹmteeʹǧǧ da Kela eeʹttkeei vueiʹnnlâʹtte seärad 11.5. Piiriekksaž vueiʹnnlõttmõõžžâst taʹrǩstõõlât õhttsažtuâjjsuåppmõõžžâst suåppum aaʹšši ouddnummuž.

Vueiʹnnlõttmõõžžâst saǥstõõlât plaanâst sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummšest, Kela tuärjjõsmaalli šiõttlõsvuõđâst saaʹmi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõʹšše, tuʹtǩǩeemtaarbin, säursmâttmõõžžâst di sääʹmǩiõllsaž liâđǥlaž aaʹšši ooudâsviikkmõõžžâst.

Saaʹmi sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt di teâđpuuʹtʼtõs

Sääʹmteʹǧǧ saǥstââll neljdpeeiʹv 12.5. sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti–kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđâst di tõn kuõskki teâđpuuʹtʼtõõzzâst piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Aki Lindénin di sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriain da Tilastokeskus veʹrǧǧoummuivuiʹm.

– Saaʹmi pueʹrrjieʹllma da tiõrvâsvuõʹtte vaaikteei tuejjeei õõlǥči ânnʼjõž pueʹrben vueiʹtted tobdsted tuʹmmstõktuâjast da kääzzkõõzzi puuʹttummšest, särnn Koivisto.

Lââʹssteâđaid:

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
010 839 3128
anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajos Inarissa.

Sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereʹnss jäʹrjstet vueʹssmannust Aanrest

/in , /by

Kuuđad Sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereʹnss jäʹrjstet Aanrest 19.05.2022. Konfereʹnss leäi miârktõs ââʹnned 2020, leša tõt mâʹjjni koronapandemia diõtt. Õõutpeivvsaž konferenssa vuässâʹtte Sääʹmparlamentneeʹǩǩ Lääʹddest, Ruõccâst da Taarrâst. Pääiʹǩ âʹlnn liâ še Ruõčč sääʹmorganisaatio eeʹttǩeei, kook vuässâʹtte konferenssa valvvjen.

– Fiinâs, što Sääʹmparlamentneeʹǩǩ peäʹsse ååʹn noorõõttâd Aanra da saǥstõõllâd õhttsaž aaʹššin di vaʹǯǯtõõzzin äimmõsmuttsa, äʹrbbvuõđlaž tiõttu di saaʹmi vuõiggâdvuõđi mõõnniäiggsaž ouddnummša õhttneeʹl, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Konfereeʹns äššan tän eeʹjj liâ jeäʹrbi mieʹldd äimmõsmuuttâs, äʹrbbvuõđlaž teâtt di saaʹmi vuõiggâdvuõđi mõõnniäiggsaž ouddnummuš. Konfereeʹnsest kuulât äʹšštobddjid jeeʹres vuuʹdin, kook jueʹǩǩe ođđsummuž teâđ parlameʹnttniiʹǩǩid.

Sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereʹnss jäʹrjstet juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj. Sääʹm parlamentaarlaž Suåvtõs vaʹsttad sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereeʹns vueʹjj jäʹrjstummšest, da eeʹjj 2022 konfereeʹns vueʹjj riâššâmvasttõs kooll Lääʹdd beäʹl Sääʹmtegga.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Saara-Maria Salonen
Plaaneei
+44(0) 7305 965 167
saara-maria.salonen@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ nõõmii eeʹttǩeeʹjid Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõl luʹvddkådda

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ nõõmii såbbrestes 13.4.2022 Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõl luʹvddkådda vitt vuäzzla da vitt väärrneeʹǩǩ. Sääʹmteʹǧǧ teäʹddii vaalšummšest jeäʹrben vooudlaž da jeeʹres ǩiõlljoouki eeʹttkâsttmõõžž da vaaʹldi lokku Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd vuʹvddvälddõõzz juʹn tuejjeem tuʹmmstõõǥǥid.

Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem vuäzzla da väärrneeʹǩǩ:           

VuäzzlažVäärrneǩ
Marko TervaniemiIiris Mäenpää
Klemetti NäkkäläjärviAnne Maria Näkkäläjärvi
Terhi HarjuTauno Ljetoff
Petra Magga-VarsInga Koivisto
Ristenrauna MaggaPirita Näkkäläjärvi

Sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd tuâjjan lij väʹldded beäʹl, mäʹhtt vuʹvddvälddõõzz tuʹmmstõõǥǥ vaaikte ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Luʹvddkåʹdd še arvvââll sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi taarb, vuäǯǯamvuõđ da šlaaj. Čiõlǥtõõzzi vuâđald luʹvddkåʹdd tuejjad vuʹvddhalltõʹsse eʹtǩǩõõzzid sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da kääzzkõskuällsi di tuâjjlažkååʹdd ǩiõlltäiddõõlǥtõõzzi da ǩiõlltääid ooudâs viikkmõššân.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmji še ǩeeʹrj tååimtummšest Lappi pueʹrrvââjjamvoudda kuõskeeʹl sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd šiõttummuž. Ǩeeʹrjest Sääʹmteʹǧǧ mušttat, što še Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd âlgg jiijjâs beäʹlnn kueʹdded vasttõõzz puki Lääʹdd saaʹmi ǩiõlljoouki da jeeʹres vuuʹdi eeʹttkâsttmõõžžâst. Tõʹst še Sääʹmteʹǧǧ mušttat, što pueʹrrvââjjamvuuʹd välddõõzz âlgg luʹvddkååʹdd vuäzzlai vaalšummšest väʹldded lokku lääʹjj õõlǥtõõzzid kuõskeeʹl odm. luʹvddkååʹdd vuäzzlai sääʹmǩiõlʼlsažvuõđ.

Lääʹjj mieʹldd luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen vueiʹtet vaalšed tåʹlǩ sääʹmǩiõlʼlsaž oummuid da vuäzzlain 40 proseeʹnt âʹlǧǧe leeʹd Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar vaalšem nuʹt, što siidsååbbar vuäitt vaalšed uuʹccmõsân õõut oummu.

Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što puk luʹvddkådda vuäzzlaid nõõmeei vueʹssbeäʹl vääʹldet lokku juätkast mieʹldd pukid mainstummšid da saǥstõõllmõõžžid, kook kueʹsǩǩe luʹvddkååʹdd norrõõzz.

Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad viikkâd ooudâs Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd kääzzkõõzzid õhttsažtuâjast nuʹt, što säʹmmlai taarb toobdstet da vääʹldet lokku kääzzkõõzzi riâššmõõžžâst. Soti-oođummuž täävtõssân lij kääzzkõõzzi õõutverddsaž teâuddjâttmõš. Säʹmmlai beäʹlnn täävtõõzz õsttmõš õõlǥat, što säʹmmla vuäǯǯa kääzzkõõzzid jiijjâs ǩiõlin da säʹmmlaž kultturtuâǥǥaž vääʹldet lokku. Alggmeer säʹmmlai tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem lij veeʹzz Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd õhttsaž äʹšš.

Sääʹmteeʹǧǧ ǩeʹrjj Lappi pueʹrrvââjjamvoudda kuõskeeʹl sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd šiõttummuž

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I väärraaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi