Saamelaiskulttuurikeskus Sajos Inarissa.

Sämitigge váldá anon spiekâstâhtile Sämitige toimânaavcâ já pargei pargotorvolâšvuođâ visásmittem tiet

/in /by

Sämitige stivrâ lii meridâm väldiđ anon spiekâstâhtile 30. čohčâmáánu 2022 räi. Spiekâstâhtile váldoo anon, tastko Sämitigge ij innig paste táálái resursijguin västidiđ Sämitiigán puáttee aašij tuárvi pyeri valmâštâlmist pivdum äigitaavlu siste. Spiekâstâhtile ääigi Sämitigge huolât ovdâsaajeest organisaatio lahâaasâtlijn pargoin, moh lohtâseh sämikulttuur siäilumân já oovdedmân.

Sämitige pargon lii hoittáđ aašijd, moh kyeskih sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân sehe sii sajattâhân algâaalmugin. Sämitigge oovdâst sämmilijd jieijâs pargoid lohtâseijee aašijn aalmuglijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin.  Sämitigge lii mieldi paijeel 150 pargojuávhust, ráđádâl ihásávt 30–50 lahâaasâtlâš ráđádâlmid sehe addel 120–250 ciälkkámuššâd tâi iävtuttâssâd ivveest. Sämitige pargoh láá lasanâm merhâšitteht majemui iivij ääigi. Ovdâmerkkân Sämitiigán puáttee ovdâstemtáttumeh laa lasanâm 80 % ko verdid ihán 2019. Eromâšávt tutkâmhaavâi já čielgiittâsâi siärvusliih miettâmtáttumeh láá lasanâm. 

– Koččâmuš lii tast, ete Sämitige ruttâdem lii kuhháá lamaš liijkás ucce. Mij ep lah finnim laseruttâdem, veikâ ton tárbu lii puohtum nuuvt staatâvarijministeriö ko meid riehtiministeriö tiätun. Sämitige pargoh láá miäruštâllum laavâin, mutâ mii resurseh iä innig pijssáá mijjân kullee já ain lasaneijee pargoi hoittáámân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Spiekâstâhtile ääigi turvâsteh Sämitige lahâaasâtlijd pargoid. Maajeeb ááigán sirdeh Sämitige tooimâ oovdedmân lohtâseijee pargoid, uási čonâsjuávkkutooimâst, tutkâmhaavâi já čielgiittâsâi siärvuslij miettâmij valmâštâllâm já kieđâvuššâm, uási seminaarij já tábáhtusâi ornimpargoin, oovtâstpargo-orgaanij já ráđádâllâmkuudij čuákkimij ornim, kuosij vuástáväldim sehe Sämitige tooimâ oovdânpyehtim.

Halijdeh visásmittiđ pargei tiervâsvuotâtorvolâš porgâm

Sämitiggeest ohtâ pargee parga ohtuu jieijâs toimâsyergist já toimâsyergi puáhtá leđe tuođâi viijđes. Pargei pargoost vajemân kyeskee čielgiittâsâin láá pahudâm, ete stuorrâ pargomeeri Sämitige pargoresursij háárán toovât háitulii pargokuormim já tuoibâm pargo tovâttem kuormiimist lii hiäjusmâm.

– Pargokuormim kepidem ij innig luhostuu organisaatio toimâkulttuur oovdedmáin, peic kuormim keeppidmân annojeh lase pargeeresurseh. Sämitigge lii ihásávt oovdânpuáhtám riehtiministeriön pargeeresursij tuárvi lasettem. Pargoadeleijen mij kolgâp väldiđ tile tuođâlávt já riemmâđ tárbulijd toimáid vâi visásmittep tiervâsvuotâtorvolâš tile, iätá Sämitige haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi.

Sämitiggeest lii olášuttum vuoiŋâštiervâsvuotân kyeskee koijâdâllâm pargopájáiguin vyesimáánust 2021 sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs olášuttem čuosâttum pargosaječielgiittâs pargoost vajemist uđđâivemáánust 2022. Kuohtuin láá kavnâttâm tiervâsvuotân háitulii juátkojeijee já kuhesáigásii lijgekuormim.

Sämitige stiivrâ pevdikirje 4/2022 čuákkim 9.-10.5.2022

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Haldâttâhhovdâ
010 839 3106 / 040 726 2688
pia.ruotsala@samediggi.fi

Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Sämitigge ocá meriáigásii toimâttâhčällee almos toimâttâhân

/in /by

Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 30.12.2022 räi.

Toimâttâhčällee pargoid kuleh iärásij juávhust ekonomia- já almoshaldâttuv išedeijee pargoh tego uástu- já vyebdimrekigeh, diaari toollâm, mätkiornimij hoittám.

Njuolgâdussáid vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed maaŋgâpiälásâš hárjánem toimâttâhpargoin. Pargo váátá šiev ATK-tááiđuid, jiešráđálâšvuođâ, systemaatlâšvuođâ, tärkkivuođâ, naavcâid hoittáđ maaŋgâid sierâ pargoid siämmáá ääigi, sehe oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Toimâttâhčällee pälkki meriduvvoo Sämitige vátávâšvuotâtääsi VI já juávhu I mield: vuáđupälkki 2077,20 e/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlulase já hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield. Toimâpäikki lii Sämitige čäällimkoddeest Sajosist. Káiduspargo puáhtá porgâđ sierâ soppum vuovvijn. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 3.6.2022 räi čujottâsân:
https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?e53135f9

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. +358 (0) 10 839 3106, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 25.5.2022
Sämitigge

Sämitige valjâpaje juhle annoo kesimáánust 2022 

/in /by

Sämitige valjâpaje 2020-2023 juhle annoo Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 17. kesimáánu 2022 tme 11 rääjist. Puohah láá puávdejum čuávvuđ juhle njuolgâ vuolgâttâs peht. 

– Mun vuárdám iloin, ete mij peessâp viijmâg čokkâniđ já ávudiđ taam valjâpaje. Tääl mij lep valjâpaje pelimuddoost já lii pyeri muddo pisániđ juhlođ, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. 

Juhle ääigi mij peessâp navdâšiđ čepis sämmilâštaaiđârij oovdânpyehtimijn pirrâ sämikuávlu. Juhleest lávdásteh ei. Ingá-Máret Gaup-Juuso, Anna Morottaja, Nils-Heikki Paltto sehe Anna Lumikivi. Lasseen mij peessâp juhleest čuávvuđ Auri Ahola tánssám sehe Niillas Holmberg já Ima Aikio tivtâstem.  

Peiviohjelm looppât Sämitige saavâjođetteijei savâstâllâm. Sämitige ovdebááh saavâjođetteijeeh Klemetti Näkkäläjärvi já Tiina Sanila-Aikio sehe tááláš saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso savâstâleh puudâin, moh láá pááccám pyeremustáá mielân sii jieijâs paajeest. 

Maŋeláá ohjelmist lii Tundra Electro juhlekonsert. Juhle oles ohjelm almostuvá Sämitige nettisiijđoin www.samediggi.fi/valjapaje-juhle. 

Valjâpaje juuhlán pääihi oolâ láá puávdejum sämisiärváduv jesâneh, sämmilâšohtsâškode vaikutteijeeh, Suomâ staatâ sehe sierânâs oovtâstpargopeelij ovdâsteijeeh. Juhletilálâšvuotân jieijâs tiervuođâid pyehtih uáiviminister Sanna Marin sehe Taažâ já Ruotâ Sämitige ovdâsteijeeh. 

Juhle piäsá čuávvuđ njuolgâ vuolgâttâssân čujottâsâst www.sajos.fi/live.  

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saavâjođetteijee  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi   

Kove: Ellen-Maarit Juuso

TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -spellâ lii tääl almostum meid nuorttâ- já tavesämikielân

/in , , /by

TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -spellâ lii tääl almostum meid nuorttâ- já tavesämikielân. Spellâ lii uđâsmittum. Spellâ lii jurgâlum suomâkielâlii Peliko / Martinex TIETO, TAITO & TEMPPU -speelâst.

TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -spellâ lii suotâs lyevdispellâ puohháid. Speelâst piäsá jotteeđ spellâlyevdi alne pirccoostmáin já  TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -koortâi mield puđâldiđ maŋgâi náálá sehe västidiđ koččâmuššáid. Spellâmlyevdi kooveest lii ohtâ kalenderihe.

Jis spellee ooroost TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -ruuvdui, valjii sun oovtâ čuávuváá muulsâiävtuin:

Tiätu: tiätupargopitá láá tiätukištokoččâmušah, mooid sättih leđe maaŋgah jieškote-uvlágán vástádâs. Vástádâsah iä kavnuu koortâin, mut spelleeh smiettih rievtis vástádâsâid.

Táiđu: táiđupargopitáh lohtâseh matematiikân teikkâ kielâlii naavcâid.

Utke: utkepittáin spelleeh peessih váhá lihâdiđ já siämmást kevttiđ árvuštâllâmtááiđuidis.

Speelâ ulmen lii, et párnááh sättih spellâđ juáhháá jieijâs vyehi mield. Speelâst lii tárguttâs savâstâllâđ iveaaigij mulsâšuumijn já eres aašijn maid párnááh suorgâttâleh. Spellâ heivee kuulmâ ahasijn pajaskulij. Spellâ lii pyevtittum oovtâstpargoost kielâpiervâlstivriimáin.

Spellâ lii tääl finniimist Sämitige oppâmaterial nettikäävpist:

Lasetiäđuh:

Petra Kuuva
Oppâmateriaalčällee
040 677 22 75
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Oppâmateriaalvuávájeijee
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Raija Lehtola
Nuorttâlâškielâlâš materiaalpargo
050 573 9525
raija.lehtola@samediggi.fi

Arâšoddâdem máttáátteijeid já sierânâsmáttáátteijeid stuorrâ tárbu sämmilii arâšoddâdmist – Oulu ollâopâttâh aalgât škovliimijd Anarist

/in , /by

Ohtâ sämmilii arâšoddâdem stuárráámuš háástus lii vänivuotâ sämikielâlijn pargein, kiäin lii  ollâškovlim. Suulân 40 prosenttid sämikielâlii arâšoddâdem pargein lii tohálâšvuođâttáá. Eromâš vädis lii sämikielâlij arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijei tile, tastko sij iä lah kiedist ollágin.

Tile pyeredeh lasseetmáin arâšoddâdem škovlim. Oulu ollâopâttâh aalgât Anarist puáttee juovlâmáánust šoddâdemtiettuu kandidaatškovlim, mii addel arâšoddâdem máttáátteijee tohálâšvuođâ já šoddâdemtiettuu maister škovlim, mii addel arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijee škovlim. Škovliimijn kiddejeh eromâš huámmášume sämmilii šoddâdem já ärbivuáválii tiäđu sehe kielâ oppâm pedagooglijd vuáháduvváid já vuovvijd. Meid uási máttááttâsâst lii sämikielâlâš.

Sämikielâ já -kulttuur sierânâstáárbuid huámmášumán väldee škovliimij ulmen lii nanodiđ pedagooglii mättim já äššitubdâm sämmilii arâšoddâdmist já västidiđ syergi stuorrâ máttáátteijeetáárbun.

Arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijeeškovlim uárnejuvvoo Anarist tääl vuossâmuu tove.

Škovliimijd uárnee Oulu ollâopâttuv šoddâdemtiettui tieđâkodde, já toh olášuttojeh maaŋgâhäämiškovliimin meid ehidij, oholoopâi já kesiluuhâmpaje ääigi. Stuárráámus uási máttááttâsâst lii neetist, mutâ lasseen aldamáttááttâspajeh tuállojeh Anarist já uásild meid Oulust.

Škovliimijn pargeh oovtâstpargo Sämitiggijn, Säämi máttááttâskuávdáin já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituuttijn. Lasseen oovtâstpargo pargeh meid sämmilii pedagogiik, maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâiäláskittem totkeiguin já äššitobdeiguin. Škovliimijd ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Uuccâmäigi lii 31.8.–14.9.2022. Ucâmušâi vuáđuld puávdejum ulmuid tuálloo hiäivulâšvuotâiskos 10.–11.11.2022 Anarist.

Infotilálâšvuođah škovliimijn Teamsist ma 7.6.2022. Arâšoddâdem máttáátteijeeškovlim tme 16.00–17.00 já arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijeeškovlim tme 17.00–18.00.

Lasetiäđuh škovliimijn Opintopolku siijđoin:

Arâšoddâdemmáttááttâs máttáátteijee, sämikielâ já -kulttuur sierânâstáárbuid huámmášumán väldee škovlim | Oulu ollâopâttâh (suomâkielân)

Arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijee, sämikielâ já -kulttuur sierânâstáárbuid huámmášumán väldee škovlim | Oulu ollâopâttâh (suomâkielân)

Lasetiäđuh:

Anne-Mari Sironen, proojeektvuávájeijee, SaVOpe já SaVEO -haahâ, p. 050 4127944, ovdânommâ.suhânommâ@oulu.fi

Niina Aikio-Siltala, má. kielâpiervâlstivrejeijee, Sämitigge, p. +358 (0)10 839 3115 / +358 (0)40 487 5414, niina.aikio-siltala@samediggi.fi

Kove: Kevin Francett

Kielâhárjuttâllâm uápásmit sämikielâlâš oppâmateriaalpaargon – Ulpu Mattus–Kumpunen, Maarit Kiprianoff já Nina Autti hárjuttâllii škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst

/in , /by

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst lii lamâš fiiđgâs, ko toimâttuvâst láá algâttâm cuáŋuimáánu aalgâst aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâlij oppâmateriaalij proojeektpargeeh. Sii lasseen oppâmateriaalpargo maailman láá peessâm uápásmuđ Säämi máttááttâskuávdáá aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâi kielâhárjuttâlleeh Ulpu Mattus–Kumpunen, Maarit Kiprianoff já Nina Autti.

Kovetoppim Nina Autti rähtim oppâmspeelâst Wordwall–spellâvuáđust. Kove: Sämitigge.

– Must lii jo kuhháá lamâš mielâ pyevtittiđ nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaal párnáid já tääl ko viijmâg peessim teehin Anarân nuorttâkielâ luuhâđ, te tuotâ tibi tot ferttij tállân toppiđ kiddâ máhđulâšvuodâst peessâđ Sämitigán hárjuttâllâđ, illood nuorttâlâškielâ kielâhárjuttâllee Kiprianoff.

– Ucâluvvim kielâhárjuttâlmân oppâmateriaalij paarân, tastko lam jo kuhheeb ääigi jurdâččâm, ete halijdiččim leđe fáárust pyeredmin aanaarsämikielâlij oppâmateriaalij tile, muštâl anarâškielâ hárjuttâllee Mattus–Kumpunen.

– Uuccim kielâhárjuttâlmân Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân, tastko muu kiäsuttij peessâđ uáiniđ já kuullâđ maggaar tile sämikiel oppâmateriaalijgijn lii onnáá peeivi. Fáddá lii olssân äigikyevdil parnijdân škovlâjotteem tiet. Materiaalij historjá lijjim ucánjáhháá tutkâm oppâmihháán čoovčâ, ko kulttuuruápui kuursâst čaittim jieččân puáris sämikiirjijd já siämmást muštâlim luokkaskipárijdân oppâmateriaalij historjást. Tääl lâi suámi peessâđ kuullâđ tááláá tiileest já uáiniđ, mon verd ovdâmerkkân škovlâkirjeh láá eidu tääl finniimist, muštâl tavesämikielâ hárjuttâllee Autti.

Kielâhárjuttâlmist piäsá uápásmuđ oppâmateriaalpaargon

Anarâškielâ kielâhárjuttâlmist Mattus-Kumpunen jurgâlij KEI-rááiđun sänilisto já kietâčäliškuođij luuhâm hárjuttâllei oppâkirje. Nuorttâlâškielâ kielâhárjuttâllee Kiprianoff raahtij sánáduv pargo vyelni leijee ǨIÕČČ 3-oppâkirje luuhâmkiirján sehe vuávái já čaalij vuávám nuorttâsämikielâ algâmáttááttâsân heivee oppâkirjeest. Tavesämikielâ hárjuttâllee Autti pelestis vuávái já pyevtittij oppâmateriaal tavesämikielâ máttááttâs toorjân digitaallâš Wordwall já Quizlet-vuáđoid Cealkke dearvvuođâid–kirjerááiđu vuáđuld. Lasseen sun raahtij savâstâllâmhárjuttâsâid argâpeeivi savâstâllâmtiilijd.

– Oppâmateriaal pargo lâi tärkkilvuođâ vättee já sánáduv rähtimist ferttij väldiđ vuotân maaŋgâ sierâ tahhee, muštâl nuorttâlâškielâ hárjuttâllee Kiprianoff.

– Materiaalij utkâm lâi olâttettee hastâleijee, veikkâ lam ovdil toimâm kommunikaatio–máttáátteijen máttátdijn seevvimkielâ já toorjâsevimijd. Seevvimkielâsyergist-uv materiaal lii uccáá finniimist já máttááttâsmateriaalijd ferttij kuhás huksiđ jieš. Huámmášim, ete lii ereslágán rähtiđ materiaal aldamáttááttâsân ko muu kielâhárjuttâlmist  ráhtám virtuaallâš materiaal. Ovdebâš materiaalij puđâldemfeerim ferttij mättiđ mutteđ virtuaallâš háámán. Pargo lâi nuuvttii mielâkiddiivâš já siämmást peessim kiärduttiđ oppâmive ääigi oppâmâm, suogârdâl tavesämikielâ hárjuttâllee Autti.

Savâstâllâmhárjuttâsah lasettuvvojeh uážžumnáálá Sämitige digitaallâš oppâmateriaalvuáđun.

Cealkke dearvvuođaid–materiaalih Worwallist já Quizlettist

Lasetiäđuh:

Raija Lehtola
+358 50 573 9525
raija.lehtola@samediggi.fi

Petra Kuuva
+358 40 677 2275
petra.kuuva@samediggi.fi

Unni Länsman
+358 40 844 6568
unni.lansman@samediggi.fi

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.

Uáppáásm ovdâsvástádâslii mađhâšeijee ravvuid sämikulttuurân já sämmilij päikkikuávlun

/in , , /by

Tuubdah-uv tun sämikulttuur já sämmilij päikkikuávlu taavijd já syeligâsvuođâid tego jieijâd lummoid? Testaa tiäđuidâd uđđâ tiätukištoin já keejâ sämimađhâšem olesváldálii killeelvuođâ animaatio. Sämitigge lii almostittâm sämimađhâšem kuállejeijeeravvuid miäldusmateriaalijguin čujottâsâst www.samediggi.fi/saamelaismatkailu.

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.
Kove: Sunna Kitti

Kuállejeijeeravvuuh miäldusmateriaalijguin láá čujottum tavas puáttee mađhâšeijeid já eromâšávt mađhâšemsyergi uđđâ pargeid já tuáimeid, kiäh puátih sämmilij päikkikuávlun, já taid puáhtá anneeđ meid oppâmateriaalin mađhâšemsyergi máttáátteijeid já uáppeid. Siijđoh almostuveh taan muddoost eŋgâlâskielân já suomâkielân.

– Almos tiäđuh sämiaalmugist, sämmilij historjást já moodeern sämisiärváduvâst láá ain uccáá já maŋgii fáárust láá meid munejurduuh. Sämmiláid kyeskee tuođâlii tiäđu lasettem já levâttem meid mađhâšemsyergi peht lii eromâš tehálâš, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Mun tuáivum, ete sämimađhâšem kuállejeijeeravvuuh váldojeh vijđáht anon já tot lii ävkkin maŋgáid tuáimeid. Mij halijdep movtijdittiđ mađhâšeijeid toohâđ ovdâsvástádâslijd já eettisávt kilelijd valjiimijd, ko sij mađhâšeh sämmilij päikkikuávlust, juátká II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Sämimađhâšem já sämmilij päikkikuávlu sierânâsjiešvuođáid uápisteijee kuállejeijeeravvuuh láá vuávájum digitaallâš materiaalpakettin, mii västid äigikyevdilis hástusáid, váldá huámmášumán sämisiärváduv já -kulttuur já lii kunnijâttee. Kuállejeijeeravvui lasseen siijđoh aneh sistees olesváldálii killeelvuođâ valdâleijee animaatio, mađhâšem puátteevuođâ kuuvijd, vijđes sämimaađhâšmân já sämmilij päikkikuávlu maađhâšmân lohtâseijee sánáduv sehe tiätukišto, mii testaa oppum tááiđuid.

– Siijđoh väätih vala uccâ hammim sánáduv lasseen, mutâ tot lii-uv digitaallii materiaalpakkeet pyeri peeli. Materiaalpakkeet puáhtá älkkeht peividiđ já lii älkkee reagistiđ äigikyevdilis mađhâšem trendijd já hástusáid ton mield, maht mađhâšem vaaigut páihálii aalmug aargân já juuhlán ađai sämikulttuurân já ton pyereestvajemân, iätá haavâ vuávájeijee Kirsi Suomi.

Ovdâsvástádâslâš mađhâšeijee äddee, ete sun lii kuállejeijee páihálii pääihist

Sämienâmist mađhâšeijee lii kuállejeijen pääihist, mast sämmilij argâ já juhleh láá uási mávsulii ellee kulttuurhäämi já hämmejeh eromâš kulttuurenâduv, mii lii sämmilij toovláš päikki. Taan ellee kulttuurenâduvâst máhđulisteh sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ já sirdem puáttee suhâpuolváid.

Mist puohâin lii ovdâsvástádâs ohtsii puátteevuođâst jyehi saajeest, kuus mii tavoi já laavhij čuávumušah oleh. Rähtip oovtâst taan ääigist eenâb ovdâsvástádâslâš já eettisávt kilelub, vâi puátteevuođâ suhâpuolvâin-uv lii puoh taat muččâdvuotâ já riggodâh eellimnáál já feerimnáál.

Sämitigge tuhhiittij 24.9.2018 Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem toimâprinsiipeh -ravvuu, moos ovdâsvástádâslii mađhâšeijee já mađhâšem kuállejeijeeravvuuh miäldusmateriaalijguin vuáđuduveh. Sunna Kiti koveh valdâleh eettisii ravvuu viestâ tast, ete maht kalga toimâđ, vâi puátteevuotâ ličij eenâb ovdâsvástádâslâš já eettisávt kilelub sämmilij päikkikuávlust já návt tuárju sämikulttuur juátkojeijee paijeentoollâm.

Sämitigge lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst torjuu kuállejeijeeravvui rähtimân já olášutmân.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kirsi Suomi
Vuávájeijee, Ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem haavah
010 839 3118 / 0405945492
kirsi.suomi@samediggi.fi

Sämitigge kuállee Helsigist soti-ašijguin

/in , /by

Sämitigge kuállee 11.-12.5.2022 Helsigist sosiaal- já tiervâsvuotâašijguin. Sämitigge tiäivá peerâ- já vuáđupalvâlusminister Aki Lindén, Kela uáivihovdâ Outi Antila sehe virgeulmuid sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, Kelast já Tilastokeskusist.

– Kollim lii tehálâš. Mii agendast láá maaŋgah koččâmušah, moh lohtâseh sämmilij sosiaaltoorvon, soti-palvâlussáid já tiäđupyevtitmân. Siämmást mij ovdedep oovtâstpargo já tuálvup viestâ sämmiláid tehálijn aašijn, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Kollimáid uásálisteh Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Anne Länsman-Magga, kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio, iäláttâs- já pirâslahâčällee Sarita Kämäräinen sehe SámiPoske má. vuávájeijeeh Lydia Heikkilä já Riitta Lehtola-Kosonen. Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio uásálist teivâdmân, mii lii Kelain.

Sämitige já Kela jyehi-ivvááš ráđádâlmeh

Sämitige já Kela ovdâsteijeeh teivih koskoho 11.5. Jyehi-ivvááš teivâdmist tárkkojeh oovtâstpargosopâmušâst soppum aašij ovdánem.

Teivâdmist savâstâleh vuáváámist säämi kielâlaavâ olášuumeest, Kela toorjâhaamij hiäivulâšvuođâst sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi háárjutmân, tutkâmtáárbuin, vajoiditmijn sehe sämikielâlii šleđgâlii ášástâllâm oovdedmist.

Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim sehe tiäđupyevtittem

Sämitigge savâstâl tuorâstuv 12.5. sämikielâlij já kulttuurmiäldásij soti-palvâlusâi finniimist sehe toos kyeskee tiäđupyevtitmist peerâ- já vuáđupalvâlusminister Aki Lindénijn sehe sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö já Tilastokeskus virgeulmuiguin.

– Sämmilij pyereestvajemân já tiervâsvuotân vaigutteijee tahheid kolgâččii tááláást pyerebeht pyehtiđ tubdâstiđ miärádâstohâmist já palvâlusâi pyevtitmist, iätá Koivisto.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- já tiervâsvuođâčällee
010 839 3128
anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajos Inarissa.

Sämiparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo vyesimáánust Anarist

/in , /by

Kuuđâd sämiparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo Anarist 19.05.2022. Konferens lâi tárguttâs toollâđ ive 2020, mutâ tot sirdui koronapandemia tiet. Oovtâ peeivi pištee konferensân uásálisteh sämiparlamiänttáreh Suomâst, Ruotâst já Taažâst. Pääihi alne láá meid Ruošâ sämiseervi ovdâsteijeeh, kiäh uásálisteh konferensân tárkkojeijen.

– Lii suotâs, ete sämiparlamiänttáreh peesih tääl čokkâniđ Anarân já savâstâllâđ ohtsijn aašijn sehe hástusijn, moh lohtâseh šoŋŋâdâhnubástusân, ärbitiätun sehe sämmilij vuoigâdvuođâi majemui aaigij ovdánmân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Konferens fáádáh láá taan ive eereeb iärrás šoŋŋâdâhnubástus, ärbitiätu sehe sämmilij vuoigâdvuođâi majemui aaigij ovdánem. Konferensist kuullâp sierâ suorgij äššitobdeid, kiäh jyehih uđđâsumos tiäđu parlamiänttáráid.

Sämiparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo jyehi kuálmád ive. Säämi Parlamentaarlâš Rääđi västid sämiparlamiänttárij konferens keevâtlii orniimist, já ive 2022 konferens keevâtlâš ornimovdâsvástádâs kulá Suomâbel Sämitiigán.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Saara-Maria Salonen
Vuávájeijee
saara-maria.salonen@samediggi.fi

Sämitigge nomâttij jesânijd Laapi pyereestvaijeemkuávlu sämikielâ lävdikoodán

/in , /by

Sämitigge nomâttij čuákkimistis 13.4.2022 Laapi pyereestvaijeemkuávlu sämikielâ lävdikoodán vittâ jeessân já vittâ värijeessân. Sämitigge tiäduttij valjiimist eromâšávt kuávlulii já jieškote-uv kielâjuávhui ovdâstem já vaaldij huámmášumán Laapi pyereestvaijeemkuávlu kuávlustiivrâ jo toohâm miärádâsâid.

Sämitige nomâttem jesâneh já värijesâneh:                

JeessânVärijeessân
Marko TervaniemiIiris Mäenpää
Klemetti NäkkäläjärviAnne Maria Näkkäläjärvi
Terhi HarjuTauno Ljetoff
Petra Magga-VarsInga Koivisto
Ristenrauna MaggaPirita Näkkäläjärvi

Sämikielâ lävdikode pargon lii väldiđ pele toos, ete maht kuávlustiivrâ miärádâsah vaigutteh kielâlij vuoigâdvuođâi olášumán. Lävdikodde meid árvuštâl sämikielâlij palvâlusâi táárbu, finnim já kvaliteet. Čielgiittâsâi vuáđuld lävdikodde taha kuávluhaldâttâsân iävtuttâsâid sämikielâlij palvâlusâi já palvâluskuálusij sehe pargei kielâtáiđuvátámâšâi já kielâtááiđu ovdedem várás.

Sämitige čuákkim meridij meid toimâttiđ Laapi pyereestvaijeemkuávlun reeivâ, mii kuáská sämikielâ lävdikode aasâtmân. Reeivâst Sämitigge muštoot, ete meid Laapi pyereestvaijeemkuávlu kalga jieijâs uásild kyeddiđ ovdâsvástádâs puoh Suomâ sämmilij kielâjuávhui já sierâ kuávlui oovdâstmist. Sämitigge muštoot meid, ete pyereestvaijeemkuávlu stivrâ kalga lävdikode jesânij valjiimist väldiđ huámmášumán laavâ vátámâšâid, moh kyeskih ei. lävdikode jesânij sämikielâlâšvuotân.

Laavâ mield lävdikode jesânin pyehtih valjiđ tuš sämikielâlijd ulmuid já jesânijn ucemustáá 40 prosenttid kalgeh leđe Sämitige já nuorttâlij sijdâčuákkim valjim ulmuuh tienuuvt, ete sijdâčuákkim puáhtá valjiđ ucemustáá oovtâ ulmuu.

Sämitigge tuáivu, ete puoh uásipeleh, kiäh nomâtteh jesânijd lävdikoodán, váldojeh puátteevuođâst fáárun puoh savâstâlmáid já ráđádâlmáid, moh kyeskih lävdikode jeessânjuávkun.

Sämitigge haalijd ovdediđ Laapi pyereestvaijeemkuávlu palvâlusâid tienuuvt, ete sämmilij táárbuh tubdâstuvvojeh já váldojeh huámmášumán palvâlusâi orniimist. Sote-uđâsmittem váldu-ulmen lii palvâlusâi oovtviärdásâš olášuttem. Sämmilij uásild ulme olášuttem váátá tom, ete sämmiliih finnejeh palvâlusâid jieijâs kielân já sämmilâš kulttuurtuávááš váldoo huámmášumán. Algâaalmug sämmilij tiervâsvuotâ já pyereestvaijeem lii oles Laapi pyereestvaijeemkuávlu ohtsâš äšši.

Lasetiäduh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi