Saǥstõõllâm- da teâđtempoodd sääʹmpäärnai da –nuõri ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđin ouddpeâmmast da mättʼtõõzzâst

Sääʹmteʹǧǧ reäšš pâʹsslašttâm-mannu poodd saǥstõõllâm- da teâđtempooddid sääʹmpäärnai da –nuõri ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđin ouddpeâmmast, mättʼtõõzzâst di päärnažpiârrjid riâššmin kääzzkõõzzin. Poodd riâžžât vuuʹdi mieʹldd da ǩiõli mieʹldd. Saǥstõõllâmpooddi täävtõssân lij jueʹǩǩed teâđ da saǥstõõllâd sääʹmǩiõlid õhttneei kääzzkõõzzin da tõi riâššmõõžžâst kooʹddin.

Saǥstõõllâmpoodd liâ äävai pukid, še škooultõõzz riâššjid, di pooddid ij taarbâš iʹlmmtõõttâd ooudbeäʹlnn. Täʹst peiʹvvuum teâđtõõzzâst kaaunak pooddi äiʹǧǧtaaulid di Teams- liiŋkid.

Hoʹhsse! Oulu saǥstõõllâmpodd sirddum ââʹnnemnalla mââibaarǥ 5.4. čiâss 18-20.

Saǥstõõllâmpoodd:

Jeänõk
mââibargg 1.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Kihttel
seärad 2.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Uccjokk
mââibargg 15.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Aanar, tâʹvvsääʹm
seärad 16.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Aanar, aanarsääʹm
mââibargg 22.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Aanar, nuõrttsääʹm
seärad 23.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Suäʹđjel da Vuõccu
mââibargg 29.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Ruäʹvnjargg
seärad 30.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Heʹlssen
neljdpeiʹvv 31.3. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Oulu
mââibargg 5.4. čiâss 18-20
Õhtteemliŋkk

Ǩeʹnnvânji tiõrv pueʹttem!

Lââʹssteâđ:

škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi, 010 8393 112

ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi, 010 8393 124

mä. ǩiõllpieʹssohjjeei Niina Aikio-Siltala, niina.aikio-siltala@samediggi.fi, 010 8393 115

Saamelaiskäräjien vaalien ääntenlaskenta käynnistymässä.

Vaal-luʹvddkååʹdd piisren vaʹlljum Antti Aikio

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvvddkåʹdd lij vaʹlljam såbbreʹstes 10.1.2022 vaal-luʹvddkååʹdd piisren tuõjju vuõggâdvuõtt-tiõtti maister, Antti Aikio. Antti Aikio lij alttääm tuâjast täʹlvvmannu aalǥâst.

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd iʹlmmti ooccâmnalla vaal-luʹvddkååʹdd piisar tuâj 20.12.2021. Vaal-luʹvddkååʹdd piisar tuâjjan lij vaal-luʹvddkååʹdd vuâlsiʹžžen valmštõõllâd da toiʹmmepiijjâd vaalid di tåimmjed vaal-luʹvddkååʹdd aaʹšši ouʹddepuʹhttjen da piisren såbbrin. Tuâjaid koʹlle še vaal-luʹvddkååʹdd konttâr ouddoummu tuâj.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso teäʹddad Sääʹm-meer naʹddjõõzz miârktõõzz tuõđâšvuõtt- ja suåvâdvuõttproseeʹss oʹnnstem diõtt

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso õõʹni õõut ääʹveem saaǥǥvuârain täʹbbe 8.2.2022 jäʹrjstem Säʹmmlai tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio altteemseminaarâst. Saaǥǥvuârast Juuso teäʹddii, što son vuäinn tuõđâšvuõtt- ja suåvâdvuõttproseeʹss oʹnnstem beäʹlnn õhttân tääʹrǩmõš elemeeʹntin Sääʹm-meer naʹddjõõzz proseeʹss årra.

– Naʹddjõõzz raajjmõš ij vieʹltǩani leäkku hiâlpp tuâjj da tõt vuäitt viikkâd ääiʹj. Tõn lââʹssen, što Sääʹm-meer âlgg vueiʹtted luõʹttjed komissiooʹje, âlgg meeʹst še vueiʹtted luõʹttjed Lääʹdd riiʹǩǩe da mieʹrreeʹjid. Meeʹst feʹrttai luõʹttjed tõõzz, što täʹst proseeʹssest seuʹrrai muuttâs pueʹrab årra da še säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest vuõiggmiõllsab õhttsažkååʹdd, särnn Juuso saaǥǥvuârstes.

Looǥǥ saaǥǥ tääiǥ.

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen ravintola Čaiju.

Sääʹmteʹǧǧ ååcc kokk mieʹrteʹmes ääiʹj viõǥǥâst åårrai tuâjjkõskkvuõʹtte

Aanar ceerkavsiʹjdde Juutuajooǥǥ riddu rajjum sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos lij Lääʹddjânnam säʹmmlai vaaldâšm da kulttuur kõõskõs. Sajos lij määŋgkulttuurlaž vuõinnlõõttâmpäiʹǩǩ – šõddmõšpõrtt, koŋŋreʹsskõõskõs da sååbbarpäiʹǩǩ.

Ooccâp Sajoozz Čaiju restraʹntte põõrǥâsjiõggsaž, jiõččaltteejes, positiivlaž, soojjlõs di šiõǥǥ vuârrvaaiktõstääidlaž da teäddǩiõrddi ämmat-täiddsaž kookk mieʹrteʹmes ääiʹj viõǥǥâst åårrai tiuddpeivvsaž tuâjjkõskkvuõʹtte 1.6.2022 rääʹjest.

Määŋgpeällsaž tuâjaid koʹlle peiʹvvporrmõõžž da vitriinouddsi raajjmõš, sååbbartaʹrjjõõllmõõžž, äʹššneǩ-kääzzkõs, tukktiʹllʼjummši håiddmõš, liiʹtti, mašinai da ǩeʹttempõrttsõõʹji pottsen âânnmõš di jeeʹres restraant takai tuâj.

Ooccjin tuäivvap tuõjju ââʹnteei škooultõstuâǥǥa, riʹjttjeei haʹrjjnummuž vaʹstteei tuâjaid di hygienia- da alkoholpaass. Tuâjast taarbšet juõʹǩǩ peeiʹv sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl da eŋgglõsǩiõl. Tuâjjäiʹǧǧ lij tääuʹjmõsân arggpeeiʹvi 8–16 (36,15 č/neäʹttel).

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj ooudldem šiõttlõs škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnstam håiddmõš ooudald veiddsõs sääʹmkulttuur tobddmõõžž.

Taʹrjjeep tuʹnne jiõččnaž da määŋgbeällsaž tuâj di šiõttlõs tiim tuu tuärjjan. Restrantt-tuâjjla päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz VI/II meâldlânji (1978,34 e /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd markknâʹsttemjååʹđteei Katariina Guttorm 010 839 3109. Ooccmõõžžid âlgg tooiʹmted meâlddõõzzines addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?86eff48cfi-FI mââimõssân 7.3.2022 mõõneeʹst.

Lââʹssteâđ Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ pirr neʹttseeidain www.sajos.fida www.samediggi.fi

Aanrest 7.2.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ oocc aanarsääʹmǩiõllsaž mättmateriaalplaaneei veʹrǧǧsâjjsa – ooccâmääiʹj lie juätkkam 11.2.2022 räjja

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla aanarsääʹmǩiõllsaž mättmateriaalplaaneei veʹrǧǧsâjjsa. Sääʹmteeʹǧǧest tuejjee mäŋgg mättmateriaalplaaneei, kooi tuâj liâ meärtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 41 §:st. Mättmateriaalplaaneei tuâjjan lij jm. huõlted mättmateriaalpiisrin õõutâst mättmateriaalprojeeʹkti  čõõđtummšest, da mättmateriaaltuâjj-joouki jååʹđtummšest di huõlted mättmateriaali kuõskki teâđtummšest, Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalčuäjtõõzzâst da -arkiivâst. Ooccâmvueʹlnn åårrai mättmateriaalplaaneei tuâjast lij kaiʹbbjõssân pueʹrr aanarsääʹmǩiõl silttummuž.

Šiõttõsvuâđlaž  ââʹntemkaiʹbbjõsân lij veeʹrj õudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹmǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Veeʹrj oʹnstam håiddmõš õõlǥat šiõtti tuʹtǩǩõõzz, pedagoogla silttummuš, škooultõsaaʹšši da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid.

Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ kaiʹbbjõstääʹzz IV/IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lõõʹzzitaa 2597,07 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset lõõʹzzid tuõjju härjjnummuž mieʹldd di 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss. Veʹrǧǧsâjjsažvuõtt älgg suåppmõõžž mieʹldd, da peštt 31.12.2023 räjja. Veeʹrj   tieuʹddmest ââʹnet kueiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. 

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzines âlgg tååimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 11.2.2022 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?002b0256

Lââʹssteâđaid ouʹdde škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari 010 839 3112 da mättmateriaalpiisar Petra Kuuva 010 839 3119. Sääʹmteeʹǧǧ tååimaid vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst   www.samediggi.fi.

Aanrest 14.1.2022 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsaž Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv projeʹktt-tuâjjla tuâj

Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da juätkkai 15.6.2022 räjja. Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij vaʹstteed Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv plaanummšest, jäʹrjstummšin, õhttvuõđ âânnmõõžžâst šõddmõõžž vuässõõttji da jäʹrjsteeʹji kõõsk, teâđtummšest, jeeʹres ouddǩiõʹtte valmštõõllmõõžžin da šõddmõõžž lopptuâjain. Čeäʹppvuõttpeiʹvv jäʹrjstet vueʹssmannust Aanrest Sajoozzâst.

Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõš õõlǥat sääʹmǩiõl tääid (sääʹmteeʹǧǧest uvddum asetõs 1727/1995). Ââʹnnep äärvast oodd jiõččniʹžže da tääʹrǩeld tuejjummša di pueʹrr õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz V-II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2247,67 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.

Ooccmõõžž âlgg tååimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.2. čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?cf0db138

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd škoultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, teʹl. 010 839 3112. Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 27.1.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei tuäivv čâppsab õhttsažtuâj ministeerivuiʹm

Saaʹmi meersažpeeiʹv saaǥǥâst 6.2.2022 Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei tuävai čâppsab õhttsažtuâj vuõiʹǧǧest ministeerivuiʹm. Lââʹssen saaǥǥâst kaggõʹtte õuʹdde odm. äimmõsmuttâz šõddeem vaʹǯǯtõõzz sääʹmjieʹllemvueʹjjid, tarbb sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsa di tuõđâšvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio tuâj älggmõš.

-Õhttsažtuâjjam Lääʹdd riikk årra lij ouddnam mââimõs iiʹjji poodd. Määŋg ministeer liâ še persoonlânji vuässõõttâm Sääʹmtiiʹǧǧin jiõllum saǥstõõllmõõžžid da mainstummšid. Tuäivam, što tät õhttsažtuâjj raavasm oouʹdab aaiʹjin pueʹttiääiʹjest jeäʹrben riikksuåvtõõzz vuäzzlaivuiʹm, tuõđi saaǥǥjååʹđteei Juuso saaǥǥstes.

Saaǥǥjååʹđteei kaaggi õuʹdde še äimmõsmuttâz negatiivlaž vaikktõõzzid saaʹmi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji mâta puäʒʒhååid da kueʹllšeeʹllem vueʹǩǩniiʹǩǩid. Son teäʹddii äimmõslääʹjj oođeem ouddnummuž tääʹrǩesvuõđ da saaʹmi vuõiggâdvuõđi lokku välddmõõžž še tän lääʹjj õhttvuõđâst. Juuso mieʹldd sääʹm äimmõs-suåvtõõzz leʹčči vääžnai piâssâd altteed tuâjas vueiʹtlva sõrgg.

Še tarbb sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsa jeäʹrben ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž ǩiõččâmvueʹjjest leäi tääʹrǩes teeʹmm saaǥǥjååʹđteei meersažpeeiʹv saaǥǥâst. 

-Haaʹlääm-i eʹtǩǩeed Lääʹdd halltõʹsse da parlameʹnttniiʹǩǩid tuʹmmjemnalla ärvvkõõččmõõžž tõʹst, lij-a Lääʹddjânnam nåkam riikk, koʹst, ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž õõuʹdeet puki oummui beäʹlnn avi vuâlgg-a Lääʹddjânnam nåkam riikki mieʹldd, kook tieʹđeeʹl juäʹtǩǩe ooumažvuõiggâdvuõđi tårmmʼmõõžž, kââčč Juuso.

Juuso vuäinn saaʹmi tuõđâšvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio alttummuž läuʹǩǩen kueiʹt meer kõskksa õhttsažtuâj pueʹrummšen. Tääʹrǩes oudldõssân komissio tuâj oʹnnstummša Juuso vuäinn tõn, što sääʹm-meerast lij naʹddjõs prosessa di vaiddsab fiʹttjõstoobdâlm muttâz lääʹdd õhttsažkååʹddest.

Looǥǥ Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso meersažpeeiʹv saaǥǥ tääiʹben.

Ǩiõčč video Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso meersažpeeiʹv saaǥǥâst tääiʹben.

Mättjed säʹmmlain da sääʹmkulttuuʹrest Dihtosis- haŋǩǩõõzz videomättčiâssi vieʹǩǩin  

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- haŋǩǩõs čõõđât videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen videomättčiâssin jååʹđteen mättʼtõõttjid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmkuuʹlmin. Videomättčiâss vueʹlee raajid ǩiõttʼtõõllâd sääʹmaaʹššid mättčiâssin, tõʹnt ǥu tõid lij hiâlpp väʹldded õnnu håʹt kuäʹss. Videoid čõõđte õhttsõʹžže kolmm jeeʹres klasstaaʹzzid.

Tobdstõõttâp sääʹmkulttuuʹre lij 4. –9.- klaasslaid de nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjid rajjum video, koʹst mättai vuâđđteâđ kulttuuʹrest. Tõʹst tobdstâʹtte tääʹrǩben sääʹm-määccka, sääʹm-musiʹǩǩe de jieʹllemvueʹjjid.   

Sääʹm-meer da ǩiõlvideo lij rajjum pââiškooulid da nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid. Tõʹst ǩiõttʼtâʹlle sääʹmǩiõlid, sääʹmnuõri jieʹllem de Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tåimmʼmõõžž.

Ooumažvuõiggâdvuõđ da alggmeer -video mâân maddjubun teemma. Tõt lij rajjum nuuʹbb tääʹzz mättʹtõõttjid. Tõʹst ǩiõttʼtâʹlle kulttuurlaž läinnʼjummus, õʹhttesuddeempolitiikk de alggmeerai vuõiggâdvuõđid. Video siâzztâʹlle ǩiõččâmnalla mâʹŋŋlakast, ǥu klass lij ǩiõččam Tobdstõõttâp sääʹmkulttuuʹre leʹbe Sääʹm-meer da ǩiõl -video.     

– Taʹrjjeep uʹčteeʹli tuäivast tän eeʹjj ođđvuõttân videomättčiâssid sääʹmkulttuuʹrest. Videomättčiâss lij uʹčteela samai vääivteʹmes nääʹll mättʼted sääʹmkulttuuʹrest. Video liâ sääʹmnuõri raajjâm da tõin taʹrjjee teâđ, koid nuõr jiijj liâ pââʹjdam miârkkteeisõʹžžen, ceäʹlǩǩe Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar Elli- Marja Hetta da Nuõri Akatemia projeʹkttšurr Ulla Saalasti.

Škooulkueʹssjummuš juätkkje še pieʹǩǩen haʹŋǩǩõõzz

Videomättčiâssi lââʹssen Dihtosis taʹrjjad siâzztõttum sääʹmnuõri ǩieʹssem tåimmnallšaid olgglõstuâjjpõõrtid teeʹmmest, de âʹlddtuâjjpõõrtid Oulu voudda. Haʹŋǩǩõõzzâst tåimmai škooulkueʹssjeeʹjen tuõjju škooultum sääʹmnuõrr. Tuâjjpõõrtid vuäitt tiʹllʼjed vueʹll- da pââiškooulid de nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid.     

Dihtosis-mõõntõõllâmvuäʹppõs lij še peeiʹvtum da tõn vuäitt leäʹmnned pdf -ååʹblǩest haʹŋǩǩõõzz seeidain. Mõõntõõllâmvuäʹppõs siiʹsǩad 18 haʹrjjtõõzz sääʹmkulttuuʹrest. Uʹcc siõrr säʹmmlain lij rajjum 4-6- klaasslaid. Siõrr taʹrjjad vuâđđteâđ tõʹst, ǩeäk säʹmmla liâ da mõõk jiiʹjjesnallšemvuõđ räʹjje sij kulttuuʹrest hääʹrvesnallšem. Maddjubun sääʹmkulttuuʹre –siõrâst mâʹnne siõmmna oolâž čiŋŋlubun. Tõt lij rajjum pââiškooulid da nuuʹbb tässa. Tõʹst ǩiõttʼtâʹlle vuâđđteâđ lââʹssen ouddmiârkkân alggmeeraid, kulttuurlaž läinnʼjummus de säʹmmlai ǩiččlõddâm čårstummuž. Siõrr lij vuäǯǯamnalla še tâʹvvsäämas.

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis -haʹŋǩǩõs lij vääʹltam sääʹmmteâđ da taʹrjjääm tåimmnallšaid tuâjjpõõrtid vueʹllškooulid, pââiškooulid de nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid juʹn koolm eeʹjj poodd. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kollʼjeeʹji päärnai da nuõri teâđstemvuõđ säʹmmlain da sääʹmkulttuuʹrest da nääiʹt vueʹzzstes cõggâd säʹmmlaid puõttlõsttum vuâllummuž da čårstummuž. Dihtosis -haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.9.2021-30.6.2022

Tääiʹben vuäitak tiʹllʼjed videomättčiâssid, siõrid da škooulkueʹssjummuž.  

Lââʹssteâđaid: 

Sääʹmteʹǧǧ

Nuõripiisar 
Elli-Marja Hetta 
teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Nuõri Akatemia 

Projeʹkttšurr, Ulla Saalasti 
Teʹl. 040 567 4203 
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi 

Mii mááccuh, mij sääʹmpihttâz, min gávttit, meidän saamenpukumme – virtuaalʼlaž mättčiâss saaʹmi meersažpeeiʹv cisttân 8.–10.2.2022

Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz piʹlotthaʹŋǩǩõs juuhljâtt 6.2. vieʹttjem saaʹmi meersažpeeiʹv ja jääʹrjast virtuaalʼlaž mättčiâssid sääʹmpihttsin 8.–10.2.2022. Mättčiâss liâ õhttseʹžže koumm, da tõi teeʹmmen liâ aanarsääʹmm mááccuh, nuõrttsääʹmm sääʹmpihttâz da tâʹvvsääʹmm gákti. Mättčiâssi miârktõssân lij uʹvdded jäänab teâttvuõđ saaʹmin tobdstõõđeeʹl jeeʹres vuuʹdi sääʹmpihttsid. Čiâssin ouddmiârkkân seʹlvvan, måkam jeeʹres pihttâz piiutâsobbvuõʹtte koʹlle, måkam eeuʹnid jiijjâs-i pihttsin takainalla ââʹnet da måkam aaʹššid pihttâz kuõddjest vuäitt vueiʹnned pihttâz ǩiõččeeʹl leʹbe looǥǥeeʹl.

Čiâssid peäss seuʹrrjed vuõigg vuõlttõssân õhtteemliiŋkid čuålkkleeʹl leʹbe vaajtõsmääinsânji ǩiõččeeʹl mättčiâssi liânttummšid. Liânttummši ǩiõččâmäiʹǧǧ lij 10.–24.2. addrõõzzâst https://www.saamenetaopetus.com/tapahtumat-ja-tallenteet. Čiâssi seuʹrrjummuš lij määustem ij-ka õõlǥât ouddiʹlmmtõõttmõõžž. Čiâssin lij še vueiʹtlvažvuõtt kõõččâd da saǥstõõllâd chaatâst.

Äiʹǧǧtaull:

mââibargg 8.2. čiâss 10–11
Gákti
Uʹčteeʹlen Teija Kaartokallio
Õhtteemliŋkk

seärad 9.2 čiâss 10–11
Mááccuh
Uʹčteeʹlen Essi Morottaja
Õhtteemliŋkk

nelljdpeiʹvv 10.2. čiâss 15–16
Sääʹmpihttâz
Uʹčteeʹlen Heini Wesslin
Õhtteemliŋkk

Mättčiâssid liâ tiõrv puättam puk sääʹm-meerpihttsin älšmam oummu. Čiâssid vuäitt vuässõõttâd juâkksaž mättjeei jiõččânji leʹbe obbklass vuäitt vuässõõttâd õõutâst seämma poʹdde õhttsaž aparaattâst. Čiâss liâ lääddas, leša čiâssin tobdstõõđât še sääʹmǩiõllsaž piiutâsnõõmtummšid.

Tääʹrǩab vuäppõõzz čiâssid vuässõõttâm diõtt tääi´ben.

Bures boahtim! Pyeri puáttim! Tiõrv pueʹttem! Tervetuloa!

Lââʹssteâđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõsjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Arla Magga, haʹŋǩǩõskoordinaattor
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989

Saaʹmi meersažpeeiʹv vieʹttjet piirieeʹjji täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Juhllvuõđid riâššât tâʹl ääʹrbvuâlželd jeeʹres beäʹlnn Sääʹmjânnam da ânnʼjõžääiʹj še Sääʹmjânnam ååuǥbeäʹlnn.

Vuäitak vuässõõttâd saaʹmi meersažpeivva še nääiʹt:

  • Seuʹrre Meersažmuʹzei virtuaalšõddmõõžž piâtnâc 4.2. čiâss 9.15 ääʹljeeʹl.
  • Seuʹrre saaʹmi meersažpeeiʹv vuõigg neʹttvuõlttõõzz Sajoozzâst pâʹsspeeiʹv 6.2. čiâss 16 ääʹljeeʹl.
  • Tobdstõõđ Oktavuohta –sääʹmteâđ mättʼtõʹsse-seiddõʹsse. Seiddõõzzâst käunnʼje jeeʹres škooul- da klass-taaʹzzid plaanuum, teeʹmmkruuggi mieʹldd vuâđđõttum vueʹss da tuâj.
  • Tiʹlle video-mättčiâssid sääʹmteeʹmi/aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõʹšše škooulâst.
  • Tobdstõõđ sääʹmkulttuur ǩiõttʼtõõli mobiilsiõrid da harjjtõõzzid seʹst õõʹnni mõõntõõllâmpaʹǩǩe Nuõri Akatemia seeidast.
  • Tobdstõõđ Sano se saameksi-mainstemǩiõllsiʹžže fraas-sääʹnnǩerjja tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Seiddõõzzâst še vitt vuäʹniǩdokumeeʹnt, ǩiõʹrǧǧesvueʹppes sääʹmkulttuuʹre, soundboard di kueʹhtt ǩiõllteeʹm õõʹni artikkeel.
  • Mättʼtõõđ tâʹvvsääʹmǩiõl Sääʹmsuåvtõõzz IndyLan-ǩiõllmättjemsuåvldõõzz veäkka. Suåvldõs laaddâmnalla Apple Storest da Google Playst.
  • Mättʼtõõđ tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmǩiõl päärnaid plaanuum Kaupunkiseikkailu-siõrin, kååʹtt lij kuälas luʹvddsiõr da speâl. Siõrr lij laaddâmnalla Apple Storest da Google Playst.

Lââʹssteâđaid Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz piʹlotthaʹŋǩǩõõzzâst:

Haʹŋǩǩõs lij Uccjooǥǥ kååʹdd vaaldšem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem. Piʹlotthaʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Piʹlotthaʹŋǩǩõõzz miârktõssân lij pueʹreed sääʹm-mättʼtõõzz âsttjemvuõđ saaʹmi dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn. Haʹŋǩǩõs õudd kueʹhtt neäʹttelčiâss vuâđđmättʼtõõzz/lookkjiškooulškooultõõzz tiuddeei sääʹmǩiõl mättʼtõõzz ougglõsõhttvuõđin pirr Lääʹddjânnam. Tän poodd haʹŋǩǩõõzz pääiʹǩ sääʹmǩiõli mättʼtõõzz vuäǯǯa 109 škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõđi. Haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam lââʹssteäggtõõzz 31.8.2023 räjja. Lookkâmpâjja 2022–2023 iʹlmmtõõttmõš ääʹveed âʹpet täʹlvvmannust 2022.

https://www.saamenetaopetus.com/

https://www.oktavuohta.com/

Vuässõõđ Saaʹmi meersažpeivva da ååʹn ij leäkku pääiʹǩest ǩidd

Virtuaalšõddmõš vuõltteet Sajoozzâst pâʹsspeeiʹv 6.2. čiâss 16 ääʹljeeʹl. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kåčč pukid vieʹttjed Saaʹmi meersažpeeiʹv õõutâst vuõigg vuõlttõõzz pääiʹǩ.

– Saaʹmi meersažpeeiʹv vieʹttjet ååʹn nuuʹbb eeʹjj virtuaalânji. Haaʹleep puʹhtted Sääʹm-meer õõutâst juuhljed tän vääžnai peeiʹv da seämmast kuõʹssjed virtuaalânji odm. tääiʹben mij åʹrnn Sääʹmteeʹǧǧest di jeeʹres sõõʹjin Saaʹmi dommvuuʹd, särnn saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso šõddmõõžžâst.

Šõddmõõžž poodd kuulât saaǥǥjååʹđteei meersažpeeiʹv tiõrvvʼvuõtt, sääʹmpäärnai tiõrvvʼvuõđ da piâssâp naaudšed musikkčuäjtõõzzin di še vuäʹniǩjieʹllikaartin. Eiʹdde maaiʹlm vuõssmõõzz livđe bliin õlmstâttam Anna Morottaja juâigg äʹrbbvuõđlaž aanarsääʹm musiikk. Ulla Pirttijärvi & Ulda -bääʹnd Kahdeksan vuodenaikaa -konseʹrtt põhtt ouʹdde tââvas luõttu õhttneei teeʹmaid Ulla Pirttijärvi persoonlaž mooštai mieʹldd da mâânn musiikklaž vuârrmainstem äʹrbbvuõđlaž sääʹmkulttuur da ânnʼjõž maaiʹlm kõõskâst. Lââʹssen vueiʹnet odm. Čeʹvetjääuʹr škooulniiʹǩǩi rap video.

Meersažpeeiʹv šõddmõõžž piâssak seuʹrrjed addrõõzzâst www.sajos.fi/live

Vuäitak vuässõõttâd vuõltteeʹl meersažpeeiʹv tiõrvvʼvuõđääd nââmra +358 40 663 4493 teʹksttsaaǥǥin leʹbe Whatsappi pääiʹǩ. Vuäitak še kueʹđđed tiõrvvʼvuõđääd Twittrest tobddõõǥǥin #SaaʹmiMeersažpeiʹvv.

Vuäǯǯamnalla škooulid da mättstroiʹttlid

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis-haʹŋǩǩõs veekk ooudâs sääʹmteâđ da taʹrjjad tåimmjemnallšem tuâjjpaaʹjid mättstroiʹttlid. Tuâjjpaaʹjid vuäitt tiʹllʼjed vueʹll-da pââibužškoouʹle di nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid. Dihtosis-haʹŋǩǩõs taʹrjjad ođđsen video-mättčiâssid sääʹmteeʹm ǩiõttʼtõõllmõʹšše. Video-mättčiâssin sääʹmnuõr toiʹmmje uʹčteeʹlen jååʹđteeʹl škooulniiʹǩǩid sääʹmkulttuuʹre jeeʹres ǩiõččâmvueʹjjin. Lââʹssen seeidain vuäitt tiʹllʼjed pedagooglaž siõrid sääʹmkulttuurâst leʹbe laaddâd Dihtosis- mõõntõõllâmvuäppaz leʹbe tueʹlesäävummuž.

Tiʹllʼjeeʹl määusteʹmes Dihtosis-materiaalid ääiʹjben õõstak vuäǯǯad älšmõõʹtti, saaʹmi jiijjâs puuʹtʼtem mättmateriaal jiijjad klaʹsse.

Oktavuohta.com seiddõs taʹrjjad aunstõõzzid sääʹmteâđai mättʼtõʹsse škooulin  Seiddõʹsse liâ tååimtum jeeʹres škooul-da klass taaʹzzid plaanuum, teeʹmmkruuggi mieʹldd vuâđđõttum vueʹss da tuâj

Saaʹmi meersažpeiʹvv

Saaʹmi meersažpeeiʹv juuʹhlʼjet juõʹǩǩ eeʹjj täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Juuʹhlvuõđid riâššât teʹl pirr Sääʹmjânnam da tääʹl Sääʹmjânnam åålǥbeäʹlnn še.

Saaʹmi meersažpeiʹvv lij õhtt saaʹmi liiʹpptempeeiʹvin. Juʹhllpeiʹvven meersažpeiʹvv lij õinn nuõrr, lääʹdd kaʹlndaaʹre tõn mieʹrǩǩeeš eman eeʹjjest 2004. Meersažpeeiʹvest tuʹmmeeš kuuitâǥ juʹn eeʹjjest 1992, da juʹhllpeeiʹv preddan lie pâʹjjel čueʹtt eeʹǩǩed mââiåʹrnn, eeʹjjest 1917. Teʹl Taarrjânnam Trondheimist rieʹššeš vuõssmõs tâʹvvjânnmallaš sääʹmsåbbar, koon mieʹrren leäi smiõttâd saaʹmi jieʹllemvuäittmõõžžid da väʹldded beäʹl saaʹmid kuõskki kõõččmõõžžid.

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Saaǥǥtempiisar Johanna Alatorvinen teʹl. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi