Savâstâllâm- já tieđettemtilálâšvuođah sämipárnái já –nuorâi kielâlijn vuoigâdvuođâin arâšoddâdmist já máttááttâsâst

Sämitigge uárnee njuhčâmáánu ääigi savâstâllâm- já tieđettemtilálâšvuođâid sämipárnái já –nuorâi kielâlijn vuoigâdvuođâin arâšoddâdmist, máttááttâsâst sehe palvâlusâin, moh uárnejuvvojeh páárnášperruid. Tilálâšvuođah uárnejuvvojeh jieškote-uv kieldâin já kielâjuávhoid. Savâstâllâmtilálâšvuođâi ulmen lii jyehiđ tiäđu já savâstâllâđ sämikielân lohtâseijee palvâlusâin já toi orniimist kieldâin.

Savâstâllâmtilálâšvuođah láá ávus puohháid, meid škovliittâs uárnejeijeid, ige toid taarbâš almottâttâđ muuneeld. Taan tiäđáttâsâst, mon mij ain peividep, tun kaavnah tilálâšvuođâi äigitaavluid sehe Teams- liiŋkâid.

Huám! Oulu tilálâšvuotâ lii sirdum já tot uárnejuvvoo majebaargâ 5.4. tme 18-20.

Savâstâllâmtilálâšvuođah:

Iänudâh
majebargâ 1.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Kittâl
koskokko 2.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Ucjuuhâ
majebargâ 15.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Aanaar, tavesämikielâ
koskokko 16.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Aanaar, anarâškielâ
majebargâ 22.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Aanaar, nuorttâlâškielâ
koskokko 23.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Suáđigil já Vuáčču
majebargâ 29.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Ruávinjargâ
koskokko 30.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Helsig
tuorâstâh 31.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Oulu
majebargâ 5.4. klo 18-20
Servâmliŋkkâ

Lieggâsávt tiervâpuáttim!

Lasetiäđuh:

škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi, 010 8393 112

kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi, 010 8393 124

má. kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala, niina.aikio-siltala@samediggi.fi, 010 8393 115

Saamelaiskäräjien vaalien ääntenlaskenta käynnistymässä.

Valjâlävdikode čällen väljejum Antti Aikio

Sämitige valjâlävdikodde lii valjim čuákkimistis 10.1.2022 valjâlävdikode čällee paargon riehtitiettuu maister Antti Aikio. Antti Aikio lii porgâškuáttám kuovâmáánu aalgâst.

Sämitige valjâlävdikodde almottij valjâlävdikode čällee pargo uuccâmnáál 20.12.2021. Valjâlävdikode čällee pargon lii valjâlävdikode vuálásâžžân valmâštâllâđ já olášuttiđ vaaljâid sehe toimâđ valjâlävdikode oovdânpyehten já čällen čuákkimijn. Pargoid kuleh meid valjâlävdikode toimâttuv hovdâpargoh.

Saavâjođetteijee Juuso tiäddut Sämiaalmug luáttámuš merhâšume vâi tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees luhostuvá

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso toolâi oovtâ lekkâmsahâvuáru Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio algâttemseminaarist onne 8.2.2022. Sahâvuárustis Juuso tiäduttij, ete suu uáinu mield Sämiaalmug luáttámuš prosesân lii ohtâ tehálumosijn aašijn tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees  luhostume tááhust.

– Luáttámuš vuáđudem ij lah veltihánnáá älkkees pargo já tot sáttá väldiđ ääigi. Toos lasseen, ete Sämiaalmug kalga pyehtiđ lyettiđ komission, te mij kolgâp pyehtiđ lyettiđ meid Suomâ staatân já merideijeid. Mij kolgâp pyehtiđ lyettiđ toos, ete taan prosesist čuávu nubástus pyereeb já meid sämmilij uáinust vuoigâlub ohtsâškoodán, iätá Juuso jieijâs saavâst.

Luuvâ saavâ tääbbin tavesämikielânsuomâkielân.

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen ravintola Čaiju.

Sämitigge ocá kokkâ tuáistáážân vyeimist orroo pargokoskâvuotân

Aanaar markkânân Juvduujuv riidon huksejum säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Suomâ sämmilij haldâttuv já kulttuur kuávdáš. Sajos lii maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje – tábáhtustáálu, kongreskuávdáš já čuákkimsaje.

Mij uuccâp Saijoos kähvi-raavâdviäsu Čaijun irâtteijeeluándulii, jiešráđálii, positiivlii, njyebžilis já áámmáttáiđulii sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuid omâsteijee já streesi kierdee kookâ tuáistáážân vyeimist orroo pargokoskâvuotân 1.6.2022 rääjist.

Maaŋgâpiälásâš pargo ana sistees peivimáállás já vitriinpyevtittâsâi rähtim, čuákkimfalâdem, äššigâspalvâlem, tukkutiilámij hoittám, liitij, piergâsij já kievkkântiilij putesin toollâm sehe eres raavâdviäsu almolijd pargoid.

Occein mij tuáivup paargon hiäivulii škovlimtuáváá, tuárvi kuhes pargohárjánem västideijee pargoin sehe hygienia- já alkoholpaasâ. Pargoost tarbâšuvvoo piäiválávt sämikielâ, suomâkielâ já eŋgâlâskielâ. Pargoäigi lii iänááš argâpeeivij 8–16 (36,15 t/okko).

Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm.

Mij faallâp tunjin jiešráđálii já maaŋgâpiälálii pargo sehe hävskis juávhu tuu toorjân. Raavâdviäsupargee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/II miäldásávt (1978,34 e/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm 010 839 3109.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga vuolgâttiđ čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?86eff48ccfi-FI majemustáá 7.3.2022

Lasetiäđuh Sajosist já Sämitiggeest láá nettisiijđoin www.sajos.fi já www.samediggi.fi

Anarist 7.2.2022

Sämitigge

Sämitigge ocá anarâškielâlii oppâmateriaalvuávájeijee virgesajasii – Sämitigge juátká uuccâmääigi 11.2.2022 räi

Sämitigge almoot uuccâmnáál anarâškielâlii oppâmateriaalvuávájeijee virgesajasâšvuođâ. Sämitiggeest pargeh maaŋgah oppâmateriaalvuávájeijeeh, kiäi pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 41 §:st. Oppâmateriaalvuávájeijei pargon lii ovdâmerkkân huolâttiđ oovtâst oppâmateriaalčällein oppâmateriaalprojektij olášutmist, västidiđ oppâmateriaal toimâttempargoost já oppâmateriaalpargojuávhui stivriimist sehe anneeđ huolâ oppâmateriaalsyergi tieđeetmist, Sämitige oppâmateriaalčáitálduvâst já arkkâduvâst. Oppâmateriaalvuávájeijee pargoost, mii eidu tääl lii uuccâmnáál, váttoo eromâšávt šiev anarâškielâ máttu.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâš lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtotkos, pedagogâlii máátu, škovlimaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV mield (vuáđupälkki losijttáá 2597,07 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield hárjánemlaseh sehe 24 % sämikuávlu lase. Virgesajasâšvuotâ álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2023 räi. Virge tevdimist nuávditteh kyevti mánuppaje keččâlemääigi.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 11.2.2022 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4421272b

Lasetiäđuid adelává škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari 010 839 3112 já oppâmateriaalčällee Petra Kuuva 010 839 3119. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 14.1.2022 Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii Säminuorâi taaiđâtábáhtus proojeektpargee tooimâ

Pargo álgá sopâmuš mield já juátkoo 15.6.2022 räi. Proojeektpargee pargon lii västidiđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuáváámist, ornimijn, ohtâvuođâ tolâmist tábáhtus uásálistei já uárnejeijei kooskâ, tieđeetmist, eres munevalmâštâlmijn já tábáhtus loppâpargoin. Taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo vyesimáánust Anarist Sajosist.

Pargo miänástuvvee hoittám váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi sehe šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki meriduvvoo sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V-II mield (vuáđupälkki 2247,67 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 15.2.2022 tme 16.00 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?cf0db138

Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, puh. 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 27.1.2022
Sämitigge

Sämitige saavâjođetteijee tuáivu čovgâdub oovtâstpargo ministerijguin

Säämi aalmugpeeivi saavâstis 6.2.2022 Sämitige saavâjođetteijee tuáivu čovgâdub oovtâstpargo njuolgist ministerijguin. Toos lasseen saavâst pottii oovdân ei. šoŋŋâdâhnubástus tovâttem hástuseh sämmilâšiäláttâssáid, tárbu sämitiggelaavâ nubástusân sehe tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio porgâškyettim.

-Mii oovtâstpargo Suomâ staatáin lii ovdánâm majemui iivij. Maaŋgah ministereh láá meid persovnlávt servâm ráđádâlmáid já savâstâlmáid Sämitiggijn. Mun tuáivum, ete taat oovtâstpargo naanoosm ain puátteevuođâst eromâšávt staatârääđi jesânijguin, pahudij saavâjođetteijee Juuso saavâstis.

Saavâjođetteijee puovtij oovdân meid šoŋŋâdâhnubástus negatiivlijd vaikuttâsâid sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tego puásuituálu já kyelipiivdo hárjutteijeid. Sun tiäduttij šoŋŋâdâhlaavâ uđâsmitten ovdánem tehálâšvuođâ já sämmilij vuoigâdvuođâi huámmášumán väldim meid ton laavâ ooleest. Juuso mield ličij tehálâš, ete sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi pesâččij porgâškyettiđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Meid tárbu sämitiggelaavâ nubástusân eromâšávt olmoošvuoigâdvuođâi olášume uáinust lâi tehálâš teema saavâjođetteijee aalmugpeeivi saavâst. 

-Mun halijdâm-uv oovdânpyehtiđ Suomâ haldâttâsân já aalmugovdâsteijeid suogârdemnáál árvukoččâmuš tast, ete lii-uv Suomâ taggaar staatâ, kost olmoošvuoigâdvuođâi olášume ovdeduvvoo puoh ulmui uásild vâi vuálgá-uv Suomâ tagarij staatâi fáárun, moh tiäđulávt juátkih olmoošvuoigâdvuođâi rikkom, koijâd Juuso.

Juuso uáiná, ete sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio vuáđudem lii lävkki oovtâstpargo pyereedmân kyevti aalmug kooskâst. Tehálâš hinnán komissio pargo luhostumán Juuso ana tom, ete sämiaalmugist lii luáttámuš prosesân sehe vijđásub nubástus jurdâččemvyevist syemmilii ohtsâškoddeest.

Oppâp sämmilijn já sämikulttuurist Dihtosis-haavâ video-oppâtiijmij peht  

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ almostit video-oppâtiijmijd sämikulttuurist. Säminuorah tuáimih máttáátteijen video-oppâtiijmijn já jođetteh uáppeid sämikulttuurân sierâ uáinui peht.  Video-oppâtiijmeh taheh älkkeebin sämifáádái kieđâvuššâm oppâtiijmij ääigi, tastko taid lii älkkee kevttiđ kuás peri. Videoid almostiteh ohtsis kulmâ, jieškote-uv sierâ luokkatassijd.

Tutustutaan saamelaiskulttuuriin lii 4.–9.-luokkaláid sehe nube tääsi uáppeid uáivildum video, mast uáppá vuáđutiäđuid kulttuurist. Tast puáhtá uápásmuđ tärhibeht sämimááccuhân, sämimuusikân sehe iäláttâssáid.  

Saamen kansa ja kielet -video lii čuosâttum paješkovláid já nube tääsi oppâlájádâssáid. Tast kieđâvuššojeh sämikielah, säminuorâi eellim sehe Sämitige nuorâirääđi toimâ.

Ihmisoikeudet ja alkuperäiskansat -video vuáju eenâb teeman. Tot lii čuosâttum nube tääsi uáppeid. Tast kieđâvuššojeh kulttuurlâš appropriaatio, suddâluttempolitiik sehe algâaalmugij vuoigâdvuođah. Video avžuuttep keččâđ ton maŋa, ko luokka lii keččâm Tutustutaan saamelaiskulttuuriin tâi Saamen kansa ja kielet -video.

– Mij faallâp máttáátteijei tuoivust taan ive uđđâ äššin video-oppâtiijmijd sämikulttuurist.  Video-oppâtijme lii máttáátteijei uáli älkkees vyehi máttááttiđ sämikulttuurist. Säminuorah láá olášuttâm videoid já tain fäälih tiäđu, mon nuorah jieijah láá pajedâm tehálâžžân, muštâlává Sämitige nuorâičällee Elli-Marja Hetta já Nuorâi Akatemia proojeekthovdâ Ulla Saalasti.

Meid škovlâkollimeh juátkojeh haavâ uássin

Video-oppâtiijmij lasseen Dihtosis fáálá fáádást pivnohis säminuorâi stivrim toimâlijd káiduspargopáájáid, sehe aldapargopáájáid Oulu kuávlun. Haavâst tuáimá škovlâkyessin paargon škuávlejum säminuorâ. Pargopáájáid puáhtá tiiláđ vyeli- já paješkoovlân sehe nube tääsi oppâlájádâssáid.

Meid Dihtosis-hárjuttâspakkâ lii peividum já tom puáhtá luođiđ pdf-häämist haavâ siijđoin. Hárjuttâspakkâ ana sistees 18 hárjuttâssâd sämikulttuur kieđâvušmân luokkaast. Haavâst láá meid pyevtittâm kyehti pedagogisii speelâ sämikulttuurist. Pieni peli saamelaisista lii čuosâttum 4–6-luokkaláid. Spellâ fáálá vuáđutiäđu tast, ete kiäh sämmiliih láá já moh jiešvyevih taheh sii kulttuurist áinoošlajâsii. Sukellus saamelaiskulttuuriin -speelâst vuáijup vala eenâb fáádán. Tot lii čuosâttum paješkovláid já nube táásán. Tast kieđâvušeh vuáđutiäđu lasseen eereeb iärrás algâaalmugijd, kulttuurlii appropriaatio sehe sämmilij kuáhtám olgoštem. Spellâ lii finniimist meid tavesämikielân.

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ lii juáhám sämitiäđu já faallâm toimâlijd pargopáájáid vyeliškovláid, paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid jo kuulmâ ive. Haavâ váldu-ulmen lii lasettiđ válduaalmug párnái já nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämikulttuurist já návt jieijâs uásild estiđ sämmiláid čyeccee vajesaavâ já olgoštem. Dihtosis-haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Hahâäigi: 1.9.2021-30.6.2022. 

Lasetiäđuh: 

Sämitigge 

Nuorâičällee 
Elli-Marja Hetta 
puh. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Nuorâi Akatemia 

Proojeekthovdâ, Ulla Saalasti 
Puh. 040 567 4203 
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi 

Mii mááccuh, mij sääʹmpihttâz, min gávttit – virtuaalliih oppâtiijmeh sämmilij aalmugpeeivi kunnen 8.–10.2.2022

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ áávvud sämmilij aalmugpeeivi 6.2. já uárnee virtuaallijd oppâtiijmijd sämimááccuhijn 8.–10.2.2022. Oppâtiijmeh láá ohtsis kulmâ, já tai fáddán láá mááccuh, sääʹmpihttâzgákti. Oppâtiijmij ulmen lii lasettiđ tiäđu sämmilijn jieškote-uv kuávlu sämipihtâsij peht. Tiijmij ääigi selvân ovdâmerkkân, ete moh oosijd kuleh pivtâsolesvuotân, moh iivnijd jieškote-uv sämipihtâsis táválávt láá já maid aašijd puáhtá uáiniđ sämipiivtâs kevttest.

Tiijmijd puáhtá čuávvuđ njuolgâ vuolgâttâssân uásálistemliiŋkâi peht tâi nuuvt, ete kiäččá paddiimijd tiijmij maŋa. Paadijd puáhtá keččâđ 10.–24.2. čujottâsâst https://www.saamenetaopetus.com/tapahtumat-ja-tallenteet. Tiijmijd puáhtá čuávvuđ nuuvtá ige taarbâš almottâttâđ muuneeld. Tiijmij ääigi lii meid máhđulâš koijâdiđ já savâstâllâđ chatist.

Äigitavlu:

majebargâ 8.2. tme 10–11
Gákti
Máttáátteijen Teija Kaartokallio
Servâmliŋkkâ

koskokko 9.2. tme 10–11
Mááccuh
Máttáátteijen Essi Morottaja
Servâmliŋkkâ

tuorâstâh 10.2. tme 15–16
Sääʹmpihttâz
Máttáátteijen Heini Wesslin
Servâmliŋkkâ

Oppâtijmijd láá tiervâpuáttim puohah, kiäid sämmilij aalmugpihtâseh kiäsutteh. Tijmijd puáhtá uásálistiđ jieškote-uv uáppee jiečânávt tâi oles luokka puáhtá uásálistiđ siämmáá puudân oovtâst ohtsii piergâsijn. Tiijmeh láá suomâkielân, mutâ tiijmij ääigi uápásmep meid pihtâsij sämikielâláid nomâttâssáid.

Tärhibeh ravvuuh tijmijd uásálistmân láá tääbbin.

Bures boahtin! Pyeri puáttim! Tiõrv pueʹttem! Tervetuloa!

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio, hahâhovdâ
anni-sofia.niittyvuopio@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Arla Magga, hahâkoordinaattor
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989


Sämmilij aalmugpeeivi viettip jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Ávutuáluh uárnejuvvojeh talle ärbivuáválávt pirrâ Sämieennâm já onnáá peeivi meid Sämieennâm ulguubeln.

Tun puávtáh uásálistiđ sämmilij aalmugpiäiván meid návt:

  • Čuávu Aalmuglâšmuseo virtuaaltábáhtus vástuppeeivi 4.2. tme 9.15 rääjist.
  • Čuávu sämmilij aalmugpeeivi njuolgâ nettivuolgâttâs Sajosist pasepeeivi 6.2. tme 16 rääjist.
  • Uáppáásm Oktavuohta – saamelaistietoa opetukseen-sijđoid. Siijđoin láá jieškote-uv škovlâ- já luokkatáásán vuávájum fáddáuásih já pargopitáh.
  • Tiiláá video-oppâtiijmijd sämifáádái kieđâvušmân škoovlâst.
  • Uáppáásm sämikulttuur kieđâvuššee moobiilspelláid já hárjuttâspaakân Nuorâi Akatemia siijđoin.
  • Uáppáásm Sano se saameksi-eđâldâhsänikiirján orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Siijđoin láá meid vittâ uánihisdokument, almoliih tiäđuh sämikulttuurist, soundboard sehe kyehti artikkâl kielâfáádást.
  • Máttááttâl orjâlâškielâ Sämirääđi IndyLan-kielâoppâmheiviittâssáin. Heiviittâs puáhtá luođiđ Apple StorestGoogle Playst.
  • Máttááttâl orjâlâš-, anarâš- tâi nuorttâlâškielâ párnáid čuosâttum Kaavpugfiäráán-spelláin, moos láá ovtâstittâm lävdi- já korttâspeelâ. Speelâ puáhtá luođiđ Apple StorestGoogle Playst.

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâst:

Haavâ haaldâš Ucjuv kieldâ já koordinist Sämitigge. Piiloothaavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Piiloothaavâ ulmen lii pyerediđ sämimáttááttâs finnim sämmilij päikkikuávlu ulguubeln. Haahâ addel kyehti oppâtiijme vuáđumáttááttâs/luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâ máttááttâs káidusohtâvuođâ peht pirrâ Suomâ. Tääl haavâ peht sämikielâ máttááttâs finnejeh 109 uápped. Haahâ lii finnim jotkâruttâdem 31.8.2023 räi. Almottâttâm luuhâmihán 2022–2023 lekkâs oppeet kuovâmáánust 2022.

https://www.saamenetaopetus.com/

https://www.oktavuohta.com/