Sääʹmteeʹǧǧ nuäjjââtt mädd- da meäʹcctäälminiʹsttra puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggmõššân da puäʒʒskääđlääʹjj meâldlaž mõõntõõllmõõžž jåʹttʼtem diõtt

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ õlmstõõʹtti 28.2.2022 ääv ǩeeʹrj mädd- da meäʹcctäälminiʹstter- da meäʹcctäällminiʹstter Jari Leppääʹje. Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt ǩeeʹrjstes mädd- da meäʹcctäälminiʹstter Leppääʹje puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggmõʹšše da puäʒʒskääđlääʹj meâldlaž mõõntõõllmõõžž jåʹttʼtem diõtt jooʹtti tääʹlv beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧ kåčč miniʹstter Leppä tobdstõõttâd vaʹlljeei vuâkka säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddin.

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio. Snimldõk: Johanna Labba da Ville Fofonoff.

– Kåččap miniʹstter Leppä, da še jeeʹres aaʹššid valmštõõli da tõʹst mieʹrreei oummuid, tobdstõõttâd vaʹlljeei vuâkka säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddin. Haaʹleep čuäjʹted, što jieʹtt lij šurr da veäʹǩǩ vieʹltʼtem, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso

Sääʹmteʹǧǧ lij saǥstõõllâm ääʹššest mädd- da meäʹcctäällministerian 18.2.2022. Ministeria ij tâʹl vuäinnam taarb jåʹttʼted puäʒʒskääđlääʹj meâldlaž mõõntõõllmõõžž, ǥu ministeria eeʹttǩeeʹji mieʹldd tääʹlv puäʒʒjeällmõõžžid jeät vueiʹt ââʹnned čoʹrstemvueʹǩǩnallšeʹmmen, ǥu âʹbrrmeäʹr liâ leämmaž vännaz. Ni še õõudbeäʹlnn cõggi tååim puäʒʒpråppummši veäʹlttummšen jiâ leäkku ministeriast valmštõõllmõõžžâst.

– Lij samai hueʹnes äʹšš, što ministeria lij tuejjääm šuureʹld säʹmmliʹžže puäʒʒhoiddu vaikkteei tuʹmmstõõǥǥ tåʹlǩ âʹbrrmeäʹri vuâđald, särnn 2. väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

– Håʹt-i kuâlddvõõʒʒ čiŋŋâlvuõtt määŋgain dommvuuʹd paalǥâskååʹddin lij jooʹtti tälvva leämmaž mååžna, kuâlddvõcc lij samai kõrr, mõõn diõtt puõccuin lij määŋgain paaiʹǩin vaiggâd kuäivvad porrmõõžž. Tõt miârkat, što puõccu vueʹlǧǧe jååʹtted rääuhteʹmmen pueʹrab viistsõõʹjid da tõid jõõudât mâŋŋa ooccâd da viǯǯâd. Lââʹssen kooi-ne paalǥâskooʹddi vuuʹdest kuõpp lij torkkâm veiddsõs vuuʹdin puõccui ââʹnnem porrmõõžž. Puk täk ääʹšš õõlǥči väʹldded ministeriast lokku puäʒʒskääđlääʹj suåvldummšest tuʹmmjeen, juätkk Aikio.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
 Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz sääʹmjuâkkaz mieʹrräiggsaž plaaneei tuåim

/in , /by

Tuâj čõõđtet vueʹssäiggsen (70 %). Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2022 räjja. Sääʹmjuâǥǥas vaʹsttad saaʹmi pueʹrrjieʹllemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmest, kååʹtt lij Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz väʹlddkååddlaž spesiaaltuâjj. Plaaneei tuâj liâ meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. Plaaneei puätt reâuggad õhttsažtuâjast Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz sääʹmjuâkkaz nuuʹbb plaaneeʹjin da Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisrin di tåimmad taarbšeen plaaneei sâjjsiʹžžen.

Ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj ooudldem škooultõs da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjjes håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs, riʹjttjeei sosiaalhuõl da sääʹmkulttuur tobddmõš di härjjnummuš õõuʹdeemtuõjju. Päʹlǩǩõs meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 706,50 €/mp).  Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Veʹrǧǧkõõskâst jääʹǩǩtet kuõiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 9.3.2022 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?15056d4b

Sääʹmteeʹǧǧ tååimaid vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz tååimaid vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.ekollega.fi

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106.

Aanrest 22.2.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Mädd- da meäʹcctäällministeriast jiâ uuʹd tuärjjõõzz puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggmõʹšše jiâ-ka jooʹtti tääʹlv pieʹǩǩeld – pieʹǩǩin paalǥâskooʹddin vueʹǩǩ lij katastrofaalaž

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ da mädd- da meäʹcctäälministeria saǥstõʹlle 18.2.2022 sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § saǥstõõllâmõõlǥtõõzz meâldlânji jooʹtti tääʹlv puäʒʒpråppummši ooudbeäʹlnn cõggmõõžžâst di lääʹjj puäʒʒekonomia kuõskki skääđai koʹrvvummšest (puäʒʒskääđlääʹǩǩ) suåvldummšest jooʹtti tääʹlv čoʹrstemvueʹǩǩnallšem puäʒʒjeällmõʹšše. Saǥstõõllmõõžžâst jeät piâššâm õõutmiõllsažvuõʹtte.

Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩii saǥstõõllmõõžžin, što riikk õõlǥči jåʹttʼted nuʹt õõudbeäʹlnn cõggi tååimid puäʒʒpråppummši cõggmõššân ǥu puäʒʒskääđđlääʹjj da asetõõzzz meâldlaž mõõntõõllmõš čoʹrstemvueʹjji tuõttâm diõtt jooʹtti tääʹlv pieʹǩǩeld. Mädd- da meäʹcctäälministeria tuõđi saǥstõõllmõõžžin, što tõt ij eʹtǩǩed puäʒʒskääđlääʹjj meâldlaž mõõntõõllmõõžž jåʹttʼtemnalla, jiâ-ǥa ååʹn leäkku ni plaaneem vueʹlnn ouddtuʹmmjeeinallšem ekonoomlaž tuärjjõõzz puäʒʒpråppummši õõudbeäʹlnn cõggâm vääras. Ministeria mieʹldd tääʹlv puäʒʒjeällmõõžžid jeät vueiʹt ââʹnned čoʹrstemvueʹǩǩnallšeʹmmen, ǥu âʹbrrmeäʹr liâ leämmaž occnja. 

– Leäʹp samai maantõõttâm saǥstõõllmõõžž lopp-puättmõʹšše da tõõzz, što mädd- da meäʹcctäällministeria ij fiʹtte puäʒʒhååid katastrofaalaž vueʹjj, håʹt-i tõʹst leäʹp čiõlggsaaʹnin siʹjjid mainstam, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Täʹst lij ååʹn pieʹǩǩeld kõõččmõš še säʹmmla puäʒʒhååid ja sääʹmkulttuur pueʹttiääiʹjest. Jõs tuärjjõõzz puäʒʒpråppummši veäʹlttummša jeät vuäǯǯ da puäʒʒskääđlääʹjj meâldlaž mõõntõõllmõõžž še jiâ alttâd, vuäitt tät nääiʹt mõõnnâd tõõzz, što pukin ij leäkku teänab vueiʹtlvažvuõtt juäʹtǩǩed jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõõžž, juätkk Juuso.

Määŋgain säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddin lij ååʹn samai väʹǯǯlõs vueʹǩǩ. Čâhčča kuâldai suuʹddes määdd ool, mii jååʹđti määŋgain paaiʹǩin puõccui porrmõššân âânnmi šââddai kuõppjummša. Muõtt lij lââʹssen tääʹlv poodd jiõŋŋâm kõrrmuõttân, koon diõtt puäʒʒkuäivõs vuuʹdin lij vaiggâd kuäivvad porrmõõžž määŋgain paaiʹǩin.

– Leäm piâkkõõttâm mädd- da meäʹcctäälministeria äʹšštobddmõõžžâst. Ministeria seuʹrrai puäʒʒhååid vueʹjj tåʹlǩ âʹbrrmeäʹri vuâđald. Tät jååʹđat tuʹlǩǩummša, koon mieʹldd puäʒʒjeällmõõžž jiâ leʹčči čoʹrstemvueʹǩǩnallšem, jiâ-ǥa skääđ puäʒʒhoiddu leʹčči šõddâm. Ministeriast jiâ leäkku ni måkam teâđ ouddmiârkkân puäʒʒkuäivõõzzi kuõppjummšest leʹbe kõrrmuõttjest da tõʹnt õõlǥči-i raukkâd Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzzâst čiõlǥeed vueʹǩǩ da skääđ jeeʹres beäʹlnn, särnn nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

Sallivaara paalǥâskååʹddest jieʹtt lij samai šurr

Tuâǥǥbeäʹlnn oranss koolpeǩ-keäʹpprin Sallivaara paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi čõhččpikalõõzzâst. Snimldõk: Inga-Briitta Magga.

Sallivaara paalǥâskååʹdd vuuʹdest täʹlvv lij leämmaž katastrofaalaž. Kålggmannu looppâst kuâldai suuʹddes maddu da mâʹŋŋlubust õõʹbri mäŋgg peeiʹv, mii kasttii muõtti maddu. Tän seuʹrrjõssân muõtt lij jiõŋŋâm kõrrmuõttjen maddu. Pukveeʹzz paalǥâskååʹdd vuuʹdest tåʹlǩ vitt proseeʹnt lij leämmaž ââʹnteei puäʒʒkuäivõssân tääʹlv poodd.

Sallivaara paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi lij samai piâkkõõttâm puäʒʒjieʹllemvueʹjj peäʹlest. – Tät lij jieʹllem ja pråppummuš kõõččmõš. Jieʹttvieʹǩǩ õõlǥči vuäǯǯad tâʹl ǥu jieʹtt lij. Jõs veäʹǩǩ ij puäʹđ, jõuʹdde mäŋggaz puäʒʒhoiʹddjeei looppted jieʹllemvueʹjj tän peeiʹv mâŋŋa, särnn Näkkäläjärvi.

Juʹn čâhčča puõccui friskkvuõđâst kuâsttji tõt, što kuõbbâr jiâ leämmaž. Puõccu âʹnne kuõbbrid čâhčča porrmõššân da nåʹrre ruõkkâmpueiʹd pueʹtti tääʹlv vääras. Ääiʹjbuž katastrofftääʹlvest lij eman äiʹǧǧ mõõnnâm kueʹhtt eeʹjj, jiâ-ǥa puõccu leäkku õsttâm jällʼjed kuddnalla.

– Čâhčča kåʹddempuäʒʒmeäʹr leʹjje vännaz, tõʹnt puäʒʒhoiʹddjeeʹji puäđõõzz kuâđđje vännsen. Ååʹn mäŋggaz liâ tõn vueʹjjest, što õõlǥči pâʹstted lââʹsspoorrted puõccuid, leša tieʹǧǧ jeäʹla. Mõõnni neäʹttlest pikalõõzzâst puärrsab puäʒʒhoiʹddjeei leʹjje samai piâkkõõttâm tõʹst, mäʹhtt škornnai puõccu leʹjje tän poodd eeʹjjest, juätkk Näkkäläjärvi.

Sallivaara paalǥâskåʹdd sâjjdâtt Aanar kååʹdd viõstâr beäʹlnn. Šuurmõs pieʹǩǩin paalǥâskåʹdd sâjjdâtt Lemmenjooǥǥ meermieʹccest da Pääʹnntuõddâr poostjânnam vuuʹdest. Paalǥâskååʹdd vuʹvddšorrâdvuõtt lij âlddsin 3000 ǩilomettarčiõkk-kõõsk.

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
 Puheenjohtaja
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Iisko-Henrik Näkkäläjärvi
Sallivaara paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed
040 481 7212

Loppusyksy ja jäätyvä järvi. Taivaalla vaaleanpunaisen sävyjä.Snimldõk: Ville Fofonoff

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla vueʹssäiggsa spesiaalplaaneei mieʹrräiggsa tuâj 50 % tuâjjaaiʹjin

/in , /by

Plaaneei vaʹsttad Interreg Aurora- prograamm (2021–2027) sääʹmvueʹss-vuuʹd ooccmõõžžid di haʹŋǩǩõõzzid õhttneei vuäʹpstummšest, saakkummšest, haʹŋǩǩõs-seuʹrrjummšest, ooccmõõžži ǩiõttʼtõõllmõõžžâst di čiõlǥtummšest vaaldâšmkomiteaaʹje. Tuâjj lij vueʹssäiggsaž (50 %), da tuâjjlaž sâjjdââtt suåppmõõžž mieʹldd Lääʹdd Sääʹmtegga.

Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt aalǥâst 31.12.2022 räjja. Interreg Aurora- prograamm sääʹmvueʹss-vuuʹd tuâjj juätkkai vueʹssäiggsiʹžžen (50 %) ekka 2027 räjja õudldeen, što äʹšš ouddan EU:st plaaneemnalla. Lââʹssteâđ Interreg Aurora-prograammâst käunnʼje addrõõzzâst https://www.interregnord.com/interreg-aurora/

Ââʹntemõõlǥtõssân lij ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs. Lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõš õõlǥat pueʹr sääʹmkulttuur ja raajid râstldeei õhttsažtuâj di vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõõžž, pueʹrr saaǥǥeemtääidaid, vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuõjju, oodd joukktuõjju da samai pueʹr eŋgglõsǩiõl njäälmlaž di ǩeerjlaž silttummuž. Tuâjjǩiõččlâsttmõš vaʹstteei tuâjain di EU-lääʹjjšiõttummuž da vaaldâšm tobddmõš ǩiõččât ooccja ouddõssân. Tuâjj âânn seʹst maatkšummuž haʹŋǩǩõsvuuʹdest. Interreg Aurora-programmǩiõll lij eŋgglõsǩiõll. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääzz IV/II mieʹldd (tiuddäiggsa tuâjjkõskkvuõđ vuâđđpäʹlǩǩ 2706,50 €/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset sääʹmvuuʹd lââʹss 24 % da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz. Tuâjast jääʹǩǩtet 6 määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Tuâjjooccmõš meâlddõõzzineez âlgg tååimted Lääʹdd Sääʹmtegga 11.3.2022 mõõneeʹst addrõõzzâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?c0b7642e

Lââʹssteâđaid tuâjast õuʹdde vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, teʹl. +358407262688.

Lââʹssteâđaid Interreg Aurora-programmpââʹjest õudd programmjååʹđteei Iiris Mäntyranta, Norrbotten lääʹnnhalltõs iiris.mantyranta@lansstyrelsen.se teʹl. + 46 10 225 53 76

Aanrest 21.2.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Ođđ sääʹmǩiõl ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lij õlmstõttum 

/in , , /by

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž ǨIÕČČ 3 ǩeʹrjjrääid ǩiđđpââʹj tuejjǩeeʹrj. ǨIÕČČ 3 ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lij jurddum vuâđđmättʼtõõzz 3 klaass nuõrttsääʹmǩiõl veeʹres ǩiõl lookkji mättʼtõʹsse.  

Tuejjǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvvsääʹm GEA 3 -mättǩeʹrjjrääidast, koonn lij ǩiõttǩeeʹrjtam Oona Länsman da pirstõzzid raajjam Nora Bäck. Nuõrttsääʹmas šiõtteeʹl jåårǥlâttam Raija Lehtola ja lay out raajjâm Anni Näkkäläjärvi. 

Tiʹllʼjõõzz nettkaaup pääiʹǩ: ǨIÕČČ 3 ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj

GEA 4 kirjan kansikuva

Ođđ mättǩeʹrjj tâʹvvsäämas lij iʹlmstõõvvâm 

/in , , /by

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ tâʹvvsääʹmǩiõllsaž mättǩeeʹrj  GEA ǩeʹrjjraiddu. GEA ǩeʹrjjrääid raajat vueʹllškooul sääʹmǩiõll veeʹres ǩiõllan mättʼtõʹsse. Ođđsumõs mättǩeʹrjj GEA 4 Davvisámegiella vieris giellan lij jurddum ââʹnnma vuâđđškooul neelljad klaass mättʼtõõzzâst. Mättǩeʹrjj lij vuäǯǯamnalla nuõrtt- di viõstârsuõmin. GEA ǩeʹrjjrääid teeʹkstid lij ǩeeʹrjtam Oona Länsman. Kaartid lij pirstam di lay out raajjâm Nora Bäck.  

Tiʹllʼjõõzz:

Iʹlmmtõõttmõš sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõʹsse lookkâmeeǥǥas 2022–2023 ävvni

/in , /by

Iʹlmmtõõttmõš sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz mättʼtõʹsse lookkâmeeǥǥas 2022–2023 lij ävvnam. Iʹlmmtõõttmõõžž mättʼtõʹsse tuejjeet liâdǥlaž Hellewi- iʹlmmtõõttâmjiârǥâst. Iʹlmmtõõttmõš kuâskk ođđ mättʼtõõttjid da haʹŋǩǩõõzz mättʼtõõzzâst juõʹtǩǩi mättʼtõõttjid.

Iʹlmmtõõttmõõžž vuäitt tuejjeed mättʼtõõzz jäʹrjsteei, rehtor leʹbe huõlteei. Ko iʹlmmtõõttmõõžž tuejjad huõlteei, tuäivvap huõlteei leeʹd õhttvuõđâst škooulneeʹǩǩ škoouʹle, da peäggtem škooulneeʹǩǩ haalâst da vueiʹttemvuõđâst vuässõõttâd sääʹmǩiõl ougglõsmättʼtõʹsse. Mättʼtõʹsse iʹlmmtõõđât 31.3.2022 mõõneeʹst.

Vuäʹppõõzz Hellewist iʹlmmtõõttmõʹšše

Ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs taʹrjjad sääʹmǩiõl (aanar-, nuõrtt- leʹbe tâʹvvsääʹmǩiõl) vuâđđmättʼtõõzz leʹbe lookkjiškooulmättʼtõõzz tiuddeei sääʹmǩiõl mättʼtõõzz 2 nč sääʹm dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn åårrai sääʹmškooulniiʹǩǩid. Õuddmättʼtõõzz škooulneeʹǩǩ vuäiʹtte še vuässõõttâd haʹŋǩǩõõzz mättʼtõʹsse. Haʹŋǩǩõs ij taʹrjjed mättʼtõõzz rääʹvesoummid. Mättʼtõʹsse vuässõõttâm diõtt sääʹmǩiõl ij taarbaš siltteed juʹn ääiʹjben. Mättʼtõsjooukid raajât juõʹǩǩ sääʹmǩiõʹlle jeäʹrben mättʼtõõttji klass- da ǩiõlltääʹzz lokku vääʹldeeʹl. Mättʼtõõzz põõrǥât jäʹrjsted ǩiõlin da jooukin, koin lie uuʹccmõsân kuõʹhtt škooulneeʹǩǩ leʹbe mättʼtõõtti.

Vääʹld vuâmmšuʹmmže, stõ kook-ne gåårad (jm. Heʹlssen, Oulu da Ruäʹvnjargg) jäʹrjste tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõzz še âʹlddmättʼtõssân.  Haaʹleeʹn mättʼtõʹsse, vääʹld õhttvuõđ jiijjad škooul rehtooʹre leʹbe gåårad škooulkonttra!

Sääʹmǩiõl ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs lij Uccjooǥǥ kååʹdd jååʹđtem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem haʹŋǩǩõs, kååʹtt juätkkai 2023 ǩiđđlookkâmpââʹj loopp räjja. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõõzz mieʹrren lij taʹrjjeet sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz vuâđđškooul škooulniiʹǩǩid da nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjid sääʹmvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn kuõiʹt neäʹttelčiâss veeʹrd.

Pueʹtti šõddmõõžž

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs jääʹrjast pâʹsslašttâm-mannu äiʹǧǧen infopoodd mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹjid da puärrsijeäʹǩǩää ougglõsmättʼtõʹsse vuässõõttjid  da ääʹššest persteei puärrsid. Õuddǩiõʹtte iʹlmmtõõttmõõžžid pooddid jeät kaiʹbbjuku.

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõs – pueʹttivuõđ raajjmõš
Teâđtempodd mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹjid
se 16.3.2021 čiâss 15.00–16.00
Õhttnemliŋkk: Mõõn såbbra špiâkkleeʹl tän

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz puärrsijeäʹǩǩääž da infopodd ääʹššest persteei puärrsid
se 23.3.2021 čiâss 18.00–19.00
Õhttnemliŋkk: Mõõn såbbra špiâkkleeʹl tän

Pueʹtted tiõrvân mieʹldd sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõʹsse!

Lââʹssteâđ:

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõsjååʹđteei 
Uʹccjooǥǥ kåʹdd
anni-sofia.niittyvuopio@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Arla Magga, haʹŋǩǩõskoordinaattor  
Sää’mte’ǧǧ
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989

https://www.saamenetaopetus.com/

https://www.samediggi.fi/toiminta/koulutus-ja-oppimateriaali/

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj

/in , , , /by

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr ååcc mieʹrräiggsaž plaaneei, koon tuâjjan lij raajjâd teâđtem-materiaal sääʹm ǩiõll-lääʹjj da säʹmmlai jeeʹres ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr sääʹmnarooʹde neʹttseeidaid da jeeʹres kanaaʹlid. Tuâjj älgg 1.4.2022 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd da peštt 30.6.2022 räjja.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi, sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ saaǥǥtemtääidaid. Härjjnummuž vaʹstteei tuâjaid ǩiõččât pueʹrren.

Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2645,46 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuâjast härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt neäʹttel ǩiõččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 7.3.2022 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?0855aa64&lang=fi-FI

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124.

Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 16.2.2022
Sääʹmteeʹǧǧ

Lappi vuʹvddvälddõõzz päiʹǩǩjuâkk õlmmuum – sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd norrõs ij vaʹstted saǥstõõllâmšõddmõõžž

/in , /by

Yle ođđsi mieʹldd sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd vuäzzlain kutt puäʹtte Sääʹmteeʹǧǧest da čiččâm pueʹrrvââjjamvuuʹd väʹlddniiʹǩǩin. 13-vuäzlva luʹvddkååʹdd saaǥjååʹđteeivuõđ vuäǯǯ Lääʹdd Kõõskõs. Luʹvddkååʹdd norrõs ij vaʹstted tõn, mâid pueʹrrvââjjamvuuʹd kõskkäiggsaž valmštõõllâmtåimmorgaan lij saǥstõõllâm Sääʹmtiiʹǧǧin. Lappi vuʹvddvälddõõzz šuurmõõzz joouk kõõskõõzz saaǥǥjååʹđteei Markus Lohi teâđti vuõssarggân 14.2. vuʹvddvälddõsjoouki suåppâm päiʹǩǩjuâǥǥast.

Pueʹrrvââjjamvuuʹd kõskkäiggsa valmštõõllâmtåimmorgaan da Sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž saǥstõõllmõõžžin vuåǯǯuš ođđeeʹjjmannust 2022 õõutmiõllsažvuõđ tõʹst, što sääʹmǩiõl luʹvddkååʹddest liâ kutt pueʹrrvââjjamvuuʹd nõõmeem vuäzzla, vitt Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem vuäzzla da õhtt Saaʹmi siidsåbbar nõõmeem vuäzzlaž. Lââʹssen saǥstõõllmõõžžin lij suåppum, što luʹvddkåʹdd vuäitči vaaikted jiõčč saaǥǥjååʹđteei vaʹlljummša.

– Ååʹn pueʹrrvââjjamvuuʹd peällõõǥǥ liâ õõutbeällsânji tuʹmmjam sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd norrõõzzâst, jiâ-ǥa leäkku välddam lokku Sääʹmteeʹǧǧ lääʹjjmeâldlaž tuâjai pääiʹǩ pueʹttmid vuäinlmid. Lij hueʹnn, što saǥstõõllâmõõlǥtõõzz da saǥstõõllmõõžži šõddmõõžžid jiâ haaʹled ciʹsttjed, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Saǥstõõllmõõžžin suåppum luʹvddkååʹdd päiʹǩǩjuâkk leäi Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd uuʹccmõš õudldõs tõõzz, što Sääʹmteeʹǧǧ lääʹǩǩmeärrsa tuâjaid eeʹttkâʹstted sääʹm-meer di håiddad sääʹmǩiõl da kulttuur kuõskki ääʹšš leʹčči vuäittam teâuddjed luʹvddkååʹdd tåimmvõudda kuulli pueʹrrvââjjamvuuʹd tuâjast.

– Saǥstõõllmõõžžin kõskkäiggsa valmštõõllâmtåimmorgaanin vuäǯǯaim õõutmiõllsažvuõđ sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd norrõõzzâst, kååʹtt ainsmââttči luʹvddkååʹdd riʹjttjeei äʹšštobddmõõžž da tääʹsspeällsa eeʹttkâʹsttmallašvuõđ. Leäm peʹttjõõvvâm tõõzz, što pueʹrrvââjjamvuuʹd välddõsjoouk heelǥee saǥstõõllâmšõddmõõžž võõps, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Saǥstõõllmõõžžin suåppum luʹvddkååʹdd noorõs da saaǥǥjååʹđteeivuõđ vaʹlljemnääʹl čiõlǥteš še kõskkäiggsa valmštõõllâmtåimmorgaan poliittlaž seuʹrrjemjouʹǩǩe, koʹst liâ eeʹttkõʹsttjen nuʹt peällõõǥǥ ǥu Sääʹmteʹǧǧ.

– Saǥstõõllmõõžž luʹvddkååʹdd norrõõzzâst leʹčči leämmaž vueiʹtlvažvuõtt jieʹlled poliittlaž seuʹrrjemjooukâst, koʹst še Sääʹmteeʹǧǧest lij eeʹttǩeei. Ååʹn äʹšš lij suåppum välddõsjoouki kõõsk vuârrmainsteǩani Sääʹmtiiʹǧǧin. Leeiʹm tuäivvam pueʹrab ââlǥ pueʹrrvââjjamvuuʹd mieʹrreeʹjivuiʹm da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuõjju, juätkk Koivisto.

Pueʹrrvââjjamvuuʹdest uvddum lääʹjj mieʹldd sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen vaʹlljet sääʹmǩiõllsaž oummuid. Uuʹccmõsân 40 proseeʹnt luʹvddkååʹdd vuäzzlain âlgg nõõmeed Sääʹmteeʹǧǧ di Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩeem oummuin nuʹt, što siidsååbbar eʹtǩǩad täin õõut oummu.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anni-Sofia Niittyvuopio juätkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen 

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Anni-Sofia Niittyvuopio Karigasnjaarǥâst da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuhttu toiʹmmje saaǥǥjååʹđteeʹjen še oouʹdab kueiʹtekksaž pââʹjest.

– Lij  pueʹrr  piâssâd juäʹtǩǩed puârast älggam tuâj sääʹmnuõri sââʹjj pueʹreem määiʹnest. Korona-ääiʹj väʹǯǯlin huõlǩâni nuõrisuåvtõs lij õsttâm puârast vaalpââʹj aalǥâst šiõttääm täävtõõzzid da raajjâm tuâj jeärbõžžân äimm-muuttâz årstâttmõʹšše kollʼjeen. Juäʹtǩǩep tuâj še jeeʹres nuõripoliittla oouʹdeemohjjelm täävtõõzzi paarâst, ceälkk nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen.

Nuõrisuåvtõs lij aaibšam siõmm muttsid sääʹmnuõri sââʹjest õhttsažkååddlast vaikktummšest, leša tåbdd što tuâj lij veâl ooudâs. Nuõrisuåvtõs vuäinn, što jeärbõžžân sääʹmǩiõllsa pååđ-ääiʹj tåimmʼmõõžž ouʹdde lij veâl tuâj da koronapandemia lij pââiʹdam tõn miârkktõõzz sääʹmnuõrid. Tuâj tuejjee ouddmiârkkân puuʹtteeʹl siiʹsǩe sääʹmǩiõllsaid teâtt- da vuäʹpstemseiddu.

– Nuõrisuåvtõs lij kaggâm tuåimmʼmõõžž čõõđčuõppeeʹjen väʹlddteeʹmmen sääʹmnuõri pååđ-ääiʹj staanmõʹšše. Tõn tuejjee seʹlvvteeʹl sääʹmnuõri staarjõståimmʼmõõžž  da sääʹmǩiõllsaž nuõrituâjjtuejjeei paʹlǩǩummuž Sääʹmtegga, leša še jäʹrjsteeʹl  vueʹllǥa kõddâz tåimmʼmõõžž, mâʹt-a  jäʹrjsteeʹl sääʹmnuõrid puõttlõsttum tobdstõõttâmreeis nuõri pååđ-ääiʹjtåimmʼmõõžž da staarjõstuäivai kaʹrttjem diõtt, ceälkk nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio.

Nuõrisuåvtõõzz äigg eeʹjj 2022 poddân jååʹtted sääʹmvuuʹdest da sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹl ns. sääʹmkõskõõzzin. Tobdstõõttâmreeisaid tuejjee õhttsažtuâjast pääiklai sääʹmõutstõõzzi da kooʹddi nuõritååimain.  Nuõrisuåvtõs âânn kaʹrtteemaunstõõzz tuåimmʼmõõžžâs ooudâsviikkmõʹšše. Seämma ääiʹj nuõrisuåvtõõzz tåimmʼmõõžž tuejjee sääʹmnuõrid tobddsen.

– Haaʹleep še taʹrjjeed sääʹmnuõrid staanjõõzz sââʹjj saǥstõõllâd õhttõõzz siiskâz aaʹššin. Meeʹst lij mõõnni eeʹjjest ǩiččlõddmõš tõi jäʹrjstummšest da sääʹmnuõrin lij čiõlǥâs tarbb tõid, juätkk Niittyvuopio.

Nuõrisuåvtõõzz tåimmpââʹj 2022-2023 vuõssmõs sååbbar õʹnne 8.2.2022 da äʹššliistâst leäi saaǥǥjååʹđteeʹji vaʹlljeem lââʹssen äʹšštobddivuäzzlai vaʹlljummuš nuõrisuåvtõʹsse. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjj-jäʹrjstõõzz mieʹldd nuõrisuåvtõs vuäitt vaʹlljeed suåvtõʹsse kueʹhtten eeʹǩǩen vuârstes jäänmõõzzâst vitt põõšši äʹšštobddi. Nuõrisuåvtõõzz  äʹšštobddi âʹlǧǧe leeʹd 15-17 ekksa vaʹlljeem poodd. Nuõrisuåvtõõzz äʹšštobddivuäzzlõʹžžen vaʹlljee Mihku Näkkäläjärvi, Lilja Ljetoff, Tiia-Káren Alakorva, Marielle Näkkäjärvi da Rosa-Máren Juuso.

Lââʹssen nuõrisuåvtõs tobdstõõđi Sääʹmteeʹǧǧ da nuõrisuåvtõõzz tuåimmʼmõʹšše de šiõttii vuõssmõõzzid vuäzzlaid tuâjjäʹrttlid da eeʹtǩǩid teivvmõõžžid.

Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar šiõttii nuõrisuåvtõõzz tåimmpâjja 2022-2023 såbbreʹstes 17.12.2021.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla da väärrvuäzzla tåimmpââʹjest 2022-2023.

Nuõripoliittlaž tåimmʼmõš- da oouʹdeemohjjelm 2020-2023 (lookkâmnalla lääddas)

Lââʹssteäđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei 
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
010 839 3142

Elli-Marja Hetta, Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
010 8393134