Sämitigge kiäsá eennâm- já meccituáluministerân puásuihiävui muuneeld estim já puásuivaahâglaavâ miäldásii monâttâllâm algâttem keežild

/in , /by

Sämitigge almostitij 28.2.2022 ávus reivâ eennâm- já meccituáluminister Jari Leppän. Sämitigge kiäsá reivâstis minister Leppän puásuihiävui muuneeld estim já puásuivaahâglaavâ miäldásii monâttâllâm algâttem keežild taan täälvi uásild. Sämitigge pivdá minister Leppä uápásmuđ tááláá tilán sämmilij päikkikuávlu palgâsijn.

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já nubbe värisaavâjođetteijee Leo Aikio. Koveh: Johanna Labba já Ville Fofonoff.

– Mij pivdep minister Leppä, já meid eres ulmuid, kiäh valmâštâleh ääši já merideh tast, uápásmuđ tááláá tilán sämmilij päikkikuávlu palgâsijn. Mij halijdep čäittiđ, ete lii stuorrâ eeti já iše lii velttidmettum, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämitigge lii ráđádâllâm ääšist eennâm- já meccituáluministeriöin 18.2.2022. Ministeriö ij talle uáinám táárbu algâttiđ puásuituáluvaahâglaavâ miäldásii monâttâllâm, tastko ministeriö ovdâsteijei mield täälvi tile ij pyevti anneeđ spiekâstâhlâžžân, ko arvemereh láá lamas uceh. Ministeriöst iä meid lah valmâštâlmin muuneeld estee tooimâid puásuihiävui estim várás.

– Lii váiváá, ete ministeriö lii toohâm sämmilii puásuituálun merhâšitteht vaigutteijee miärádâs tuš arvemeerij vuáđuld, iätá 2. värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

– Veikâ muottuu jieŋŋâlvuotâ maaŋgâin päikkikuávlu palgâsijn lii taan täälvi lamaš kuáhtulâš, te muotâkerdi lii koorâs tego keđgi ja tondiet poccuin lii maaŋgâin soojijn máhđuttem kuáivuđ purrâmuš. Tot meerhâš tom, ete poccuuh vajâldškyetih liävuttemeht pyereeb kuátumáid já taid kalga talle uuccâđ já viežžâđ. Toos lasseen motomij palgâsij kuávlust kuopâ lii pilledâm vijđes kuávluin poccui purrâmuššaddoid. Puoh taid aašijd kolgâččii ministeriöst väldiđ huámmášumán, ko merideh puásuivaahâglaavâ heiviitmist, juátká Aikio.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv meriáigásâš vuávájeijee pargo

/in , /by

Pargo olášuttoo uásiáigásâžžân (70 %). Pargo álgá sopâmuš mield já pištá aalgâst 31.12.2022 räi. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. Vuávájeijee parga oovtâstpargoost Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv nube vuávájeijein já Sämitige sosiaal- já tiervâsvuotâčällein sehe tuáimá táárbu mield vuávájeijee sajasâžžân.

Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).  Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtođhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs já sämikulttuur tubdâmuš sehe hárjánem ovdedempargoost.  Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2 706,50 €/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virgekoskâvuođâst lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 9.3.2022 räi čujottâssân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?15056d4b

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.ekollega.fi

Lasetiäđuid pargoost uážžu haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemist puh. 010 839 3106.

Anarist 22.2.2022
Sämitigge

Eennâm- já meccituáluministeriöst ij toorjâ puásuihiävui estimân ige puásuivaahâglaavâ heiviitmân taan täälvi uásild – motomijn palgâsijn tile lii katastrofaallâš

/in , /by

Sämitigge já eennâm- já meccituáluministeriö ráđádâllii 18.2.2022 sämitiggelaavâ 9 § ráđádâllâmkenigâsvuođâ miäldásávt taan täälvi puásuihiävui estimist muuneeld sehe laavâ puásuituálun čyeccee vahâgij sajanmäksimist (puásuivaahâglaavâ) heiviitmist taan täälvi spiekâstâhlii tilán. Ráđádâlmijn ij šoddâm ohtsâšibárdâs.

Sämitigge oovdânpuovtij ráđádâlmist, ete staatâ kolgâččij algâttiđ sehe muuneeld estee tooimâid puásuihiävui estim várás já puásuivaahâglaavâ já -asâttâs miäldásii monâttâllâm spiekâstâhtile paahudmân taan täälvi uásild. Eennâm- já meccituáluministeriö pahudij ráđádâlmist, ete tot ij iävtut puásuivaahâglaavâ miäldásii monâttâllâm algâttem, iäge lah tääl vuávám muuneeld estee ekonomâlii torjuu puásuihiävui estim várás. Ministeriö mield täälvi tile ij pyevti anneeđ spiekâstâhlâžžân, tastko arvemereh láá lamaš uceh.

– Mij lep hirmâd pettâšum ráđádâllâm loppâpuátusân já toos, ete eennâm- já meccituáluministeriö ij ibbeerd puásuituálu katastrofaallii tile, veikâ lep tast čielgâsávt sijjân muštâlâm, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Täst lii tääl uásild koččâmuš meid sämmilii puásuituálu já sämikulttuur puátteevuođâst. Jis mij ep finnii torjuu puásuihiävui estimân iäge aalgât puásuivaahâglaavâ miäldásii monâttâllâmgin, te taat puáhtá viärráámuu tááhust jođettiđ toos, ete puohah iä paste innig juátkiđ iäláttâs, juátká Juuso.

Maaŋgâin sämmilij päikkikuávlu palgâsijn lii tääl eromâš hästee tile. Čohčuv muotij sudes enâmân já tot jođettij toos, ete maaŋgâin paaihijn poccui ravâdâhšadoh kuoppuu. Muotâ lii vala täälvi ääigi jiäŋŋum korrâsin já tondiet poccuin lii maaŋgâin paaihijn máhđuttem kuáivuđ purrâmuš.

– Mun lam huolâstum eennâm- já meccituáluministeriö äššitubdâmušâst. Ministeriö čuávu tile tuš arvemeerij vuáđuld. Taat joođeet tulkkuumân, mon mield tile ij liččii spiekâstâhlâš, ige puásuituálun ličij šoddâm hiävvu. Ministeriöst ij lah maggaargin tiätu ovdâmerkkân kuátumij kuopâtiileest tâi muottuu korâsvuođâst já tondiet kolgâččii-uv táttuđ Luánduriggodâhkuávdáá selvâttiđ tile já hiävuid jieškote-uv kuávluin, iätá nubbe värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Sallâvääri palgâsist eeti lii styeres

Tyehin ooraans kappeer uáivist Sâllivääri puásui-iššeed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi čohčâ pygálysâst. Kove: Inga-Briitta Magga.

Sallâvääri palgâs kuávlust tälvi lii lamaš katastrofaallâš. Roovvâdmáánu loopâst muotij sudes enâmân já maŋeláá oorvij maaŋgâ peeivi já tot njuoskâdij muottuu eennâmasan räi. Taam čuávumuššân muotâ lii jiäŋŋum korrâsin eennâmasan räi. Oles palgâs kuávlust tuš vittâ prooseent lii lamaš anolâš kuátueennâm täälvi ääigi.

Sallâvääri palgâs puásui-iššeed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi lii eromâš huolâstum puásui-iäláttâs tiileest. – Taat lii eellim já jäämmim koččâmuš. Eti-iše kolgâččij finniđ talle ko eeti lii. Jis iše ij puáđi, te maŋgâ puásuituállee kalga joskâđ iäláttâs taan täälvi maŋa, iätá Näkkäläjärvi.

Jo čohčuv poccui iälšust oinui, ete iä lamaš kuobbâreh. Poccuuh poreh kuobbârijd čohčuv já šoddâdeh pyeidi puáttee täälvi várás. Ovdebáá katastrofaallii täälvist lii moonnâm tuš kyehti ive, iäge poccuuh lah kiergânâm aaibâš vajoiduđ.

– Čohčuv njuovvâmmereh lijjii heitugeh, te puásuituállei puáđuh lijjii uceh. Tääl maŋgâseh láá taggaar tiileest, ete kolgâččii pasteđ lasepiemmâđ, mutâ ij lah ruttâ. Moonnâm ohhoost pygálysâst puárásub puásuituálleeh lijjii hirmástum tast, ete mon hiäjus oornigist poccuuh lijjii taan ääigi ivveest, juátká Näkkäläjärvi.

Sallâvääri paalgâs lii Aanaar kieldâ viestârkeejist. Iänááš paalgâs lii Lemmee aalmuglâšmeecist já Pänituoddâr meccikuávlust. Palgâs vijđodâh lii masa 3000 neljihâškilomeetterid.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Iisko-Henrik Näkkäläjärvi
Sallâvääri palgâs puásui-iššeed
040 481 7212

Loppusyksy ja jäätyvä järvi. Taivaalla vaaleanpunaisen sävyjä.Kove: Ville Fofonoff

Sämitigge almoot uuccâmnáál uásiáigásii spesiaalvuávájeijee meriáigásii pargo 50 % pargoaigijn

/in , /by

Vuávájeijee västid Interreg Aurora -ohjelm (2021–2027) sämmilâšuási ucâmuššáid sehe havváid lohtâseijee ravviimist, viestâdmist, hahâčuávumist, ucâmušâi kieđâvušmist sehe oovdânpyehtimist haldâttâhkomitean. Pargo lii uásiáigásâš (50 %), já pargee čonâdât sopâmuš peht Suomâ Sämitiigán.

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá aalgâst 31.12.2022 räi. Interreg Aurora- ohjelm sämmilâšuási pargo juátkoo uásiáigásâžžân (50 %) ihán 2027 räi toin iävttoin, ete äšši ovdán EU:st vuáváámij mield.  Lasetiätu Interreg Aurora-ohjelmist kávnoo čujottâsâst https://www.interregnord.com/interreg-aurora/

Tohálâšvuotâvátámâššân lii hiäivulâš ollâškovlâtođhos. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämikulttuur já raajijd rastaldittee oovtâstpargo sehe haaldâtlij pargoi tubdâm, šiev viestâdemtááiđuid, kiärgusvuođâ jiečânâs porgâmân, naavcâ tiimipaargon ja eromâš šiev eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. Pargohárjánem västideijee pargoin sehe EU-lahâasâttem já haldâttuv tubdâm annoo occei hiättun. Pargo ana sistees mađhâšem hahâkuávlust. Interreg Aurora-ohjelm ohjelmkielâ lii eŋgâlâskielâ.  Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (olesáigásii pargokoskâvuođâ vuáđupälkki 2706,50 €/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já hárjánemlaseh pargohárjánem mield. Pargoost lii 6 mánuppaje keččâlemäigi.

Pargoucâmuš lahtosijguin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitiigán 11.3.2022 räi čujottâsâst: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?c0b7642e

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, puh. +358407262688.

Lasetiäđuid Interreg Aurora-ohjelmpaajeest addel ohjelmhovdâ Iiris Mäntyranta, Norrbotten läänihaldâttâsiiris.mantyranta@lansstyrelsen.se puh. + 46 10 225 53 76

Anarist 21.2.2021
Sämitigge

Uđđâ nuorttâkielâ hárjuttâskirje lii almostum 

/in , , /by

Škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh lii almostittâm uđđâ nuorttâkielâ ǨIÕČČ 3 -kirjerááiđu hárjuttâskirje. ǨIÕČČ 3 ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lii hárjuttâskirje vuáđumáttááttâs kuálmád luoka nuorttâkielâ vieres kielân máttááttâsân.  

Kirje lii jurgâlum já heiviittum tavesämikielâ GEA -oppâkirjerááiđust, mon lii čáállâm Oona Länsman já kuvvim Nora Bäck. Nuorttâkielân kirje lii jurgâlâm já heiviittâm Raija Lehtola já tuáijum Anni Näkkäläjärvi. 

Tiiláámeh viermikäävpi peht: ǨIÕČČ 3 ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj – Samediggi 

GEA 4 kirjan kansikuva

Uđđâ tavesämikielâ oppâkirje lii almostum

/in , , /by

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii almostittâm uđđâ tavesämikielâ oppâkirje GEA-kirjerááiđun. GEA 4 Davvisámegiella vieris giellan lii uáivildum vuáđuškoovlâ niäljád luoka viereskielâ máttááttâsân. Kirje teevstâid lii čáállám Oona Länsman. Oppâkirje lii finniimist nuorttâ- já uárjikuávlukielân. Kirje kuuvijd lii sárgum já tuáijim lii ráhtám Nora Bäck. 

Tiilámeh viermikäävpi peht:

Almottâttâm sämikielâi káidusmáttááttâsân luuhâmihán 2022–2023 lekkâsij

/in , /by
Kooveest Anni-Sofia Niittyvuopio, Henna Aikio, Hanna Helander, Satu Pieski, Ulla Aikio-Puoskari já Joni Saijets.

Almottâttâm Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ máttááttâsân luuhâmihán 2022–2023 lii lekkâsâm. Almottâttâm máttááttâsân tahhoo Hellewi-almottâttâmvuáháduvvâst. Almottâttâm kuáská uđđâ uáppeid já uáppeid, kiäh juátkih haavâ máttááttâsâst.

Almottâttâm puáhtá toohâđ máttááttâs uárnejeijee, rehtor tâi huolâtteijee. Talle ko huolâtteijee taha almottâttâm, te mij tuáivup, ete huolâtteijee lii ohtâvuođâst uáppee škoovlân, já muštâl, ete uáppest lii haalu já máhdulâšvuotâ uásálistiđ sämikielâ káidusmáttááttâsân. Máttááttâsân kalga almottâttâđ 31.3.2022 räi.

Ravvuuh Hellewist almotâttâmân

Káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämikielâ (anarâš-, nuorttâlâš- tâi orjâlâškielâ) vuáđumáttááttâs tâi luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâ máttááttâs 2 ot sämiuáppeid, kiäh láá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln. Meid ovdâmáttááttâs uáppeeh pyehtih uásálistiđ haavâ máttááttâsân. Haahâ ij faalâ máttááttâs rävisulmuid. Sämikielâ ij taarbâš mättiđ ovdiist vâi puáhtá uásálistiđ máttááttâsân. Máttááttâsjuávhuh ráhtojeh jyehi sämikielân sierâ nuuvt, ete uáppei luokka- já kielâtääsi váldoo huámmášumán. Máttááttâs uárnejuvvoo máhđulâšvuođâi mield tienuuvt, ete kielâin já juávhuin lává ucemustáá kyehti uáppee.

Vääldi vuotân, ete mottoom kaaupugeh (om. Helssig, Oulu já Ruävinjargâ ) uárnejeh  tavesämikielâ máttááttâs še aldamáttááttâsân. Jis tun halijdah máttááttâsân, te vääldi ohtâvuođâ jieijâd škoovlâ rehtorân tái kaavpug škovlâvirgádâhân!

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist, já mii juátkoo 2023 kiđđâluuhâmpaje loopâ räi. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Ton ulmen lii faallâđ sämikielâ káidusmáttááttâs kyehti okkotijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämmilij päikkikuávlu ulguubel.

Puáttee tábáhtusah

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ uárnee njuhčâmáánu ääigi infotilálâšvuođâ máttááttâs uárnejeijeid já vaanhimijeehid káidusmáttááttâsân uásálistee já ääšist perustum vaanhimáid. Munealmottâttâm tilálâšvuođáid ij váttoo.

Sämikielâi káidusmáttááttâs – puátteevuođâ huksim
Infotilálâšvuotâ máttááttâs uárnejeijeid
ko 16.3.2021 tme 15.00-16.00
Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst

Sämikielâi káidusmáttááttâs vaanhimijeehid já infotilálâšvuotâ ääšist perustum vaanhimáid
ko 23.3.2021 tme 18.00–19.00
Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst

Tiervâ puáttim mieldi sämikielâi káidusmáttááttâsân!

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio, hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
anni-sofia.niittyvuopio@edu.utsjoki.fi
040 7012 094

Arla Magga, hahâkoordinaattor
Sämitigge
arla.magga@samediggi.fi
040 6875 989

https://www.saamenetaopetus.com/

https://www.samediggi.fi/toiminta/koulutus-ja-oppimateriaali/

Sämitigge almoot uuccâmnáál vuávájeijee meriáigásii tooimâ

/in , /by

Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá meriáigásii vuávájeijee, kiän pargon lii rähtiđ tiäđáttâsmateriaal säämi kielâlaavâst já sämmilij eres kielâlijn vuoigâdvuođâin sämiaalmugân nettisiijđoid já eres kanaváid. Pargo álgá 1.4.2022 teikâ sopâmuš mield já pištá 31.6.2022 räi já máhđulávt ton maŋa.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám škovlim já toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi, sämmilâškulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev viestâdemtááiđuid. Pargohárjánem västideijee pargoin annoo hiättun.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2645,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh sehe sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase. Pargoost nuávdittuvvoo kyevti oho keččâlemäigi.

Ucâmuš lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 7.3.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?0855aa64&lang=fi-FI

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 839 3124.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ netičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 16.2.2022
Sämitigge

Laapi kuávlustiivrâ päikkijuáhu lii almostittum – sämikielâ lävdikode jeessânjuáhu ij västid ráđádâllâmpuáttus

/in , /by

Yle uđđâsij mield sämikielâ lävdikode jesânijn kuttâ puátih Sämitiggeest já čiččâm pyereestvaijeemkuávlu airâsijn. 13 jeessân lävdikode saavâjođettem finnee kuávdáš. Lävdikode jeessânjuáhu ij västid tom, maid pyereestvaijeemkuávlu koskâpuddâsâš valmâštâllâmtoimâorgaan lii ráđádâllâm Sämitiggijn. Laapi kuávlustiivrâ stuárráámus juávhu kuávdáá saavâjođetteijee Markus Lohi tieđettij vuossaargâ 14.2. päikkijuávust, mon kuávlustivrâjuávhuh láá sooppâm.

Pyereestvaijeemkuávlu koskâpuddâsii valmâštâllâmtoimâorgaan já Sämitige ráđádâlmist šoodâi uđđâivemáánust 2022 ohtsâšibárdâs tast, ete sämikielâ lävdikoddeest láá kuttâ pyereestvaijeemkuávlu nomâttem jeessân, vittâ Sämitige nomâttem jeessân já ohtâ Nuorttâlij sijdâčuákkim nomâttem jeessân. Toos lasseen ráđádâlmijn láá sooppâm, ete lävdikodde puávtáččij jieš vaiguttiđ saavâjođetteijee valjiimân.

– Tääl pyereestvaijeemkuávlu piäláduvah láá oovtpiälálávt meridâm sämikielâ lävdikode jesânijn, iäge lah váldám huámmášumán Sämitige lahâaasâtlii pargoi peht puáttám uáinuid. Lii váádduh, ete iä haalijd kunnijâttiđ ráđádâllâmkenigâsvuođâ já ráđádâlmij puátusijd, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Ráđádâlmijn soppum lävdikode päikkijuáhu lâi Sämitige mield miiniimiähtu toos, ete Sämitige lahâaasâtliih pargoh ovdâstiđ sämiaalmug sehe hoittáđ sämikielân já -kulttuurân kyeskee aašijd liččii puáhtám olášuđ tast pyereestvaijeemkuávlu pargoost, mii kulá lävdikode toimâsuárgán.

– Ráđádâlmist koskâpuddâsii valmâštâllâmtoimâorgaanáin šoodâi ohtsâšibárdâs sämikielâ lävdikode jeessânjuávust, mii visásmitáččij lävdikode kelijdeijee äššitubdâmuš já täsipiälálii ovdâstem. Mun lam pettâšum toos, ete pyereestvaijeemkuávlu stivrâjuávhuh iä kunnijâttám ráđádâllâm puáttus, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Ráđádâlmijn soppum lävdikode jeessânjuáhu já saavâjođetteijei valjimvyehi oovdânpuohtui meid koskâpuddâsii valmâštâllâmtoimâorgaan poolitlii čuávvumjuávkun, mast lijjii ovdâstum sehe piäláduvah já Sämitigge.

– Lii vaidâlittee, ete iä savâstâllâm lävdikode juávust poolitlii čuávvumjuávhoin, mast meid Sämitiggeest lâi ovdâsteijee. Tääl äšši lii soppum stivrâjuávhui kooskâ tienuuvt, ete ij lamaš ollágin vuárusavâstâllâm Sämitiggijn. Mij liččijm tuáivum pyereeb aalgâ pyereestvaijeemkuávlu merideijei já Sämitige oovtâstpaargon, juátká Koivisto.

Pyereestvaijeemkuávlust adelum laavâ mield sämikielâ lävdikode jesânin väljejeh sämikielâlijd ulmuid. Ucemustáá 40 prosenttid lävdikode jesânijn kalga nomâttiđ Sämitige sehe Nuorttâlij sijdâčuákkim iävtuttem ulmuin tienuuvt, ete sijdâčuákkim iävtut tain oovtâ ulmuu.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anni-Sofia Niittyvuopio juátká nuorâirääđi saavâjođetteijen

/in , /by

Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Anni-Sofia Niittyvuopio Kärigâsnjaargâst já värisaavâjođetteijen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuohtuuh tooimáin saavâtuálleejuávhust meiddei ovddii kyevti ive paajeest.

– Lii fijnâ tobdo peessâđ juátkiđ pyereest álgám pargo säminuorâi sajattuv pyereedmân. Koronaääigi háástuin huolâhánnáá nuorâirääđi lii pastam porgâđ pyereest vaaljâpaje aalgâst asâttum uulmij oovdân já porgâm eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus orostitmân lohtâseijee ašijguin. Mij juátkip pargo meiddei eres nuorâipooliitlii ovdedemohjelm ulmijguin, iätá nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Maria Mäkinen.

Nuorâirääđi lii aiccâm uccâ nubástusâid säminuorâi sajattuvâst ohtsâškodálii vaaigutmist, mutâ ain lii ennuv pargo. Nuorâirääđi mielâst eromâšávt sämikielâlii astoäigitooimâ oovdân kalga val porgâđ ennuv já koronapandemia lii ain pajedâm tom merhâšume säminuoráid. Pargo ovdedeh iärásij lasseen pyevtitmáin siskáldâs sämikielâlii tiätu- ja ravvimsiijđon.

– Nuorâirääđi lii luptim puoh tooimâ válduteeman säminuorâi astoääigi tuárjum. Taam porgâp iärásij lasseen seelvâtmáin säminuorâi astoäigitooimâid já seelvâtmáin sämikielâlii nuorâipargee pálkááttem Sämitiigán, mutâ meiddei orniimáin vyeligis šiälmá tooimâ, tego jotemáin nuorâi kulen koijâdâlmin nuorâi astoäigitooimâtuoivuid, muštâl nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio.

Nuorâirääđi áigu ive 2022 ääigi jotteeđ sämikuávlust já sämikuávlu ulguubeln nuuvt kočodum sämikuávdáin. Sij uárnejeh teeivâdmijd ohtâšpargoost páihálij sämiservijguin já kieldâi nuorâitoimáin. Nuorâirääđi ávhástâl karttimmaterialáin jieijâs tooimâ oovdedmist. Siämmást säminuorah peesih uápásmuđ pyerebeht nuorâirääđi tooimân.

– Mij halijdep meiddei faallâđ säminuoráid torvolii saje savâstâllâđ siärváduv siskáldâs aašijn. Mij lep ornim taid jo moonnâm ive já säminuorâin lii čielgâ tárbu toid, juátká Niittyvuopio.

Nuorâirääđi toimâpaje 2022-2023 vuosmuš čuákkim tollui 8.2.2022 já äššilistoost lâi saavâjođetteijei valjim lasseen äššitobdeejesânij valjim nuorâirááđán. Sämitige pargo-oornig mield nuorâirääđi puáhtá valjiđ rááđán ain kyevti ihán enâmustáá vittâ fastâ äššitobdee. Nuorâirääđi äššitobdeejesâneh kalgeh leđe 15–17-ihásiih ko šaddeh väljejuđ. Nuorâirääđi äššitobdeejesânin väljejuvvojiiMihku Näkkäläjärvi, Lilja Ljetoff, Tiia-Káren Alakorva, Marielle Näkkäjärvi já Rosa-Máren Juuso.

Ton lasseen nuorâirääđi uápásmui Sämitige já nuorâirääđi tooimân sehe asâttij vuossâmuid jesânijd pargojuávhoid já ovdâsteijeid tábáhtussáid.

Sämitige olesčuákkim asâttij nuorâirääđi toimâpajan 2022-2023 čuákkimistis 17.12.2021. Nuorâirääđi jesâneh já värijesâneh toimâpaajeest 2022-2023.

Nuorâipooliitlâš toimâ- já ovdedemohjem 2020-2023 (suomâkielân)

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
010 839 3142

Elli-Marja Hetta, Sämitige nuorâičällee
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
010 8393134