Uásálist Sämmilij aalmugpiäiván kost peri

Virtuaaltábáhtus vuolgâttuvvoo Sajosist pasepeeivi 6.2. tme 16 rääjist. Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puávdee puohâid viettiđ Sämmilij aalmugpeeivi oovtâst njuolgâ vuolgâttâs peht.

– Mij viettip sämmilij aalmugpeeivi tääl nube ive virtuaallávt. Mij halijdep čokkiđ Sämiaalmug juhlođ oovtâst taam tehálii peeivi já siämmást kolliđ virtuaallávt ei. mii kulen Sämitiggeest sehe Sämmilij päikkikuávlu jieškote-uv kuávluin, iätá saavâjođetteijee tábáhtusâst

Tábáhtus ääigi mij kuullâp saavâjođetteijee aalmugpeeivi tiervâttâs, sämipárnái tiervuođâid já peessâp navdâšiđ muusikist sehe uánihisfiilmâin. Eidu maailm vuossâmuu livđeskiäru almostittâm Anna Morottaja oovdânpuáhtá ärbivuáválii anarâš muusik. Ulla Pirttijärvi & Ulda -juávhu Käävci iveäigid -konsert puáhtá uáinusân tave luándun kullee teemaid Ulla Pirttijärvi persovnlij muštoi peht já tuálá muusiklii vuárusavâstâllâm ärbivuáválii sämikulttuur já tááláá maailm kooskâ. Toos lasseen mij uáinip ei. Čevetjäävri škovlâlij ráp-video.

Aalmugpeeivi tábáhtus tun peesah čuávvuđ čujottâsâst www.sajos.fi/live.

Tun puávtáh uásálistiđ tábáhtusân já vuolgâttiđ jieijâd aalmugpeeivi tiervâttâs numerân +358 40 663 4493 tekstâviestáin tâi Whatsapp peht. Tun puávtáh meid kyeđđiđ jieijâd tiervâttâs Twitterist tubdâldâssáin #SäämiAalmugpeivi.

Fálusist škovláid já oppâlájádâssáid

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ juáhá tiäđu sämmilijn já fáálá toimâlijd pargopáájáid oppâlájádâssáid. Pargopáájáid puáhtá tiiláđ vyeli- já paješkoovlân sehe nube tääsi oppâlájádâssáid. Dihtosis-haahâ fáálá uđđâ äššin video-oppâtiijmijd sämmilâšfáádá kieđâvušmân. Video-oppâtiijmijn säminuorah tuáimih máttáátteijen já jođetteh uáppeid sämikulttuurân sierâ uáinui peht. Toos lasseen siijđoin puáhtá tiiláđ pedagogisijd speelâid sämikulttuurist tâi luođiđ Dihtosis-hárjuttâspaakâ tâi iiđeedlekkâm.

Ko tiilááh nuuvtá Dihtosis-materiaalijd ääigild, te kiergânah finniđ movtijdittee, sämmilij pyevtittem oppâmateriaal tuu jieijâd luokan.

Oktavuohta.com-siijđoh fäälih materiaal sämmilâštiäđu máttááttâsân škoovlâin. Sijđoid láá toimâttâm fáádái mield uárnejum oosijd já hárjuttâsâid, moh láá vuávájum jieškote-uv škovlâ- já luokkatassijd.

Säämi aalmugpeivi

Säämi aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Ávutuáluh uárnejuvvojeh talle ärbivuáválávt Sämieennâm jieškote-uv kuávluin já tááláá ääigi meid Sämieennâm ulguubeln.

Säämi aalmugpeivi lii ohtâ sämmilij liputtempeivi. Juhlepeivin aalmugpeivi lii vala nuorâ, tastko syemmilii almenáákán tot merkkejui eskân ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992, já juhlepeeivi historjá uulât paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Talle Taažâ Ruándimist uárnejui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon ulmen lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmiláid kyeskee koččâmuššáid.

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo šadda pehtilubbon – lävdikode saavâjođetteijee lii tuđâvâš, mutâ vuárdá ruttâdmân pisováá aledem

Sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtittuvvoo taan ive budjetijn, mii lii kyevtkiärdásâš ovdebij iivij háárán. Máttááttâs- já kulttuurministeriö pargojuávkku, mii luovâttij moonnâm ive loppâraportis ministeráid, pajedij oovdân sämikielâlii oppâmateriaal stuorrâ vááijuvvuođâid, moh lasetteh eromâšávt máttáátteijei pargonuáđi. Ministeriö porgâttij maaŋgâid sierânâsčielgiittâsâid sämimáttááttâs vááijuvvuođâin. Ohtâ tain kuoskâi sämikielâlii oppâmateriaal tile já puáttee táárbuid

Ovdâskodde tuhhiittij juovlâmáánust 500.000 euro lasattâs sämikielâlii oppâmateriaalpaargon, mii ilosmit eromâšávt oppâmateriaalpargo resursij kiävtust merideijee lävdikode saavâjođetteijee. Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode jođetteijee Tauno Ljetoff lii tuđâvâš ministeriöin tollum savâstâlmáid já toos, ete láá viijmâg finnim uáinusân oppâmateriaaltáárbuid. 

–  Ruttâdem kolgâččii kuittâg alediđ pisovávt taan ive táásán. Siämmást meid sämikielâi káidusmáttááttâs ruttâdem kolgâččii turviđ pisovávt. Ton-uv merhâšume lii eromâš tehálâš sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmiláid. 

Oppâmateriaalpaargon láá taan ive kevttimnáál miljovn eurod. Sämitigge ocá eidu tääl maaŋgâid oppâmateriaal proojeektpargeid. Toos lasseen haaldâtláid já nettipalvâlusâi ovdedempargoid pálkkááttui eidu haaldâtlâš vuávájeijee. Tooimâst aalgât kuovâmáánu aalgâst Unni Länsman.  

– Taan ive keččâlep västidiđ jotelumos tárboid já finniđ valmâšin ovdebij iivij ääigi ruttâvänivuođâ tiet kooskân pááccám haavâid. Tääl uuccâp rähteid eromâšávt sämikielâ eenikielâ, eennâmtiäđu, biologia já sämikielâ vieres kielâ oppâamnâsij materiaalpaargon, muštâl Ljetoff.   – Uuccâmnáál lii meid anarâškielâlii oppâmateriaalvuávájeijee virgesajasâšvuotâ ko Miina Seurujärvi lii porgâškuáttám sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesânin.

– Tuáivu mield mij finnip ennuv šiev ucâmušâid! 

Uáppáásm Sämitige oppâmateriaalpaargon já eres tooimân: 

Lasetiäđuh:

Ulla Aikio-Puoskari
škovlimčällee
tel. 010 839 3112, 040 767 3101
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Petra Kuuva
oppâmateriaalčällee
tel. 010 839 3119, 040 677 2275
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Marita Aikio
oppâmateriaalvuávájeijee
tel. 010 839 3111, 040 662 9018
marita.aikio(at)samediggi.fi

Sämitigge ocá anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâlij oppâmateriaalij proojeektpargeid meriáigásáid pargoid

Sämitigge almoot uuccâmnáál kuttâ sämikielâlij oppâmateriaalij proojeektpargee meriáigásii pargo. Projekteh lahtojeh sämikielâ eenikielâ, eennâmtiäđu, biologia já sämikielâ vieres kiellân oppâamnâsij oppâmateriaaláid. Tooimah tiävdojeh kuuđâ mánuppajan (6 mp) ive 2022 ääigi. Pargo äigimuddoost suáppoo sierâ. Oppâmateriaalpargo váátá šiev sämikielâ máátu, pedagooglii máátu, máttááttâsvuávám tubdâm sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V-I mield (vuáđupälkki losijttáá 2492,97 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh hárjánemlaseh pargohárjánem mield sehe 24 % sämikuávlu lase.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 4.2.2022 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?662d5181

Lasetiäđuid adelává oppâmateriaalčällee Petra Kuuva, puh. 010 839 3119 já oppâmateriaalvuávájeijee Marita Aikio, puh. 010 839 3111. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 18.1.2022 Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál aalmugijkoskâsij aašij čällee virgesajasâšvuođâ

Virgesajasâšvuotâ álgá 14.2.2022 já nohá 31.12.2022. Čällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 26 d §:st. Pargon lii ei. paijeentoollâđ, koordinistiđ, vuáváđ sehe ovdediđ tige aalmugijkoskâsii tooimâ, valmâštâllâđ tige, stiivrâ já lävdikuudij čuákkimist jieijâs toimâsyergi aašijd sehe hoittáđ Säämi parlamentaarlii rááđán kyeskee tooimâ.

Virge soijimsaje lii sämmilij päikkikuávlu. Asâttâsân vuáđudum tohálâšvuotâvátámâš lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).  Miänástume virge hoittáámist váátá šiev sämikulttuur, sämmilij aalmugijkoskâsij aašij já haaldâtlij pargoi tubdâm, njyebžilis kirjálii já njálmálii eŋgâlâskielâ tááiđu sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Mij vyerdip meid kiärgusvuođâ jiečânâs porgâmân sehe šiev naavcâid ornijdiđ já porgâđ tedduu vyelni. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2706,50/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh hárjánemlaseh pargohárjánem mield sehe 24 % sämikuávlu lase, jis parga sämikuávlust.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.1.2022 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?ded514ea

Lasetiäđuid pargoost adelává haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3106 já aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka Saara Arttijeff, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi, puh. +358 50 574 7629. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 13.1.2022 Sämitigge

Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Sämitigge ocá vuáhádâhäššitobdee

Sämitigge ocá vuáhádâhäššitobdee meriáigásii olespiäiválii pargokoskâvuotân. Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2022 räi. Vuáhádâhäššitobdee pargon lii hoittáđ ei. Sämitige já Saijoos atk-toorjâpalvâlusâid, sisviermi paijeentoollâm- já nubástuspargoid, kiävttuvuoigâdvuođâi mieđettem já haldâšempargoid (AD, Office 365 jet.), ohjelmij já tiäturij stelliimijd sehe táárbu mield išediđ tábáhtusâi ornimáid lohtâseijee pargoin. Pargee parga nube vuáhádâhäššitobdee pargopaarrân.

Asâttâsân vuáđudeijee tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95) sehe hárjánem västideijee pargoin. Pargoost miänástum váátá systemaatlii pargovyevi, naavcâ analysistiđ já čuávdiđ vädisvuođâid sehe šiev äššigâspalvâlemtááiđuid. Kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu annoo hiättun. Pargoost lii 2 mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV mield, vuáđupälkki 2597,07 eurod/mp, já lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase sehe hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 24.1.2021 räi čujottâsâst https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?0a1ef059

Lasetiäđuid pargoost addel Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 0407262688. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ čujottâsâin www.samediggi.fiwww.sajos.fi

13.12.2021 Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál spesiaalvuávájeijee meriáigásii pargo – Sämitigge juátká uuccâmääigi 14.2.2022 räi

Vuávájeijee västid (50 % pargoääigist) Interreg Aurora- ohjelm (2021 – 2027) sämmilâšuási ucâmuššáid sehe havváid lohtâseijee ravviimist, viestâdmist, hahâčuávumist, ucâmušâi kieđâvušmist sehe oovdânpyehtimist haldâttâhkomitean. Pargee čonâdât sopâmuš peht Suomâ Sämitiigán. Toos lasseen pargee tuáimá ive 2022 Suomâ Sämitige saavâjođetteijei išedeijen (50 % pargoääigist). Pargo álgá sopâmuš mield já pištá aalgâst 31.12.2022 räi. Interreg Aurora- ohjelm sämmilâšuási pargo juátkoo uásiáigásâžžân (50 %) ihán 2027 räi toin iävttoin, ete äšši ovdán EU:st vuáváámij mield.  Lasetiätu Interreg Aurora-ohjelmist kávnoo čujottâsâst https://www.interregnord.com/interreg-aurora/.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii hiäivulâš ollâškovlâtođhos. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämikulttuur já raajijd rastaldittee oovtâstpargo sehe haaldâtlij pargoi tubdâm, šiev viestâdemtááiđuid, kiärgusvuođâ jiečânâs porgâmân, naavcâ tiimipaargon ja eromâš šiev eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. Pargohárjánem västideijee pargoin sehe EU-lahâasâttem já haldâttuv tubdâm annoo occei hiättun. Pargo ana sistees mađhâšem hahâkuávlust. Interreg Aurora-ohjelm ohjelmkielâ lii eŋgâlâskielâ.  Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2706,50 €/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já hárjánemlaseh pargohárjánem mield. Pargoost lii 6 mánuppaje keččâlemäigi.

Pargoucâmuš lahtosijguin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitiigán 14.2.2022 räi čujottâsâst https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?bf58653f

Lasetiäđuid pargoost adelává haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, puh. +358407262688 já aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka Saara Arttijeff, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi, puh. +358 50 574 7629.

Lasetiäđuid Interreg Aurora-ohjelmpaajeest addel ohjelmhovdâ Iiris Mäntyranta, Norrbotten läänihaldâttâsiiris.mantyranta@lansstyrelsen.se puh. + 46 10 225 53 76

Anarist 16.12.2021

Sämitigge

Sämikielâi káidusmáttááttâs kiđđâluuhâmpaje aalgij 10.1.2022 – Čuávvoo luuhâmive almottâttâm lekkâs kuovâmáánust

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ kiđđâluuhâmpaje aalgij vuossaargâ 10.1.2022. Haavâst joteh uápuid taan tove 109 uápped kuulmâ sämikielâst.

– Kiđđâluuhâmpaje ääigi mij juátkip uápásmem sämmilii ihásâšjurâmân. Kiiđâ ääigi mij uápásmep ei. sämmilij pessijái viettimân já toos, maggaar tot lâi ovdil já lii tääl. Kulttuurkuosij vievâst uáppeeh peesih uápásmuđ jieijâs kulttuurân sierâ suorgij čeepij uáinust, muštâl anarâškielâ máttáátteijee Henna Aikio.

Škovlâohtâvuođâid hoittájeijee koordinaattor paargon lii maccâm Sämitiggeest pargee Arla Magga. Anni-Sofia Niittyvuopio lii sirdâšum nelji mánuppaje ááigán hahâhoovdâ paargon, ko Hanna Helander lii virgeriijâst. Hahâhovdâ parga Ucjuv kieldâst.

Haavâ máttáátteijen juátkih nuorttâlâškielâ uálgitoimâlâš tijmemáttáátteijee Sirkka Sanila, anarâškielâ váldutoimâlâš tijmemáttáátteijee Henna Aikio já tavesämikielâ uálgitoimâlâš tijmemáttáátteijee Marianne Ketola. Váldutoimâlâš tavesämikielâ máttáátteijen aalgât Máren-Elle Länsman. Sirkka Sanila máttát Tukholmast, Marianne Ketola Iänuduvâst, Henna Aikio já Máren-Elle Länsman máttááttává Oulust.

– Haavâ uáppeemeeri lii lasanâm kyevtkiärdásâžžân, ko verdid vuossâmuu ihán. Haahân lii stuorrâ tárbu já mij tuáivup-uv, ete finnip mieldi máttááttâsân nuuvt maaŋgâ sämikuávlu ulguubeln škoovlâ jottee sämmilii uáppee, ko máhđulâš. Mij movtijdittep huolâtteijeid, máttáátteijeid já máttááttâs uárnejeijeid uápásmuđ mii haavâ máttááttâsân älkkeht ovdâmerkkân mii nettisiijđoin. Pargeid puáhtá meid ain väldiđ ohtâvuođâ, mij muštâlep mielâstân lase haavâst, iätá hahâhovdâ Anni-Sofia Niittyvuopio.

Almottâttâm luuhâmihán 2022–2023 tábáhtuvá njuhčâmáánu loopâ räi. Mij tieđettep almottâtmist sierâ já haahâ uárnee infotilálâšvuođâid sämikielâi káidusmáttááttâsâst perustum ulmui huolâtteijeid já máttááttâs uárnejeijeid.

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio, hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
anni-sofia.niittyvuopio@edu.utsjoki.fi
040 7012 094

Arla Magga, hahâkoordinaattor
Sämitigge
arla.magga@samediggi.fi
040 6875 989

https://www.saamenetaopetus.com/

https://www.samediggi.fi/toiminta/koulutus-ja-oppimateriaali/

Hovdâ Säämi Kielâkäldei

Säämi Kielâkäldee

Säämi Kielâkäldee lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitiigij ohtsâštave-eennâmlâš áámmátulmui orgaan sämikielâaašijn. Säämi Kielâkäldee ulmen lii suojâliđ, kattiđ já ovdediđ kulttuuräärbi, tego sämikielâi kirje- já sárnumkielâ. Virgálávt Säämi Kielâkäldest lii ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán. Tom joođeet stivrâ, mast jieškote-uv kuulmâ sämitiggeest láá siämmáá ennuv ovdâsteijeeh.

Ávus virge

Säämi Kielâkäldee lii toimâm Säämi Parlamentaarlii Rääđi vuálásâžžân ive 2013 rääjist, já tääl mij uuccâp hoovdâ vuáđudiđ, jođettiđ, nanodiđ já vijđásubbooht ovdediđ Säämi Kielâkäldee.

Seervah-uv tun taan juávkun?

Pargoh

Säämi Kielâkäldee västid sämikielâin. Säämi Kielâkäldee kalga toimâđ ohtsâš äššitobdee áámmátlâšorgaanin sämikielâi kirjekielâ normiimân kyeskee aašijn. Taat kuáská terminologia já čäällimnjuolgâdusâi normiimân. Säämi Kielâkäldee kalga riggodiđ sämikielâid já tienuuvt vaiguttiđ sämikielâi turviimân puátteevuođâst.

Säämi Kielâkäldest kalgeh leđe pargeeh juohhum jieškote-uv kuulmâ staatân, já sij láá siämmáá haaldâtlii hoovdâ vuálásiih. Hovdâ tuáimá Säämi Kielâkäldee alemus haaldâtlâš hovdân já sust lii ovdâsvástádâs tooimâ haaldâtlii já áámmátlii joođeetmist. Hovdâ kalga valmâštâllâđ já ravviđ aašijn, maid tuálvuh stiivrân, já sust lii ovdâsvástádâs stiivrâ miärádâsâi olášutmist. Hovdâ västid meid tast, ete ekonomâlâš toimâ tábáhtuvá vyeimist orroo njuolgâdusâi mield.

Tohálâšvuotâvátámâšah

Mij uuccâp hoovdâ, kiäst lii maister škovliittâs, vuosâsaajeest sämikielâst. Occest kalga leđe hárjánem joođeetmist já tave-eennâmlii oovtâstpargoost. Tiätu já máttu sämmilii siärváduvâst já sämikielâst váttoo. Toos lasseen mij tiäduttep šiev oovtâstpargo- já kommunikistemtááiđuid, šiev jođettemtááiđuid já tááiđu finniđ puátusijd oovtâstpargoost iärásijguin.

Väljejum olmooš kalga mättiđ sämikielâ já tárukielâ teikâ ruotâkielâ teikâ suomâkielâ. Eenâb ko oovtâ sämikielâ mättim annoo hiättun. Hiättun aneh meid, jis máttá sehe suomâkielâ já tárukielâ tâi ruotâkielâ. Eŋgâlâskielâ táiđu ánnoo hiättun.

Pälkki já pargoiävtuh

Pargo álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Virge pälkki lii staatâ njuolgâdus mield virgekoodi 1060 uásádâhhovdâ.

Säämi Kielâkäldee pargest lii formaallâš ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán váldutoimâorgaanin, já jis ij mudoi lah meridum, te siämmááh pargoiävtuh ko Sämitige pargein Taažâst, tuálih meid täst.

Toimâviste lii oovtâst tain sämitige toimâtiilijn Aanaar, Ucjuuhâ, Hetta, Vuonâpottâ, Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu, Manndalen, Tromssa, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiirun, Juhâmokke tâi  Östersund, jis kuárus toimâvisteh láá. Sierâlágán čuávdusist puáhtá sooppâđ.

Säämi Kielâkäldee haalijd spejâlistiđ aalmug kirjáávuođâ já hiettâđ ovtâskâs ulmuu olesváldálii tohálâšvuođâst. Mij avžuuttep tohálijd iävtukkâsâid uuccâđ toimânaavcâst, avveest, suhâpeeleest, etnisiteetist, oskolduvâst já seksuaallii sundešuumeest peerusthánnáá.

Säämi Kielâkäldee tiäddut pargotile ornim ulmuid, kiäin lii hiäjusmum toimânahcâ.

Puohháid, kiäh ääsih Finnmarkist já Tave-Tromsast, tuálá staatâ lovnâkasa uáppuloovnâ ucedem 10 % ihásávt 25 000 ruuvnâ räi já eromâš viärukepidem.

Mudoi pargeeh nomâttuvvojeh vyeimist orroo laavâi, njuolgâdusâi já sopâmušâi mield, já taat kuáská meid páálkán já iäláttâhân, sehe kuuđâ mánuppaje keččâlemááigán.

Tiäđustâlmeh

Tärhibijd tiäđuid virgeest puáhtá finniđ väldimáin ohtâvuođâ:

Suomâ Sämitiigán
Pia Ruotsala-Kangasniemi
+358 40 726 2688 – pia.ruotsala@samediggi.fi

Taažâ Sämitiigán
Inger Marit Eira-Åhrén
+47 971 29 744 – inger.marit.eira.ahren@samediggi.no

Ruotâ Sämitiigán
Fredrik Österling
+46(0)730216531 – fredrik.osterling@sametinget.se

Uuccâmäigi lii 21.01.2022 räi

Ucâmuš vuolgâttuvvoo jobbnorge peht:Oza bargui

Sämitigge almoot uuccâmnáál oppâmateriaalpargo meriáigásii haaldâtlii vuávájeijee pargo

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2022 räi. Vuávájeijee pargon lii hoittáđ sämikielâlii oppâmateriaalpyevtitmân já oppâmateriaalhaavâi haldâttâhân lohtâseijee pargoid, ovdediđ digitaallii oppâmateriaalpargo hinnáid já sämikielâlii oppâmateriaal nettikäävpi tooimâ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst.

Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim. Pargoost miänástuumeest iššeed pyeri haaldâtlij pargoi tubdâm, digitaallij vuáđui tubdâm, nahčâ jiečânâs porgâmân sehe šiev njálmálâš já kirjálâš sämikielâ táiđu. Vuávájeijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2645,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksoo 24 % sämikuávlu lase sehe hárjánemlaseh pargohárjánem mield. Pargoost lii kyevti (2) mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 17.1.2022 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?556c345a

Lasetiäđui pargoost adelává škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari puh. 010 839 3112 já oppâmateriaalčällee Petra Kuuva puh. 010 839 3119. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 3.1.2022
Sämitigge