Mättʼtõs- da peâmmamsueʹrj teâttvääʹjjvuõđid säʹmmlain paiʹǩǩeei ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õlmstõttum!

Teâđak-a, mii alggmer lij? Mâid teâđak säʹmmlain? Lääʹddjânnmest lij jõnn teâttvääʹjjvuõtt säʹmmlain, sij kulttuurâst da alggmeervuõiggâdvuõđin. Ođđ ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal nåårr teâđaid da viiŋkid mättʼtõs- da peâmmamsuârgga di säʹmmlai mainstâttmõõžžid ääʹšš välddmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz. Äʹššen liâ jeäʹrbi mieʹldd ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, alggmeer, historia da päkkläʹddlâsttmõš, ǩiõllʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuttâz vaikktõõzz da saaǥǥ peâmmamsuârgga. Materiaal lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast.

Tuuli Miettunen čõõđti mättʼtõs- da kulttuuriministeria tiʹllʼjem čiõlǥtõõzz sääʹmteâđast mättmateriaalin eeʹjjest 2020 da vuâmmši, što teâtt leäi occanj da jõs tõt leäi, tõt leäi ouddhistoriaaʹje kuâđđjam da rasistla stereotypia nobstõõvi (Miettunen 2020). Sääʹmteeʹǧǧ âʹlnn ââʹnnem Oktavuohta -seiddõs taʹrjjad sääʹmteâđ da aunnstõõzzid mättʼtõõzz tuärjjõssân, leša vaiddsânji ǩiõččeeʹl škooultõsriâšldõõǥǥâst – da tän pääiʹǩ ǩeeʹjjmieʹldd lääʹdd õhttsažkååʹddest – tieʹđet säʹmmlain tuõđi siõmmna.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teäʹddad, što Lääʹddjânnmest õõlǥči tiuʹddepiijjâd še vueʹllǥab lääʹjjšiõttummuž tääʹzzest vuâđđlääʹjj (17 §) täʹǩǩeem vuõiggâdvuõtt säʹmmlaid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs alggmeeran jiijjâs ǩiõl da kulttuuʹres, jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt di vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem jiõččvaaldšem sääʹmvuuʹdest (121 §). Alggmeer ooumažvuõiggâdvuõđ lij meäʹrtõllum še meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđâst, tõʹnt kõõččmõõžž ij õõlǥči tåʹlǩ politisâʹstted.

Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš lij teâuddjam Lääʹddjânnmest riʹjttjeeǩani uʹčteeʹlškooultõõzzâst (Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs 2014; Kasa dj., 2021). Tieđteʹmesvuõđin ooumažvuõiggâdvuõđin da säʹmmlain liâ veiddsõs vaikktõõzz säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Ouddmiârkkân säʹmmlai sââʹj alggmeeran jeät fiʹtte, håʹt-i Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ tõn toobdast. Vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem ni ǩiõlʼlaž ooumažvuõiggâdvuõđ jiâ tiõuddu riʹjttjeld tän diõtt. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt jiijjâsǩiõllsaid sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe sääʹmǩiõl âânnmõʹšše veʹrǧǧniiʹǩǩin teâuddje vääʹneld. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs tääʹvat õõudâs pâi pieʹǩǩ sääʹmškooulniiʹǩǩin.

Lääʹddjânnma tääuʹjeʹld mušttʼtummšid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin säʹmmlai ciʹsttjummšest

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam tääuʹjeʹld läittmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin odm. alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõʹtte kässjõõttmõõžžâst da vuõiggâdvuõđi vännsõs teâuddjummšest. Lij pââimõs äiʹǧǧ, što Lääʹddjânnam riikk älgg toiʹmmjed säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummša odm. puuʹteeʹl õõlmâsvuõʹtte vuõigg teâđ, tobdsteeʹl vuõiggâdvuõđi õõlǥtemvuõđ di kässjõõđeeʹl säʹmmlai vuäǯǯam pâiʹlǩiõččmõʹšše da vââʹjjsaʹǩǩe.

Säʹmmlai kulttuursaž vuõiggâdvuõđid äštt tieđteʹmesvuõʹtte vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzzi lââʹssen äimmõsmuuttâs

Tiina Sanila-Aikio mušttat, što ”äimmõsmuuttâs puätt muʹtted puk”. Sanila-Aikio saaǥǥvuârast puuʹtet õuʹdde, mäʹhtt šõõŋ ruõbddeettmõõžž liâ juʹn lâssnam. Äimmõsmuuttâs kuâsttai jeäʹrben aarktlaž vuuʹdest. Tåʹlǩ äimmõsmuuttâs ij ääʹšt säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid pâi še tieđteʹmesvuõtt jååʹđat määŋgaid haʹŋǩǩõõzzid, kook äʹštte jieʹllemvueʹjj da kulttuur juätkkmõõžž õudldõõzzid. Säʹmmlai kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ liâ še ǩiiddsânji õhttvuõđâst mäddvuõiggâdvuõđid.

Ooumažvuõiggâdvuõttškoultõsaunnstõs lij friijâld laaddâmnalla da lââʹssen tõt šâdd pieʹǩǩen Demokratia- da ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš mättʼtõs- da peâmmamtuâjast -spesiaalkuurs. Kuurs pieʹǩǩen čuäʹjtet še Suvi West Eatnameamet – Hiljainen taistelumme -dokumeʹnttjieʹllikartt, kååʹtt lij vääžnai saaǥǥvuârr säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest. Jieʹllikartt lij õlmstõttum Škooulkino -kääzzkõõzzâst da čâhčča 2021 liâ pueʹttmen lââʹzz mättmateriaal Škooulkinooʹje mättjemstroiʹttli äuʹǩǩeemnalla.

Ođđ mättmateriaal lij tillʼlõvvum tuärjjõssân uʹčteeʹlid da teâttan veiddsõs narooʹde

Aʹrvvõõzz mieʹldd pâʹjjel 70 % säʹmmlain jäälast sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn (kč. Keva 2020), da tät lij vääžnai juõǩǩʼka uʹčteeʹl teâđsted; vuäǯǯ-a škooulneǩ teâđ jiijjâs kulttuurâst da demokratiapeâmmʼmõõžž beäʹlnn relevaant teâđ ouddmiârkkân Sääʹmteeʹǧǧest õhttsažkååʹddest tåimmjummša? Da nuuʹbb-beäʹlnn, måkam teâđ lääʹdd škooulneǩ vuäǯǯ säʹmmlažvuõđâst?

Ååʹn õlmstõttum ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õudd teâđ jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlain, alggmeer da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ooumažvuõiggâdvuõttvuâđast, historiast da škooul roolâst, ǩiõlʼlaž da kulttuursaž ooumažvuõiggâdvuõđin, äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlaid da viiŋkid uʹčteeʹlid da jeäʹlteejid/puärrsid. Kõskksaž ǩiõččâmvueʹǩǩ lij še säʹmmla õhttân meeran Sääʹmjânnmest, kååʹtt râstldad riikki raajid. Mieʹldd liâ säʹmmlai saaǥǥvuâr jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, jieʹllemvueʹjjest, kõskkvuõđâst luõttu da mättʼtõsmateriaalin.

Škooultõsaunnstõs lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast. Tuâjj viʹǩǩeš čõõđ pieʹǩǩen Ooumažvuõiggâdvuõđ, demokratia, äärv da dialoog peâmmʼmõõžžâst -haʹŋǩǩõõzz 2018-2021, koon miârktõs lij leämmaž pueʹreed ooumažvuõiggâdvuõtt-tieʹttemvuõđ peâmmamsueʹrjest. Haʹŋǩǩõõzz liâ teäggtam eeʹjjest 2020-2021 Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, vuõiggâdvuõttministeria da Heʹlssen universiteʹtt.

Laadd friijâld ââʹnnem aunnstõs: Alggmeer säʹmmla da ooumažvuõiggâdvuõđ – Ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, ǩiõlʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuuttâs da saaǥǥ uʹčteeʹlid

Lââʹssteâđ:

Tuija Kasa, äʹšštobddi (vueʹssäiggsaž), Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs / näʹǧǧeemǩeʹrjjtuʹtǩǩeei, Heʹlssen universiteʹtt, +358(0)29 412 0665, tuija.kasa@helsinki.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar, Sääʹmteʹǧǧ, +358(0)10 839 3112, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Sirpa Rautio, jååʹđteei, Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, +358(0)9 432 3780, sirpa.rautio@ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs.fi

Teâttkääiv:

Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs (2014): Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš- da škooultõs Lääʹddjânnmest. Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs. Addrõõzzâst: https://ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs-fi-bin.directo.fi/@Bin/47503f796d0d0a236e19344592dd9215/1525775690/application/pdf/272052/IOK-ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš-%20da%20-škooultõsčiõlǥtõs.pdf

Kasa, T., Rautiainen, M., Malama, M., & Kallioniemi, A. (2021). ‘Human rights and democracy are not self-evident’: Finnish student teachers’ perceptions on democracy and human rights education. Human Rights Education Review4(2), 69–84. https://doi.org/10.7577/hrer.3937

Miettunen, T (2020). Sääʹmteâđ avi vännsõs teâđ säʹmmlain? : Čiõlǥtõs sääʹmteâđain vuâđđškooul lääʹddjânnam- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria čõõđtummšid 2020:29. https://čõõđtõõzz.riikksuåvtõs.fi/handle/10024/162566 (17.6.2021)

Oktavuohta – sääʹmteâđ mättʼtõsse: https://www.oktavuohta.com/

Ranta, K. & Kanninen, J. 2019. Vueʹsttpiõʹǧǧe: Sääʹm-meer päkkläʹddlâʹsttmõõžžâst. Heʹlssen: čõõđtempäiʹǩǩ S & S.

Vaalmâšvuõđ säʹmmlaž- da romanialažnuõri vuõinnlõõttmõʹšše – määusteʹmes škooultõs uʹčteeʹlid: https://www.nuõriakatemia.fi/haʹŋǩǩõõzz/kulttuur-škooul/

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla jieʹllikarttkõõskõõzz projeʹktt-tuâjjla mieʹrräiggsaž tuâj

Tuâjj älgg kålggmannu loopp-peäʹlnn da peštt 28.2.2022 räjja. Projeʹktt-tuâjjla tuâjaid koʹlle jm.  Skábmagovat alggmeerai jieʹllikarttfestivaaʹle kuulli tuâj (jm. av-teknikk, jieʹllikarttkopio) di jeeʹres kõõskõõzz tuâj. Tuâj oʹnsteeʹješ håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škooultõs, sääʹmǩiõl täidd di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl täidd. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩummuš meäʹrtââvv Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 1 841,65 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâsttmõšlõõʹzzid. Projeʹktt-tuâjjla tåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst.

Ooccmõõžžid meâlddõõzzeesvuiʹm âlgg tooimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 15.10.2021 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?71eb92a0

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd jieʹllikarttkõõskõõzz plaaneei Tarja Porsanger teʹl. 050 569 6065, tarja.porsanger(at)samediggi.fi. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Alggmeerai jieʹllikarttfestivaaʹle addrõõzzâst www.skabmagovat.fi.

Aanrest 4.10.2021 Sääʹmteʹǧǧ

Snimldõk: Kevin Francett / Skábmagovat

Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõs da Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõs riâšše ǩiõllvuäʹpstõõzz 13.10.2021

Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõs da Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõs riâšše ǩiõllvuäʹpstõõzz olgglõsmättʼtõõzz škooulniiʹǩǩid peâmmjid,ohjjeeʹjid, uʹčteeʹlid da rehtoorid seärad 13.10.2021 čiâss 18–19.30. 

Äiʹǧǧ: seärad 13.10.2021 č. 18–19.30  

Päiʹǩǩ: olgglõsõhttvuõđin

Puõttäʹrttel: Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõõžžâst mättʼtõõttji škooulniiʹǩǩi peâmmai,ohjjeei, uʹčteeʹl  da rehtoor   

Ǩiõllvuäʹpstemjeäʹǩǩääst ǩiõttʼtâʹlle peâmmji miõll väiʹvveem  kõõččmõõžžid da teeʹmaid de taʹrjjee siʹjjid kuånstid päärna leʹbe nuõr ǩiõllidentiteeʹtt raʹvvjummšen. Seämma ääiʹj peâmmai vuäǯǯa veʹrddeemstaan järrsin sääʹmǩiõllsai päärnai peâmmjin.  

Jeäʹǩǩääst vueiʹtte ǩiõttʼtõõllâd ouddmiârkkân piârri ǩiõllvâʹlljõõzzid, päärna leʹbe nuõr ǩiõllʼlai oouʹdeem staanmõõžž de tåimmjed sääʹmǩiõlin jeeʹres pirrõõzzin  – ouddmiârkkân škooulâst leʹbe kääzzkõõzzi  

Tuäivvap vuässõõttjid eʹtǩǩeed kõõččmõõžžid, tuõivvjid da aaʹššid ǩiõttʼtõõllâm diõtt jeäʹǩǩaa poodd. Kõjldõʹsse vaʹsttee anonyymlânji. Jõs tuʹst lij miõll väiʹvveem kõõččmõš, leša jiõk haaʹled tõn ǩiõttʼtõõllâd jeäʹǩǩääst, vuäitak kõõččâd tõn vueʹlnn åårrai liiʹŋǩest. Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõõžž määŋgǩiõllsažvuõttäʹšštobddi vaʹsttad tuʹnne kõõččmõõžžid neʹttpååʹštest. Vuäitak vaʹstteed kõjldõʹsse tääiʹben.  

Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõõžž ǩiõllvuäʹpstõs taʹrjjad vuäʹpstõõzzid sääʹmǩiõʹlle da määŋgǩiõllsažvuõʹtte kollʼjeeʹjin aaʹššin. Ǩiõllvuäʹpstõs stään da raʹvvai sääʹmǩiõl  da määŋgǩiõllsažvuõđ piârrjin, instituutiain da pirrõõzzâst. Veäʹǩǩtep še kääzzkõstaʹrjjeeʹjid kaunnâd kuånstid sääʹmmǩiõll-lääiʹj teâuddjummša. 

Olgglõsmättʼtõõzz puärrsijeäʹǩǩääž riâšše ǩeâđđa 2022, leša auʹǯǯjep peâmmjid väʹldded samai hiâlpeld õhttvuõđ haʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeeʹjid,  jõs lij mii-ne kõõččmõš leʹbe miõll väiʹvveem ääʹšš! 

Lââʹssteâđaid: 

Satu-Marjut Pieski, haʹŋǩǩõsjååʹđteei 
satu.pieski(at)edu.utsjoki.fi 
040 546 6514 

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõskoordinaattor  
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 
040 584 3098 

Henna Aikio, aanarsääʹmǩiõll čiâssuʹčteeʹl 
Henna.aikio(at)edu.utsjoki.fi 
040 525 4013 

Ođđ sääʹmǩiõl lookkâmǩeʹrjj da čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj lie õlmstõttum

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž lookkâm- da tuejjǩeeʹrj.

ǨIÕČČ 3 lij nuõrttsääʹmǩiõl mättǩeʹrjj vuâđđškooul 3 klaass veeʹres ǩiõl škooulniiʹǩǩid. Ǩerjja kooll čõhččpââʹj- da ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj. Ǩeeʹrj lie jåårǥlõttum tâʹvvsääʹmǩiõl GEA 3 ǩiiʹrjin.

Ǩiiʹrji raajji: Oona Länsman, pirstõõzz Nora Bäck da lay out raajjâm Anni Näkkäläjärvi. Jåårǥlâttam Raija Lehtola

Tiʹllʼjõõzz:  

Lookkâmǩeʹrjj https://www.samediggi.fi/tuote/kiocc-3-lookkamkerjj-nuorttsaamkioll-veeres-kiollan/?lang=nuo

Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj https://www.samediggi.fi/tuote/kiocc-3-cohccpaaj-tuejjkerjj/?lang=nuo

Saaǥǥjååʹđteeʹji ǩičldõk Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest 22.6.2021

22.6.2021 õnnum Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest tuʹmmje, što saaǥǥjååʹđteeʹji ǩičldõk sääʹmaaʹšši ouddnummšest Sääʹmteeʹǧǧ  såbbar 2/2021 čõõđte Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain.

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso

Ǩiiđ 2021 tiuʹdde ooudâs määŋg lääʹǩǩoođeemhaʹŋǩǩõõzz. Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm ouddmiârkkân sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz valmštõõllmõʹšše, äimm -lääiʹj muttâz kuõskki sääʹmteʹǧǧlääiʹj 9§:a meâldlaid saǥstõõllmõõžžid de tuâlʼjõžmõšttlääiʹj da luâttsueʹjjeemlääiʹj oođeemtuõjju.

Sääʹmteʹǧǧlääiʹj oođummuš lij õhtt Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹjj 2020-2023 väʹlddtäävtõõzzin, da tõõzz lij õnnum jiânnai äiʹǧǧ- da ooumažresuursid ǩeâđđa 2021. Ǩiiđ ääiʹj sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz valmštõõlli tåimmkåʹdd noorõõđi juõʹǩǩ neäʹttel da saǥstõõllmõõžž tåimmkååʹddest  jieʹlle pueʹrr miõlin. Tåimmkååʹdd mošttõʹsse ǩeʹrjjee õõut  jeeʹresmiõllsaž juurd, tõn kuõʹđi Lääʹdd Kõõskõs peällõõǥǥ tåimmkååʹddest eeʹttǩâsttam Juha Joona.

Tåimmkåʹdd õlmmii smiõtldõõǥǥ  še Sääʹmteeʹǧǧ vuässõõttjid ouddâl tõn čõõđtummšest. Tåimmkååʹdd smiõtldõk čõõđte 11.5.2021, koon  mâŋŋa tõt vuõʹlji ciâlkâlmǩeârddõʹsse. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen leäm samai tååđvaž tåimmkååʹdd tuâjast õsttâm lopp -puättmõʹšše.

Sääʹmteʹǧǧ jäʹrjsti sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttsest pukid äävas neʹttvuõlttõõzz 8.6.2021. Vuõlttõʹsse leäi vueiʹtlvaž vuõltteed kõõččmõõžžid ooudpeäʹlnn, da sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtåimmkååʹdd vuäzzla vaʹsttee vuõlttõõzzâst kõõččmõõžžid kuõskeen sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz.

Äimmlääiʹj oođummša kollʼjeen Sääʹmteʹǧǧ jieʹli sääʹmteʹǧǧlääiʹj 9 §:a meâldlaid saǥstõõllmõõžžid pirrõsministeria eeʹttǩivuiʹm 22.4.2021. Tän mâŋŋa Sääʹmteʹǧǧ lij âlddnam pirrõsminister Mikkonen de Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥi šuurid õõlǥtõõzzin põõšši säʹmmla äimmsuåvtõõzz vuâđđummšen. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da II väärrsaaǥǥjååʹđteei teivvu minister Mikkonen tän ääʹšš pirr Heʹlssen reeisast ǩieʹssmannust.

Tuâlʼjõžmõšttlääiʹj oođeemtuõjju Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm aktiivlânji še oođeem valmštõõlli tuâjjäʹrttel pääiʹǩ. Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ halltõs lij jeällam ääʹššest vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž 10.5.2021 õnnum såbbrest Vuõlttõs-saǥstõõllmõõžžâst halltõs tuõtti ouddmiârkkân säʹmmlai kulttuuräʹrbbvuõđ da vuõiggâdvuõđ tõn vaaldšummša  kollʼjummuš säʹmmlaid jiõcces. Tuâlʼjõžmõšttlääiʹj oođeemtuâj õhttvuõđâst Mättʼtõs- da kulttuurministeria lij ouddam OTT Leena Heinämäki tåimmouddmõõžž raajjâd čiõlǥtõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđin tuâlʼjõžmooštai sueʹjjummšest.  Čiõlǥtõs lij čõõđtum ǩieʹssmannust 2021.

Sääʹmteʹǧǧ lij njuhččmannust jeällam sääʹmteʹǧǧlääiʹj 9 §:a meâldlaid saǥstõõllmõõžžid še luâttsueʹjjeemlääiʹj oođummša kollʼjeen.  Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm lääʹǩǩšiõtteemhaʹŋǩǩõõzz valmštõõllmõʹšše kollʼjeeʹji tuâjjäʹrttli tuâjjstõõllmõʹšše. Saǥstõõllmõõžž luâttsueʹjjeemlääiʹj oođeem määiʹnest liâ mõõnnâm puârast da oođeem õhttvuõđâst eeʹttǩâʹstte veeidummšid säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kollʼjeen.

Säʹmmlai dommvuuʹd luâttreeʹǧǧesvuõttplaan raajjmõš lij õhtt šuurmõs mõõnnmen åårrai proseeʹssin, koozz Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm õhttsažtuâjjäʹrttel såbbri pääiʹǩ. Luâttreeʹǧǧesvuõttplaan raajjmõõžž õhttvuõʹtte lij šiõttuum še Akwé:kon – tuâjjäʹrttel, kååʹtt lij alttääm tuâjas alggeeʹjjest 2021. Ooudâst peäggtum Akwé:kon – tuâjjäʹrttel lij šiõttuum vuõssmõs vuâra Sääʹmteeʹǧǧ, Saaʹmi siidsåbbar da Meäʹcchalltõõzz suåppam ođđ Ak Akwé:kon tåimmam-maall vuâđast, da tuâjjäʹrttel lij raajjâm aktiivlânji tuâj alggmeer säʹmmlai kulttuur da äʹrbbvuõđ teâđ lokku välddmõššân luâttreeʹǧǧesvuõttplaanâst.

Ǩiđđmannust Sääʹmteeʹǧǧ halltõs teeivai kueiʹt vuâra säʹmmlaid kuõskki tuʹtǩǩõõzz eettlaid vuäʹppõõzzid raajji tuâjjäʹrttel vuäzzlaid. Teivvmõõžžin tuâjjäʹrttel vuäzzla eʹtǩǩee Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaid tõn poddsa tuâjjtuʹlǩǩõõzz vuäʹppõõzzin. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij saǥstõõllâm ääʹššest såbbrest 20.5.2021. Vuäʹpstõõzz raajjmõš vueiʹnne Sääʹmteeʹǧǧest vääžnʼjen da Sääʹmteʹǧǧ stään säʹmmlaid kuõskki tuʹtǩǩõõzz eettlaid vuäʹppõõzzid raajjʼji tuâjjäʹrttel tuâj. Sääʹmteeʹǧǧ såbbar nuʹtt ǩiččmen, valmštõõllmõõžžâst åårrai eettlaid vuäʹppsid vuäitči puõʹttiääiʹjest vueiʹtlvânji äuʹǩǩeed še Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjstõõllâm veäʹǩǩen vueʹjjin, koin Sääʹmteʹǧǧ vuäǯǯ teâđstõõllmõõžžid säʹmmlaid kuõskki tuʹtǩǩõõzzi tuejjummša kollʼjeen.

Lääʹddjânnam aarktla politiikk strategia õlmmee 21.6.2021.

Õhttsažtuâjj valdiasuåvtõõzz konttrin strategia valmštõõllmõõžž õhttvuõđâst lij tåimmjam puârast. Sääʹmteʹǧǧ lij pââʹjdam saǥstõõllmõõžžin še alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi raʹvvjummuž de pååđ, tiõttu vuâđđeei ouddlåppõõttâm vuâđđjuurd (free, prior and informed consent, FPIC) vääžnaivuõđ. Strateegiast liâ välddam lokku määŋgaid säʹmmlai määiʹnest miârkkteeʹjid ǩeʹrjjummšid jeeʹres sektoorin. Õhttân ouddmiârkkân õlmmsa vuäitči kaggâd säʹmmlai äimmsuåvtõõzz vuâđđummuž.

Tuejjummuš Säʹmmlast Parlamentaarlast suåvtõõzzâst lij juätkkjam Taarr peäʹl Sääʹmteeʹǧǧ jååʹđtummšen. Såbbrin  liâ saǥstõõllâm še Interreg Nord –ohjjelm koʹrvveei Interreg Aurora puʹhttem muttsin de õhttsa strategia raajjmõõžžâst covid 19-pandemia da vueiʹtlvõõʹžžid jeeʹres pandemiai väʹrdd.

Ǩieʹssmannust Sääʹmteʹǧǧ kočču õʹhtte Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧi de Sääʹmsuåvtõõzz eeʹttǩid kuõskeen Virtual Runners riâššâm virtuaalʼla  Sámi Finland Run – urččâmnoorõõttmõõžž.  Urččâmnoorõõttmõõžžâst äuʹǩǩee säʹmmlai kulttuurlaid symboolid da elemeeʹntid sääʹmõhttõõzz priimmâmtaa leʹbe konsultâsttmõšǩâni ääʹššest  Sääʹmteeʹǧǧid. Lââʹssen noorõõttmõõžžâst oouʹdee stereotyypla kaart sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Juuso tättmõõžžâst huõlǩâni riâššâi ij årstâttam urččâmnoorõõttmõõžž. Säʹmmlaž Parlamentaarlaž suåvtõs da Sääʹmsuåvtõs tuʹmmje uʹvdded ääʹššest õhttsa õõlmâsceälkkmõõžž.

Alggmeerai põõšši foorum 20. Išttmõõžž riâšše 19.-30.4.2021 da tõn teeʹmmen leäi tän eeʹjj Rääuh, vuõiggâdvuõđmeâldlaž   da raavâs instituutia: alggmeerai rool piʹštti ooudâsviikkmõõžž täävtõõzz nââmar 16 tåimmpiijjmõõžžâst  (engl. Peace, justice, and strong institutions: the role of indigenous peoples in implementing Sustainable Development Goal 16). Sääʹmteʹǧǧ õõʹni mainstemvuâr vooudla [ns. aarktla] dialoog õhttvuõđâst teeʹmmen kulttuurlaž õhttsažvuõtt da čââvasvuõtt, koʹst peäggte säʹmmlai raajid pââʹjdem õhttsažtuâjast de alggmeerlažčõõđtummuž meerlast tåimmpiijjmõõžžâst. Sääʹmteʹǧǧ õõʹni lââʹssen mainstemvuâr alggmeerai maaiʹlmkonfereeʹns loppäʹššǩeeʹrj tåimmpiijjmõõžžâst da alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđ pueʹreemproseeʹssest.

Interreg-prograʹmme kollʼjeei saǥstõõllmõõžž juätkkje intensiivlânji čõõđ ǩiiđ da alggǩieʹzz, da säʹmmlai määiʹnest tõin peäʹsse oʹnstõõvvâm  lopp- puättmõʹšše.

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto

Saǥstõõllmõõžžid säʹmmlai tuõđâsvuõtt- da suåppâmproseeʹss ooudårra viikkmõššân juäʹtǩǩe Sääʹmteeʹǧǧ, Saaʹmi siidsåbbar da Valdiasuåvtõõzz konttâr  kõskkân. Saǥstõõllmõõžžâst mainste ouddmiârkkân komissio tuõjju vaʹrrjem tällšaalain da ooumažresuursin. Lââʹssen saǥstõõllmõõžžâst mainste še proseeʹss äiggsa psykososiaalʼla staan riâššmõõžžâst plaan taʹrǩǩummšin. Tâʹvvlääʹddjânnam puõccihåiddamvuuʹd raajtem čiõlǥtõs psykososiaalʼla staan riâššmõõžžâst tuõđâsvuõtt- da suåppâmproseeʹss äiʹǧǧen valmštõõvi 15.3.2021, da tõn lij tåimmjam vuâđđan tääʹrǩab staan riâššmõõžž plaani čõõđ viikkmõššân.  

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto vuässõõđi lââʹssen paneeʹllisttân Alggmeerai põõšši  foorum 20. Išttmõõžž õhttvuõđâst õnnum čårrnoorõõttmõʹšše kuõskeen tuõđâsvuõtt- da suåppâmproseeʹssid. 

Ǩeâđđa riâšše kueʹhtt Sääʹmteeʹǧǧ da eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥi õhttsažtuâjjäʹrttel såbbar, koin mââibust sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz valmštõõllâm tåimmkåʹdd õlmmii õhttsažtuâjjäʹrttla smiõtldõõǥǥâs siiʹskaid.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttsektooʹrest Sääʹmteʹǧǧ lij aktiivlânji soti -oođummuš valmštõõllmõʹšše  vuässõõđeeʹl   Tâʹvvlääʹddjânnam soti- haʹŋǩǩõõzzi ohjjeemäʹrttel såbbrid. Sääʹmteʹǧǧ lij raajjâm õhttsažtuâj Raammoođummuš Lappist- haʹŋǩǩõõzz da Puõʹttiääiʹj soti- kõõskõs- haʹŋǩǩõõzzin, de vuässõõttâm Tâʹvvlääʹddjânnam puõccihåiddvuuʹd (LSHP) riâššâmplaan  valmštõõllmõʹšše õõutsââʹjest järrsi puõʹtti pueʹrrvueiʹttemvuuʹd vueʹsspieʹlivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ lij saǥstõõllâm sosiaal – da tiõrvâsvuõttministeriain  sääʹmǩiõllsai soti- kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ pueʹrummša õõlǥtum jeärbuž lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ  âânnmõõžžâst. Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm aktiivlânji še jeeʹresnallšem soti- kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹjj  kuõskki čiõlǥtõõzzi plaanmõʹšše.

Ǩeâđđa 2021 Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria da Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrvueiʹttem stroiʹttlin Tâʹvvjânnmallša webinaar valmštõõllmõʹšše   kuõskeen alggmeeraid kollʼjeeʹji lääʹmes- da mošttpuõccji oummi vuõiggâdvuõđi da kulttuursensitiivlaid kääzzkõõzzid.

Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi ǩeâđđa aktiivlânji še Lapin liitto halltõõzz såbbrid, koin lij jeällum saǥstõõllmõš ouddmiârkkân  Tâʹvvlääʹddjânnam mäddkåʹddkääʹv 2040 valmštõõllmõõžžâst de Lappi suåppmõõžžâst. 17.5.2021 õnnum Lapin liitto välddõõzz såbbrest valmštõõllmõõžžâst leämmaš Tâʹvvlääʹddjânnam mäddkåʹddkääʹvv tuʹmmje maaccted mååusat valmštõõllmõʹšše, da Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku vaʹrrjem meärkkõõzz eʹtǩǩee jaaukted meädda kääʹvest. Sääʹmteʹǧǧ lij täujja jeeʹres õhttvuõđin pohttam õlmmsa vueiʹnlmes tõʹst, štõ Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki meärkkõs âlgg jaaukted Tâʹvvlääʹddjânnam mäddkåʹddkääʹvest 2040. Lapin liitto välddõõzz tuʹmmstõk maaccted kääʹvv valmštõõllmõʹšše vueiʹnne Sääʹmteeʹǧǧest samai positiivlõʹžžen äʹššen.

Sääʹmteʹǧǧ aaʹlji plaanâd tâʹvvjânnmallša sääʹm -mättʼtõõzz foorum riâššmõõžž õhttvuõđâst mättʼtõs- da kulttuurministeriain. Tåimmʼmõš lij pieʹǩǩ mättʼtõs- da kulttuurministeria sääʹm -mättʼtõõzz oouʹdeemtuâjjäʹrttel rapoort eʹtǩǩõõzzin.  Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiiđ äiʹǧǧen staanâm pääiklanji  ouʹdde käggõõttâm škooultõõzz  kuõskkteei väʹǯǯlõõzzi räʹtǩǩummuž.

Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm meerlažǩiõllstrategia ohjjeemäʹrttel da ǩiõllpolitiikk ohjjelm valmštõõllâmäʹrttel tuâjjstõõllmõʹšše pââʹjdâʹtteen sääʹmǩiõl sââʹjj pieʹǩǩen väʹlddkååddla ǩiõllpolitiikk.  

Sääʹmteʹǧǧ teeivai  õõutsââʹjest Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzzin mädd- da meäʹcctäällminister Jari Leppä. Lââʹssen õhttvuõđâst nuõrisuåvtõõzzin teivvu mättʼtõs- da kulttuurministeria ääʹššest jeärbužvieʹǩǩin tuejjeem nuõrituâj.

 II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio

Sääʹmteʹǧǧ lij njuhčč -ǩiđđmannust juätkkam saǥstõõllmõõžž mädd- da meäʹcctäällministeria eeʹttǩeeʹjivuiʹm lääiʹj puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm paaʹrti suåvtõõllmõõžžâst   (987/2011). Pâʹsslašttâm -mannust Sääʹmteʹǧǧ  õõlǥti eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥid ,što puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm paaʹrti koʹrvvummšest šiõttuum lääiʹj meâldlaid pääʹrtid koʹrvveʹčči vuõiggâdvuõttmeâldlõʹžžen de puäʒʒjieʹllemvueʹj juätkkjemvuõđ staaneʹčči.  Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ lij teivvam halltõspeällõõǥǥi eeʹttiǩ-kåʹddäʹrttli eeʹttǩid ääʹšš määiʹnest.

25.5.2021 Sääʹmteʹǧǧ vuõlttii õõlǥtõõzz puäʒʒhoiddu pannvueʹǩǩeeʹjj jäällmõõžžin  ǩiâvvâm pääʹrti vuõiggâdvuõttmeâldlõʹžžen koʹrvvummšen še valdiasuåvtõʹsse 27.5.2021 valdiasuåvtõs tuʹmmji eʹtǩǩeed puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm pääʹrti koʹrvvummša vaʹrrjed kutt miljoon euʹrred eeʹjj   2021 kuälmad lââʹsstäällarvvõʹsse. Sääʹmteʹǧǧ vuäinn, što vaʹrrjum teäʹǧǧ iʹlla riʹttjeei puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm pääʹrti kättmõžžân.   

Uccjooǥǥ puäʒʒtäälai õhttsažmeäʹcc da Muddusjääuʹr paalǥâs liâ äännam Sääʹmteeʹǧǧ staanâd da oouʹdeed vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd Uccjooǥǥ puäʒʒtäälai õhttsažmieʹcci sueʹjjummuš. Sääʹmteʹǧǧ lij aktiivlânji oouʹdääm ääʹšš pirrõsministeria pääiʹǩ da še muđoi staanâm haʹŋǩǩõõzz. Tuʹmmstõk sueʹjjeed 700 hehtaarâd vuäʹmm jânnamâkksaidmieʹccid raʹjje ǩieʹssmannust, da Sääʹmteʹǧǧ lij samai toođvaž tuʹmmstõʹǩǩe.

Saaǥǥjååʹđteei
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101

I väärrsaaǥǥjååʹđteei
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969

II väärrsaaǥǥjååʹđteei
Leo Aikio
leo.aikio(at)samediggi.fi
040 621 6505 / 010 839 3180

Yleisöä Ijahis Idja musiikkifestivaalin eturivissä.

Sääʹmteeʹǧǧ kultturveäʹǩǩvuõđi ooccmõš 2022

Sääʹmteʹǧǧ čõõđat sääʹmǩiõllsa kulttuur ooudâsviikkmõʹšše Mättʼtõs- da kulttuurministeria (sääʹm kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ) da sääʹmorganisaatioi tuåimmjummša čuäʹjtum mieʹrrtieʹǧǧest eeʹjjest 2022   miõttâmvuâlaž veäʹǩǩvuõđid ooccâm diõtt.

Veäʹǩǩvuõttooccmõõžž âʹlǧǧe vuõltteed Sääʹmtegga mââimõõzzâst kålggmannu 31. peeiʹv 2021 čiâss 16.15 räjja addrõõzzin: info@samediggi.fi leʹbe Sääʹmteʹǧǧ, Sajos, 99870 Aanar.

Ooccâmblaaŋkid da lââʹssteâđaid vuäǯǯ kultturpiisrest teʹl. 010 839 3103 da neʹttpååʹštest kulttuuri@samediggi.fi Ooccâmblaaŋk liâ priʹnttjemnalla Sääʹmteeʹǧǧ säiʹmmseeidin addrõõzzâst www.samediggi.fi. Veäʹǩǩvuõttooccmõõžžid vuäitt tuåimted jiõčč leʹbe äʹššoummu mieʹldd, vuõltteet neʹttpååʹšt leʹbe pååʹšt mieʹldd. Veäʹǩǩvuõttooccmõõžži vuõlttummuš lij vuõltteei jiiʹjjes vaʹsttõõzzâst.

Lomaakk

Vuäitak väʹldded pdf-lomaakk tieuʹddem vääras vueʹlnn. Lomaakk vuäitt tieuʹdded še måttmin neʹttlookkjin, mâʹte Google Chromein.

Teknlaž vuäppõõzz

Reâuggamveä´ǩǩteä´ǧǧ

Õhttõõzz tuåimmjemveä´ǩǩvuõtt / proje´kttveä´ǩǩvuõtt

Proje´kttveä´ǩǩvuõtt

Teäǧǧčiõlǥtõs

Snimldõk: Ville Fofonoff / Ijahis Idja

Sääʹmnuõr õõlǥte tååimaid äimm-muttâz tuõʹlstõõllmõʹšše

Tobdstep äimmõskriis da õõlǥtep ǩirrsaid tååimaid pirrõsmuttsi tuõʹlstõõllmõʹšše. Meeʹst lij vuõiggâdvuõtt puõʹttiäigga da  tõt âlgg leeʹd jiiʹjjen-nallšem. 

Sääʹmnuõri õõlmâsceälkkmõš kägg õlmmsa huõl Sääʹmjânnam luâđ vueʹjjest da puõʹttivuõđâst de noor õʹhtte tåimmjem eʹtǩǩõõzzid. Sääʹmnuõr õõlǥte tååimaid äimm-muttâz tuõʹlstõõllmõʹšše da tõõzz šiõttlõõvvmõʹšše. Sääʹmnuõr liâ peʹcclõõžžâst äimm-muttâz vaikktõõzzin jeärbõʹžžen säʹmmlai äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid da kulttuuʹre.  

– Õõlmâsceälkkmõõžžâst eeʹttkâʹsttep õõlǥtõõzz, što säʹmmlaž äʹrbbvueʹǩǩteâđ käʹǧǧe tääʹssärvvsõʹžžen teâđ käivvan, ǥu tuʹtǩǩee da maainste äimm-muttsest, vuuʹdi âânnmõõžžâst da ärbbvuõđlain jieʹllemvueʹjjin. IPCC raportt peäggat  raʹhttjid tuõttaaʹššid äimmõskriisâst. Leäʹp mainstam äimm-muttâz seuʹrrjõõzzin da õhttõõzzâm  teivvam vaikktõõzzin juʹn eeʹǩǩpõõʹjid. Jeäʹp vueiʹt teänab  cõggâd vaikktõõzzid, ba mij feʹrttjep altteed šiõttlõõvvâmtååimaid kulttuurâm, ǩiõleen da jieʹllemvueʹjjeen staanmõssân, tueʹtte õõlmâsceälkkmõõžž raajjmõʹšše vuässõõttâm Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio da Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Maria Unnes. 

Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio da Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Maria Unnes.

Lââʹssen õõlmâsceälkkmõõžžâst tuõʹtte, što õhttsažtuâjj sääʹmnuõri kõõskâst âlgg staanâd õhttsain noorõõttmõõžžin da teivvmõõžžin de õhttsažtuâj säʹmmlai kõõskâst pâiʹl valdiaraaji da jeeʹres alggmeeraivuiʹm âlgg raʹvvjed da lââʹzzted.  

Sääʹmnuõr liâ valmštõõllâm õõlmâsceälkkmõõžž õhttsažtâʹvvjânnmallša sääʹmnuõri konfereeʹns vueʹssen. Õõlmâsceälkkmõš tåimmai tuâjjneävvan õhttsažtâʹvvjânnmallša sääʹmnuõri õhttsažtuâjast da tõt lij tåimmam-mall pâiʹl valdiaraaji äimm-muuttâs vuâstta. 

Õõlmâsceälkkmõš lij lookkâmnalla:

Õhttsažtâʹvvjânnmallšaž sääʹmnuõri konfereʹnss õʹnne olgglõsnoorõõttmõššân 26.8.2021. Konfereeʹns väʹlddriâššjen toiʹmmji Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da tõn reâʹšše õhttsažtuâjast Taarrjânnma,Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõritoiʹmmjeeʹjivuiʹm. Konfereeʹnsest särnnamvuâraid õʹnne Lääʹddjânnam pirrõs- da äimmõsminister Krista Mikkonen, sääʹmparlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Aili Keskitalo, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da nuõrr puäʒʒooumaž  Jussa Seurujärvi. Tuâjjpõõrtid õʹnne somevaikkteei Emmi Nuorgam, artivistt Pauliina Feodoroff da globaal nuõri- organisaatio Youth4Nature. Konfereeʹns teeʹmmen leäi äimm-muuttâs da tõn vueʹssen raʹjje õõlmâsceälkkmõš. 

Lââʹzzteâđaid 

Anni-Sofia Niittyvuopio 
Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
+358 40 708 2072 
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

Maria Unnes 
Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei 
maria.unnes(at)sametinget.se 

Elli-Marja Hetta 
Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar 
+358 50 382 5179 
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Jiõnn tuâjjneävvan! – haʹrjjtâttmõš

Jiõnnčuäʹjtõõlli Susa Saukko haʹrjjtâtt jiõn âânnmõõžž peittvuõđid kulttuurkõõskõs Sajoozzâst 8.-10 rõõǥǥâdmannu.

Neäʹttel-lopphaʹrjjtâttmõš lij jurddum juõʹǩǩʼkiʹžže ǩeäʹst miõl ǩeäʹst jiõnntuõjju da jiijjâs jiõn  âânnmõõžž vueiʹttemvuõđid. Haʹrjjtâttmõš älgg piâtnâc õhttsaž haʹrjjtõõzziin da juätkkai sueʹvet di pâʹsspeeiʹv smavvjoukktuejain. Smavvjooukin juõʹǩǩʼkiʹžže lij vaʹrrjum ohjjuum studioäiʹǧǧ.

Susa lij toobdâs Muumi pääiʹǩ

Jiõnnčuäjtõõlli-mentori Susa Saukko lij tåimmam pâʹjjel kuõʹhtt eeʹǩǩlååi jiõnnčuäjtõõllʼjen di jiõnnčuäjtõõllʼjen di jiõnntuej jååʹđteeʹjen. Son lij ohjjääm puk koumm jeeʹres ǩiõllversio sääʹmǩiõllsain Muumin da vieʹǩǩat ååʹn vuässõõttjid loŋŋned jiijjâs jiõnâânnmõõžž vueiʹttemvuõđin tuejjneävvan.

 Susa lij teatterčeäppõõzz maister da kuʹǩes liinj čuäʹjtõõlli läullai da oʹhjjeei. kartt: Juha Mustonen

– Toobd jiijjâd persoonlaž da karismaattlaš nääʹl âʹlmmeed jiijjâd jiõninad! Jiõnn mij vaardâst resonâʹstt ååʹn miõl juâmmjââʹtteeʹl da nuuʹbb beäʹlnn lij ǩeâllʼjeei čiŋlmõõvvâm tuejj.  Jiõnnčuäjtõõlli tuejj lij loommi ämmat ceälkk Susa.

Haʹrjjtâttmõš lij ǩeäinn jiõnntuejaid!

Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr taarbaš jeeʹres âkksaid lookkjid da jiõnnčuäjtõõllʼjid mättmateriaali puuʹtʼtummša. Haʹrjjtâttmõʹšše vuässõõtti vuäiʹtte iʹlmmtõõttâd lookkjin sääʹmǩiõllsaid mättmateriaalprojeeʹktid.

Äiʹǧǧtaull

Piâtnâc čiâss 16-20 õhttsaž haʹrjjtâttmõš kulttuurkõõskõs Sajoozz auditorio Dollast.

  • luäʹnes teâvõõttmõš da ǩiõttsueiʹmkar mieʹldd.

Sueʹvet da pâʹsspeeiʹv studiovuäʹpstemääiʹj smavvjooukid čiâss 10-14 da čiâss 15-19.

Haʹrjjtâttmõʹšše vääʹldet 15 oummu. Juõʹǩǩʼkaž vuässââtt piâtnâc õhttsaž haʹrjjtâttmõʹšše di õõut smavvjouʹǩǩe neäʹttel-loopp äiʹǧǧen. Smavvjooukid jueʹjjet piâtnâc pääiʹǩ âʹlnn. Haʹrjjtâttmõõžžâst lij taʹrjjeemnalla juukkmõš da uʹcc veäraž. Koronstaanvuõđâst ââʹnet huõl. Haʹrjjtâttmõš lij lääʹddǩiõʹlle.

Iʹlmmtõõttmõõžž liâđǥlânji

Iʹlmmtõõđđ haʹrjjtâttmõʹšše mââimõõzzast 30.9. tän liiŋk pääiʹǩ:

https://link.webropolsurveys.com/S/34A088B721D5D1AC

Pueʹtted tiõrvân!  

Haʹrjjtâttmõõžž jäʹrjste Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr da Sääʹm škooultemkõõskõõzz Arktista pedagogiikka II sääʹm-mättʼtõõzz digisäiʹmmõs projeʹktt (ESF).

Lââʹssteâđ:

Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
040 677 2275
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Mättmateriaalplaaneei
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Arktista pedagogiikkaa  II sääʹm-mättʼtõõzz digisäiʹmmõõzz -haʹŋǩǩõs (ESF)
Sääʹm škooultemkõõskõs
Unni Länsman
050 502 1357
unni.lansman@sogsakk.fi

Arktista pedagogiikkaa II, sääʹm-mättʼtõõzz digisäiʹmmõs  -projeʹktt lij Euroop sosiaalfoond teäggtem projeʹktt, koon koordinâstt Sääʹm škooultemkõõskõs. Kueiʹmmčõõđteeʹjen lij Lappi universiteʹtt. Mieʹldd teäggteeʹjen lie še Sääʹmteʹǧǧ, Jeänõõǥǥ, Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kååʹdd. Haʹŋǩǩõõzz čõõđtemäiʹǧǧ lij 1.1.2019-31.10.2021. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij lââʹzzted täävtõsjoouki silttummuž ođđ teknologiaid da ođđ tåimmamkulttuuʹre di õõuʹdeed säiʹmmõõvvmõõžž äuʹǩǩen ââʹneeʹl digitaalvuõđ. Haʹŋǩǩõõzzâst lââʹssteâđ Sääʹm škooultemkõõskõõzz neʹttseeidain www.sogsakk.fi/arktistapedagogiikkaa2.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Sääʹmteʹǧǧ kåčča sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš fooruuʹme

Lääʹddjânnam mättʼtõs- da kulttuurministeria da Sääʹmteʹǧǧ kåčča sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš fooruuʹme Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse Aanra 1.-2.12.2021. Sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuâj õõudummuš lij õhtt Lääʹddjânnam Tâʹvvjânnmi ministersuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeeipâjja piijjâm täävtõõzzin. Foorumm lij Lääʹddjânnam saaǥǥtuõʹllʼjeeipââʹj šõddmõš.

Fooruum täävtõssan lie

  • obbkoov raajjmõš sääʹm-mättʼtõõzz vueʹjjest Lääʹddjânnmest,
  • Ruõccâst da Taarrâst,
  • sääʹm-mättʼtõõzz raaji râstldeei õhttsažtuâj nâânummuš da
  • ođđ õhttsažtuejjååʹblǩi raajjmõš da
  • ǩeeʹjjteʹm saǥstõõllâmõhttvuõđ vuäǯǯmõš riikki mättʼtõsveʹrǧǧniiʹǩǩi, škooultõõzz jäʹrjsteeʹji da sääʹmõutstõõzzi kõʹsǩǩe

Fooruum teeʹmmen lie

  • mättʼtõs sääʹm jieʹnnǩiõl / vuõssmõs ǩiõl õuddnummuž ainsmâʹttjen Ruõccâst, Taarrâst da Lääʹddjânnmest,
  • sääʹmǩiõli revitalisaatio ǩeäin mättʼtõõzzâst, pueʹr tuejjeem tääzz jeeʹres riikkin,
  • mättʼtõõzz nâân da rââʹžž mââll sääʹmǩiõli pueʹttivuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest,
  • sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđin mättʼtuummuš jeeʹres jânnmin,
  • sääʹmǩiõllsai uʹčteeʹli škooultõs da ââʹntemkaiʹbbjõõzz,
  • sääʹmǩiõllsaž mättmateriaalõhttsažtuej oudldõõzz da
  • säʹmmlaid kuõskki teâtt pukid õhttsaž mättʼtõõzzâst.

Täävtõsjoukk Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taar

  • mättʼtõsministeria sääʹmteʹǧǧ da mättʼtõsveʹrǥǥneeʹǩǩ,
  • mättʼtõõzz da škooultõõzz riâšši,
  • škooultõspoliittla mieʹrreei,
  • sääʹm-mättʼtõõzz da- škooultõõzz tuʹtǩǩeei di
  • jeärraz ǩeäʹst äʹšša miõll ǩeäʹss.

Lââʹssteâđ rõõǥǥâdmannu ääiʹj – seuʹrre Sääʹmtiiʹǧǧi neʹttseeidaid www.samediggi.fi da mättʼtõs- da kulttuurministeria šõddmõškaʹlndaar https://minedu.fi/tapahtumat. Konferenss-seiddõs ääʹveet rõõǥǥâdmannust.

Lââʹssteâđ:

Mättʼtõsduumšeǩ Anna Mikander, anna.mikander@gov.fi, +358 (0) 40 866 8585

Škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi, +358 (0)10 8393 112

Saaǥǥjååʹđteei Juuso rämmaš sääʹmnorldõõǥǥ mäʹccmest

Snimldõk: Ville Fofonoff

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso vuässõõđi 9.9.2021 Sääʹm-muʹzei Siida riâššâm johlla, koʹst prääzkješ Meersažmuseost pueʹtti sääʹmnorldõõǥǥ mäccmõõžž.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso rämmaš saakkvuârstes sääʹmnorldõõǥǥ mäccmõõžžâst Sääʹm-muʹzei Siida oođuum põʹrtte.

– Täʹvver, koid ååʹn maacctet, jie leäkku tåʹlǩ täʹvver, a tõk õhttee miʹjjid maaddârpuärrseen. Norldõk âânn seʹst kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk mij historiast da mušttal mainnsid sääʹmõutstõõzz juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest iiʹjji tueʹǩǩen. Ǩiõtt-tuâjaid vaʹlljuum materiaal, tõin õnnum tekniikk da jeeʹresnallšem nääʹl hiârvted täʹvvrid – tõt puk lââʹzzat da čiŋlmâtt fiʹttjõõzz jiijjân meer mõõnnâmääiʹjest, ceälkk Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ lij tän vaalpââʹjest čõõđtam tuâlʼjõžmošttlääʹjj oođummuž õhttvuõđâst vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž, koʹst lij leämmaž raʹvves saakk jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da jiõččvaaldâšm oouʹdummšest kulttuurääʹrb vueʹzzeld.

Lââʹssen Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs lij tuʹmmjam, što altteet õhttsaž linnjummši raajjmõõžž sääʹm kulttuurääʹrb vueʹzzeld õhttsažtuâjast Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taar Sääʹmtiiʹǧǧi di Sääʹmrääʹđ kõõsk. Täävtõssân lij vuâđđeed õhttnaž säʹmmlai vuäinalm mij kulttuurääʹrb da äʹrbbvuõđlaž teâđ jiõččvaldšmest, suõʹjjummšest da äuʹǩǩummšest.

– Meeʹst säʹmmlain lij õhttsažkåʹdden seʹst raʹvves silttõs da äʹšštobddivuõtt jiijjân kulttuurärbba, tõn seeiltummša da tõn äuʹǩǩummša õhttneeʹl. Vuäinam tääʹrǩes äʹššen, što pueʹtti läuʹǩǩen ainsmââʹttet, što sääʹm-meer peäss tobdstõõttâd norldõʹǩǩe miʹjjid luânddsaž naaʹlivuiʹm da väʹldded mååust tän vueʹzz kulttuurääʹrbsteen, juätkk Juuso.

Looǥǥ saakkvuâr tääiʹben.

Sääʹmnorldõõǥǥâst lie pâʹjjel 2000 täʹvvred, kook lie norrum sääʹmvuuʹdest iiʹjji 1830-1998. Sääʹm-muʹzei vuâsttaväldd norldõõǥǥ ođđ, ǩeâđđa 2021 valmštõõvvâm norldõkjuâkksa. Looǥǥ Sääʹm-muʹzei Siida teâđtõõzz.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi