Sääʹmteʹǧǧ tuäivat rääuhlõs rosttvid da leklvaž ođđ eeʹjj 2022

Sámediggi sávvá ráfálaš juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi 2022!

Sämitigge tuáivut rávhálijd juovlâid já luholii uđđâ ive 2022!

Sääʹmteʹǧǧ tuäivat rääuhlõs rosttvid da leklvaž ođđ eeʹjj 2022!

Saamelaiskäräjät toivottaa rauhallista joulua ja onnellista uutta vuotta 2022!

Season’s Greetings!

Ellen-Margaret Gaup-Juuso

Sääʹmteʹǧǧ vuâsttlâstt Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum haʹŋǩǩõõzzid

Säʹmmlai dommvõudda kuulli Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd sääʹmkulttuur vaarad veeidasvuâlaž maalmi ooccmõš. Vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da malmmooccâmlååʹppooccmõõžž käʹtte veezz Lappi paalǥâskååʹdd saujjbeäʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij piâkkõõttâm vuuʹd säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzin da puäʒʒhååid raajõõzzi suõjâst.

 – Malmmooccmõš da kuåivâståimmjummša ǩiččlõttum tuʹtǩǩummuž vaaree Lappi paalǥâskååʹddest vueʹǩǩâʹttemvuâla säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji pueʹttiääiʹj. Jo-ba Lappi paalǥâskååʹdd õhtt vueiʹvvpikalõspaaiʹǩin lij kuâđđjam vaʹrrjõõzz vuâlla, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Puäʒʒhååid kõskksab rajlmid koʹlle vueʹzzmeärkkam- da pikalõspääiʹǩ äiddriâžldõõǥǥineez. Kuåivâslääʹjjest lij šiõttuum paaiʹǩin, koin kuåivâsmineraali ooccmõštuâj ij vuäǯǯ spraavâd. Näkam liâ odm. muõrrkarddâz da jälstummša leʹbe reâuggmõʹšše jurddum raajâlm privatt šelljvuuʹdineez. Säʹmmla jiâ vueʹǩǩâtt äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez mäddvuäʹmstemvuõiggâdvuõđ tuõrvin. Mieʹrrkõõski âânnmõõžžâst åårrai, suåppmõõžžid vuâđđõõvi puäʒʒhååid raajâlm kuâđđje suõjtää.

Sääʹmjânnam pirrõs hiâvteš kuuʹǩǩeld Lappi vääinast. Čäccõõzzi ǩeässtummuš tuʹlvvaauʹdid jååʹđti narood päkksirddu da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttem cõggnummša. Luâđreeʹǧǧesvuõđin tuʹmmjummuž lij ânnʼjõžääiʹj määŋg jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ vasttõõzzâst, ij-ǥa ni ǩii ǩiõčč aaʹššid sääʹmjieʹllemvueʹjji ǩiõččâmvueʹjjest. Ouddmiârkkân paalǥâsjårrõʹsse vuâđđõõvi sääʹm puäʒʒhååid odd tuõʹllʼjed viõkkšõs palggsi vaajtõõllmõõžž da šiõttlõõvvâd pirrõõzz muttsid lij huânnʼnam. Säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđ jiõčč tuʹmmjed õuddnem liinjin liâ ǩeäʹʒʒnõõvvmen ooudâs. Sääʹmteʹǧǧ õõlǥat tååimid tän õuddnem jåårǥlâttmõššân.

 – Huõll pueʹttiääiʹjest teädd sääʹmjieʹllemvueʹjji vueʹǩǩõõʹttjid. Säʹmmlaid dommvuʹvdden čuäjtum vuuʹdest iʹlla vueiʹtlvaž jieʹlled krååʹma luõttu likktõõli haʹŋǩǩõõzzi tuuʹlv. Vueʹǩǩ lij samai vaiggâd Lappi paalǥâskååʹddest. Kuåivâslääʹjj suåvvtummšest âlgg uʹvdded ânnʼjõž šoorab teäddärvv säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte alggmeeran tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Kuåivâsveʹrǧǧneǩ iʹlla õõlǥtem iʹlmmted Sääʹmtegga ooccâmtuâjaid kuõskki vaʹrrjõõzzin. Geologia tuʹtǩǩeemkõõskõõzz karttkääzzkõs lij ååʹn säʹmmlai oʹdinakai vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad ääiʹjpoddsaž teâđaid jiijjâs võudda tillʼlõõvi malmmooccmõõžžâst – tuõđi pâi eŋgglõsǩiõlin da päiʹǩǩteâttsuåvldõõzz vaaldšeeja.

– Teâđ da vaikktemvueiʹtlvažvuõđid jiijjâs jieʹllempirrõõzz kuõskki haʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd juõǩǩʼka vuäǯǯamnalla, juätkk Aikio.

Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd kueʹsǩǩe vitt malmmooccâmlååʹppooccmõõžž, koin õõutâst lij kõõččmõš ääiʹjbu lååʹv muʹttmest da oođummšest, nellj raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥ da õhtt vaʹrrjõsiʹlmmtõs. Raʹvvjum vaʹrrjõstuʹmmstõõǥǥin VA2021:0055 Urkk lij läittamââʹnteei 24.12.2021 räjja.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Snimldõk: Maria Mäki / Sámediggi

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 22.12.-31.12.2021

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 22.12.-31.12.2021

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd iʹlmmat ooccâmnalla vaal-luʹvddkååʹdd piisar tuâj

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd iʹlmmat ooccâmnalla vaal-luʹvddkååʹdd piisar mieʹrräiggsa tuâj äigga 1.1.2022-31.12.2023. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd. Vaal-luʹvddkååʹdd tåimmpäiʹǩǩ sâjjdâtt sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Piisar tuâjjan lij vaal-luʹvddkååʹdd vuâlsiʹžžen valmštõõllâd da toiʹmmepiijjâd vaal di tåimmjed vaal-luʹvddkååʹdd čuäʹjteeʹjen da piisren såbbrin. Tuâjaid koʹlle še vaal-luʹvddkååʹdd konttâr ouddoummu tuâj.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj õõlǥtem škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõõžž ooudâsvieʹǩǩat ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di vaaldšemvuõđlaž tuâjai da säʹmmlaid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ. III/I-II – IV/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ kõõskâst 2828,57-3194,73 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.

Ooccmõõžž meâlddõõzzineez aʹlǧǧe tååimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 3.1.2022 mõõneeʹst addrõõzzâst https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?9425248f

Lââʹssteâđaid tuâjast õuʹdde vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto teʹl.+358 4075 69075 leʹbe väärrsââǥǥjååʹđteei Maria Sofia Aikio teʹl.+358 4002 82202 Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobstõõttâd neʹttadrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 16.12.2021 Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd

Sääʹmteʹǧǧ oudd stipeeʹnd kuʹtte õllškooulmättʼtõõttja

Anne-Máret Labba, Mirka Kelahaara, Mari Mäkitalo, Pihla Pulkkinen, Mervi Semenoff da Henna Tervaniemi vuäǯǯa tän eeʹjj Sääʹmteeʹǧǧ õllškooulmättʼtõõttja õõlǥtum stipeeʹnd. Sääʹmteʹǧǧ piiji ooccâmnalla kålggmannu 11. peeiʹv õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook leʹjje õõlǥtum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuâjj-jieʹllma valmšteei õlltääʹzz škooultõõzzâst leʹddjid. 

Sääʹmteʹǧǧ vaaʹldi vuâstta õhttsiʹžže 7 stipeʹnddooccmõõžžad. Stipeeʹndi ooccâmäiʹǧǧ puuđi 27.10. Škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd mieʹrrii stipeeʹnd vuäǯǯjin såbbreʹstes 18.11. 

Anne-Máret Labba mättʼtââtt sääʹmǩiõl da ǩeerjlažvuõđ Sääʹm õllkooulâst (Sámi allaskuvla). Mirka Kelahaara lij sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmat-tuâjjlaž, kååʹtt spraavâd Oulu ämmatlaž uʹčteʹlõllškooulâst ämmatuʹčteeʹl tuʹtǩǩõõzz. Mari Mäkitalo mättʼtââtt Oulu universiteeʹttest sääʹmkulttuur, sääʹmǩiõl, psykologia da tiõrvâsvuõtt-tiõttjid. Pihla Pulkkinen määttai väʹlddaunnsen Oulu universiteeʹttest liâ kulttuurantropologia da arkeologia da čårraunnsen sääʹmkulttuur da tâʹvvsääʹmǩiõll. Mervi Semenoff mättʼtââtt Oulu universiteeʹttest väʹlddaunnsen nuõrttsääʹmǩiõll da čårraunnsen sääʹmkulttuur. Henna Tervaniemi mättʼtââtt aanarsääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur Oulu universiteeʹttest. 

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš pukid stipeeʹnd ooccjid da tuäivat pukid leekk da pueʹr õuddnummuš nuʹt määttain ǥo puõʹttivuõđ tuejj-jieʹllmest še!

Snimldõk: Johanna Labba

Ilmakuva lumisesta maisemasta. Kuvassa näkyy järviä ja metsää.

Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli kuåivâslääʹjj oođummšest – huõll säʹmmlai vuõiggâdvuõđi di luâđ määŋghämmsažvuõđ tuõrvvmõõžžâst lij šurr

Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria da Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmje jooulmannu 10. peeiʹv sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldla saǥstõõllâmproseeʹss kuåivâslääʹjj oođummšest. Saǥstõõllâmproseʹss altteeš čâhčča 2020 da saǥstõõllmõõžž piʹštte õhttseʹžže âlddsin 30 čiâss. Sääʹmteʹǧǧ tuejjii vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid maŋggu kuåivâslääʹjj paragraʹffe, leša pâi mueʹdd paragraaff pääiʹǩ vuåǯǯuš saǥstõllum kuhttu vueʹssbeäʹlid toođteei puäđõs.

“Miõl ǩeässmõš maalmi ooccmõʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest lij lâssnam mõõnni aaiʹjin. Leäm samai piâkkõõttâm tõʹst, mâin naaʹlin luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõš da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš pââʹstet tuõrvvâd ođđ kuåivâslääʹjjest. Leäʹp tuejjääm kuåivâsläkka vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid täi tuõrvvâm vääras, leša tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria liikkeemväärr eʹtǩǩõõzzeem mieʹldd tåbddai åårram raajjlaž da riʹjttjetem”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ 2. väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Saǥstõõllmõõžžâst vuåǯǯuš õõutmiõllsažvuõtt sääʹmkulttuuʹre da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzid õhttneeʹjid vaikktõõzzid tillʼlõvvum čiõlǥtõsmõõntõõllmõõžž ooudâsviikkmõõžžâst. Saǥstõõllmõõžžin iʹlla kuuitâǥ vuõǯǯum puäđõõzz, koin pââstčeš tuõrvvâd säʹmmlai sââʹjj da vuõiggâdvuõđ alggmeeran kuåivâslääʹjj suåvvtummšest.

Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeriast ij leämmaž õudldõs saǥstõõllâd puki paragraaffi siiskõõzzâst, ouddmiârkkân 50 § peäʹlest. Kõõččmõõžžâst paragraaff lij säʹmmlai beäʹlnn miârkteei, ǥu tõʹst meäʹrtõõlât odm. mõõn täässʼsaž vaikktõõzzid kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummšest vueiʹtte šõddâd säʹmmlai õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez leʹbe muđoi tuõʹllʼjed sääʹmkulttuur säʹmmlai dommvuuʹdest.

“Saǥstõõllmõõžžin kuâđđji raʹvves tåbdd tõʹst, što Lääʹdd riiʹǩǩe lij vääžnai, što jiâ kuåivâståimmjeeʹji toiʹmmjummuž vaiggsmââttče pueʹttiääiʹjest. Tän vuâđđjurddji jääʹǩǩtummšest toobdât åårram vaalmâš tiʹǧǧeed nuʹt alggmeerai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest ǥu luâđ määŋghämmsažvuõđâst,” juätkk Aikio.

Sääʹmkulttuurâst lij vuõigg õhttvuõtt luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõʹšše da säʹmmlai äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj da jieʹllemnääʹl liâ šõddâm luâđ määŋghämmsažvuõđ seeiltummšen, di nääiʹt täʹst ǩiõččâmvueʹjjest kulttuur seillmõš tuärjjad biodiversiteeʹtt suõjjõõzz, mâta tuõđžet Lääʹdd biodiversiteeʹtt – strategia da toiʹmmjemprograamm 2012–2020 teâuddjâʹttem da vaikktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst.

Ânnʼjõž tååimin kuåivâslääʹǩǩ ij tuõrv säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid

Kuåivâslääʹjj šeâttmõõžž jiâ ânnʼjõž tååimin õõlǥât kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ jerreed, mäʹhtt kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummuš di jeeʹres mäddââʹnnemmaall õõutâst vaaikte säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte vueʹǩǩâʹtted ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez.

“Lååʹppsmiõttmõõžžâst sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji suõjjân tuejjuum šeâttmõõžži miârktõs iʹlla lååʹppvueʹjjest teâuddjam, ij-ǥa säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid leäkku nääiʹt põsttum tuõrvvâd vueʹjjest”, särnn Aikio.

Ânnʼjõž lääʹjj 50 § suåvvtummuž tuʹmmjeen lååʹppveʹrǧǧneeʹǩǩ õõlǥči jeäʹrbi mieʹldd ärvvtõõllâd rââʹžžat-a miõttum lååʹpp miârkteeinalla säʹmmlai dommvuuʹdest õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid leʹbe muđoi tuõʹllʼjed da õõuʹdeed sääʹmkulttuur leʹbe nuõrttsaaʹmi jieʹllemåårrmõõžžid da vueiʹtlvažvuõđid vueʹǩǩâʹtted jieʹllemvueʹjjeez sääʹmvuuʹdest.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd kuåivâslääʹjj 50 §:st lååʹv miõttmõõžž cõggan meäʹrtõllum miârkteei rââʹžžeem tääʹss ij kuuitâǥ riʹjtte tuõrvvâd säʹmmlaid vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹtt tuõrvvum vuõiggâdvuõđ teâuddjummuž tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõl, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji ǩiõččât põõššinalla kuullâm pieʹǩǩen sääʹmkulttuur. Staanvuõtt- da ǩeʹmikaalkoontâr iʹlla nääʹit võl kuâđđam ni õõut lååʹv miõđǩani Sääʹmteeʹǧǧ õuʹdde puʹhttem äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid tillʼlõõvi negatiivlaž vaikktõõzzin huõlǩani. Tän määinast Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad ” miârkteei rââʹžžeem” -kriteeʹr muʹttem čõõđ kuåivâslääʹjj konteeʹkstest ååʹblka ”õccnja šuurab häitt leʹbe rââʹžžeem”.

Tuâj vueʹlnn åårrai kuåivâslääʹjj oođummuž täävtõssân lij pueʹreed kuåivvsi pirrõs-suõjjummuž da toiʹmmjemõudldõõzzid. Lââʹssen täävtõssân lij raʹvvjed nuʹt kuåivvsi priimmeeivuõđ pääiklânji ǥu äʹššvuäzzlai vaikktemvueiʹtlvažvuõđid. Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd täid täävtõõzzid jeäʹla kuåivâslääʹjj valmštõõllâmtuâjast tän määʹttest välddam lokku.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Snimldõk: Ville Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

Kuuʹǩǩ vuõrddum sääʹmǩiõl aabbâs iʹlmstõõvvâm

Sääʹmǩiõl aabbâsǩeeʹrj “Jääkk-njaal AABBÂS” õlmmeempoodd ââʹnet Teams-pirrõõzzâst 16.12.2021 čiâss 13.30 säämas da čiâss 14.30 lääddas.

Jääkk-njaall lij uʹčteeʹlines da piârrjiʹnes abbâz ouddkõõrâst. Kartt: Sääʹmteʹǧǧ / Tanja Sanila.

Jääkk-njaal AABBÂS lij vuõssmõs klaass jieʹnnǩiõl mättǩeʹrjj, kååʹtt jååʹđat uʹcc mättjeei lookkmõõžž da ǩeeʹrjtummuž maailma. Čeʹvetjääuʹrest jälsteei 7-ekksaž Jääkk-njaalâst mušttleei hääʹsǩes da eunnas aabbâs lij älšmõʹtti da tuärjjad päärna šõddmõõžž ǩiõllses da kulttuurses. Tiina Sanila-Aikio lij tuejjääm abbâz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz di Tanja Sanila kaartid da kuâsttjõõzz. Aabbâsǩeeʹrj tuâjj-jouʹǩǩe lie vuässõõttâm Satu Moshnikoff, Seija Sivertsen, Hannu Kangasniemi da Raija Lehtola.

Aabbâsǩeeʹrj õlmmeempoodd ââʹnet Teams-pirrõõzzâst neljdpeeiʹv 16.12.2021 čiâss 13.30 säämas da čiâss 14.30 lääddas. Õlmmeempooddin Tiina Sanila-Aikio mušttal ǩeeʹrj siiskõõzzin da tuejjummšest, da lääʹddǩiõllsaž õlmmeempooddâst lij mieʹldd še kaartʼteei Tanja Sanila. Mainnsi lââʹssen piâssâp vueiʹnned välddõõǥǥid ǩeeʹrj siiskõõzzâst. Pueʹtted tiõrvân!

Liŋkk Jääkk-njaal AABBÂS -ǩeeʹrj õlmmeempoʹdde

Abbsest lij jõnn miârktõs sääʹmǩiõʹlle

Jääkk-njaal AABBÂS lij vuõssmõs euʹnnkaartivuiʹm tiâddum sääʹmǩiõl aabbâsǩeʹrjj da tõn valmštõõvvmõš lij sääʹmõutstõʹsse miârkteei äʹšš.

– Rämmšep čuuʹt tän ođđ, mooʹččes abbâz iʹlmstõõvvmest. Tät lij päärna vuõssmõs läuʹǩǩ sääʹmǩiõllsaž škooulpälggsa. Aabbâs lij vuâđđ ǩeeʹrjtemsilttõõzz rajsmõõvvmõʹšše da škooulneeʹǩǩ vuõssmõs jiiʹjjes ǩeʹrjj. Ååʹn sääʹmpiârri vuäǯǯa šiõǥǥ tuâjjneävv päärna ǩiõl ouddnummša. Tuäivam še, što tät ǩeʹrjj ij kuâđđjeʹče tåʹlǩ škooulâst lookkâmnalla, peʹce što puärraz še kaaunče ǩeeʹrj kaartʼtõõzz da mainnâz, särnn Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff.

– Tuäivam, što päärna käuʹnne toobdâs aaʹššid abbâz sääʹmpiârrjest ǩiõlines da kulttuurines. Seämma ääiʹj tuäivam, što nuʹtt määŋg päärna ko vueiʹtlvaž piâzzče mättjed meeran teâđaid da tääidaid piârrjeez da õutstõõzzâz seʹst. Vuäʹmstam abbâz muu niõđže Elli-Dåmnna da muu uʹčteela Sivertsen Seijaaʹje, juätkk ǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjteei Tiina Sanila-Aikio.

– Abbâz kaartʼtummuš lij kaartʼtejjses õhtt karriääʹr tääʹrǩmõs tuâjain. Tät projeʹktt lij pääccam muu miõʹlle. Tõt, što vuäǯǯam pirsted kaartid päärneen jiijjân kulttuurâst, miârkkšââvv muʹnne jiânnai, ceälkk kaartʼteei Tanja Sanila.

Sääʹmteeʹǧǧest še rämmšet abbâz valmštõõvvmest.

– Aabbâs lij täujja päärna vuõssmõs konkreettlaž ǩiõččlâsttmõš jiijjâs jieʹnnǩiõlâst ǩeeʹrjtum da lokkum hääʹmest. Ääiʹjtässʼsaž da älšmõʹtti mättmateriaal lie õhtt õõutverddsaž škooultõõzz elemeeʹntin. Lij samai vääžnai, što sääʹmǩiõllsaž päärnain lij mââimõsân vueiʹttemvuõtt mättõõllâd ǩiõlâz vuõigg da veâl nääiʹt mooččâs ǩeeʹrjest, ceälkk I väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Anni Koivisto.

Aabbâs lij tiʹllʼjemnalla Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttâr neʹttkaaupâst.

Lââʹssteâđ:

Tiina Sanila-Aikio
Ǩiõttǩeeʹrjteei
tiina(at)sanila.fi

Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
teʹl. +358406772275
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧest eeʹjj mââimõs tiuddsååbbar ââʹnet 17.12.

Sääʹmteʹǧǧ noorââtt eeʹjj mââimõõzz tiuddsåbbra piâtnâc 17.12.2021 čiâss 9.00. Sååbbar ââʹnet hybridsåbbren da aalmi vuäitt seuʹrrjed såbbar Zoom webinaar pääiʹǩ. Sajoozz parlameʹnttkueʹrnca jiâ vääʹld aalmjid pääiʹǩ ool.

Såbbrest ǩiõttʼtõõllâmvuâla ääʹšš liâ Sääʹmteeʹǧǧest tåimmamplaan da täällarvvlõs ekka 2022, nuõrisuåvtõõzz vuäzzlai da väärrniiʹǩǩi nõõmtummuš toiʹmmjempââʹjjen 2022–2023 di saaǥǥjååʹđteeʹji da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeei vuäzzlai ǩičldõk.

Äʹššlistt meâlddõõzzineez käunnai Sääʹmteeʹǧǧest dokumeʹnttbaaŋkâst.

Nääiʹt piâzzak seuʹrrjed såbbar

Såbbar piâzzak seuʹrrjed Zoom webinaar pääiʹǩ. Jiõk taarbâž jeeʹres Zoom-suåvldõõzz, pâi vuäitak nääiʹt seuʹrrjed såbbar neʹttlookki pääiʹǩ. Vuäitak kuuitâǥ haaʹleen laaddâd suåvldõõzz Zoom seeidain. Tääiʹben kaaunak vuäppõõzzid Zoom laaddâm vääras.

Ǥu puäđak såbbra:

  • Zoom-suåvldõs: Ǥu leäk laaddâm Zoom-suåvldõõzz teʹlfooʹne leʹbe teâttmašinaaʹje, liiŋk čuålkkleen ävvan neʹttseidd, kååʹtt kââčč vuässõõđjest lååʹv ääʹveed liiŋk Zoom-prograammâst. Priim liiŋk äävummuš suåvldõõzzâst.
  • Zoom neʹttlookki pääiʹǩ: Ǥu čuålkklak såbbar liiŋk, jååʹđad teâttmašina aaibšemneʹttlookki ääʹveed ođđ kõskklõõst leʹbe ikkân. Täʹst kuâsttjõõzzâst âlgg čuålkkled Join from my browser, koon mâŋŋa Zoom kââčč nõõmad.

Såbbar poodd:

  • Tuʹlǩǩõõzz vuäitak vaʹlljed Interpretation teäʹddõõzzâst. Sååbbar tuʹlǩǩeet tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da lääʹddǩiõʹlle.
  • Čuålkkal Interpretation vaʹlljõõǥǥâst Mute Original Audio ǥu kuvddlak tuʹlǩǩõõzz. Tõt câgg alggveärla jiõn häiʹttjeʹmmen tuʹlǩǩõõzz.
  • Jõs haaʹlääk kuvddled såbbrest mainstem ǩiõl, tâʹl ääʹved Interpretation vaʹlljõõǥǥ da vaalâž Off.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Vaaldâšmjååʹđteei
040 726 2688
pia.ruotsala@samediggi.fi

Ougglõsõhttvuõʹtte kuõskki aaʹššin:

Johanna Alatorvinen
Saaǥǥtempiisar
040 663 4493
johanna.alatorvinen@samediggi.fi

Pasi Aikio
Riâžldõkäʹšštobddi
040 581 2102
pasi.aikio@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsa vaaldâšmplaaneei tuâj

Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2022 räjja. Plaaneei tuâjjan lij vaaldâšmjååʹđteei vuâlažvuõđâst valmštõõllâd takai- da tuâjjlažkåʹddvaldšma õhttneei tuâjaid. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju õõlǥtem ââʹnteei škooultõs. Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõõžž ooudâsvieʹǩǩat pueʹrr vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš di odd jiõččniʹžže reâuggmõʹšše. Plaaneei päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääzz IV/III meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2645,46 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz. Tuâjast jääʹǩǩtet 2 määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž meâlddõõzzineez aʹlǧǧe tååimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 27.12.2021 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4836b122

Lââʹssteâđaid tuâjast õudd Sääʹmteeʹǧǧ vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 10.12.2021
Sääʹmteʹǧǧ

Ooʒʒ harjjtõõllʼjen Walt Disney Animation Studioid 2022

Leäk-a mättʼtõõttmen leʹbe eiʹdde valmštõõvvâm čeäppõõzz, animaatio, grafiikk leʹbe jieʹllikaart sueʹrjest? Walt Disney Animation Studios kåčč sääʹm mättʼtõõđjid ooccâd harjjtõõlliprograʹmme, kååʹtt älgg vueʹssmannust 2022.

Ooddi ooudâsviikkmõš -harjjtõõllmõõžžâst vuäǯǯak oʹdinakai vueiʹttemvuõđ leeʹd tuâjast Disney ohjjeeʹjin da tobdstõõttâd pukid čeäppõõzz, mainnâz jååʹđtummuž da jieʹllikaart vueʹssvuuʹdid.

Walt Disney Animation Studioi ǩieʹssharjjtõõllʼji programm lij 10 neäʹttel määusteʹmes programm. Tõt lij plaanuum mättʼtõõttjid, kook lie mättʼtõõttmen čeäppõõzz, animaatio, grafiikk da jieʹllikaart. Hoʹhsse, što mij tuâjjlai staanvuõtt da pueʹrrvââjjam lij sami vääžnai miʹjjid. Mij tuʹmmeep pueʹtti mannui ääiʹj halltõõzz siâzztõõzzi vuâđald, jäʹrjstep-a mij tän prograamm pääiʹǩ âʹlnn Burbank, CA studioin avi virtuaalʼlânji.

Looǥǥ lââʹzz harjjtõõllâmprograammâst da õõlǥtõõzzin täʹst:

Ooccâmäiʹǧǧ WDAS harjjtõõllmõʹšše poott 16.1.2022 čiâss 23:59 Pacific Standard Time (Hoʹhsse äiʹǧǧjeäʹrdõõzz)

Mäʹtǩǩveäʹǩǩteäʹǧǧ

Harjjtõõlli vuäitt ooccâd mäʹtǩǩveäʹǩǩtieʹǧǧ, koon Sääʹmrääʹđđ da Sääʹmteʹǧǧ meäʹtte. Veäʹǩǩtieʹǧǧ šorradvuõtt lij 10 000 $. Ooccjest âlgg leeʹd sääʹmtuâǥǥaž, tiuddeed WDAS harjjtõõllʼji määinaid da suʹst âlgg leeʹd plaan tõʹst, mäʹhtt haʹŋǩǩuum silttummuš puätt äuʹǩǩen sääʹmõhttsažkådda, ouddmiârkkân sosiaalʼlaž media, loǥlmi dno. pääiʹǩ. Ǩeeʹrjet jäänmõsân õõut seeid ooccmõõžž, koʹst mainstak tuâǥǥstad da plaanstad silttummuž äuʹǩǩeem diõtt.

Vuõlttâd ooccmõõžž addrõʹsse kmr@saamicouncil.net da meärk tõõzz “WDAS harjjtõõlli”

Mäʹtǩǩveäʹǩǩtieʹǧǧ ooccâmäiʹǧǧ poott: 16.1.2022, čiâss 23:59  Pacific Standard Time (Hoʹhsse äiʹǧǧjeäʹrdõõzz)

Õhttvuõtt-teâđ

Christina Hætta, Sääʹmrääʹđđ
+47 48021734
christina@saamicouncil.net