Sámediggi sávvá ráfálaš juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi 2022!
Sämitigge tuáivut rávhálijd juovlâid já luholii uđđâ ive 2022!
Sääʹmteʹǧǧ tuäivat rääuhlõs rosttvid da leklvaž ođđ eeʹjj 2022!
Saamelaiskäräjät toivottaa rauhallista joulua ja onnellista uutta vuotta 2022!
Season’s Greetings!
Sämmilij päikkikuávlu Laapi palgâs kuávlu sämikulttuur uhked vijđes maalmâi uuccâm. Väridemmiärádâsah já malmâuuccâmlopeucâmušah luávdih oles Laapi palgâs maadâuási. Sämitigge lii huolâstum kuávlu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttemhinnáin já puásuituálu ráhtusij syejeest.
– Malmâuuccâm já kuáivuttâhtooimân viggee tutkâmušah uhkedeh Laapi palgâsist hárjuttemnáál sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi puátteevuođâ. Joba Laapi palgâs ohtâ váldupygályspaaihijn lii pááccám väridem vuálá, paahud Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.
Puásuituálu tehálumosáid rakânâssáid kuleh vyesimiärkkum- já pygályspääihih aiđijguin. Kuáivuttâhlaavâst lii asâttum paaihijn, main kuáivuttâhmineraalij uuccâmpargo ij uážu hárjuttiđ. Tágáreh láá ei. muorâkäärdih já asâmân tâi porgâmân uáivildum rakânâsah priivaat šiljokuávloin. Sämmiliih iä háárjut ärbivuáválijd iäláttâsâid eennâmomâstemvuoigâdvuođâ vuáđuld. Merikoskâsávt kiävtust orroo, sopâmuššáid vuáđuduvvee puásuituálu rakânâsah pääcih suoijiihánnáá.
Sämieennâm pirrâs tuššâdii ennuv Laapi suáđist. Čácáduvâi kiddim tulvâdemáldáid jođettij ulmui pággusirdemân já ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem estuumân. Luánduriggoduvâin meridem lii tääl maaŋgâ sierâ virgeomâháá ovdâsvástádâsâst, ige kihheen keejâ aašijd sämmilâšiäláttâsâi uáinust. Ovdâmerkkân kuáttumjurâmân vuáđuduvvee sämmilii puásuituálu nahcâ paijeentoollâđ kuátumij juurrâm já vuáháduđ pirrâs nubástussáid lii hiäjusmum. Sämmilij máhđulâšvuođah meridiđ jieš ovdánemlinjijn láá ain uccánmin. Sämitigge váátá tooimâid taan ovdánem rievdâdmân.
– Huolâ puátteevuođâst tiäddá sämmilâšiäláttâsâi hárjutteijeid. Sämmiláid päikkikuávlun čujottum kuávlustkin ij lah máhđulâš eelliđ nuuvt, ete iä liččii valjeest luándun čyeccee haavah. Tile lii eromâš vaigâd Laapi palgâsist. Kuáivuttâhlaavâ heiviitmist kalga adeliđ tááláást stuárráb árvu sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.
Kuáivuttâhvirgeomâhâš ij lah kenigâs almottiđ Sämitiigán uuccâmpargoin lohtâseijee väärridmijn. Geologia tutkâmkuávdáá kárttápalvâlus lii tääl sämmilij áinoo máhđulâšvuotâ finniđ ääigi tääsist orroo tiäđu jieijâs kuávlun čyeccee malmâucâmist – peic váá eŋgâlâskielân já sijjân, kiäh haldâšeh päikkitiätuheiviittâsâid.
– Tiäđuh já vaiguttemmáhđulâsvuođah jieijâs eellimpirrâsân kyeskee haavâin kalgeh leđe puohâi finniimist, juátká Aikio.
Laapi palgâs kuávlun kyeskih vittâ malmâuuccâmlopeucâmuš, main oovtâst lii koččâmuš oovdeb love nubásmitmist já uuđâdmist, nelji nannejum väridemmiärádâs já ohtâ väridemalmottâs. Nannejum väridemmiärádâsâin VA2021:0055 Urakka lii väidimtohálâš 24.12.2021 räi.
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi
Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi
Kove: Maria Mäki / Sámediggi
Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 22.12.-31.12.2021
Sämitige valjâlävdikodde almoot uuccâmnáál valjâlävdikode čällee meriáigásii pargo ááigán 1.1.2022-31.12.2023. Pargo álgá sopâmuš mield. Valjâlävdikode toimâpäikki lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Čällee pargon lii valjâlävdikode vuálásâžžân valmâštâllâđ já olášuttiđ vaaljâid sehe toimâđ valjâlävdikode oovdânpyehten já čällen čuákkimijn. Pargoid kuleh meid valjâlävdikode toimâttuv hovdâpargoh.
Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittáámist iššeed hiäivulâš ollâškovlâtođhos sehe haaldâtlij pargoi já sämmiláid kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm. Pälkki meriduvvoo sämitige pälkkivuáháduv III/I-II – IV/I mield (vuáđupälkki 2828,57-3194,73 eurod /mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh pargohárjánem mield.
Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 3.1.2022 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?9425248f
Lasetiäđuid pargoost adelává valjâlävdikode saavâjođetteijee Heikki Paltto p.+358 4075 69075 tâi värisaavâjođetteijee Maria Sofia Aikio p.+358 4002 82202 Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi
Anarist 16.12.2021 Sämitige valjâlävdikodde
Anne-Máret Labba, Mirka Kelahaara, Mari Mäkitalo, Pihla Pulkkinen, Mervi Semenoff já Henna Tervaniemi finnejeh taan ive Sämitige ollâškovlâuáppeid uáivildum stipendijd. Sämitigge almottij roovvâdmáánu 11. peeivi uuccâmnáál ohtsis kuttâ 500 euro stiipeend, moh lijjii uáivildum sämikielâ já/teikkâ sämikulttuur válduamnâs- já uálgiamnâsuáppeid sehe uáppeid, kiäh uásálisteh ollâtääsi škovliittâsân, mii vaalmâšt sämikielâlâš pargoelimân.
Stiipeenducâmušah pottii ohtsis 7. Stiipeend uuccâmäigi nuuvâi 27.10. Škovlim- já oppâmateriallävdikodde meridij stipendij jyehimist 18.11. čuákkimist.
Anne-Máret Labba uáppá sämikielâ já kirjálâšvuođâ säämi ollâškoovlâst (Sámi allaskuvla). Mirka Kelahaara lii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátolmooš, kote čođâldit Oulu áámmátlii máttáátteijeeollâškoovlâst áámmátmáttáátteijee totkos. Mari Mäkitalo uáppá Oulu ollâopâttuvâst sämikulttuur, sämikielâ, psykologia já tiervâsvuotâtiäđuid. Pihla Pulkkisii uápui válduamnâsin Oulu ollâopâttuvâst lii kulttuurantropologia já arkeologia já uálgiamnâsin sämikulttuur já tavesämikielâ. Mervi Semenoff uáppá Oulu ollâopâttuvâst válduamnâsin nuorttâlâškielâ já uálgiamnâsin sämikulttuur. Henna Tervaniemi uáppá anarâškielâ já sämikulttuur Oulu ollâopâttuvâst.
Sämitigge kijttá puoh stiipeendocceid já tuáivut juáhážân luho já miänástume sehe uápuin et puáttee pargoelimist!
Kove: Johanna Labba
Pargo- já iäláttâsministeriö já Sämitigge joskii juovlâmáánu 10. peeivi sämitiggelaavâ 9 § miäldásii ráđádâllâmproosees kuáivuttâhlaavâ uđâsmitmist. Ráđádâllâmproosees aalgij čohčuv 2020 já ráđádâlmeh pištii ohtsis masa 30 tijmed. Sämitigge toovâi vuáđustâllum nubástusiävtuttâsâid kuáivuttâhlaavâ maaŋgâ ciäkán, mutâ tuš muádi ceehi uásild finnejii ráđádâllâmpuáttus, mii lâi pyeri kuohtuid uásipeelijd.
– Perustume maalmâi ucâmân sämmilij päikkikuávlust lii lasanâm majemui aaigij. Mun lam eromâš huolâstum tast, ete maht pastep turviđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilum já sämmilij vuoigâdvuođâi olášume uđđâ kuáivuttâhlaavâst. Mij lep toohâm kuáivuttâhlaahân nubástusiävtuttâsâid, vâi taah turvâstuvvojeh, mutâ pargo- já iäláttâsministeriö rääjih mii iävtuttâsâi háárán oroh lemin kääržih já keelijdmettumeh, iätá Sämitige 2. värisaavâjođetteijee Leo Aikio.
Ráđádâlmijn pessii ohtsâšibárdâsân sämikulttuurân já ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttemhinnáid lohtâseijee vaikuttâssáid čyeccee selvâttemvyevi oovdedmist. Ráđádâlmijn iä lah kuittâg finnim puáttus, moin pastaččii turviđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid algâaalmugin kuáivuttâhlaavâ heiviitmist.
Pargo- já iäláttâsministeriöst iä lamaš hinnáid ráđádâllâđ puoh ceehij siskáldâsâst, ovdâmerkkân 50 § uásild. Koččâmušâst orroo cekki lii sämmilij tááhust tehálâš, tastko tast miäruštâleh ei. mon tääsi vaikuttâsâid kuáivuttâhlaavâ miäldásâš toimâ puáhtá tovâttiđ sämmilij hinnáid eelliđ ärbivuáválij iäláttâsâi mield tâi mudoi paijeentoollâđ sämikulttuur sämmilij päikkikuávlust.
– Ráđádâlmijn paasij uáli noonâ tobdo tast, ete Suomâ staatân lii tehálâš, ete kuáivuttâhtuáimei tooimâ ij koolgâ hettiđ puátteevuođâst. Taan prinsiip nuávditmist oroh lemin kiärguseh njyebžiđ sehe algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášuumeest já luándu maaŋgâhámásâšvuođâst, juátká Aikio.
Sämikulttuurist lii njuolgâ ohtâvuotâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilumân já sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá hämmejum luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilutteijen, te taan uáinust kulttuur siäiluttem tuárju biodiversiteet suojâlem, tego pahudeh Suomâ biodiversiteet – strategia já toimâohjelm 2012–2020 olášuttem já vaikuttâsâi árvuštâlmist.
Tááláá kuáivuttâhlaavâ njuolgâdusah iä kenigit kuáivuttâhvirgeomâháid sierriđ, ete maht kuáivuttâhlaavâ miäldásâš toimâ sehe eres eennâmkevttimhäämih oovtâst vaigutteh sämmilij vuoigâdvuotân hárjuttiđ jieijâs kielâ, kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid.
– Lopekuorâttâlmist sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeijin rahtum njuolgâdusâi tárguttâs ij lah lopemonâttâlmist olášum, ige sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâid lah tienuuvt pastam turviđ keevâtlávt, paahud Aikio.
Tááláá laavâ 50 § heiviittem kuorâttâldijn lopevirgeomâhâš kolgâččij eereeb iärrás árvuštâllâđ, ete hiäjusmit-uv mieđettum lope merhâšitteht sämmilij päikkikuávlust hinnáid hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid tâi mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur tâi nuorttâlij eellimtiilijd já máhđulâšvuođâid hárjuttiđ iäláttâsâid nuorttâlâškuávlust.
Sämitige uáinu mield kuáivuttâhlaavâ 50 §:st love mieđettem eestân miäruštâllum merhâšittee hiäjusmittem tääsi ij kuittâg lah tuárvi turviđ sämmiláid vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield turvâstum vuoigâdvuođâ olášume paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid. Annoo, ete ärbivuáváliih iäláttâsah láá sämikulttuur fastâ uási. Torvolâšvuotâ- já kemikaalvirgádâh ij lah tuáistáážân kuáđđám mieđeethánnáá oovtâgin love tast peerusthánnáá, ete Sämitigge lii oovdânpuáhtám ärbivuáváláid iäláttâssáid čyeccee negatiivlij vaikuttâsâid. Tondiet Sämitigge iävtut, ete ”merhâšittee hiäjusmittem” -kriiteer muttoo oles kuáivuttâhlaavâ konteevstâst háámán ”stuárráb ko uces háittu tâi hiäjusmittem”.
Joođoost orroo kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem ulmen lii pyerediđ kuáivuttuvâi pirâssuojâlem já toimâhinnáid. Toos lasseen ulmen lii nanodiđ sehe kuáivuttuvâi tuhhiittem páihálávt sehe äššiomâhái vaikuttemmáhđulâšvuođâid. Sämitige uáinu mield taid uulmijd iä lah kuáivuttâhlaavâ valmâštâllâmpargoost váldám huámmášumán.
Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi
Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge
Nuorttâlâškielâ aabiskirje “Jääkk-njaal AABBÂS” almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Teamsist 16.12.2021 tme 13.30 nuorttâlâškielân já tme 14.30 suomâkielân.
Jääkk-njaal AABBÂS lii vuossâmuu luoka eenikielâ oppâkirje, mii joođeet uccâ uáppee luuhâm já čäällim maailmân. Hävskis já ivnáás aabis muštâl 7-ihásii Jääkk-njaalâst, kote áásá Čevetjäävrist. Kirje movtijdit já tuárju párnáá šoddâm jieijâs kielân já kulttuurân. Aabis kietâčalluu lii čáállám Tiina Sanila-Aikio, kuuvijd já tuáijim lii ráhtám Tanja Sanila. Aabiskirje pargojuávkun láá uásálistám Satu Moshnikoff, Seija Sivertsen, Hannu Kangasniemi já Raija Lehtola.
Aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Teams-pirrâsist tuorâstuv 16.12.2021 tijme 13.30 nuorttâlâškielân já suomâkielân tijme 14.30. Tilálâšvuođâin Tiina Sanila-Aikio muštâl kirje siskáldâsâst já rähtimist, já suomâkielâlii tilálâšvuođâst mieldi lii meid kuuvij rähtee Tanja Sanila. Mainâsij lasseen mij peessâp uáiniđ pittáid kirje siskáldâsâst. Lieggâsávt tiervâpuáttim!
Liŋkkâ Jääkk-njaal AABBÂS -kirje almostittemtilálâšvuotân
Jääkk-njaal AABBÂS lii vuossâmuš ivnijguin teddilum nuorttâlâškielâ aabiskirje já ton valmâštum lii nuorttâlii siärvádâhân merhâšittee äšši.
– Mij ilodep čuuvtij taan uđđâ, mučis aabis almostum. Taat lii párnáá vuossâmuš lävkki nuorttâlâškielâlii škovlâpálgást. Aabis lii čäällimtááiđu vuáđu já párnáá vuossâmuš kirje. Tääl nuorttâliih perruuh finnejeh šiev pargoniävu párnáá kielâ ovdánmân. Mun tuáivum meid, ete kirje ij pääsi tuš škoovlâst luuhâmnáál, peic meid vaanhimeh kavnâččii kirje kuuvijd já mainâs, iätá Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff.
– Mun tuáivum, ete párnááh kävnih uápis aašijd sämmilii perrust kielâinis já kulttuurijnis. Siämmáá ääigi mun tuáivum, ete nuuvt maaŋgah párnááh ko máhđulâš peesih oppâđ mii aalmug tiäđuid já tááiđuid jieijâs perruu já siärváduv siste. Mun omâstâm aabis muu nieidâžân Elli-Dåʹmnnan já muu máttáátteijei Seija Sivertsenân, juátká kirje kietâčällee Tiina Sanila-Aikio.
– Aabis kuuvij rähtim lii kovvejeijei ohtâ karrieer tehálumosijn pargoin. Taat proojeekt lii lamaš munjin mielânpäccee. Tot, ete mun uážum rähtiđ mii párnáid kuuvijd mii jieččân kulttuurist, meerhâš munjin ennuv, iätá kovvejeijee Tanja Sanila.
Meid Sämitiggeest ilodeh aabis valmâštum.
– Aabis lii távjá párnáá vuossâmuš konkreetlâš feerim jieijâs eenikielâst čallum já luhhum häämist. Moodeern já movtijdittee oppâmateriaaleh láá ohtâ oovtviärdásii škovlim elementijn. Lii eromâš tehálâš, ete nuorttâlijn párnáin lii viijmâg máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ jieijâs kielâs olmâ já valaba návt mučis kirjeest, iätá I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.
Aabis puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv nettikäävpist.
Tiina Sanila-Aikio
Kietâčällee
tiina(at)sanila.fi
Petra Kuuva
Oppâmateriaalčällee
puh. +358406772275
petra.kuuva(at)samediggi.fi
Sämitigge čokkân ive majemuu tievâsčuákkimân vástuppeeivi 17.12.2021 tme 9.00. Čuákkim tuálloo hybridičuákkimin já keččeeh pyehtih čuávvuđ čuákkim Zoom webinaar peht. Saijoos parlamentsalin ep vääldi aalmug pääihi oolâ.
Čuákkimist kieđâvuššâmnáál ääših láá Sämitige toimâvuávám já budjet ihán 2022, nuorâirääđi jesânij já värijesânij nomâttem toimâpajan 2022-2023 sehe saavâjođetteijei já Sämitige ovdâstâm jesânij kejâstâh.
Äššilisto lahtosijguin lii Sämitige dokumentpaaŋkist.
Tun peesah čuávvuđ čuákkim Zoom webinaar peht. Tun jieh taarbâš sierâ Zoom-heiviittâs, peic tun puávtáh čuávvuđ čuákkim tuu laađđâm peht. Jis tun halijdah, te puávtáh liijká luođiđ heiviittâs Zoom siijđoin. Tääbbin tun kaavnah ravvuid Zoom luođim várás.
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi
Pia Ruotsala-Kangasniemi
Haldâttâhhovdâ
040 726 2688
pia.ruotsala@samediggi.fi
Johanna Alatorvinen
Viestâdemčällee
040 663 4493
johanna.alatorvinen@samediggi.fi
Pasi Aikio
Vuáhádâhäššitobdee
040 581 2102
pasi.aikio@samediggi.fi
Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2022 räi. Vuávájeijee pargon lii haldâttâhhoovdâ vuálásâžžân valmâštâllâđ almos- ja pargoviehâhaldâttâhân kyeskee pargoid. Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim. Pargoost miänástuumeest iššeed pyeri haaldâtlij pargoi tubdâm sehe nahcâ jiečânâs porgâmân. Vuávájeijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2645,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksoo 24 % sämikuávlu lase sehe hárjánemlaseh pargohárjánem mield. Pargoost lii 2 mánuppaje keččâlemäigi.
Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.12.2021 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4836b122
Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi p. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 10.12.2021
Sämitigge
Lah-uv jotemin uápuid tâi eidu valmâštum uáppee taiđuu, animaatio, graafiik teikkâ fiilmâ syergist? Walt Disney Animation Studios puávdejeh säämi uáppeid uuccâđ sii hárjuttâllee ohjelmân, mii álgá vyesimáánust 2022.
Tááiđui ovdedem -hárjuttâllen tust lii eromâš máhđulâšvuotâ porgâđ oovtâst Disney stivrejeijein já uápásmuđ puoh peelijd taaiđâ-, mainâstem- já filmâsyergist.
Walt Disney Animation Studios kesihárjuttâllee ohjelm lii 10 okkod pištee mávsuttes ohjelm. Tot lii uáivildum uáppeid, kiäh máttááttâleh taiđuu, animaatio, tiättur graafiik teikkâ fiilmâ. Huámmáš, ete mii juávhu torvolâšvuotâ já pyereestvaijeem lii čuuvtij tergâd mijjân. Mij meridep puáttee mánuppoojij ääigi haldâttâs avžuuttâsâi vuáđuld, ornip-uv ohjelm pääihi alne Burbank, CA studiost vâi virtuaallávt.
Luuvâ eenâb sii hárjuttâllâmohjelmist já iävtuin täst:
Uuccâmäigi WDAS hárjuttâllen: 16.1.2022, tme 23:59 Pacific Standard Time (Huámmáš äigi-iäru).
Hárjuttâllee puáhtá uuccâđ 10,000 $ stuárusii mätkistipend, mon Sämirääđi já Sämitigeh ruttâdeh. Occest kalga leđe sämituávááš, sun kalga tevdiđ WDAS iävtuid hárjuttâllei já sust kalga leđe vuávám tast, ete maht sun áigu pyehtiđ tiäđu maasâd sämmilii siärvádâhân, ovdâmerkkân sosiaallii media peht, luvâlduvâin jna.Čääli ucâmuš, enâmustáá 1 sijđo, mast tun čielgiih mon vuáđuld uusah hárjuttâllen já maht ááiguh čuávdiđ mii iävtu mätkistipendân.
Merkkii ucâmušân “WDAS hárjuttâllee” já vuolgât tom taan čujottâsân: kmr@saamicouncil.net. Uuccâmäigi mätkistipendin: 16.1.2022, tme 23:59 Pacific Standard Time (Huámmáš äigi-iäru).
Christina Hætta, Sámiráđđi
+47 48021734
christina@saamicouncil.net
Kove: Ville Fofonoff
Kove: Ville Fofonoff