Sámediggi almmuha ohcan láhkai davvisámegiela jorgaleaddji virggi

Jorgaleaddji bargun lea bargat davvisámegielat jorgalan- ja terminologiijabargguid gielladoaimmahagas. Jorgaleaddji barggu gelbbolašvuođagáibádussan lea bargui heivvolaš bajit allaskuvladutkkus dahje eará skuvlejupmi sihke lágas auktoriserejuvvon jorgaleaddjiin (1231/2007) oaivvilduvvon riekti doaibmat auktoriserejuvvon jorgaleaddjin suomagielas davvisámegillii ja nuppegežiid. Bargu álgá 1.2.2022 dahje soahpamuša mielde. Barggus čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi. Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV mielde (vuođđobálká 2597,07 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit bargohárjánumi mielde mearrašuvvan ahkelasit sihke sámeguovllus barggadettiin 24 % sámeguovllu lassi.

Ohcamušaid duođaštusaiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 31.12.2021 rádjai čujuhussii
https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?a37666b8

Lassidieđuid addá gielladorvočálli Anne Kirste Aikio 040 707 5626 dahje anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi

29.11.2021   Sámediggi

Sámediggi vuostálastá Anára ja Soađegili guovllu várrenmearrádusaid

Dorvvolašvuođa- ja kemikálavirgebáiki (Tukes) lea ruvkelága vuođul 14.10.2021 dohkkehan Arctic Minerals Exploration AB:a guokte várrenalmmuhusa Anára ja Soađegili gielddaid viidodahkii. Sámediggi vuostálastá várrenmearrádusaid, dasgo málbmaohcan ja ruvkedoaibma eai heive oktii sámiid ruovttuguovllu hearkkes luondduin, divrras čázádagain ja sámiid árbevirolaš ealáhusaiguin.

Mearrádusaid mielde várrejeaddji dárkkuhussan lea bargat guovlluin laiggahatohcama ja geologalaš kártema sihke ohcat guvlui málbmaohcanlobi maŋimustá jagi 2023 áigge. Várrejuvvon guovllut gokčet oktiibuot 943 njealjehaskilomehtera sturrosaš viidodaga Anára gielddas ja 890 njealjehaskilomehtera sturrosaš viidodaga Anára ja Soađegili gielddain.

Várrejuvvon guovllut leat obban sámiid ruovttuguovllus, muhtin muddui nuortalaččaid guovllus, golmma bálgosa viidodagas sihke dehálaš čázádagaid lahkosis. Várrejuvvon guovlluin leat maiddái máŋggat boares sámebáikkit ja Njellima ássanguovllut gullet riikkaviidosaččat divrras eatnamiidda. Guovlluin bargojuvvo sámiid buot árbevirolaš ealáhusaiguin.

– Várrenmearrádus dagaha árbevirolaš ealáhusaiguin bargi sápmelaččaide eahpesihkkaris dili, mas ealáhusaiguin bargan hedjona geažos áigge. Nuorat eai vealttakeahttá duostta bargagoahtit árbevirolaš ealáhusaiguin, árvala Sámedikki II várreságajođiheaddji Leo Aikio.

Ruvkelága ođastus, mii lea dál jođus, lea dehálaš sápmelaččaide. Ruvkelága ođasmahttimis lea vealtameahttun váldit vuhtii sámiid sajádaga eamiálbmogin ja vuoigatvuođaid, mat leat sihkkaraston sámiide sihke álbmotlaš láhkaásaheamis go riikkaidgaskasaš soahpamušainge.

– Ruvkelága heiveheamis galgá bidjat dálá stuorát deattu sámiid vuoigatvuođaide eamiálbmogin doalahit ja ovddidit giela, kultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid. Dál mii sáhttit dušše čuovvut bálddas, go sámiid ruovttuguovllu eatnamat várrejuvvojit málbmaohcamii, dadjá Sámedikki II várreságajođiheaddji Leo Aikio.  

Sámedikki mielde Sámediggái, Nuortalaččaid siidačoahkkimii ja guoskevaš bálgosii galgá dáhkidit vejolašvuođa cealkit ja váidalit dahkkon várrenmearrádusain. Fámus leahkki ruvkelága vuođul Sámediggái eai doaimmahuvvo kopiijat várrenmearrádusain, mat čuhcet sámiid ruovttuguvlui, iige Sámedikkis leat váidalanvuoigatvuohta Tukes várrenmearrádusain.

Guoskevaš Tukes várrenmearrádusain sáhttá váidalit Davvi-Suoma hálddahusriektái 22.11.2021 rádjai (37 beaivve mearrádusa addinbeaivvis dan áigemearrái logakeahttá). Váidalit oažžu dat, geasa mearrádus lea čuozihuvvon dahje gean vuoigatvuhtii, geatnegasvuhtii dahje ovdui mearrádus njuolgga váikkuha.

Lassidieđut:

Leo Aikio
II várreságajođiheaddji
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sámediggi evttoha ovddalgihtii eastadeaddji doaimmaid álggaheami boahtte dálvvi boazovahágiid vealtama várás

Sámediggi evttohii 18.11.2021 eana- ja meahccedoalloministeriijai ovddalgihtii eastadeaddji doaimmaid jođánis plánema ja álggaheami, vuoi boahtte dálvvi boazovahágiid lea vejolaš vealtat

– Mii leat fuolas das, ahte seammalágan goavvedálvi, mii lei 2019-2020, boahtá vuot dán dálvve. Das leat juo mearkkat sámiid ruovttuguovllus. Máŋggain guovlluin lea garra cuoŋu juo dát muttus jagi, dálki rievdadallá jođánit njázuin garra buollašiidda, ja bohccot leat bieđggistišgoahtán muoseheamet, muitala Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Goavvedálvvi 2019-2020 dagahan boazovahágiin eai leat máksojuvvon vel buhtadusat badjealbmáide. Čavčča 2019 ja dálvvi 2019-2020 dálke- ja muohtadilit ledje Luondduriggodatguovddáža čielggadusa mielde hui hárvenaččat ja boazodollui erenomáš váddásat.

– Dilis dahká erenomáš váddása dat, ahte oasis bálgosiin badjealbmát eai leat beassan goavvedálvvi maŋŋá vuovdit bohccuid olláge nu, ahte maiddái boađut eai leat leamaš. Vearrámusat gillán bálgosat leat dál ekonomalaš heahtedilis, eaige lassibiebmamii leat vealttakeahttá resurssat erenomážit dál, go dálvvi 2019-2020 buhtadusat eai leat velge máksojuvvon, muitala Sámedikki II várreságajođiheaddji Leo Aikio.

Sámediggi evttoha, ahte ministeriija álgá jođánis áigetávvaliin válmmaštallat ja ollašuhttit ovddalgihtii eastadeaddji doaimmaid boazovahágiid vealtama várás. Doaibmabijuin galgá ráđđádallat Sámedikkiin. Spiehkastatdili lea dehálaš fuobmát áiggil, vuoi boazodollui sáhttá čujuhit doarjaga ovddalgihtii.

– Dál ii leat vejolašvuohta báhcit vuordit vahágiid dáhpáhuvvama ja buhtadusaid, mat ádjánit jagiid, muhto dillái galgá darvánit ovddalgihtii, oaivvilda ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Loga Sámedikki evttohusa dáppe.

Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II várreságajođiheaddji
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kela ja sámediggi ođasmahttet oktasašbargosoahpamuša – soahpamušain linnjáduvvo Kela sámegielat bálvalusaid ovddideapmi

Kela ja sámediggi ráđđádallet oktasašbarggus sámiid sosiáladorvvu buorideami várás. Deaivvadeamis, mii lágiduvvo Anáris, ođasmahtto maiddái Kela ja sámedikki 30 jagi deavdi oktasašbargosoahpamuš.

Kela ja sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit Anáris sámekulturguovddáš Sajosis duorastaga 18.11. Deaivvadeami dárkkuhussan lea ráđđádallat das, man láhkai Kela ja sámediggi sáhttet ovttas ovddidit sámiid sosiáladorvvu ja sámi giellalága ollašuvvama Kela bálvalusain.

Deaivvadeamis ođasmahtto seammá háve Kela ja sámedikki 30 jagi deavdi oktasašbargosoahpamuš. Kela lea leamaš vuosttas almmolaš bálvalusa doaibmi, gii lea bargan bálvalusaid ovddideami guoski oktasašbargosoahpamuša sámedikkiin.

Kela bajimuš hoavda Outi Antila oassálastá ráđđádallamiidda Anáris. Antila atná oktasašbarggu sámedikkiin dehálažžan, danin go dat veahkeha Kela čuovvut systemáhtalaččat ovttaveardásaš áššedikšuma ollašuvvama.

– Ođđa soahpamuš linnjáda ovddibu dárkilabbot ja viidásabbot Kela sámegielat bálvalusaid ovddidanulbmiliid, muitala Antila.

– Kela ja sámedikki oktasašbargosoahpamuš láhčá vuođu duođalaš ovttaveardásašvuođa ollašuvvamii geavadis. Lea dehálaš, ahte sápmelaš sáhtášii boahttevuođas dikšut Kela-ášši iežas eatnigielain – maiddái elektrovnnalaččat, gávnnaha sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto.

Kela ja sámedikki ođasmahtton oktasašbargosoahpamušas sohppojuvvo ee čuovvovaš áššiid birra:

  • Kela geahččala ulbmildiđolaččat ovddidit sámi giellalága ollašuvvama geavadis.
  • Kela ovddida aktiivvalaččat sámegielat bálvalusaid, nu ahte mielde neahttaáššedikšun.
  • Kela jorgalahttá sámegillii skoviid ja elektrovnnalaš áššedikšuma áššebáhpáriid.
  • Kela juohká dieđuid sámegielat bálvalusain jeavddalaččat.
  • Sámediggi movttiidahttá sámegielagiid geavahit Kela sámegielat bálvalusaid.
  • Kela vuhtii váldá rekryterendoaimmain sámegiela dáiddu ja kulturdovdama.

Kela lea maŋimuš jagiid áigge ovddidan aktiivvalaččat sámegielat bálvalusaid. Kela olggos attii sámegielat neahttasiidduid 2019-2020 ja fállá maiddái Elämässä.fi – siidduin áššedikšunneavvagiid sámegillii. Lassin Kelas sáhttá printet brošyraid ja 30 ovdoskovi sámegillii. Kela fállá beaivválaččat telefon- ja gáiddusbálvaleami davvisámegillii. Kelas lea bargán maiddái sámegielat diehtojuohkima áššedovdi jagi 2020 rájes.

Kela ja sámedikki čuovvovaš deaivvadeami isidastá Kela, ja deaivvadeapmi lágiduvvo Helssegis skábmamánus 2022.

Lassidieđut mediai

Antti Jussila, Kela, áššehasa lagašbálvalusaid boađusovttadaga hoavda, t. 040 834 5703

Anni Koivisto, sámedikki I várreságajođiheaddji, anni.koivisto@samediggi.fi, t. 040 415 5969

Juuso ja Koivisto oassálastiba Roavvenjárgga Arctic Spirit konferánsii

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso ja I várreságajođiheaddji Anni Koivisto oassálastiba Arctic Spirit konferánsii mii lágiduvvo Roavvenjárggas 16.-17.11.2021. Konferánssa temát laktásit Suoma álgi ságajođiheaddjibadjái Bárentsa euroárktalaš ráđis, regiovnnalaš ovttasbargui, árktalaš dorvvolašvuhtii ja EU ja Suoma ođđa árktalaš linnjemiidda sihke eanangeavaheami, dálkkádatrievdama ja vuoiggalašvuođa gaskavuhtii árktalaš guovllus.

Ságajođiheaddji Juuso buvttii sáhkavuorustis ovdan nuppástuvvi dálkkádaga ja mo dálkki molsašuddivuohta ja dilit, mat rievddadit ravddamus rájes nuppi ravdii, uhkidit ja hástalit juo dál sámiid vejolašvuođaid bargat árbevirolaš ealáhusaiguin, dego guolástemiin ja boazodoaluin. – Dálkkádatkriisa áigge lea erenomáš dehálaš gudnejahttit eamiálbmogiid rivttiid ja hukset ovttas servodaga, mas gávdnojit vuostálastinnávccat nuppástusaid ektui maiguin mii juo dál deaividit, lohká Juuso.

Loga sáhkavuoru dáppe (eaŋgalasgillii)

Konferánssa áigge Juuso ja Koivisto deaivvadeigga olgoriikkaministtar Pekka Haavistoin ja oassálastiba konferánssas lágiduvvon panelaságastallamiidda.

Lassedieđut

Ságajođiheaddji
Tuomas Aslak Juuso
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I várreságajođiheaddji
Anni Koivisto
040 415 5969
anni.koivisto(at)samediggi.fi

Sámeoahpahusa davviriikkalaš foruma prográmma lea almmuhuvvon – almmuheapmi lea rabas bearjadaga 19.11. rádjái

Sámeoahpahusa davviriikkalaš forum figgá hábmet ollislaš gova sámeoahpahusas Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Foruma ulbmilin lea ovddidit oahpahusa rájáidrasttilteaddji ovttasbarggu ja dan skuvlenpolitihkalaš sajádaga ruovtturiikkainis. Forumii leat almmuhan iežaset olu virgeeiseválddit, skuvlenpolitihkalaš vaikkuheaddjit, sámeoahpahusa dutkit ja oahpaheaddjit.

– Davviriikkalaš sámeoahpahusa forum lea earenoamáš buorre dilálašvuohta riikarájáid rasttilteaddji skuvlenpolitihkalaš ságastallamii. Mis leat olu oktasaš hástalusat, maid čoavdimii dárbbašit mearrediđolaš ja joatkkašuvvi politihká, dadjá Sámedikki vuosttaš várreságadoalli Koivu-Jusse Ánne, Anni Koivisto.

– Sávaldahkan lea, ahte forum sáhtášii iežas oasis nannet skuvlenpolitihká sajádaga dakkár ovttasbargovuogádagain, mat mis juo leat nugo Sámi parlamentáralaš ráđis. Dasa lassin dan ulbmilin lea álggahit ođđa áigodaga Davviriikkaid oahpahusministeriijaid, Sámedikkiid ja Sámi allaskuvlla gaskasaš skuvlenpolitihkálaš ovttasbarggus, dadjá Koivisto.

Forumii lea vejolaš almmuhit iežas bearjadaga 19.11. rádjái fierbmesiidduin www.rajahissameoahpahus.com, gos maiddái foruma prográmma lea oaidnimis.

Lassedieđut:

Ságajođiheaddji
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
tel. 040 687 3394 / 010 839 3101

I várreságajođiheaddji
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
tel. 040 415 5969

Skuvlenčálli
Ulla Aikio-Puoskari
Sámediggi
tel. 010 839 3112
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Gielladorvočálli
Anne Kirste Aikio
Sámediggi
010 839 3124
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámediggi oassálasttii ON:id dálkkádatkonferensii – eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid galgá gudnejahttit

ON:id dálkkádatsoahpamuša oassebeallečoahkkin (COP) lágiduvvui Stuorra-Británnia Glasgow’s 31.10.–13.11. Jearaldagas lei ON:id vuollásaš dálkkádatrápmasoahpamuša 26. oassebeallečoahkkin ja vuosttas oassebeallečoahkkin Pariissa dálkkádatsoahpamuša áigodaga álgima 2020 maŋŋá. Čoahkkima guovddáš mihttomearrin lei soahpat Pariissa soahpamuša ollašuhttimis ja maiddái reaidduin dehege gaskomiin ollašuhttima várás.

Eamiálbmogiid sávaldat čoahkkimis lei, ahte njuolggadusaide, mat laktásit márkanmekanismmaide, galgá girjet eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid gudnejahttima go gávppašuvvo njuoskungeahpedemiin. Áibbas čoahkkima loahpas fitnašuvai šiehtadus njuolggadusain, ja eamiálbmogiid vuoigatvuođat máinnašuvvojit márkanmekanismma njuolggadusaid oktavuođas. Márkanmekanismanjuolggadusain lea jearaldat das, man láhkai riikkat sáhttet ávkkástallat guoibmeriikkain sin ruhtadan dálkkádatdoaimmaiguin iežaset, Pariissa soahpamuššii almmuhan nuoskunulbmiliid juksamis.

– Sámediggái lea dehálaš, ahte mekanismma vehkiin ollašuhtton njuoskungeahpádusat ja daidda laktáseaddji doaimmat eai loavkit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid mange guovllos máilmmi ja ahte mekanismmaid vehkiin juksojuvvon nuoskungeahpádusat leat duođalaččat. Dan várás lea dehálaš, ahte njuolggadusgirjjis lea máinnašupmi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gudnejahttimis, Sámedikki ságajođiheaddji Juuso muitala čoahkkima maŋimuš beivviid dovdamušain.

Eamiálbmogiid guoski áššit čoahkkimis ledje eamiálbmogiid dálkkádatforuma bargojoavkku (Local communities and Indigenous Peoples Platform) 6. deaivvadeapmi sihke dan bargoprográmmii gullevaš aktivitehtat čoahkkima áigge. Lassin čoahkkimis dohkkehuvvui bargojoavkku nubbi doaibmaplána jagiide 2022–2024. Ođđa doaibmaplána sisttis doallá oktiibuot ovcci aktivitehta, mat laktásit eamiálbmogiid árbevirolaš dihtui sihke oassálastimii dálkkádatnuppástusa guoski politihkkii sihke doibmii.

Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso ja riikkaidgaskasaš áššiid čálli Inka Saara Arttijeff ovddasteigga čoahkkimis Sámedikki Suoma sáttagotti oassin. Sámedikki ovddasteaddjit oassálasttiiga eamiálbmogiid guoski ráđđádallamiidda sihke konferenssa mielddusdáhpáhusaide.  Suoma Sámedikki lassin Norgga, Ruoŧa ja Sámiráđi ovddasteaddjit oassálaste čoahkkimii.

Glasgow’a čoahkkin lei koronaáigge vuosttas stuorra ON-čoahkkin, mii lágiduvvui fysalaš čoahkkimin. Čoahkkimii ja dan siidodáhpáhusaide oassálaste oktiibuot árvvu mielde badjel 25 000 oassálasti. Čoahkkimii oassálaste sullii 150 eamiálbmogiid ovddasteaddji birra máilmmi.

Govva: Inka Saara Arttjeff

Árktalaš guovllus dálkkádat lieggana jođánabbot go eatnanspáppa eará guovlluin

Ráđđehusaid gaskasaš dálkkádatpanela PCC:a gieskat almmustuvvan raportin mielde eatnanspáppa gaskaliekkasvuođa badjáneapmi lea jođálmuvvan ja dat manná badjel 1,5 gráđa rájá maŋimustá juo boahttevaš logijagi álggobealde. Pariissa soahpamuša ratifiseren oassebealit leat čatnasan dasa, ahte figget ráddjet liegganeami 1,5 gráđđii, muhto geavada doaimmain dat ii vel doarvái oidno. Árktalaš guovlluin dálkkádat lieggana ainjuo guovtte geardde jođánabbot go eatnanspáppa eará guovlluin. Dat váikkuha buot árktalaš eamiálbmogiidda go eallindilli rievdá, ja oidno ovdamearkan árbevirolaš ealáhusaiguin bargamis.

Sámedikki dán válgabaji oktan váldoulbmilin lea doaibmabijuid ovddideapmi dálkkádatnuppástusa ráddjema dihtii nu, ahte váldojit vuhtii sámiid vuoigatvuođat. Válgabaji doaibmaprográmma dárkilut ulbmilat leat sámi dálkkádatnuppástusa vuogáiduvvanprográmma ja dálkkádatpanela ovddideapmi sihke dálkkádatnuppástuspolitihkkii váikkuheapmi nu álbmotlaččat go riikkaidgaskasaččatge.

Lassidieđut

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
+358 40 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Inka Saara Arttijeff
Riikkaidgaskasaš áššiid čálli
+358 50 574 7629
inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas bálkkašuvvon video mielde Oskari-gilvvus

Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas bálkkašuvvon video Muäna leäʼp čieʼpp räppjed-Maaski tueʼǩǩen lea válljejuvvon mielde Oskari-gilvui. Oassegilvui válde oasi badjel 100 oanehisfilmma, main válljejuvvojedje oassálastit golmma ráidui.

Nuortalašgielat video gilvala ráiddus ´Omin voimin´ ja dan sáhttá fitnat geahččamin ja jienasteamen siiddus www.kulttuurivalve.fi/oskari-kilpailu.

Oskari-gála ordnejuvvo Oulu riikkaidgaskasaš mánáid- ja nuoraidfilmmaid festivála oktavuođas bearjadaga 19.11.2021 dmu 18-19.15, goas vuoitit bálkkašuvvojit. Dáhpáhus streamejuvvo. Gála sáhttá čuovvut čujuhusas www.kulttuurivalve.fi/oskari-kilpailu.

Muäna leäʼp čieʼpp räppjed-Maaski tueʼǩǩen video leaba dahkan Čeavetjávrri skuvlla oahppi guovttos Ilmari Leivo ja Aarni Seri. Sudno bagadallin lei Hanna-Maaria Kiprianoff. Video bođii nubbin jagi 2021 Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa vuollel 13-jahkásaččaid ráiddus.

Sámediggi sávvá olu lihku gilvui válljejuvvon video dahkkiide ja lihkostumi Oskari-gilvui!

Muitte jienastit iežat jiellat filmma!

Lassedieđut:

Filbmaguovddáš Skábma
Tarja Porsanger
tarja.porsanger@samediggi.fi
050 569 6065

Sámedikki nuoraidráđđi
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi
040 7082 072

https://www.saamelaisnuortentaidetapahtuma.com/

Ságadoalli sáhkavuorru konferánssas Davviriikkaid eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu suojis ja immateriála opmodagas

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso rabai konferánssa Davviriikkaid eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu suojis ja ávnnahis opmodagas 11.11.2021 Sajosis, Anáris. Ulbmilin lea gieđahallat gažaldagaid eamiálbmogiid geahččanguovllus, nannet oktasašbarggu rájáid rastá ja lasihit máhtu Davviriikkain.

Loga sáhkavuoru dáppe.

Girjegeaidnu – sámegirjjálašvuođa beaivvit 26.–27.11.2021 Anáris

Sámi girjerádjobargit ja girjjálašvuođa- ja girjesuorggi doaibmit Suomas, Ruoŧas ja Norggas čoahkkanit skábmamánus Anárii, kulturguovddáš Sajosii ságastallat sámegirjjálašvuođa áigeguovdilis áššiin. Maiddái buohkat geat leat beroštuvvan sámegirjjálašvuođas, leat buresboahtin mielde čuovvut prográmma.

Girjegeaidnu-seminára lea lágiduvvon vuosttaš geardde Heahtás 2019. Seminára lágiduvvui danin go lea dárbu ságastallat, movt sámegirjjálašvuohta gávdná lohkkiid lusa ja movt lohkkit gávnnaledje sámegielat girjjiid. Geaidnu lea mohkkái ja mohkit eai njuolgga jođánit. Danin leat ain girjegeainnu nalde.

Anára seminára guovddážis lea lohkki. Mo lohkki gávnna sámegielat girjjiid? Girjegeaidnu addá varas ja ođđa perspektiivvaid, deaivvademiid, ságastallamiid ja čalmmustahttá sámi girjjálašvuođa dán áiggis.

ALMMUHEAPMI

Lasidieđu:

e-boasta: girjegeaidnu@rovaniemi.fi

Tiina Mäntylä tel. 050 315 1493

Karoliina Juhola tel. 040 587 6122