Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ já Deanuleagis sámástit -haahâ uárnejeh kielâravviittuv 13.10.2021

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ já Deanuleagis sámástit -haahâ uárnejeh kielâravviittuv káidusmáttááttâs uáppei huolâtteijeid, stivrejeijeid, máttáátteijeid já rehtoráid koskoho 13.10.2021 tijme 18–19.30. 

Äigi: koskoho 13.10.2021 tme 18–19.30  

Saje: káidusohtâvuođâiguin 

Čuosâttâhjuávkku: sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ uáppei huolâtteijeeh, stivrejeijeeh, máttáátteijeeh já rehtoreh 

Kielâravviittâheehid ääigi kieđâvuššâp huolâtteijei koččâmušâid já teemaid sehe faallâp sijjân vuovijd párnáá tâi nuorâ kielâidentiteet naanoodmân. Siämmást huolâtteijeeh finnejeh viärdásâštorjuu eres sämikielâlij párnái huolâtteijein. 

Eehid ääigi pyehtip kieđâvuššâđ eereeb iärrás perruu kielâvaljiimijd, párnáá tâi nuorâ kielâlii ovdánem tuárjum sehe toimâm sämikielân sierâlágán pirrâsijn – ovdâmerkkân škoovlâst tâi palvâlusâi ooleest. 

Mij tuáivup, ete uásálisteeh oovdânpyehtih koččâmušâid já fáddátuoivuid kieđâvuššâmnáál eehid ääigi. Koijâdâlmân västidem lii nomâttem. Jis tust lii koččâmuš, mutâ jieh haalijd, ete kieđâvuššâp tom eehid ääigi, te puávtáh kyeđđiđ meid tom vyelni orroo liiŋkâ peht. Deanuleagis sámástit -haavâ maaŋgâkielâlâšvuotâäššitobdee västid tuu koččâmušân šleđgâpoostâ peht. Tun puávtáh västidiđ koijâdâlmân tääbbin. 

Deanuleagis sámástit -haavâ kielâravviittâh fáálá ravvim aašijn, moh lohtâseh sämikielân já maaŋgâkielâlâšvuotân. Kielâravviittâh tuárju já naanood sämikielâ já maaŋgâkielâlâšvuođâ perruin, instituutioin já pirrâsist. Mij išedep meid palvâlempyevtitteijeid kavnâđ vuovijd säämi kielâlaavâ olášutmân. 

Káidusmáttááttâs vaanhimijeehid uárnejuvvoo kiđđuv 2022, mutâ mij avžuuttep huolâtteijeid väldiđ heerkiht ohtâvuođâ haavâ pargeid, jis láá koččâmušah teikâ ääših, moh smietâttiteh! 

Lasetiäđuh: 

Satu-Marjut Pieski, hahâhovdâ 
satu.pieski(at)edu.utsjoki.fi 
040 546 6514 

Anni-Sofia Niittyvuopio, hahâkoordinaattor 
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 
040 584 3098 

Henna Aikio, anarâškielâ tijmemáttáátteijee 
Henna.aikio(at)edu.utsjoki.fi 
040 525 4013 

Saavâjođetteijei kejâstâh Sämitige čuákkimist 22.6.2021

/in /by

22.6.2021 tollum Sämitige čuákkimist meridii, ete saavâjođetteijei kejâstâh sämiaašij ovdánmist Sämitige čuákkim 2/2021 maŋa almostittoo Sämitige nettisiijđoin.

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso

Kiiđâ 2021 ivnii ain maaŋgah lahâuđâsmittemhaavah. Sämitigge lii uásálistám eereeb iärrás sämitiggelaavâ nubástus valmâštâlmân, šoŋŋâdâhlaavâ nubástusân kyeskee sämitiggelaavâ 9 § miäldásáid ráđádâlmáid sehe toovlášmuštolaavâ já luándusuojâlemlaavâ uđâsmittempaargon.

Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii ohtâ Sämitige valjâpaje 2020–2023 váldu-uulmijn, já toos láá čujottum ennuv äigi- já olmoošresurseh kiđđuv 2021. Kiiđâ ääigi sämitiggelaavâ nubástus valmâštâllee toimâkodde čokkânij jyehi oho já toimâkode savâstâlmijn lâi šiev vuoiŋâ. Toimâkode muštottemčáállusân kuođđui ohtâ sierâuáivil, já tom kuođij Kuávdáš-piäláduv toimâkoddeest ovdâstâm Juha Joona. 

Toimâkodde oovdânpuovtij smiettâmuš Sämitige jesânáid ovdil ko almostitij tom. Toimâkode smiettâmuš almostui 11.5.2021, já ton maŋa tot vuolgij ciälkkámušrieggei. Sämitige saavâjođetteijen mun lam eromâš tuđâvâš toimâkode pargo loppâpuáđusân. 

Sämitigge ornij sämitiggelaavâ nubásmitmis puohháid ávus nettivuolgâttâs 8.6.2021. Vuolgâttâsân lâi máhđulâš vuolgâttiđ koččâmušâid muuneeld, já sämitiggelahâtoimâkode jesâneh västidii vuolgâttâsâst koččâmuššáid, moh kuoskii sämitiggelaavâ nubástusân.

Šoŋŋâdâhlaavâ uđâsmittem ooleest Sämitigge toolâi sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd pirâsministeriö ovdâsteijeiguin 22.4.2021. Tast maŋa Sämitigge lii aldanâm pirâsminister Mikkosii sehe Suomâ ovdâskoddepiäláduvâi njunošijd ánumuššáin pisováá sämmilii šoŋŋâdâhrääđi vuáđđudmist. Toos lasseen Sämitige saavâjođetteijee já II värisaavâjođetteijee teeiváin minister Mikkosii fáádá ooleest kesimáánust ko kollijn Helsigist. 

Toovlášmuštolaavâ uđâsmittempaargon Sämitigge lii uásálistám aktiivlávt ei. uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu peht. Toos lasseen Sämitige stivrâ lii toollâm fáádást vuolgâttâssavâstâllâm čuákkimistis 10.5.2021. Vuolgâttâssavâstâlmist stivrâ pahudij ei. ete sämmilâš kulttuurärbi já vuoigâdvuotâ ton haaldâšmân kulá sämmiláid olssis. Toovlášmuštolaavâ uđâsmittempargo ooleest Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii adelâm OTT Leena Heinämäkin toimânadelem rähtiđ čielgiittâs sämmilij vuoigâdvuođâin toovlášmuštoi suojâlmist. Čielgiittâs almostui kesimáánust 2021.

Sämitigge lii cuáŋuimáánust toollâm sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd meid luándusuojâlemlaavâ uđâsmittem ooleest. Toos lasseen Sämitigge lii uásálistám lahâasâttemhaavâ valmâštâlmân lohtâseijee pargojuávhui porgâmân. Ráđádâlmeh luándusuojâlemlaavâ uđâsmittem uásild láá ovdánâm šiev mieláin já uđâsmittem ooleest iävtutteh viijđedmijd sämmilij vuoigâdvuođâi háárán. 

Sämmilij päikkikuávlu luánduriggodâhvuávám rähtim lii ohtâ tain stuorrâ joođoost orroo prosesijn, moos Sämitigge lii uásálistám eereeb iärrás ohtsâšpargojuávhu čuákkimij peht. Luánduriggodâhvuávám rähtim olán lii asâttum meid Akwé:kon -pargojuávkku, mii lii algâttâm pargos algâivveest 2021. Koččâmušâst orroo Akwé:kon -pargojuávkku lii asâttum vuossâmuu tove Sämitige, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Meccihaldâttâs sooppâm uđđâ Akwé:kon toimâmaali vuáđuld, já pargojuávkku lii porgâm aktiivlávt algâaalmug sämmilij kulttuur já ärbitiäđu huámmášumán väldim oovdân luánduriggodâhvuáváámist. 

Vyesimáánust Sämitige čuákkim teeivâi kyevti muddoost sämmiláid kyeskee tutkâmuš eettisijd ravvuid tahhee pargojuávhu jesânijd. Teivâmijn pargojuávhu jesâneh oovdânpuohtii Sämitige stiivrâ jesânáid ton tove pargoversio ravvuin. Sämitige stivrâ lii savâstâllâm fáádást čuákkimistis 20.5.2021. Ravvui toohâm aneh Sämitiggeest tehálâžžân, já Sämitigge tuárju sämmiláid kyeskee tutkâmuš eettisijd ravvuid tahhee pargojuávhu pargo. Jis Sämitige čuákkim nuuvt uáiná, te toohâmnáál orroo eettisijd ravvuid puávtáččii puátteevuođâst anneeđ meid Sämitige pargo iššeen tiilijn, main Sämitigge finnee tiäđuštâlmijd, moh lohtâseh sämmiláid kyeskee tutkâmušâi rähtimân.

Suomâ Arktâsii politiik strategia almostitij 21.6.2021. Oovtâstpargo staatârääđi kansliain strategia valmâštâllâm ooleest lii toimâm pyereest. Sämitigge lii tiäduttâm ráđádâlmijn ei. algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâi nanodem sehe rijjâ, tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš prinsiip (free, prior and informed consent, FPIC) tehálâšvuođâ. Strategiast láá váldám huámmášumán maaŋgâi sämmilij tááhust merhâšittee kirjiimijd sierâ sektorijn. Ohtân ovdâmerkkân oovdân puávtáččii pajediđ sämmilii šoŋŋâdâhrääđi vuáđudem. 

Porgâm Säämi Parlamentaarlii rääđist lii jotkum Taažâbeln Sämitige jođettâsâst. Čuákkimijn láá savâstâllâm eereeb iärrás Interreg Nord –ohjelm sajan puáttee Interreg Aurora pyehtim nubástusâin sehe ohtsii strategia tohâmist covid19-pandemia já máhđulij eres pandemiai várás.

Kesimáánust Sämitigge povdij čuákán Taažâ já Ruotâ Sämitige sehe Sämirääđi ovdâsteijeid Virtual Runners ornim virtuaallii Sámi Finland Run -kaččâmtábáhtus ooleest. Kaččâmtábáhtusâst ávhástâllii sämmilij kulttuurlij symbolijguin já elementijguin sämisiärváduv tuhhithánnáá tâi konsultisthánnáá Sämitige. Toos lasseen tábáhtusâst ovdedii stereotijpâlii kove sämikulttuurist. Sämitige saavâjođetteijee Juuso táátust huolâhánnáá uárnejeijee ij kiäsám kaččâmtábáhtus maasâd. Säämi Parlamentaarlâš rääđi já Sämirääđi meridii adeliđ ääšist ohtsii julgáštus. 

Algâaalmugij pisováá foorum 20. čuákkim uárnejui 19.-30.4.2021 já ton teeman lâi taan ive Ráávhu, vuoigâlâšvuotâ já noonâ instituutioh: algâaalmugij rooli kilelis ovdánem ulme nr. 16 olášutmist (engl. Peace, justice and strong institutions: the role of indigenous peoples in implementing Sustainable Development Goal 16). Sämitigge toolâi sahâvuáru kuávlulii (ađai arktâsii) dialog ohtâvuođâst fáddán kulttuurlâš ohtâlâsvuotâ já čapovuotâ, mast mainâšui sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargoost sehe algâaalmugjulgáštus aalmuglii olášutmist. Sämitigge toolâi lasseen sahâvuáru algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje olášutmist já algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâ pyeredem-prosesist.

Interreg-ohjelmân lohtâseijee ráđádâlmeh juátkojii čoođâ kiiđâ já algâkeesi, já sämmilij tááhust tain pessii luhostum loppâpuátusân.

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto

Ráđádâlmijd sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ovdâskulij tuálvumist jotkii Sämitige, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Staatârääđi kanslia kooskâst. Ráđádâlmijn savâstâllii ei. komissio paargon väridemnáál ekonomâlijn já olmoošresursijn. Toos lasseen ráđádâlmijn savâstâllii meid proosees ääigi ornimnáál psykososiaallii torjuu vuávám detaljijn. Laapi pyecceetipšopirrâduv porgâttem čielgiittâs psykososiaallii torjuu orniimist tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ääigi valmâštui 15.3.2021, já tot lii toimâm torjuu orniimân kyeskee tärkkilub vuáváámij olášuttem vuáđđun.

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto uásálistij lasseen panelistin Algâaalmugij pisováá foorum 20. čuákkim ohtâvuođâst tollum miäldustábáhtusân, mii kuoskâi tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesijd.

Kiđđuv uárnejui kyehti Sämitige já ovdâskoddepiäláduvâi ohtsâšpargojuávhu čuákkim, main maŋŋeeb čuákkimist sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštâllâm toimâkodde oovdânpuovtij ohtsâšpargojuávkun smiettâmušâs váldusoojijd.

Sosiaal- já tiervâsvuotâsektorist Sämitigge lii aktiivlávt uásálistám soti-uđâsmittem valmâštâlmân uásálistmáin eereeb iärrás Laapi soti-haavâi stivrimjuávhu čuákkimáid. Sämitigge lii porgâm oovtâstpargo Ráhtusuđâsmittem Laapist- havváin já Puátteevuođâ soti-kuávdáš- havváin, sehe uásálistám Laapi pyecceetipšopirrâduv (LSHP) ornimvuávám valmâštâlmân oovtâst eres puáttee pyereestvaijeemkuávlu uásipelijguin. Sämitigge lii ráđádâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin sämikielâlij soti-palvâlusâi finnim pyereedmân uáivildum sierâ lasemeriruuđâ kiävtust. Sämitigge lii uásálistám aktiivlávt meid ei. sierâlágán soti-palvâlusâi tááláá tilán kyeskee čielgiittâsâi vuáváámân.

Kiđđuv 2021 Sämitigge lii uásálistám sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin já Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâssáin Tave-eennâmlii webinaar valmâštâlmân, mii kuáská algâaalmugáid kullee vádulij já muštopyeccei ulmui vuoigâdvuođáid já kulttuursensitiivláid palvâlussáid. 

Sämitigge uásálistij kiđđuv aktiivlávt meid Laapi lito stiivrâ čuákkimáid, main láá savâstâllâm ovdâmerkkân Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 valmâštâlmist sehe Lappi sopâmušâst. 17.5.2021 tollum Laapi lito váldustiivrâ čuákkimist valmâštâllâmnáál orroom Tave-Laapi eennâmkoddekaava meridii macâttiđ valmâštâlmân, já iävtuttii, ete Jieŋâmeerâ rađe väridemmerkkim sikkuu  kaavâst. Sämitigge lii maaŋgâin sierâ ohtâvuođâin puáhtám oovdân jieijâs uáinu tast, ete Jieŋâmeerâ rađan kyeskee merkkim kalga sikkođ Tave-Laapi eennâmkoddekaavast 2040. Laapi lito váldustiivrâ miärádâs macâttiđ kaava valmâštâlmân aneh-uv Sämitiggeest eromâš positiivlâš äššin.

Sämitigge aalgij vuáváđ tave-eennâmlii sämimáttááttâs foorum ornim oovtâst máttááttâs- já kulttuurministeriöin. Toimâ lii uási máttááttâs- já kulttuurministeriö sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu raapoort iävtuttâsâid. Sämitigge lii kiiđâ ääigi tuárjum páihálávt oovdân pajanâm škovliimân kyeskee hástusij čuávdim.

Sämitigge lii uásálistám aalmuglâškielâstrategia stivrimjuávhu já kielâpooliitlii ohjelm valmâštâllâmjuávhu paargon tiädutmáin sämikielâi sajattuv uássin väldikodálii kielâpolitiik.  Sämitigge teeivâi oovtâst Sämitige nuorâirađđijn eennâm- já meccituáluminister Jari Leppä. Lasseen oovtâst nuorâirađđijn teivii máttááttâs- já kulttuurministeriö sierânâstorjuin porgâmnáál nuorâipargo ooleest.

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio

Sämitigge lii cuáŋui-vyesimáánust juátkám savâstâllâm eennâm- já meccituáluministeriö ovdâsteijeiguin laavâ puásuituálu teivâm vahâgij heiviitmist (987/2011). Njuhčâmáánust Sämitigge keesij ovdâskoddepiäláduvváid laavâ puásuituálu teivâm vahâgij sajanmäksimist miäldásij vahâgij vuoigâlii sajanmäksimân sehe puásui-iäláttâs jotkuuvâšvuođâ turviimân. Lasseen Sämitigge lii teivâm haldâttâspiäláduvâi ovdâskoddejuávhui ovdâsteijeid ääši ooleest. 

25.5.2021 Sämitigge vuolgâttij meid staatârááđán áánnum vâi spiekâstâhive tiilij tovâttem vahâgijd puásuituálun sajanmávsáččii vuoigâlávt. 27.5.2021 staatârääđi meridij oovdânpyehtiđ puásuituálu teivâm vahâgij sajanmäksimân väridemnáál kuttâ miljovn eurod ive 2021 kuálmád lasebudjetân. Sämitigge ana, ete väridum summe ij kuittâg lah tuárvi luávdiđ puásuituálu teivâm vahâgijd.

Ucjuv puásuitáálui ohtsâšmecci já Mudusjäävri paalgâs láá pivdám, ete Sämitigge tuárju já oovded máhđulâšvuođâi mield Ucjuv puásuitáálui ohtsâšmeecij suojâlem. Sämitigge lii-uv aktiivlávt ovdedâm ääši pirâsministeriö peht já meid mudoi tuárjum haavâ. Miärádâs suojâliđ 700 hehtaarid puáris puigâmeeci tohhui kesimáánust, já Sämitigge lii eromâš tuđâvâš miärádâsân.

Saavâjođetteijee
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101

I värisaavâjođetteijee
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969

II värisaavâjođetteijee
Leo Aikio
leo.aikio(at)samediggi.fi
040 621 6505 / 010 839 3180

Yleisöä Ijahis Idja musiikkifestivaalin eturivissä.

Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2022

/in , /by

Sämitigge almoot uuccâmnáál Máttááttâs- já kulttuurministeriö (Säämi kulttuurmeriruttâ) torjuid, moh mieđettuvvojeh sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij toimâmân ihán 2022 čujottum meriruuđâst.

Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2021 tme 16.15 räi čujottâssáin: info@samediggi.fi teikâ Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti kulttuuri@samediggi.fi

Uuccâmluámáttuvâid puáhtá meid printtiđ Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi. Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, vuolgâttiđ šleđgâpoostâ teikâ poostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin.

Luámáttuvah

Tun puávtáh luodiđ vuoluubeln tevdimnáál pdf-luámáttuv. Luámáttuv puáhtá tevdiđ meid motomijn laađđâmijn, tego Google Chrome.

Teknisâš ravvuuh

Pargoišeruttâ

Seervi toimâtoorjâ / proojeekttoorjâ

Proojeekttoorjâ

Tiličielgiittâs

Kove: Ville Fofonoff / Ijahis Idja

Säminuorah väätih tooimâid šoŋŋâdâhnubástus raijim tiet

/in , /by

Mij tubdâstep šoŋŋâdâhkriisâ já vaattâp tállán tooimâid pirâsnubástusâi raijim tiet. Mist lii vuoigâdvuotâ puátteevuotân já tot kalga leđe mii hámásâš.  

Säminuorâi almosciälkkámuš loptee oovdân huolâ Säämi luándu tiileest ja puátteevuođâst sehe čuákkee toimâiävtuttâsâid. Säminuorah väätih tooimâid šoŋŋâdâhnubástus raijim tiet já toos vuáhádumán. Säminuorah láá huolâst šoŋŋâdâhnubástus vaiguttâsâin eromâšávt sämmilij ärbivuáválâš iäláttâssáid já kulttuurân.  

– Almosciälkkámušâst mij vaattâp, ete sämmilâš ärbitiätu loptejuvvoo täsiárvusâš tiäđu kälden, ko totkeh já sárnuh šoŋŋâdâhnubástusâs, kuávlui kiävtust já ärbivuáválâš iäláttâsâin. IPCC raapoort muštâl korrâ tuotâvuođâ šoŋŋâdâhkriisâst. Mij lep sárnum šoŋŋâdâhnubástus čuávumušâin já mii siärvusân kuoskâm vaiguttâsâin jo iivijd. Mij ep pyevti estiđ vaiguttâsâid, pic mij kolgâp algâttiđ vuáhádume mii kulttuur, kielâi já iäláttâsâi turviimân”, ettâv Suomâ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio já Ruotâ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Maria Unnes, kiäh lává lamaš mieldi čälimin almosciälkkámuš.  

Suomâ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio já Ruotâ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Maria Unnes.  

Ton lasseen almosciälkkámušâst eteh, ete ohtsâšpargo säminuorâi kooskâst kalga turviđ ohtsâš tábáhtusâiguin já čokkânmijguin já ohtsâšpargo sämmilij kooskâst staatâraajij paijeel já eres algâaalmugijguin kalga nonniđ já lasettiđ.  

Säminuorah laa valmâštâllâm almosciälkkámuš ohtsâštave-eennâmlii säminuorâi konferens uássin. Almosciälkkámuš lii pargoniävvun ohtsâštave-eennâmlii säminuorâi ohtsâšpargoost já tot lii toimâmallin staatâraajij paijeel šoŋŋâdâhnubástus vuástá.  

Almosciälkkámuš lii luuhâmnáál:

Ohtsâštave-eennâmlâš säminuorâi konferens tollui káidustábáhtussân 26.8.2021. Konferens váldu-uárnejeijen tooimâi Sämitige nuorâirääđi já tot uárnejui ohtsâšpargoost Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigj nuorâituáimeiguin. Konferensist sahâvuáruid tollii Suomâ pirâs- já šoŋŋâdâhminister Krista Mikkonen, Säämi parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Aili Keskitalo, Sämitige saavâjođetteijee Tyemes Aaslâk Juuso já nuorâ puásuialmai Jussá Seurujärvi. Pargopaajijd tollii somevaigutteijee Emmi Nuorgam, artivist Pauliina Feodoroff já gloobaal nuorâiorganisaatio Youth4Nature. Konferens teeman lâi šoŋŋâdâhnubástus já ton uássin rahtii almociälkkámuš.  

Lasetiäđuh  

Anni-Sofia Niittyvuopio 
Suomâ sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee  
+358 40 708 2072 
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

Maria Unnes 
Ruotâ sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee  
maria.unnes(at)sametinget.se 

Elli-Marja Hetta 
Suomâ sämitige nuorâičällee 
+358 50 382 5179 
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Sämikielâi káidusmáttáátteijeeh tuálih ávus čáitustiijmijd Euroop kielâi peeivi 1.10.

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâs haavâ máttáátteijeeh tuálih vástuppeeivi 1.10.2021 15 miinut kukkosijd ávus čáitustiijmijd anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. Čáitustijmeh uárnejuvvojeh káidusin.

Euroop komissio já Helsig ollâopâttuv kielâkuávdáš uárnejeh taan čoovčâ Euroop kielâi peeivi Suomâ váldutábáhtus. Tábáhtusoho 26.9.—2.10. ääigi uárnejuvvojeh tábáhtusah já almostittojeh materiaaleh, moh pyehtih oovdân kielâi maaŋgâlágánvuođâ tehálâšvuođâ sehe kielâi já vuáruvaikuttâs oovtmanolii oppâmân lohtâseijee uáinuid. Sämitigge lii mieldi ohjelmist.

Euroop kielâi peivi tiäddut maaŋgâkielâlii já kulttuurij koskâsii vuáruvaikuttâs tergâdvuođâ. Peeivi juhlom ulmen lii movtijdittiđ puohâid oppâđ já kevttiđ kielâid maaŋgâin tilálâšvuođâin já pirrâsijn. Virgálâš Euroop kielâi peivi lii pasepeivi 26.9.

Tijmijd puáhtá uásálistiđ jieškote-uv uáppee jiečânávt, teikâ oles luokka puáhtá uásálistiđ oovtâst siämmáá puudân ohtsii piergâsijn. Uásálistiđ puáhtá meid eenâb ko oovtâ tiijmán. Uásálistem čáitustiijmán lii nuuvtá, mutâ toid kalga almottâttâđ muuneeld 27.9.2021 räi. Almottât čáitustiijmán tääbbin.

Oppâtiijmij ääigih:

Tavesämikielâ 12.30, máttáátteijee Joni Saijets

Anarâškielâ 14.00, máttáátteijee Henna Aikio

Nuorttâlâškielâ 14.30, máttáátteijee Sirkka Sanila

Luuvâ lase peeivi ohjelmist tääbbin.

Lasetiäđuh:

Satu-Marjut Pieski, hahâhovdâ
satu.pieski(at)edu.utsjoki.fi
040 546 6514

Anni-Sofia Niittyvuopio, hahâkoordinaattor
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
040 584 3098

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
040 707 5626

Sämitigge ocá infopargee

/in /by

Sämitigge ocá infopargee meriáigásii olespiäiválii pargokoskâvuotân 31.12.2022 räi. Pargokoskâvuotâ álgá sopâmuš mield, nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Saijoos infopargee pargoid kuleh ei. äššigâspalvâlem, uápistemrieggeeh, čuákkimij já tábáhtusâi orniimân lohtâseijee pargoh sehe raavâdviäsust išedem já táárbu mield tiilij putesintoollâm. Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâš lii pargo vááttám škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).

Pargohárjánem äššigâspalvâlempargoin já njyebžilid eŋgâlâskielâ táiđu, jiešráđálâšvuotâ, njyebžilvuotâ sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh išedeh pargo miänástuvvee hoittám. Pargoost lii 4 mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/III mield, vuáđupälkki 1920,18  eurod/mp, já lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase sehe hárjánemlaseh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?5c897d8b majemustáá 4.10.2021 räi. Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm, puh. 010 839 3109.

Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ čujottâsâin www.samediggi.fi  já www.sajos.fi

Jienâ pargoniävvun! -škovlim

/in , /by

Jienâčaittâleijee Susa Saukko škuávlee jienâkevttim syelimâšvuođáid kulttuurkuávdáš Sajosist 8.-10. roovvâdmáánu

Oholoopâ kukkosâš škovlim lii uáivildum jienâkevttimist já jieijâs jienâ máhđulâšvuođâin perustum ulmuid. Škovlim álgá vástuppeeivi ohtsii hárjuttâsâigijn já juátkoo lávurduv já pasepeeivi ucceeb pargojuávhuin, moin juáhážân lii väridum jieijâs stivrejum studioääigi.

Susa lii uápis Muumijn

Jienâčaittâleijee já mentor Susa Saukko lii toimâm paijeen kyehti ihelovo jienâčaittâleijen já jienâpargo stivrejeijen. Sun lii stivrim puoh kuulmâ sämikielâlii Muumijd já iššeed tääl uásálisteijeid movtáskiđ jieijâs jienâkevttim máhđulâšvuođâin pargoniävvun.

Susa lii teattertaiđuu maister já porgâm kuhháá čaittâleijee, lávloo já stivrejeijee. Kove: Juha Mustonen

– Tuubdâst jieijâs persovnlâš já karismaatlâš tááppád olgospyehtiđ jieijâd tuu jienâin! Jienâ mii rummâšist resonist puoh pyeremusávt mielâ ráávhudmân já nube tááhust lii kuhesáigásii vuáijoo pargo. Jienâčaittâleijee pargo lii ihana áámmát, iätá Susa.

Škovlim lii kiäinu jienâpargoid

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh taarbâš eres ahasijd lohheid já jienâčaittâleijeid oppâmateriaalpargon fáárun. Škovliimân uásálisteijeeh pyehtih almottâttâđ lohhen sämikielâlijd oppâmateriaalprojektijd.

Äigitaavvâl

Vástuppeeivi tijme 16-20 ohtâsâš valmim kulttuurkuávdáš Sajos auditorio Dollast.

– huolâttemes pivtâstem pajalân já kietâspeeijâl fáárun

Lávurduv já pasepeeivi studiostivrimääigih ucc’juávhoid tijme 10-14 já 15-19.

Valmiimân váldoo 15 olmožid. Juáháš uásálist vástuppeeivi ohtâsii valmiimân jeđe oovtâ ucc’juávhu pargon oholoopâ ääigi. Ucc’juávhuh šaddeh väljejuđ vástuppeeivi pääihi alne. Valmiimist lii faallâmnáálá juhâmuš já uccâ peivipittáá. Koronatorvolâšvuođâst huolâttuvvoo. Valmim lii suomâkielân.

Almottâtmeh šleđgâhäämist

Almottât jieijâd škovliimân majemustáá 30.9. taan liiŋkâ peht: https://link.webropolsurveys.com/S/34A088B721D5D1AC

Tiervâpuáttim! Pueʹtted tiõrvân! Bures boahtin! Tervetuloa!

Valmim orniv ohtsâšpargoost Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh sehe Säämi máttááttâskuávdáá Arktisâš pedagogiik II, sämimáttááttâs digiviärmáduv -haahâ (ESR).

Lasetiäđuh:

Petra Kuuva
Oppâmateriaalčällee
040 677 2275
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Oppâmateriaalvuávájeijee
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Arktisâš pedagogiik II, sämimáttááttâs digiviärmáduv -haahâ (ESR)
Säämi máttááttâskuávdáš
Unni Länsman
050 502 1357
unni.lansman@sogsakk.fi

Arktisâš pedagogiik II, sämimáttááttâs digiviärmáduv -haahâ lii Euroop sosiaalruttâduv ruttâdem haahâ, mon koordinist Säämi máttááttâskuávdáš. Uási olášutteijen lii Laapi ollâopâttâh. Ruttâdeijen fáárust láá meid Sämitigge, Iänáduv, Aanaar, Suáđikylá já Uccjuuvâ kieldah. Haahâ toimâäigi lii 1.1.2019-31.10.2021. Haavâ ulmen lii lasettiđ čuosâttâhjuávhui mättim uđđâ teknologiaid já uđđâ toimâkulttuurân sehe ovdediđ viärmádâttâm digitaallâšvuođâ iššeen kevttin. Haavâst lasetiäđuh Säämi máttááttâskuávdáá viermisiijđost www.sogsakk.fi/arktistapedagogiikkaa2.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Sämitigge puávdejeh sämimáttááttâs tave-eennâmlii foorumân

/in , /by

Suomâ máttááttâs- já kulttuurministeriö já Sämitigge puávdejeh sämimáttááttâs tave-eennâmlii foorumân Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 1.-2.12.2021. Sämimáttááttâs tave-eennâmlii oovtâstpargo ovdedem lii ohtâ ulme, maid Suomâ lii asâttâm jieijâs Tave-enâmij ministerrääđi saavâjođetteijeepajan. Foorum lii Suomâ saavâjođetteijeepaje tábáhtus.

Foorum ulmen láá

  • oleskove hammim sämimáttááttâs tiileest Suomâst, Ruotâst já Taažâst,
  • sämimáttááttâs raajijd rastaldittee oovtâstpargo nanodem,
  • uđđâlágánij oovtâstpargovuovij kavnâm já  
  • pisováá savâstâllâmohtâvuođâ finnim staatâi máttááttâsvirgeomâhái, škovlim uárnejeijei já sämisiärváduvâi kooskâ.

Foorum teeman láá

  • máttááttâs sämikielâ eenikielâ / vuossâmuu kielâ ovdánem máhđulâžžân tahhen Ruotâst, Taažâst já Suomâst,
  • sämikielâi revitalisaatio kiäinuh máttááttâsâst, šiev toimâvyevih jieškote-uv staatâst,
  • máttááttâs noonâ já hiäjus maalih sämikielâi puátteevuođâ uáinust,
  • sämikielâi káidusmáttááttâs jieškote-uv staatâst,
  • sämikielâlij máttáátteijei škovlim já tohálâšvuotâvátámâšah,
  • sämikielâlii oppâmateriaaloovtâstpargo hináh já
  • sämmiláid kyeskee tiätu puohháid ohtsii máttááttâsâst.

Čuosâttâhjuávkku Suomâ, Ruotâ já Taažâ

  • máttááttâsministeriöh, sämitigeh já máttááttâsvirgeomâhááh,
  • máttááttâs já škovlim uárnejeijeeh,
  • škovlimpooliitliih merideijeeh,
  • sämimáttááttâs já -škovlim totkeeh sehe
  • iärráseh, kiäh láá perustum.

Lasetiäđuh roovvâdmáánu ääigi – čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi já máttááttâs- já  kulttuurministeriö tábáhtuskalender https://minedu.fi/tapahtumat. Konferens nettisiijđoh lekkâseh roovvâdmáánust.

Lasetiäđuh:

Máttááttâsräđiolmooš Anna Mikander, anna.mikander(at)gov.fi, +358 (0) 40 866 8585

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, +358 (0)10 8393 112

Alemuu rievti miitaal luovâttui Sämitiigán

/in , /by

Alemuu rievti president Tatu Leppänen luovâttij Sämitiigán Alemuu rievti miitaal kunneečáittun ton mávsulii paargon sämmilij algâaalmug kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaaldâšmist. Miitaal luovâttui Sämitige ovdâsteijeid Ruávinjaargâst 9.9.2021 Tave-enâmij alemui rievtij presidentij čuákkim ooleest.

Uássin Tave-enâmij alemui rievtij presidentij čuákkim ohjelm uárnejui teivâm Sämitige ovdâsteijeiguin sehe alemui rievtij presidentijguin 9.9.2021 Ruávinjaargâst. Teivâmist Suomâ Alemuu rievti president Tatu Leppänen luovâttij Sämitiigán Alemuu rievti miitaal kunneečáittun ton mávsulii paargon sämmilij algâaalmug kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaaldâšmist.

  • Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. Kove: Laura Olsén-Ljetoff

– Mun anam taam eromâš merhâšittee tubdâstâssân oles Sämitiigán mávsulâš pargoost sämikulttuur já kielâ, sehe algâaalmugij rievtij ovdedem oovdân. Mun tuáivum, ete taat viestâd sämisiärváduv lasseen meid syemmilâš ohtsâškoodán mii porgâm pargo merhâšuumeest, paahud saavâjođetteijee Juuso.

Sämitiggeest miitaal vaaldij vuástá II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, kote uásálistij teivâmân Ruávinjaargâst vs. lahâčällee Kalle Varisijn sehe má. lahâčällee Sarita Kämäräisijn. Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso uásálistij teivâmân káidusohtâvuođâ peht Anarist. 

– Mun halijdâm kijtteđ Alemuu rievti president Leppäsii taan tubdâstâsâst. Toos lasseen mun halijdâm kijtteđ Sämitige jesânijd sehe mii pargovievâ áámmáttáiđulii já váimoin porgum pargoost, juátká saavâjođetteijee Juuso.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Saavâjođetteijee Juuso illood sämmilâšnurâlduv pááikán puátimist

/in , /by
Kove: Ville Fofonoff

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso uásálistij 9.9.2021 Säämimuseo Siida ornim juhletilálâšvuotân, mast juhluu Aalmuglâšmuseo Sämmilâšnurâlduv pááikán puáttim.

Saavâjođetteijee Juuso illood saavâstis sämmilâšnurâlduv pááikán puáttim Säämimuseo Siida uđâsmittum tiilijd.

– Tääl macâttemnáál tiiŋgah iä lah tuš tiiŋgah, peic toh ovtâstiteh mii jieččân madârvaanhimáid. Nurâldâh siskeeld kuhes paje mii historjást já tot muštâl mainâsijd sämisiärváduv jyehipiäiválii elimist iivijd maŋaskulij. Tuojij várás väljejum materiaaleh, tain kevttum tekniikeh já sierâlágán vyevih hervâttiđ tiiŋgâid – tot puoh lasseet já jieŋâlmit ibárdâs jieččân aalmug moonnâmääigist, iätá  Juuso.

Sämitiggeest lii taan valjâpaje ääigi lamaš toovlášmuštolaavâ uđâsmittem ooleest vuolgâttâssavâstâllâm, mast lii lamaš noonâ viestâ jiešmeridemvuoigâdvuođâ já jiešhaldâšem oovdedmist kulttuuräärbi uásild.

Toos lasseen Säämi parlamentaarlii rääđist láá meridâm algâttiđ ohtsij linjimij rähtim sämmilii kulttuuräärbi uásild oovtâstpargoost Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigijguin sehe Sämirađđijn. Ulmen lii hammiđ ohtâlâs sämmilij uáinu mii kulttuuräärbi já ärbivuáválii tiäđu jiešhaaldâšmist, suoijâlmist já kiävtust.

– Mist sämmilijn lii jieččân siärváduv siste noonâ máttu já äššitubdâmuš jieččân kulttuuräärbist, ton siäilutmist já ton kiävtust. Mun anam tehálâžžân, ete čuávuvâžžân visásmittep, ete sämiaalmug piäsá uápásmuđ nurâldâhân mijjân luándulij vuovijguin já väldiđ maasâd taan uási mii jieččân kulttuuräärbist, juátká Juuso.

Luuvâ saavâ tääbbin.

Sämmilâšnurâldâh ana sistees pajeláhháá 2000 tiŋgâd, moh láá nurrum sämikuávlust iivij 1830-1998 ääigi. Säämimuseo váldá nurâlduv vuástá uđđâ nurâldâhohtâdâhân, mii lii valmâštum kiđđuv. Luuvâ Säämimuseo Siida tiäđáttâs.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi