Vuässõõđ Sääʹmǩiõli neäʹttla 25.-31.10.2021

/in , /by

ǨIÕLLNEÄʹTTEL – KIELÂOKKO ­– GIELLAVAHKKU – KIELIVIIKKO

Kuäʹss: 25.–31.10.2021

Koʹst: Ceâlai Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest

Ǩeäzz:  Puk vuäiʹtte vuässõõttâd da pueʹtted mieʹldd

Tuâǥǥõs

Eeʹǩǩ 2019 leäi ÕM riikkikõskksaž alggmeerai ǩiõli eeʹǩǩ – International Year of Indigenous Language (iyil2019.org). Teeʹmmeeʹjjest leʹjje määŋg sõddmõõžž, kookk raʹjje alggmeeraiǩiõlid kuâsttjeei pirr maaiʹlm. Sääʹm ǩiõli neäʹttel järjsteš vuõssmõs vuâra eeʹjj 2019.  Eeʹjj 2020 oʹnnstum Sääʹm ǩiõli neäʹttel mâŋŋa Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam da Taarrjânnam Sääʹmteeʹǧǧ tuåivvu, što ǩiõllneäʹttel leʹčči juõʹǩǩekksaž šõddmõš.

Sääʹm ǩiõl Lääʹddjânnmest

Säʹmmla lie Euroopp Unioon oʹdinakai alggmeer. Lääʹddjânnmest säʹmmlai ǩiõlʼla da kulttuurla vuõiggâdvuõđi vuâđđan lij vuâđđlääʹǩǩ, koon mieʹldd säʹmmlain lij alggmeeran vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudâsviikkâd ǩiõlâz da kulttuurâz. Sääʹm ǩiõl lie Euroopp alggveärlažǩiõl da nuõrttmiârrläʹddlai ǩiõli (mâʹte lääʹddǩiõll da eestiǩiõll) ââldmõs ougglõsruâttǩiõl.  Sääʹm ǩiõlid mainstet Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõššjânnmest. Lääʹddjânnmest mainstet kolmm sääʹm ǩiõl: tâʹvvsääʹm-, aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl. Vuâđđlääʹjj mieʹldd säʹmmalin lij dommvuuʹdsteez (Aanar, Jeänõk, Uccjokk da Suäʹđjel kååʹdd tâʹvv-vuʹvdd) ǩiõlâz da kulttuurâz kuõskki jiõččvaaldâšm, mâʹte lääʹjjest lij šiõttum. 

Äjšmâʹttep pukid Lääʹddjânnam vuâđđškooulid ââʹnned teeʹmmpeeiʹvid sääʹm ǩiõlin da sääʹmkulttuurin neäʹttel  43 poodd (25 -31.10.2021).  Tuäivvap, što puk škooul poʹhtte ouʹdde sääʹm ǩiõlid jeeʹresnallšem aktiviteeʹttivuiʹm ǩiõllneäʹttel poodd.

Mij lij sääʹm ǩiõli neäʹttel giellavahkku – ǩiõllneäʹttel – kielâokko?

Sääʹm ǩiõli neäʹttel lij õhttsaž täävtõs vuäǯǯad vuämmšummuž sääʹm ǩiõlid. Sääʹm ǩiõli neäʹttel täävtõssân lij vuäǯǯad kuâstlvõsvuõđ da kollʼjemvuõđ sääʹm ǩiõlid pukin õhttsažkååʹdd vueʹssvuuʹdin. Tuäivvap, što nuʹtt määŋg ko vueiʹtlvaž vuässâʹtte tääʹzz õhttsaž ǩiččlõõttmõʹšše vuäǯǯad kuâstlvõsvuõđ sääʹm ǩiõli neäʹttel poodd sääʹm ǩiõlid jeeʹresnallšem tååimin pääiklaž, vooudlaž da meerlaž tääʹzzest.

Mõõnn diõtt sääʹm ǩiõli neäʹttel lij vääžnai?

Sääʹm ǩiõl lie vääžnai oʹdinakai ǩiõllõõʹnnja, sääʹm meera da lääʹdd õhttsažkådda. Sääʹm ǩiõl jie leäkku vääžnai pâi saakkummšest, leša še oummui identitetta, kulttuuräʹrbba da õhttekolljemvuõʹtte. Ǩiõl kuâsttjeeʹjen raajjmõš juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest lij vääžnai ǩiõl statuʹsse, õhttekolljemvuõʹtte da seännmõʹšše. Teʹl ko ǩiõll kuâsttai juõǩǩ peeiʹv, tobddâp, što mij ǩiõl lij siânnum, tõʹst lij äʹrvv da tõt kollai õhttsažkådda. Leäʹp tuõđi rääʹmest, ko ǩiõllam kuâsttje õhttsažkååʹddest.

Haaʹleep, što Lääʹdd õhttsažkåʹdd mättjeʹči jäänab da pueʹrben fiʹttjed sääʹm ǩiõlid, sääʹm kulttuur da sääʹm õhttsažkåʹddjieʹllem. Miõlstam lij vääžnai, što päärna peiʹvvpõõrtin da škooulâst tobdstâʹtte sääʹm ǩiõlid. Jõs puk päärna mättjeʹče mueʹdd sääʹmǩiõllsa sääʹn, tõt kaaggči ǩiõl ääʹrv da õõutnalla lââʹzzteči fiʹttjõõzz jeeʹresnallšem ǩiõlid.

Eʹtǩǩõõzz ǩiõllneäʹttel tååimid

  • Ââʹnned sääʹmǩiõllsa vuäʹpstemkõõlbid, odm. ǩeʹrjjpõrtt, poorrâmsââʹjj, nuuʹžniǩ, klass. Vaalmâš vuäʹpstemkõõlb käuʹnnʼje addrõõzzâst Opastekylttejä pohjois-, inarin- ja koltansaameksi sekä suomeksi
  • Raajjâd fraas-sääʹnnǩeeʹrj odm. Šiõǥǥ tueʹlääst, Mäʹhtt mâânn? Sääʹmǩiõllsaž vuâđsannõõzz da fraas käuʹnnʼje Pieni sanakirja ensitapaamiseen, arkipäivään ja juhlaan ǩeerjast.
  • Kuáti.fi lij Sääʹmteeʹǧǧ tuõʹllʼjem sääʹm õuddpeâmm materiaalbaŋkk. Seiddõõzzâst käuʹnnʼje jm. speâl päärnaid.
  • Teâđ säʹmmlain käuʹnnai seiddõõzzâst https://www.oktavuohta.com tâʹvvsäämas, nuõrttsäämas, aanarsäämas da lääddas.
  • Kåččad sääʹm artiistid škoouʹle mäʹttʼtõõttâd laaulid säämas leʹbe juõiggâd.
  • Raukkâd kõʹllʼjed oummid, ǩeäk lie čieʹpp mainsted sääʹm äʹrbbmainnsid.
  • Lookkâd teeʹkstid säämas da ǩiõttʼtõõllâd teeʹkst maaʹlʼjeeʹl da pirsteeʹl.
  • Noorrâd âʹlddpirrõõzz sääʹmǩiõllsaž päiʹǩǩnõõmid, koi vuâđald ǩeeʹrjtet. Vueiʹttveʹted ââʹnned veäʹǩǩen informaantid/äʹšštobddjid še.
  • Ââʹnned ǩeeʹrjvaajtõõzz jeeʹres škooulivuiʹm ǩiõllneäʹttel diõtt, vaajteʹǩed teâđaid da jurddjid.
  • Mättʼtõõttâd tuejjeed (sääʹmǩiõtt-tuâj), čueʹldeeʹl odm. lokkčooudǩeâlǥal.
  • Mättʼtõõttâd tuâjai pääiʹǩ jeeʹres aaʹšši da äʹššvuuʹdi fiʹttõõzzid, mâʹte puäʒʒhåiddu kuõskki sannõõzz, kååvas, vuejjamjeäʹrǧǧ, čiõkkrest jååttmõš, kueʹllšeellmõš
  • Kåččad puärrsab jieʹnnǩiõllsaž informaantid/äʹšštobddjid škooulid, ǩeäivuiʹm škooulneeʹǩǩ vueiʹtte mainsted säämas.

Tuäivvap, što haaʹleped vuässõõttâd tääʹzz hervvai haʹŋǩǩõʹsse. Õõutâst vueiʹttep raajjâd ǩiõl kuâsttjeeʹjen da lââzzted sääʹm ǩiõli tobddmõõžž ǩiõllneäʹttel poodd kålggmannust 2021.

Lââʹssteâđ:

Mä. sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa, teʹl. 050 438 2484 / 010 839 3183 marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl. 010 839 3124 / 040 707 5626 anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Leʹbe kõʹlle Ǩiõllneäʹttel dommseeidain www.giellavahkku.org (Seiddõs ääʹveeš neäʹttel 37 poodd, 13.9.-19.9.2021)

–

Tiõrvʼvuõđin – Tiervuođâiguin – Dearvvuođaiguin – Terveisin

Tuomas Aslak Juuso

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei

Puäʹđ äʹšštobddisiltteeʹjen Kulttuuri škoouʹle!

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ ååcc škooulteei sääʹmteeʹǧǧ Kulttuuri škooul -haʹŋǩǩõʹsse. Kulttuuri škooul lij Sääʹmteeʹǧǧ, Lääʹdd Romaniõhtõõzz da Nuõri akatemia õhttsaž pâʹjjškoouli da nuuʹbb tääʹzz škoouli uʹčteeʹlid jurddum lââss-škooultõshaʹŋǩǩõs. Kulttuuri škooul älgg čâhčča da juätkkai eeʹjj 2022 loʹppe. čõõuč 2021 škooultõõzz ââʹnet ougglõsõhttvuõđin.

Škooulteei ij taarbâž leeʹd sääʹmaaʹšši äʹšštobddi ij ni ämmätlooǥǥlmõʹstti, peʹce äʹšštobddisiltteei! Tõt lij nokk,štõ suʹst lij oddâlvuõtt näkam tuõjju, lij teâttmõš sääʹmvuõđâst da teâtt koʹst teâđ koid lij tarbb käunnʼje. Vuõss-sâjjsa siiskõõzz lie sääʹm- da romaninuõri plaan. Õhttu ij taarbâž tuejjeed: Nuʹbben škooulteeiʹjen lij romaaninuõrr da Nuõri akatemia lij mieʹldd jueʹǩǩ škooultõspeeiʹvest.

Škooultõspeeiʹvi kõʹsǩǩe lij kuõđđum siõmmna äiʹǧǧ uʹčteeʹli raajjâm tuejai kommentâʹsttmõõžžid. Ođđeeʹjjmannust jäʹrjstet õõuʹdeempalaver, koʹst škooulteeiʹjivuiʹm mõõnat čõõđ čõõuč škooultõõzzid da taarb mieʹldd pueʹreet plaan eeʹjj 2022 škooultõõzzid.

Škooulteeja / äʹšštobddisiltteeja määuʹset 200 eeuʹr paʹlǩǩõs jueʹǩǩ škooultõspeeiʹvest.  Lââʹssen škooultõspeeiʹvi kõõskâst šõddi mättʼtõõttji tuejai kommentâʹsttmõõžžâst määuʹset paʹlǩǩõs. Tuej diõtt šõddâm jeeʹres kuulid še koʹrvveet.

Čõõuč 2021 škooultempeeiʹv lie (čiâss 9-15)

1. škooultõs (ougglõsõhttvuõđin): mââib 5.10., seä. 27.10. da neljdp 18.11.

2. škooultõs (ougglõsõhttvuõđin): mââib 2.11, seä. 24.11 da neljdp 16.12.

Teâđtõs haʹŋǩǩõõzz äʹlǧǧmest da vuâđđteâđ haʹŋǩǩõõzzâst:

https://www.samediggi.fi/2021/08/23/kulttuurien-koulu-kaynnistyy-saamelaiskarajat-suomen-romaniyhdistys-ja-nuorten-akatemia-kouluttavat-opettajia-saamelais-ja-romaninuorten-kohtaamiseen/

Tääʹrǩab teâđ haʹŋǩǩõõzzâst da škooultõõzzi siiskõõzzâst käunnai tääiʹben: https://www.nuortenakatemia.fi/hankkeet/kulttuurien-koulu/

Vuäitak vuõltteed ooccmõõžžad 15.9. mõõneeʹst info@samediggi.fi , viitteeksi ´Kulttuurien sieʹvvõssân ´Kulttuurien koulu´.

Lââʹssteâđ:

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar
ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi
0108393112

Anni-Sofia Niittyvuopio, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi 
040 584 3098

Sääʹmnuõr nåʹrre viõǥǥees äimmõsmuuttâs vuâstta konfereeʹnsest 26.8.

/in , /by

Õhttsažtâʹvvjânnmallaž sääʹmnuõri konfereʹnss jäʹrjste 26.8.2021. Konfereeʹns teeʹmmen lij äimmõsmuuttâs da tõn jäʹrjste ougglõsõhttvuõđin. Konfereʹnss lij määusteʹmes da äävas pukid sääʹmnuõrid.

Sääʹmteeʹǧǧ projeʹktt-tuâjjtueʹjjeei Milla Pulska da nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio tuäivte sääʹmnuõrid tiõrvvpuättmõššân olgglõssân jäʹrjstum konferenssa.

– Lij fiinâs,što sääʹmnuõr peäʹsse kuʹǩes ääiʹj pâiʹl valdiaraaji saǥstõõllâd siʹjjid ääiʹjpoddsain da vääžnai aaʹššin. Ååskam, što kaunnâp vääžnai kaggmõõžžid äimmõsmuttsa da tõn vuâsttsõʹžže tuõjju, leša še šiõttlõõvvmõʹšše kollʼjeeʹjen,räʹddjââtt nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei  Anni-Sofia Niittyvuopio.

Konfereeʹnsest kuullâp miõllǩiõttsaid särnnamvuâraid pirrõs- da äimmõsminister Krista Mikkosest. Sääʹmparlamentaarla suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjest Aili Keskitalost, nuõr puäʒʒoummust Jussa Seurujääuʹrest de Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juusost. Lââʹzzen konfereeʹns prograammâst liâ tuâjjpõõrt. Tuâjjpõõrtid âʹnne nuõri jååʹđtem globaal organisaatia  Youth4Nature, somevaikkteei Emmi Nuorgam de aktivistt,ohjjeei- ǩiõttǩeeʹrjteei Pauliina feodoroff.

– Tuäivvap,što nuõr vuässâʹtte smeʹllkanji tuâjjpõõrtid, koin oʹcce jiõccses pueʹrmõs vaikktemkuånstid.  Äimmõsmuuttâs vuäitt tobddjed täärmtõõvvjen, leša haaʹleep äjšmâʹtted õhttsa viõǥǥ da saaǥǥ kaunnmõʹšše äimmõsmuttâz  vuâsttsõõʹžžest õhttsažkååddlast tuâjast, ceälkk konfereeʹns projeʹktt-tuâjjtueʹjjeei Milla Pulska.

Aarktla alggmeer toʹbdde äimmõsmuttâz kõrrsubuin da sääʹmnuõr liâ-i peʹcclõõžžâst äimmõsmuttâz vaikktõõzzin säʹmmlai äʹrbbvuâđlai jieʹllemvueʹjjid da sääʹmmkulttuuʹre. Konfereeʹns mieʹtt häämmtaʹlle äimmõsmuttâz vuâsttsaž õõlmâsceälkkmõš de plaanee sääʹmnuõri õhttsaid valdiaraaji pâiʹlteei toiʹmmjemnaaʹlid.

Sääʹmparlamenttaarla suåvtõõzz vuâllsaž nuõrisuåvtõs jääʹrjast kueiʹt eeʹjj kõõskin tâʹvvjânnmallša sääʹmnuõri konfereeʹns. Konfereʹnss jäʹrjste õhttsažtuâjjan Taarr-,Ruõcc- da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧi nuõritoiʹmmjeeʹjivuiʹm. Konfereeʹns väʹlddjäʹrjsteeʹjen tåimmai Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs. Konfereeʹns täävtõssân lij äjšmâʹtted sääʹmnuõrid säʹmmla õhttsažkååʹdd ooudâsviikkmõʹšše.

Lââʹssteâđaid konfereeʹnsest: www.nuor.fi

Lââʹssteâđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
040 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Milla Pulska
Projeʹktt -tuâjjtueʹjjeei
0406695295
milla.pulska(at)samediggi.fi

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.

Sääʹmteʹǧǧ kooll huõlteeʹjid da saǥstââll Ruäʹvnjaarǥ gåårdin sääʹmǩiõl mättʼtõõzzâst

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ kooll sääʹmǩiõl lookkji huõlteeʹjid vuõssarggjeäʹǩǩää 23.8. ougglõsõhttvuõđin. Veeʹrjlaž saǥstõõllmõš Ruäʹvnjaarǥ gåårad čuõvtemtååimin äʹlǧǧe mââibaarǥ. Huõl lie kaggâm jeäʹrben sääʹmǩiõli mättʼtõõzz jäʹrjstummuš tän škoouleeʹjjest. Gåårad siiʹrdi jeänažvueʹzz sääʹmǩiõli mättʼtõõzzâst ougglõsmättʼtõõzz peälla, da mättʼtõs lij ååʹn ougglõsõhttvuõđi pääiʹǩ takai škooulpeeiʹv mâŋŋa.

– Näkam vueʹǩǩ peʹcclâtt, ǥo mättʼtõõzz jäʹrjstummuž jie vaʹstted fiʹttjõõzz mättʼtummuš lääʹjjmeâldlaž, vuõigg vasttõõzzjueʹǩǩmest jie ni pueʹrest pedagooglaž čõõđtummšest, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. – Määŋg peʹcclõõvvâm huõlteei lie leämmaž miʹjjid õhttvuõđâst da tättam Sääʹmteeʹǧǧest vieʹǩǩ tän vueʹjj vuõiǥummša. Vueʹǩǩ tobddai nääʹlteʹmmen määŋgaid piârrjid da lij põõllmõõžž vueʹlnn, štõ Ruäʹvnjaarǥâst šõddâm miõttâl sääʹmǩiõli mättõõzz õõuʹdeemtuejj mâânn tuʹššen.    

Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam škooulniiʹǩǩi huõlteeʹjid äävai kuullâmpoʹdde, koʹst tõt haaʹlad kaartʼted vueʹjj määŋgpeällsaž vueiʹnnemkuuʹlmest. Juuso lij samai rämmšõõvvâm sääʹmǩiõli lookkjimeäʹr pâjjnummšest da mõõnni iiʹjji õõuʹdeemtuejast Ruäʹvnjaarǥâst.

Vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto miõlâst Ruäʹvnjaarǥ vueʹǩǩ sueiʹmkrâstt sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz lääʹjjšiõtlvânji da teäggtõõzz peäʹlnn ǩeähnas sââʹj dommvuuʹd kååʹddi oouǥpeäʹlnn.

Sääʹmteʹǧǧ lij tuõđi jiânnai põrggâm vueʹjj pueʹrummuš õuʹdde da ååʹn meeʹst lie õllʼjab vuârddmõõžž ǥo õõudbu iiʹjjin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria piijjâm sääʹm-mättʼtõõzz õõuʹdeemtuejj-joukk kuõʹđi ǩeâđđa eʹtǩǩõõzzâs da nellj pååđčiõlǥtõõzz mättʼtõõzz õõuʹdummuž da jm. tõn vuäǯǯmõõžž põõššjen pirr Lääʹddjânnam.

Tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõttji mieʹrr vuâđđmättʼtõõzzâst lij õõudbu lookkâmeeʹjjest pâjjnam määŋgin looʹjin, ååʹn lij juʹn nuʹt 100. Gåårad lij paʹlǩǩääm tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹl, leša aanar- da nuõrttsääʹmǩiõli mättʼtõõzz tõt vuästt Uʹccjooǥǥ kååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzzâst.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso, Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394, tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto, I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969, anni.koivisto@samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar
040 767 3101, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Škooultõs- da mättmateriaalääʹšš Sääʹmteeʹǧǧest

Oođâs 15.4.2021 OKM:n tuejj-joouk tuej valmštummžest 

Muu kulttuurpirrõs da -äʹrbb -mättmateriaal lij iʹlmstõõvvâm

/in , , /by

Mâid nõõm mušttle âʹlddpirrõõzzâst?

Lij-a päiʹǩǩ ââʹnnmest, håʹt tõʹst jie kuõsttu âânnmõõžž ǩiõj?

Muʹvddem jiõn âʹlddpirrõõzzâst kollʼje?

Muu kulttuurpirrõs da -äʹrbb lij mättʼtõsmateriaal, koon täävtõssan lij laiʹddjed mättʼtõõttjid sääʹm kulttuurärbba  da määŋgnallšem kulttuurpirrõõzzid. Mättmateriaal âânn seʹst kutt (6) jeeʹres veeidas haʹrjjtõõzz säʹmmlai kulttuurääʹrb da kulttuurpirrõõzz fiʹttjummša da mättjummša.  Tän materiaal jurddjen lij mooutʼted uʹčteeʹlid di šõddeeʹjid väʹldded kulttuurääʹrb- da kulttuurpirrõs-šõddeem vueʹssen mättʼtõõzz. Mättʼtõsmateriaal vuäitt äuʹǩǩen ââʹnned jeeʹresnallšem mättʼtõsjooukivuiʹm da suåvted hieʹlǩeld še vueʹssen õuddpeâmm leʹbe ǩiõllpieʹsstååim.

Materiaal lij rajjum õhttsažtuejast Lääʹdd Kulttuuräʹrbbšõddummuž sieʹbrin, Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttrin, Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz Aarktlaž pedagokiikk ll haʹŋǩǩõõzz da Sääʹm-museo Siidain. Materiaal lie tååimtam Marita Aikio, Unni Länsman, Eija Ojanlatva, Miina Seurujärvi, Jaakko Tuominen da Anna Väänänen.

Materiaal lij nuõrtt- aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle Kulttuurin vuosikello -seeidain!

Seeidain käunnai še materiaal lääʹddǩiõllsaž ǩiõttǩeeʹrjtõs pdf-hääʹmest.

Tiõrvvpueʹttem tâʹvvjânnmallšõʹžže sääʹmnuõri konferenssa!

/in , /by

Äiʹǧǧ: 26.8.2021 Lääʹddääiʹj čiâss 9.00-15.00

Päiʹǩǩ: Zoom

Konfereʹnss lij määusteʹmes da äävas pukid sääʹmnuõrid. Jueʹǩǩep iʹlmmtõõttjid tuâjjpõõrtid da põrggâp väʹlddep tuäivaid lokku. Konfereeʹnsest lij simultaantuʹlǩǩõs. Pukid vuässõõttjid vuõlttee karttartistt Arsi Keva plaanam t- päidd.

Konfereeʹns teeʹmmen lij äimmõsmuuttâs. Aarktla  alggmeer toʹbdde äimmõsmuttâz kõrrsubuin.  Sääʹmnuõr liâ jeärbõʹžžen peʹcclõõžžâst äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlai äʹrbbvuõđlai jieʹllemvueʹjjid da sääʹmkulttuuʹre. Konfereeʹns vueʹssen sääʹmnuõr ååʹblǩâʹstte õhttsa äimmõsmuttâz vuâstbu vuäinalm da plaanee tõõzz tåimmjemnaaʹlid.

Sääʹmparlameʹntaarla suåvtõõzz vuâllsaž nuõrisuåvtõs jääʹrjast kueiʹt eeʹjj kõõskin tâʹvvjânnmallša sääʹmnuõri konfereeʹns. Konfereʹnss jäʹrjste õhttsažtuâjast Taar-, Ruõcc- da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõritoiʹmmjeeʹjivuiʹm. Konfereeʹns  väʹlddjäʹrjsteeʹjen tåimmai Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs.

Iʹlmmtõõttmõš ouddâl 25.8.2021 čiâss 12.00: https://link.webropolsurveys.com/S/4D171FD17BDB250B

Kåčč

Äʹššlistt

9.00  Alttõs

9.15 Mainstemvuârr: Sääʹmparlameʹntaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Aili Keskitalo

9.30 Mainstemvuârr: Nuõr puäʒʒooumaž Jussa Seurujärvi

9.45 Mainstemvuârr: Pirrõs- da äimmõsminister Krista Mikkonen

10.00 Tuâjjpõõrt

1. Youth4Nature: Mobilising Youth to Lead for Nature and Climate Storytelling
Ǩiõll: eŋglõsǩiõll

2. Emmi Nuorgam: Some da vaikktummuš
Ǩiõll: lääʹddǩiõll

3. Pauliina Feodoroff: Äimmõs aktivismm Sääʹmjânnam
Ǩiõll: eŋglõsǩiõll

12.00 Poorrâmšiâtt

12.45 Mainstemvuârr: Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei  Tuomas Aslak Juuso

13.00 Õõlmâsceälkkmõš- tuâjjpõõrt äʹrttlõʹžžen

14.14 Noorõs

15.00 Loopptõs

Lââʹzzteâđaid:

projektt- tuâjjlaž Milla Pulska
tel. 0406695295
milla.pulska(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei kaaunõõđi väʹlddminister Sanna Marinin

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso  kaaunõõđi delegaatioines väʹlddminister Sanna Marinin nelljdpeeiʹv 12.8.2021 Säätytalost Heʹlssnest.   

Snimldõk: Jussi Toivanen | riikksuåvtõõzz kanslia

Sääʹmteʹǧǧ da väʹlddminister Sanna Marin kaaunõʹtte vuõssmõs vuâra tän vaalpââʹjest. Kaaunõõttmõõžžâst saǥstõʹlleš jm. sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem pirr, säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss õuddnem pirr di Sääʹmteeʹǧǧ tällõõzz vueʹjj pirr.  

”Âânam tuõđi täʹrǩǩen, što Lääʹddjânnam väʹlddminister da Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei kaaunâʹtte, što Lääʹddjânnmest jälsteei kuõiʹt meer, säʹmmlai da läʹddlai  kõõsk õuddne”, tuâtt saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.  

Lââʹssteâđ:  

Tuomas Aslak juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Ođđ Gávpotfearán-mobiilspeâll mättat gåårad- da tåbddsannõõzz kooum sääʹmǩiõʹlle

/in , /by

Uccjooǥǥ kååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs lij õlmstâttam ođđ sääʹmǩiõllsaž Gávpotfearán-mobiilspeâll. Speâll lij tuejjuum aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.

Gávpotfearán, sääʹmǩiõʹlle Gååradšeikkmõš, lääddas Kaupunkiseikkailu, lij nuʹtt 6–8-ekksaid jurddum ǩiõll-laauǥlaaǥǥan mobiilspeâll, koʹst speâllai peäss määŋgnallšem šeikkmõõžži pääiʹǩ mättjed gåårad- da tåbddsannõõzz jeeʹresnallšem gååradpirrõõzzin. Speâllai ij taarbâž siltteed lookkâd ni ǩeeʹrjted sääʹmǩiõl, što vuäitt altteed speâllmõõžž.

Mobiilspeâll täävtõssân lij tuärjjeed vaarvuâlaž sääʹmǩiõli âânnmõõžž da mättjummuž päärnai âsttääiʹjest. Speâll lie plaanâm ougglõshaʹŋǩǩõõzz tuâjjla õõutveäkka uʹčteeʹlivuiʹm. Tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹl Satu Pieski lij tååđvaž lopp-puäđõʹsse. – Speâll määŋg pirrõõzz roʹttje mieʹldez, da speâllai mättai arggǩiõl saaʹnid tõid oouʹduum pirrõõzzin. Mõõn jäänab speâllai mättai saaʹnid, tõn olgglab speâll jååʹđat, Pieski mušttal.

Projeʹkttjååʹđteei Hanna Helander tuäivv, što mäŋggaz laaddče speâll päärneez tõn diõtt, ko ânnʼjõžääiʹj päärna mättje hiâlpmõsân ǩiõl speâllai pääiʹǩ. – Mij täävtõssân lij leämmaž, što speâllai vuäǯǯ oʹnnstummuž räämm, da što ǩiõll puätt mieʹldd mâʹte jiõččaildes, Helander maainast.

Gávpotfearán-mobiilspeâll lij laaddâmnalla nuʹtt Google Play -kaaupâst ko še AppStorest. Speâll tâʹvvsääʹmǩiõllsaž jiõnnân lij Juulienna Näkkäläjärvi, aanarsääʹmǩiõllsaž jiõnnân Satu Aikio da nuõrttsääʹmǩiõllsaž jiõnnân Sisko Hilkka Fofonoff. Speâll lij tuejjääm Oulust toiʹmmjeei põõrǥâs LudoCraft Oy.

Android Play Store: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.LudoCraft.Gavpotfearan
iOS : https://testflight.apple.com/join/VlOY5hPi

Lââʹssteâđ:

Satu-Marjut Pieski, satu.pieski@edu.utsjoki.fi, 040 546 6514

Hanna Helander, hanna.helander@edu.utsjoki.fi, 040 701 2094

Anni-Sofia Niittyvuopio, anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi, 040 584 3098

Ijahis idja – festivaal jäʹrjste puõʹtti neäʹttel- looppâst Aanrest

/in , /by

Ijahis idja -festivaal jäʹrjste Aanrest puõʹtti seärad 14.8.2021. Festivaal jäʹrjste tän eeʹjj õhttân peiʹvven.

Festivaal poodd čuäʹjtemkriʹlcce  võʹllʼje Jon Henrik Fjällgren, Ulla Pirttijärvi & Ulda de Ailu x Amoc. Juʹn äʹrbbvueʹǩǩen šõddâm čâustõknjuärstõõllmõš lij prograaʹmmest še tän eeʹjj. Lââʹssen lååʹvest lij nuõrikonseʹrtt, pop-up tuâjjpõõrt da festivaal ääiʹj juätkkje sääʹmǩiõtt-tuâjj markkân.

Festivaal jäʹrjste koronastaanvuõttsiâssmõõžži meâldlânji. Festivaalpäiʹǩǩ lij veeidas da tuõrvvkõõski âânnmõš lij mååžna. Nuuʹžniǩ- kapasiteeʹt liâ lââʹzztum tän eeʹjj. Festivaal tuäivv oummid pueʹtted pâi tiõrvân noorõõttmõʹšše da jääʹǩǩted koronastaanvuõttvuäʹppõõzzid  kõõskin da hygieniast de siâssâd koortin mähssmõõžž ǩiõtt- teäʹǧǧ sâjja festivaalpääiʹǩest.

Festivaal striiʹmje maaiʹlmveiʹddsânji ns. tobdlma piâzz mieʹldd še doomâst Livestream käunnai addrõõzzâst www.sajos.fi/live.

Festivaalin program da lââʹzzteâđ addrõõzzâst www.ijahisidja.fi.

Liipp kaaupšemnalla addrõõzzâst www.lippu.fi.

Ijahis idja  jäʹrjste õhttsažtuâjast Anára Sámisearvi ry, Sääʹmteʹǧǧ, Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos, kååʹffpäiʹǩǩ Čaiju, Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõs da Aanar kåʹdd.

Lââʹzzteâđaid:

Puuʹtteei
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
+358 40 667 4545

Šiõǥǥ meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv

/in /by

ÕM:i meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv vieʹttjet juõʹǩǩ eeʹjj påʹrǧǧmannu 9. peeiʹv. Peeiʹv mieʹrren lij liâvted da lââʹzzted tieʹttemvuõđ alggmeeraid kuõskki kõõččmõõžžin di kaggâd ouʹdde alggmeerai vuõiggâdvuõđi suõʹjjummuž da oouʹdummuž miârktõõzz. Eeʹjj 2021 teeʹmm lij Ni ǩeän jeät kuõđđu mââipeälla: alggmeer da kaiʹbbjõs ođđ sosiaalʼlaž suåppmõõžžâst (Leaving no one behind: Indigenous peoples and the call for a new social contract).

Säʹmmla lie õhtt maaiʹlm alggmeerain da jeäʹlle vuuʹdest, kååʹtt lij ânnʼjõžääiʹj juõkkum neellj jeeʹres riikk vuuʹdid. Sääʹmteʹǧǧ lij jiijjâs laaʹjjin vuâđđuum säʹmmlai jiõččvaaldâšmorgaan, koon tääʹrǩmõs tuâjj lij viikkâd čõõđ sääʹm kulttuurjiõččvaaldâšm di staaneed sääʹm alggmeerkulttuur seillmõõžž da ouddnummuž. Sääʹmteʹǧǧ tuejjad čõõđ ääiʹj tuâj säʹmmlai aaʹšši da vuõiggâdvuõđi oouʹdeem diõtt nuʹtt meersaž ko še meeraikõskksaž tääʹzzest.

Säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi oouʹdummuš obbvuõttân pukin taaʹzzin da alggmeervuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz toimmupiijjmõš Lääʹddjânnmest lie õhtt Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2020–2023 väʹlddtäävtõõzzin. – Õhtt konkreettlaž ouddmiârkk säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž oouʹdeei tååimain Lääʹddjânnmest leʹčči sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz ooudårra viikkmõš, tuâtt saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

ÕM:i čõõđtõs alggmeerai vuõiggâdvuõđin lij primmum 13.9.2007 ÕM:i õõlmâs-såbbar tuʹmmstõkciâlklmin. Lääʹddjânnam lij priimmâm čõõđtõõzz vaʹrrjõõzzitää da čõnnõõttâm tõn toimmupiijjmõʹšše. Čõõđtõõzz tääʹrǩmõs artikla kueʹsǩǩe alggmeerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ, vuõiggâdvuõđ jiijjâz ǩiõʹlle da kulttuuʹre, riikki vasttõõzz alggmeerkulttuuri staanummšest di alggmeerai vuõiggâdvuõđ luâttvääraid. Čõõđtõs ǩeâldd še juõʹǩǩnallšem alggmeerai suddeempõrggmõõžžid.

Riikki čõnnõõttmõõžž ÕM:i alggmeerčõõđtõʹsse da tõn toimmupiijjmõʹšše raʹvvješ 22.-23.9.2014 õnnum alggmeerai maaiʹlmkonfereeʹns loppäʹššǩeeʹrjest, kååʹtt lij primmum še ÕM:i õõlmâs-såbbar tuʹmmstõkciâlklmen.

Loppäʹššǩeeʹrjest Lääʹddjânnam lij čõnnõõttâm ”õhttsažtuâjast alggmeeraivuiʹm tõi jiijjâz eeʹttkâʹsttemorgaani pääiʹǩ mieʹrren oouʹdeed da čõõđ viikkâd taarb mieʹldd meersaž tåimmplaanid, strategiaid leʹbe jeeʹres tååimaid čõõđtõõzz täävtõõzzi vuällam diõtt” (A/RES/69/2, operative para. 8).

– Tuäivam, što Lääʹddjânnmest ääʹljet oouʹdeed ÕM:i alggmeerčõõđtõõzz toimmupiijji tåimmplaan raajjmõõžž da tõn toimmupiijjmõõžž samai sõõrǥab, ceälkk Juuso.

Looǥǥ ÕM:i čõõđtõõzz alggmeerai vuõiggâdvuõđin

Teeʹmmpeeiʹv dommseidd (un.org)

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi