Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 1.-30.7.
Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 1.- 30.7.2021 kõõskâst.
Sääʹmteʹǧǧ tuäivat šiõǥǥ ǩieʹzz pukid!
Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 1.- 30.7.2021 kõõskâst.
Sääʹmteʹǧǧ tuäivat šiõǥǥ ǩieʹzz pukid!
Aarktlaž politiikk strategia lij valmštõllum väʹlddminister Sanna Marin halltõõzz programm meâldlânji aarktlaž õhttsažtuâj nâânummša. Strategia mieʹldd puk ekonoomlaž tåimmjummšest aarktlaž vuuʹdest vääʹldet lokku luâđ määŋghämmsažvuõđ da ǩeâllʼjemvuõđ, äimmõõzz da pirrõs-suõjjõõzz, ǩeâllʼjeei ouddnummuž vuâđđjurddjid, vuuʹd narood pueʹrrjieʹllem, vuässadvuõđ di alggmeerai vuõiggâdvuõđid.
Strategia linnjad Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk kõskksaž täävtõõzzid aarktlaž vuuʹdest ekka 2030 räjja da nåårr õʹhtte vääžnʼjummuž teäddceäkldõsvuuʹdid täävtõõzzi õsttmõõžž vääras. Strategia mieʹldd Lääʹddjânnam haaʹlad õinn pueʹreed alggmeerai vuässõõttâmvueiʹttemvuõđid aarktlaž õhttsažtuâjast da säʹmmlai vuässõõttmõš Lääʹddjânnam aarktlaž õhttsažtuõjju da aarktlaž politiʹǩǩe lij vääžnai vueʹss obbvuõđ.
Strategiast priorisââʹstet pueʹtti teäddceäkldõsvuuʹdid:
-Haaʹlääm späʹssbõõššâd strategia valmštõõllmõõžžâst šiõǥǥ dialoogâst da õhttsažtuâjast. Sääʹmteʹǧǧ lij saǥstõõllmõõžžin teäddam jm. alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi nâânummuž di luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttam vuâđđjurddi (free, prior and informed consent, FPIC)vääžnaivuõđ.Vuäinam, što pueʹrr õhttsažtuâjain täävtõõzz lie vuällamlaaǥǥan, särnn Sääʹmteʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.
– Strategiast lie määŋg säʹmmlaid vääžnai ǩeʹrjjõõzz da tõin õhttân vuäitt kaggâd õuʹdde säʹmmlai äimmõs-suåvtõõzz. Alggmeer vuäǯǯa vuässʼses vuõssmõssân äimmõsmuttâz da tõn vaikktõõzzid, da lij-i vääžnai, što säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâđ vääʹldet vueʹssen aarktlaž vuuʹd ooudâsviikkmõõžž da äimmõsmuttâztuâj teâttvuâđ, juätkk Juuso.
Säʹmmlaid kuõskki ǩeʹrjjõõzz käunnʼje jeeʹres teäddceäkldõsvuuʹdin. Konkreettlaž tååimin täävtõõzzi õsttmõõžž vääras altteet säʹmmlai äimmõs-suåvtõõzz, kååʹtt veekk ooudâs säʹmmlai ärbbvuõđlaž teâđ lokku välddmõõžž äimmõspolitiʹǩǩe õhtteei tuʹmmjemtuâjast. Aarktlaž porrmõš-staan viiǥǥât ooudâs nuʹtt, što staaneet jieʹllemvueʹjji juätkkmõš, jeäʹrben puäʒʒhååid da jeeʹres äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹzzest.
Eʹtǩǩõõzz säʹmmlai äimmõsmuttâz šiõttlõõvvâmprograamm raajjmõõžžâst seʹlvtet da viiǥǥât ooudâs luâttresuursi da suõjjeemvuuʹdi âânnmõõžž õhttsažtuâjjmekaniismid õõutveäkka säʹmmlaivuiʹm.
Lââʹssen tuâj raajjcõgldõõzzi jaukkummša da raajjõhttsažtuâj nâânummša jueʹtǩet, säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss jueʹtǩet nuʹtt, što taʹrjjeet komissiooʹje šiõǥǥ tåimmjemoudldõõzzid, sääʹmǩiõllsaž da sääʹmǩiõli mättʼtõõzz di ǩiõllpieʹsståimmjummuž nââneet da alggmeerai meeraikõskksaž veeʹrdvuõđid raaveet äʹrbbvuõđlaž kulttuur da äʹrbbteâđ suõjjlummša.
Saaǥǥjååʹđteei Juuso lij samai toođvaž, što Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk strategia õlmstââʹttet ååʹn še pukin koolmin sääʹmǩiõlin.
Strategia täävtõõzzi teâuddjummuš õõlǥat juätkkjeei seuʹrrjummuž. Aarktlaž vasttõsveʹrǧǧniiʹǩǩi tuâjj-joukk puuʹtat vuäʹnkõs analyys piirieeʹjji strategia täävtõõzzin da juõʹǩǩ teäddceäkldõsvuuʹd tååimi teâuddjummšest.
Tobdstââtt Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk strategiaaʹje:
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/163245
Riikksuåvtõõzz kanslia teâđtõs: Suomi uudisti Arktisen politiikan strategiansa
Snimldõk: Ville Fofonoff
Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
Inka Saara Arttijeff
Meeraikõskksaž aaʹšši piisar
050 574 7629
inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi
Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mättmateriaalplaaneei veeʹrj. Sääʹmteeʹǧǧest tuejjee mäŋgg mättmateriaalplaaneei, kooi tuâj liâ meärtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 41 §:st. Mättmateriaalplaaneei tuâjjan lij jm. huõlted mättmateriaalpiisrin õõutâst mättmateriaalprojeeʹkti čõõđtummšest, vaʹstteed aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõllsai mättmateriaali tååimtõstuâjast (raajjivuõiggâdvuõtt-, kaartʼteei- da jeeʹres suåppmõõžži valmštõõllmõš, teevvamtaʹrǩstummuž, teäʹddma õhttneei ääʹšš mâʹte taʹrjjõõzz da materiaali vuõlttummuš teäʹddempäikka di tuäjjam- da jåårǥlâʹttemtuâj), huõlted mättmateriaali kuõskki teâđtummšest, Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalčuäjtõõzzâst da arkiivâst. Ooccâmvueʹlnn åårrai mättmateriaalplaaneei tuâjast lij kaiʹbbjõssân jeäʹrben sääʹmǩiõl, mättmateriaali graaflaž plaanummuž di digitaalaž materiaali plaanummuž da teeknlaž raajjmõõžž silttummuž.
Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõsân lij veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹmǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Veeʹrj oʹnstam håiddmõš kaiʹbbai šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõõzz, škooultõsaaʹšši da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid.
Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lõõʹzzitaa 2597,07 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset lõõʹzzid tuõjju härjjnummuž mieʹldd di 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss. Veeʹrj tieuʹdet 1.9.2021 ääʹljeeʹl da veeʹrj tieuʹddmest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.
Ooccmõõžž meâlddõõzzines âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 20.7.2021 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?002b0256
Lââʹssteâđaid ouʹdde škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari 010 839 3112 da mättmateriaalpiisar Petra Kuuva 010 839 3119. Sääʹmteeʹǧǧ tååimaid vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
Aanrest 21.6.2021 Sääʹmteʹǧǧ
Sääʹmteʹǧǧ reäšš infopoodd auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzzâst 29.6.2021 čiâss 14.00-14.45 ougglõsõhttvuõđin. Pooddâst mõõnât čõõđ mii tuʹtǩǩõs lij da mäʹhtt tõõzz vuäitt valmštõõttâd. Jiõčč tuʹtǩǩõʹsse iʹlmmtõõttmõš lij påʹrǧǧmannust. Infopooddâst tuʹtǩǩõõzz pirr maainast ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio. Infopodd lij jurddum pukid ǩeäi miõl tuʹtǩǩõs ǩeäss.
Mättʼtõshalltõõzz vaaldšmem auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzz riâššât puõʹtti vuâra skamm-mannust 2021. Auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzz vuäitt tuejjeed pukin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõʹlle da tõt lij veerǥlaž tuõđštõs jåårǥlõʹtti ämmat-tääidast. Tuʹtǩǩõõzz siiskõõzzâst vuäitt lookkâd tääʹrǩben mättʼtõshalltõõzz seeidain: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat
Auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõs lij še ââʹntemkaiʹbbjõsân Sääʹmteeʹǧǧ jåårǥlõʹtti vergga Sääʹmteeʹǧǧest uvddum asetõõzz meâldlânji.
Sääʹmteʹǧǧ reäšš mâʹŋŋlest čâhčča jeeʹrab valmštõõttâmpoodd tuʹtǩǩõʹsse.
Pukid äävai infopoodd riâššât ougglõsõhttvuõđin Microsoft Teams pääiʹǩ addrõõzzâst: https://urly.fi/25YW
Lââʹssteâđaid oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio:
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
Mob. +358 40 707 5626
Teʹl. 010 839 3124
Lääʹǩǩpiisar väʹlddtuâjjan lij toiʹmmjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki aaʹšši valmštõõllʼjen da õuʹdde puʹhttjen Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšmest. Veeʹrj lij mieʹrr tieuʹdded 1.10.2021 ääʹljeeʹl. Tuâj meäʹrtâʹvve Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 25 § mieʹldd.
Sääʹmteeʹǧǧest puäʹtte leeʹd 1.1.2022 looǥǥeeʹl kuõʹhtt lääʹǩǩpiisar veeʹrj, mõõnn ǩeeʹjjest tuâjai oʹđđest jäʹrjstõõllmõš lij jååʹttmen da ååʹn ooccâmnalla åårrai vergga vuäiʹtte juätkast kuullâd še õuddoummutuâj. Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) meâldlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij vuõiǥâstiõđ kandidaatt tuʹtǩǩõs (õllʼjab õllškooultuʹtǩǩõs) da säʹmmlaid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš di sääʹmǩiõlltäidd. Veeʹrj oʹnstam håiddmõõžž õõudâs vieʹǩǩat veâl šiõǥǥ sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõš, pueʹrr ruõcc/taarr ǩiõl da eŋgglõsǩiõl täidd, odd seännad tuâjjteädd puârast di persoonlaž siõtlvažvuõtt õuddoummutuõjju. Veeʹrj tieuʹddmest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz III/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 3194,73 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi lõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tuejjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz.
Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 19.7.2021 räjja mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4c85841c
Lââʹssteâđaid oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. +358407262688 leʹbe pia.ruotsala(at)samediggi.fi Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.www.samediggi.fi
18.6.2021 Sääʹmteʹǧǧ
Neʹttvuõlttõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst nõõmtum sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtåimmkååʹdd vuäzzla Tuomas Aslak Juuso, Anne Nuorgam, Pirita Näkkäläjärvi, Martin Scheinin da Kalle Varis di väärrneǩ Anni Koivisto vaʹsttee kõõččmõõžžid kuõskeeʹl sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz.
Neʹttvuõlttõõzz vuäitt ǩiõččâd še lääddas: https://youtu.be/nW6gEHHdX1Q
Looǥǥ lââʹzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsest:
https://www.samediggi.fi/saamtegglaajj-muuttas/?lang=nuo
Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđjuuʹhlin stipeeʹndid sääʹmǩiõl mättjummšin puârast piʹrǧǧääm mättʼtõõttjid. Stipeeʹnd vuåǯǯu õhttsa 15 vuâđđmättʼtõõzz jõskki mättʼtõõttjed da vitt ođđ pâʹjjmättʼtõõtti.
Sääʹmteeʹǧǧ stipeeʹnd vuåǯǯu täk nuõr:
Âʹvvel lookkjiškooul: Juuso Valle (tâʹvvsääʹmǩiõll), Johanna Huhtamella (tâʹvvsääʹmǩiõll), Taina Hakovirta (aanarsääʹmǩiõll)
Suäʹđjel lookkjiškooul: Minja Ylilokka (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Uccjooǥǥ sääʹmlookkjiškooul:Hánsa Ravna-Pieski (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Hetta vuâđđškooul: Per-Jona Labba (tâʹvvsääʹmǩiõllǩiõll), Máret-Elle Valkeapää (tâʹvvsääʹmǩiõll), Juulia Mannela (tâʹvvsääʹmǩiõll), Jutta Keskitalo (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Aanar škooul: Diana Kangasniemi (tâʹvvsääʹmǩiõll), Ruut Tervaniemi (aanarsääʹmǩiõll)
´vvel pââibužškooul: Sunna Vihervirta (tâʹvvsääʹmǩiõll), Iida Tervahauta (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Uccjokknjääʹlm škooul: Elenna Pieski (tâʹvvsääʹmǩiõll), Iŋgá-Elisa Ravna-Pieski (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Karigasnjaarg škooul: Vilma Halonen (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Vuâčč škooul: Anttu Sieppi (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Tähtikunta škooul, Suäʹđjel: Enni Siivola (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Kastelli škooul, Oulu: Hilda Huusko (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Länsituuli škooul, Oulu: Elle Haataja (tâʹvvsääʹmǩiõll)
Sääʹmteʹǧǧ ääjast leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluäm pukid!
Pueʹtti puõlvvõk âʹbrrjohss-säʹmmlain vuäǯǯa ravsmed nuʹtt, što sij vuäiʹtte säʹnnâʹtted identiteeʹttes sääʹm ǩiõlin.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs jåårǥlââtt Seta rõ âʹbrrjohss-sannõõzz aanrõs-, nuõrtt-, da tâʹvvsääʹmǩiõlid da õlmstââtt tõid nuõrisuåvtõõzz teâtt- da vuäʹpstemseeidain. Sannõs nåårr õʹhtte sooǥǥbieʹll- da seksuaalminoriteeʹttid kuõskki fiʹttõõzzid da teermaid. Håʹt-i sannõõzzâst ääʹveet še jeeʹres âʹbrrjohss-õutstõõzz seʹst da ââʹlda åårrai saaʹnid da teeʹmid, lij tõn vueiʹvv-vueʹǩǩšaž siiskõssân sooǥǥbieʹl da seksuaalʼlaž kärŋŋummuž määŋgnallšemvuõtt.
“Âʹbrrjohss-sannõõzz jåårǥlâttmõš lij šiõttlõs juäʹtǩǩ ääiʹjben jåårǥlâttum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja. Ko jåårǥlââʹttet sannõõzz, vueiʹttep taʹrjjeed âʹbrrjohss-säʹmmlaid sannõõzz jiiʹjjez meärtõõllâm vääras, leâša še lââʹzztep sij õʹhttekuullâmvuõđ sääʹmõhtsažkådda da sääʹmõhtsažkååʹdd âʹbrrjohsstieʹttemvuõđ” tuâtt nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei Anni-Sofia Niittyvuopio.
Sannõõzz jåårǥlâttmõš da noorrmõš lij vääžnai sääʹmnuõri seksuaal- da sooǥǥbieʹll-identiteeʹtt šõddmõʹšše. Sannõõzz vieʹǩǩen sij pâʹstte meärtõõllâd jiiʹjjes da kommunikâʹstted jeeʹres âʹbrrjohss-säʹmmlaivuiʹm še valdiai raai rââst. Sannõs ij kuuitâǥ vââʹj obbnes tääʹvted âʹbrrjohss-säʹmmlai määŋghämmsažvuõđ, ǥujo juõʹǩǩkain lij jiiʹjjes ǩiõččlâsttmõš jiʹjstes da identiteeʹttstes. Sannõõzz jåårǥlâttmõõžžin nuõrisuåvtõs pârgg še altteed saǥstõõllmõõžž seksuaal- da sooǥǥbieʹllminoriteeʹtti vuõiggâdvuõđin da statuuzzâst sääʹmõhtsažkååʹddest.
Jåårǥlâʹttemtuâjj tueʹjjeet terminologia vueʹssen õhttsažtuâjast Sámi Giellagálduin. Määŋgin sannõõzzâst åårrai saaʹnin käunnai juʹn Sámi Giellagáldu ǩiõlljuâǥǥtõõzzâst noormtum sääʹn. Jåårǥlâʹttemtuâjain noorât juʹn leäʹmmen leʹddi sääʹn vuällamlaaǥǥan da hieʹlǩeld lookkâmnalla åårrai hämma. Ođđ saaʹnin riâžžât tuâjjpaaʹjid âʹbrrjohss-säʹmmlaid da nääiʹt âʹbrrjohssõutstõs lij mieʹldd ođđ saaʹni ooudâsviikkâmtuâjast.
Teâtt sannõõzz jåårǥlâttmõõžžâst lij õsttâm sääʹmnuõrid valdiai raaji rââst. Nuõrisuåvtõs tuäivv õhttsažtuâj sannõõzz tobddsen raajjmõʹšše da vueiʹtlvânji sannõõzz jåårǥlâttmõʹšše jeeʹres sääʹmǩiõlid.
Sápmi Pride jäʹrjsteš eeʹjj 2017 Aanrest. Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff
Anni-Sofia Niittyvuopio
Sääʹmteʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Elli-Marja Hetta
Nuõripiisar
050 382 5179 / 010 839 3134
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Uccjooǥǥ kååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam juätkkteäggtõõzz. Mättʼtõs- da kulttuurministeria lij miõttâm haʹŋǩǩõʹsse teäggtõõzz eeʹjj 2023 räjja. Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs aaʹlji eeʹjj 2018 da ânnʼjõž teäggtõs leäi miõttum eeʹjj 2021 loopp räjja.
Projeʹkttjååʹđteei Hanna Helander rämmaš juätkkteäggtõõzz diõtt. Tõt tuärjjad haʹŋǩǩõõzz täävtõõzz vuäǯǯad sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz Lääʹddjânnmest põõšši vuâđ ool.
– Nuʹtt 70 proseʹntted vuâđđmättʼtõsâkksaž sääʹmpäärnain jälste da jåʹtte škooul säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥpeäʹlnn. Lij sami vääžnai, što sij še vuäǯǯa vueiʹttemvuõđ mättʼtõõttâd sooǥǥeez ǩiõl. Sääʹmǩiõli mättʼtõõzz põõšši vuâđ ool vuäǯǯmõš sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn lij tääʹrǩes ouddnemläuʹǩǩ täi sääʹmpäärnai ǩiõl da kulttuur ouʹdde, Helander teäʹddad.
Mättʼtõs- da kulttuurministeria piiji eeʹjj 2020 sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz oouʹdeemtuâjj-joouk, koon raportt valmštõõvi taʹnni njuhččmannust. Tuâjj-joukk eʹtǩǩad še, što sääʹm-mättʼtõõzz oouʹdeet põõšši vuâđ ool säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn.
Sääʹmǩiõli mättʼtõs ougglõsõhttvuõđin lij čuäʹjtõõttâm šiõǥǥ čåuddmõššân tõid škooulid, koin âʹlddmättʼtõõzz jäʹrjstummuš ij leäkku vueiʹtlvaž, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥtuõʹllʼjeei Tauno Ljetoff.
– Sääʹmǩiõl lie nuʹtt vaarvuâla, što tõi mättʼtõõzz õõlǥči vuäǯǯad jåʹttlõnji põõšši vuâđ ool. Tän poodd lij šiõǥǥ, što haʹŋǩǩõõzz tååim juätkkje, leâša vueʹrddep kõrrset põõšši čåuddmõõžžid, Ljetoff mušttal.
Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs jääʹrjast Lääʹddjânnmest mainstum kooum sääʹmǩiõl, aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõl, mättʼtõõzz säʹmmlai dommvuuʹd (Uccjokk, Aanar, Jeänõk da Suäʹđjel kååʹdd tâʹvv-vueʹss) åålǥpeäʹlnn. Haʹŋǩǩõõzz ääiʹj škooulniiʹǩǩi mieʹrr lij lâssnam juõʹǩǩ eeʹjj. Tän poodd haʹŋǩǩõõzz veäkka sääʹmǩiõl mättʼtõõzz vuäǯǯa pirr Lääʹddjânnam 92 škooulneʹǩǩed, koin 44 mättʼtâʹtte tâʹvvsääʹmǩiõl, 27 aanarsääʹmǩiõl da 20 nuõrttsääʹmǩiõl. Haʹŋǩǩõõzzâst lie mieʹldd 35 mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹjed di 59 škooulâd.
Hanna Helander
Projeʹkttjååʹđteei
040 7012 094
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi
Arla Magga
Projeʹkttkoordinaattor
040 198 5033
arla.magga(at)samediggi.fi
Sääʹmteʹǧǧ da Arktista pedagogiikkaa ll-haʹŋǩǩõs jäʹrjste Cloubi-digimateriaalvuâđ ââʹnnemškooultõõzz ǩieʹssmannu äiʹǧǧen. Škooultõs lij äävai pukid pâʹjjel 15-âkksaid ǩeäin miõll ǩeäss digimateriaal raajjma.
Cloubi lij ânnʼjõž mättmateriaalvuâđđ, koonn määŋg mättmateriaal čõõđteei âʹnne. Sääʹmǩiõllsaž mättʼtummuš diõtt Cloubiiʼje lij puuʹtʼtum aainâs historia da õhttsažkåʹddmäätt Forum-materiaal da jieʹnnǩiõl Virkkuuvääri-räidd. Ääʹv digimateriaalid vuäitt tobdstõõttâd tääiǥ: Avoimet digimateriaalit.
Škooultõõzz pääiʹǩ lij pueʹrr tobdstõõttâd digimateriaal puuʹtʼtummša da vuäǯǯad toobdâlm digimateriaal raajjmest.
– Škooultõs oudd vueiʹttemvuõđ ǩiõččlõõttâd, måkkmen digimateriaal raajjmõš tobddai da leʹčči-a tõʹst nuõrid äuʹǩǩ puõʹttivuõđâst. Haaʹleep taʹrjjeed škooultõõzzin nuõrid še miõllǩieʹssi tuejjummuš ǩeäzzas. Juõʹǩǩ vuässõõtti vuäitt ǩiõččlõõttâd vuâla vueiʹttemvuõđid da raajjad jiijjâs digimateriaalees håʹt ǩieʹsspââʹj, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalpiisar Petra Kuuva.
Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs-da mättmateriaalkoontâr digimateriaali puuʹtʼtummuš lij lâssneʹmmen. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, štõ sääʹmǩiõllsaž mättmateriaaltuõjju vuäǯǯat ođđ raajjʼjid. Digitaalʼlaž silttummuš lââʹssen mättmateriaalpuuʹtʼtummuš taarbâž še kaartʼteejid da teeʹksti lookkjid.
Škooultõʹsse vuässõõttmõš da Cloubist tuejjummuš ooʹnnast takai teâttmašinain da šiõǥǥ interneʹttõhttvuõđin. Cloubi-pirrõs tåimm plaađnjest, prograamm ij taarbâž laaddâd jiijjâs teâttmašinan. Takai puällpooʹrdin da säʹppleejain piʹrǧǧad puârast.
Škooultõs lij lääddas da tõn ââʹnet Hangouts -ougglõsõhttvuõđin:
Loppčuäʹjtummuš mâŋŋa materiaalid õlmstââʹttet Cloubist ääʹv digimateriaalin materiaalraajji looʹvin.
Škooultõʹsse iʹlmmtõõttmõš Webropol-lomaakk pääiʹǩ 10.6.2021 mõõneeʹst.
Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
040 677 22 75
petra.kuuva(at)samediggi.fi
Sääʹmteʹǧǧ
Unni Länsman
Projeʹkttjååʹđteei, Arktista pedagogiikkaa II-haʹŋǩǩõs
050 502 1357
unni.lansman(at)sogsakk.fi
Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs
Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr
Koulutus ja oppimateriaali – Samediggi
Arktista pedagogiikkaa II, sääʹm-mättʼtõõzz digiverkosto -haʹŋǩǩõs
www.sogsakk.fi/arktistapedagogiikkaa2