Sämitigge palhâšij sämikielâi, tyeje já puásuituálu uáppeid
/in Škovlim já oppâmateriaal, Uđđâseh /by SámediggiSämitigge juovij Säämi máttááttâskuávdáá kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâi,tyeje já puásuituálu oopâin pyereest miänástum uáppeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis kuuđâ uáppei, kiäh valmâštuvvojii Säämi máttááttâskuávdáást.
Sämitige stiipeend ožžuu čuávuvááh uáppeeh:
Anarâškielâ já kulttuur: Heli Sarre
Tavesämikielâ já kulttuur: Kristiina Jomppanen
Nuorttâlâškielâ já kulttuur: Suvi-Tuuli Fofonoff
Tyeji: Harri Krogerus ja Maria Saijets
Puásuituálu: Vili Nuorgam
Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid!
Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuolgâttâs lii keččâmnáál
/in Nuorah, Saamelainen lastenkulttuukeskus Mánnu, Säminuorâi taaiđâtábáhtus, Škovlim já oppâmateriaal, Uđđâseh /by AdministratorSäminuorâi taaiđâtábáhtus puáhtá tääl keččâđ vyelni orroo liiŋkâi peht. Vuolgâttâs lii juohhum kuulmâ uásán.
Vuossâmuš uási (ovdil purâdem): https://youtu.be/bd4x3RUZ0PY
Nubbe uási (purâdem maŋa): https://youtu.be/MXrCPru2Y5A
Ravggon lávdástem: https://youtu.be/5haYPUkUK6c
Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132
Spiekâstâhive tovâttem vahâgijd puásuituálun kalga sajanmäksiđ
/in Iäláttâs já vuoigâdvuotâ, Uđđâseh /by SámediggiSämitigge kiäsá staatârääđi jesânáid, vâi čujottiččii vahâgij sajanmááksun vuoigâlii já tuárvi stuorrâ meriruuđâ. Meriruuđâ kalgeh čujottiđ toid kuávloid já puásuiulmuid, kiäh láá eromâšávt killám vahâgijd iivij 2019-2020 spiekâstâhlii šoŋŋâ-, muotâ- já luándutile keežild. Staatârääđi kieđâvuš ääši almosčuákkimistis tuorâstuv 27.5.2021.
Haldâttâs lii sooppâm 25.5.2021 ive 2021 kuálmád lasebudjetist. Täälvi 2019-2020 muotâtile tovâttem puásuivahâgij sajanmááksun värideh 6 miljovn eurod. Summe vuáđuduvá eennâm- já meccituáluminister iävtuttâsân.
– Mun lam huolâstum puásuiulmui tiileest, tastko puásuituálu lii killám vijđes vahâgijd spiekâstâhlij tiilij tiet. Lii tehálâš, ete puásuivaahâglaavâ heiviitteh tääl vuossâmuu tove puásuituálu puátteevuođâ turviimân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.
Sämitigge kiäsá ministeráid, ete tarkkuuččii vala staatârääđi almosčuákkimist sajanmávssoid čujottemnáál meriruuđâ. – Lii epikuáhtulâš, ete jiešvástádâsuásih láá päcimin návt styeresin, veikâ laavâ tárguttâssân lii išediđ puásuituálu tuáimeid cevziđ vijđes já vyerdimettum vahâgijn já turviđ iäláttâs jotkum, juátká II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.
Täälvi 2019-2020 tovâttem vahâgijd puáhtá anneeđ puásuituálu uáinust tagarin, ete iä lah ovdil tiettum. Vahâgeh láá tiettum eennâmtieđâlávt vijđes kuávlust já toid kuleh eereeb iärrás poccui jämimeh, lasepiemmâmkoloh sehe njuovvâmpoccui meeri koččâm. Palgâsij ovtâstus toohâm rekinistem mield puásuituálun šoddâm táápuh láá 23 miljovn eurod já vahâgij vaikuttâs juáhás neelji ive áigádâhân.
– Lii tehálâš, ete sajanmáksu čujottuvvoo tienuuvt, ete tot tuođâi iššeed enâmustáá killám kuávluid já puásuiulmuid. Mij lep iäljárávt porgâm taan ääši oovdân já meriruttâ lii-uv aledum kuttâ miljovn euron. Summe ij kuittâg vala lah tuárvi sajanmäksiđ täälvi tovâttem vahâgijd puásuituálun, iätá Aikio.
Puásuivaahâglaavâ 1 § mield laavâ tárguttâssân lii išediđ puásuituálu tuáimeid cevziđ vijđes já vyerdimettum puásuituálun čuáccám vahâgijn. Puásuivaahâglaavâ ovdâpargoi mield lavváin lii tárguttâs toohâđ máhđulâžžân monâttâllâm, moin puávtáččij jotelávt katastrof maŋa väldiđ anon sajanmäksimsysteem, moin puávtáččij turviđ iäláttuv jotkum.
- Sämitige aannum staatârááđán (25.5.2021)
- Sämitigge keesij cuáŋuimáánust 2021 ovdâskoddepiäláduvváid puásuitáápui vuoigâlii sajanmäksimân já puásui-iäláttâs juátkim turviimân
Lasetiäđuh:
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi
Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi
Sarita Kämäräinen
Má. lahâčällee
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi
Kove: Tarja Länsman
Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2021 lappâd – keejâ puátusijd
/in Nuorah, Säminuorâi taaiđâtábáhtus, Škovlim já oppâmateriaal, Uđđâseh /by AdministratorSäminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui 18.5. viermitábáhtussân. Tábáhtusâst čáittojii 38 videod pirrâ eennâm. Uárnejeijeeh kijtteh puohâid kiäh láá uásálistám orniimân, tuámárijd já läiđejeijeid sehe puohâid kiäh uásálistii tábáhtusân.
Taaiđâtábáhtusâst lijjii kyehti luoka, 13–20-ihásiih já vuálá 13-ihásiih, main kuábbáást-uv väljejuvvojii kulmâ vyeittee. Ton lasseen taaiđâtábáhtusâst juohhui ohtâ kunneemainâšume.
Taaiđâtábáhtus 2021 vyeitteeh:
13–20-ihásiih
1. saje Traditional Goahka Show, Ucjuv sämiluvâttâh
Senja Aikio, Elle Raudasoja já Jesse Ruokolainen. Stivrejeijee Solja Magga.
Juohhum 2. saje Mii leat čeahpit suohtastallat ja ráfáidit, Heta pajetääsi já Iänuduv tuodârluvâttâh
Sara-Elina Valkeapää, Biret Juliánná Hætta, Elen-Anne Juuso, Paulus Labba, Per-Jona Labba já Máret-Elle Valkeapää. Stivrejeijee Anne-Mari Kukkonen já Sinikka Labba.
Juohhum 2. saje Mij leäʼp čieʼpp mainstõõllâd – Čeʼvet, Čevetjäävri škovlâ
Veera Nykänen, Maija Leivo, Markus Porsanger, Johannes Porsanger, Janna-Maria Semenoff, Inari Jomppanen, Iida Jomppanen já Anna Lias. Stivrejeijee Hanna-Maaria Kiprianoff.
Vuálá 13-ihásiih
1. saje Mun lean čeahppi dánsut, Käresavvoon škovlâ
Ebba Valkeapää. Stivrejeijee Taina Syväjärvi.
2. saje Muäna leäʼp čieʼpp räppjed-Maaski tueʼǩǩen, Čevetjäävri škovlâ
Ilmari Leivo já Aarni Seri. Stivrejeijee Hanna-Maaria Kiprianoff.
3. saje Mii leat čeahppit dahkat vaikko maid, Aanaar škovlâ
Biret-Elle Ruotsala, Sara Ellen Safronova, Kenja Tervaniemi, Ann-Elle Näkkäläjärvi , Gábrellen Wolfiina Magga, Paulus Rauhala, Uula Kosonen, Juhan-Henrik Magga, Ante Mihkkal Safronov já Nils-Matti Paltto. Stivrejeijee Siiri Magga.
Kunneemainâšume: Čepis viiljah, Sämikielâ káidusmáttááttâshaahâ
Benjamin Arola já Kaius Erola. Stivrejeijee Henna Aikio.
Oovdânpyehtimeh Traditional Goahka Show, Mii leat čeahpit suohtastallat ja ráfáidit, Mij leäʼp čieʼpp mainstõõllâd – Čeʼvet, Mun lean čeahppi dánsut já Muäna leäʼp čieʼpp räppjed-Maaski tueʼǩǩen uásálisteh säminuorâi ovdâsteijen väldikodálii Nuori Kulttuuri -tábáhtusân, mii uárnejuvvoo 22.5.
Vuossâmužžân puáttám oovdânpyehteeh finnejeh palhâšummeen selfie/youtubečuovâ já steellig puátteš videoi rähtim várás. Ton lasseen puoh palhâšum oovdânpyehtimij rähteeh finnejeh kuulmâjuálgág steellig videoi rähtim várás.
Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee tooimâ
/in Nuorah, Uđđâseh /by SámediggiProojeektpargee pargon lii västidiđ ohtsâštave-eennâmlii säminuorâi konferens vuáváámist, ornimijn, tieđeetmist, eres muuneeld porgâmnáál valmâštâlmijn sehe pargoin tábáhtus maŋa. Pargo álgá 14.6.2021 já juátkoo 27.8.2021 räi.
Ohtsâštave-eennâmlâš säminuorâi konferens uárnejuvvoo porgemáánust 2021 káidusohtâvuođâiguin. Konferens váldu-uárnejeijee lii Sämitige nuorâirääđi já tot uárnejuvvoo oovtâstpargoost Säämi parlamentaarlii rääđi nuorâilävdikuddijn.
Hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu išedeh pargo šiev hoittám. Mij anneep áárvust naavcâ jiečânâs já huolâlii porgâmân sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki meriduvvoo sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2247,67 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh káiduspargo sajaduv mield 24 % sämikuávlu lase sehe hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield. Proojeektpargee parga iänááš káidusin.
Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán vástuppeeivi 4.6.2021 čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?6f492549
Lasetiäđuid pargoost adelává nuorâičällee Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, puh. 050 3825 179 já nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi, puh. 040 7082 072
Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirääđi tooimân čujottâsâst www.nuor.fi
Anarist 21.5.2021
Sämitigge
Peividum PEFC-standard ij turvii tuárvi meccituálu killeelvuođâ sämmilij päikkikuávlust
/in Iäláttâs já vuoigâdvuotâ, Uđđâseh /by SámediggiSämitige stivrâ meridij 10.5.2021, ete Sämitigge ij vuáláčääli peividum PEFC-standard. Peividum kritereh iä Sämitige mield turvii tuárvi sämmilij päikkikuávlu meccituálu killeelvuođâ, iäge Sämitige iävtuttâsah lah valdum standardpargoost tuárvi huámmášumán.
– Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm peividum standard já puáttám taggaar puátusân, ete tot ij turvii tuárvi sämikulttuur paijeentoollâm já ovdedem hinnáid sämmilij päikkikuávlust, paahud saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.
Sämikulttuur, eromâšávt sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem hinnáid sämmilij päikkikuávlust uhkedeh šoŋŋâdâhnubástus, ain juátkoo mecciluándu uhkevuálásâžžân šoddâm já eennâmkevttimteddui lasanem. Sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem lii čonâsist sämmilij päikkikuávlu eellimvuáimán já putes luándun já čácáduvváid sehe ohtâlâs kuávloid.
– Sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi já algâaalmugvuoigâdvuođâi turvim ličij vaattâm standardpargoost tom, ete sämmilij uáinuid liččii váldám huámmášumán sämikulttuurân kyeskee kriiteer paaldâst meid eres kriterijn tállân pargo aalgâ rääjist já ete kriterijd liččii tarkkum olesvuottân sämmilij ekologâlii, sosiaallii já kulttuurlii killeelvuođâ uáinust, paahud II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.
PEFC-standard peividempargo pištám kyehti ive
Sämitigge lii uásálistám aktiivlávt PEFC-standard peividempaargon. Sämitigge iävtuttij tärkkilistmijd já lasattâsâid vyeimist orroo standard PEFC FI 1002:2014 almoláid sehe ekologâlii, sosiaallii já kulttuurlii killeelvuotân kyeskee kriterijd tállân peividempargo aalgâst. Iävtuttâsâiguin já lasattâsâiguin Sämitigge viigâi vaiguttiđ toos, ete standardist liččii aalgâ rääjist váldám huámmášumán sämmilij päikkikuávlu sierânâsjiešvuođâid, tubdâstâm sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi vuáđudem luándun sehe turvâstâm meccituálu uásild tom, ete sämikulttuur ij hiäjusm sämmilij päikkikuávlust.
Aalmugijkoskâsii standard PEFC ST 1001:2017 mield puoh čonâsjuávhuh kolgâččii leđe ovdâstum standardpargojuávhust tienuuvt, ete mihheen ovtâskâs čonâsjuávkkupeelijd ij lah merideijee sajattuvâst. PEFC-standard peividempargo várás vuáđudum PEFC-standardpargojuávhust lijjii masa puohah meccituálu ovdâsteijeeh já návt meccituálu ovdâsteijein lâi noonâ rooli meid miärádâstohâmist. Sämitige iävtuttâsah já tievâsmitmeh sierâ kriteráid iä valdum pargo ääigi tuárvi huámmášumán já uáivilijd viggii raijiđ sierâ standard olesvuođâst.
Peividum PEFC-standard ij faalâ meccituálu stivrejeijee kriterijd, moh västideh sämmilij päikkikuávlu sierânâsjiešvuođáid já pehtilávt torvejeh sämikulttuur hárjuttem hinnáid já tondiet Sämitiggeest iä lah tuárvi vuáđđuseh peividum standard vuáláčälimân.
PEFC Suomâ lii iävtuttâm Sämitiigán jotkâráđádâlmijd kriterijn tienuuvt, ete ráđádâlmijn kiddiiččii huámášume aššijd, maid Sämitigge iävtuttij standardpargo aalgâst. Sämitigge kiäččá peividum PEFC-standard hammim olesvuođâ sämmilij ekologâlii, ekonomâlii já sosiaallii killeelvuođâ uáinust. Kriterijd láá hammim já tievâsmittám merhâšitteht ton maŋa, ko Sämitigge lii toohâm vuossâmuid iävtuttâsâidis. Taan tiet ij pijssáá, ete tuš peividemproosees algâmuddoost iävtuttum aašijd tarkkuuččii uđđâsist jotkâráđádâlmijn. Ko váldá vala huámmášumán Sämitige resursijd já standardpaargon jo kevttum ääigi, te Sämitigge ij ane máhđulâžžân algâttiđ jotkâráđádâlmijd.
Iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdááh sehe Suomâ pirâskuávdáš láá taan räi Sämitige lasseen almottâm, ete iä vuáláčääli standard. IJP-kuávdái vuáđđuseh standardist kiäsádâtmân láá tääbbin (suomâkielân).
Lasetiäđuh:
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi
Sämitigge ocá káidusmáttááttâs koordinaattor
/in Škovlim já oppâmateriaal, Uđđâseh /by SámediggiSämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor meriáigásii pargo
Pargo álgá 1.8.2021 já pištá 31.12.2021 räi. Proojeektkoordinaattor västid ohtâvuođâin Suomâ sierâ kuávlui škovláid, škovlim uárnejeijeid já vanhimáid. Koordinaattor čuákkee sämikielâi máttááttâsjuávhuid já tuáimá aldasâš ohtsâšpargoost Ucjuuvâ kieldâst tuáimee proojeekthovdáin já haavâ eres pargeiguin. Proojeektkoordinaattorin kuleh meid tieđettem já oovdânpyehtimpargoh. Proojeekt uárnee káidusmáttááttâs, mii lii vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâi (aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ) máttááttâs, sämmilij päikkikuávlu ulguubelkieldâi škovláid. Proojeekt ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.
Pargo miänástuvvee tipšom išedeh sämisiärvus tubdâm já máttu porgâđ jiešráđálávt. Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Projektist västid škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh já hovdân tuáimá škovlimčällee.
Proojeektkoordinaattor pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátámâštääsi IV/IV mield (vuáđupälkki 2 572,13 €). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánemlase. Pargoucâmuš lahtosijguin kalga toimâttiđ 31.5.2021 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?1e73e825.
Lasetiäđuid addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi , puh 010 839 3112.
Anarist 17.5.2021
Sämitigge
Sämitigge tuđâvâš Laapi lito váldustiivrâ miärádâsân macâttiđ Tave-Laapi eennâmkoddekaava valmâštâlmân
/in Iäláttâs já vuoigâdvuotâ, Uđđâseh /by SámediggiLaapi lito váldustivrâ meridij onne 17. vyesimáánu macâttiđ Tave-Laapi eennâmkoddekaava valmâštâlmân. Váldustivrâ meridij ääšist jienâiguin 43-3. Miärádâs mield sikkoh Jieŋâmeerâ rađan kyeskee merkkiimijd puáttee eennâmkoddekaavast.
Sämitigge lii tuđâvâš Laapi lito váldustiivrâ miärádâsân macâttiđ Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 uđđâsist valmâštâlmân. Puáttee eennâmkoddekaavast sikkoh merkkiimijd, moh kyeskih Jieŋâmeerâ rađan.
Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso illood, ete systemaatlâš já iäljáris pargo, mii lii jotkum maaŋgâid iivijd, lii finnim puáttus. – Mun lam eromâš ilolâš, ete váldustiivrâ jesâneh láá kuullâm mii jienâ já meridâm visásmittiđ sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi puátteevuođâ já sikkoh rađemerkkiimijd kaavast. Taat addel osko toos, ete Laapist ulmuuh iä lah vájáldittâm Säämi aalmug, veikâ valmâštâlmist láá systemaatlávt viggâm rađelinjim tuhhiitmân, iätá Juuso.
Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto uásálistij váldustiivrâ čuákkimân, mast joođhij Sämitige noonâ uáivil oovdânpyehtim. – Pyeri, ete sij kullii sämmilij huolâid já valdii taid tuođâst. Mun halijdâm kijtteđ Laapi lito váldustiivrâ já puohâid, kiäh láá toimâm ääši ovdedem pyerrin. Lii tuođâi tehálâš, ete oles kuávlu tuáimeeh kyeddih ohtsii ovdâsvástádâs sämikulttuur puátteevuođâst, paahud Koivisto.
– Mij lep tuođâi hiälpáskâm, ete sikkoh eennâmkoddekaavast merkkiimijd, moh kyeskih Jieŋâmeerâ rađan. Olášuudijn rađe ličij jottáám puoh kuulmâ sämikielâjuávhu váimuskuávlui rasta. Mun tuáivum, ete miärádâs naanood nuorâi osko puátteevuotân já toos, ete sämmilij päikkikuávlust puáhtá puátteevuođâst-uv finniđ pargo sämmilij ärbivuáválijn iäláttâsâin, juátká II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.
Jieŋâmeerâ rađemerkkim lii finnim viijđes vuástálistem
Sämitigge já maaŋgah eres peleh láá maŋgii sierâ uáivilijn já ciälkkámušâin puáhtám oovdân, ete sij vuástálisteh Jieŋâmere rađe merkkim eennâmkoddekaavan ubâ raavâlâžžân. I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto lii uásálistám Sämitige nomâttem äššitobdeejesânin Laapi lito stiivrâ čuákkimáid já sun lii puáhtám meid tobbeen oovdân sämmilij uáinuid rađelinjimist. Toos lasseen jotolâh- já viestâdemministeriö tovâttem čielgiittâsâst lii pahudum, ete Jieŋâmeerâ rađe ij kannat ekonomâlávt.
Sämitigge keesij njuhčâmáánust 2021 Laapi lito váldustiivrân vâi tot sihoččij Jieŋâmeerâ rađe linjim eennâmkoddekaavast ton maŋa, ko Laapi Lito stivrâ meridij oovdânpyehtiđ eennâmkoddekaava tuhhiittem váldustiivrân.
Lasetiäđuh:
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto(at)samediggi.fi
Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi
Kove: Ville-Riiko Fofonoff
Pyeri puáttim čuávvuđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus káidusin 18.5. tme 10
/in Nuorah, Säminuorâi taaiđâtábáhtus, Škovlim já oppâmateriaal, Uđđâseh /by AdministratorSaamelaisnuorten taidetapahtumaa voi seurata tiistaina 18.5. kello 10 alkaen osoitteessa https://www.sajos.fi/live
Ohjelmaan voi tutustua täällä: https://www.samediggi.fi/2021/05/14/katja-gauriloff-saara-seipiharju-ja-sunna-nousuniemi-taidetapahtuman-tuomareiksi-tapahtuman-ohjelma-julkaistu/
Lisätietoja:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132