Almmuheapmi sámenuoraid dáiddadáhpáhussii nohka 5.5.2021

Almmuheapmi dáiddadáhpáhussii nohka 5.5.2021. Muitáthan almmuhit joavkkuinis, mánáidis dahje iežat ovdal mearreáiggi nohkama! Fuomáš, ahte oassálastin fierbmedáhpáhussii ja oassálastin videohámis almmuhuvvo sierra skoviiguin.

Dáiddadáhpáhus álgá iđđedis diibmu 10.00 ja nohka sullii diibmu 14.00. Diibmu 11.30-12.30 dollojuvvo borranboddu. Daiddadáhpáhusas čuojaha Ravggon ja guossin fitna ráppejeaddji Mihkku Laiti.

Buohkat devdet almmolaš almmuhanskovi – maiddái sii, geat eai áiggo sáddet dáhpáhussii iežaset videoid. Maŋimuš beaivi doaimmahit videoid lea 10.5.2021.

Dáiddadáhpáhus lea rabas buot sámenuoraide ja sámegiela lohkiide. Oassálastin fierbmedáhpáhussii dahje oassálastin videoin ii dárbbaš mannat skuvllaid bokte. Muite goit almmuhit iežat ja iežat video almmuhanliŋkká bokte.

 

Liŋka skuvllaid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋka čájáhusaid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lassedieđut:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Ságajođiheaddji Juuso: Alimus hálddahusrievtti čovdosat čájehit, ahte dárbbašuvvo sámediggelága ođastus

Alimus hálddahusriekti (AHR) lea addán mearrádusa jagi 2019 sámediggeválggaid válgalogahallanmerkejumiid guoski áššiin. AHR dohkkehii Sámedikki válgalogahallamii 37 olbmo vuostá Sámedikki válgalávdegotti ja stivrra mearrádusaid ja hilggui dahje guđii dutkkakeahttá oktiibuot 124 váidalusa. Sámediggi kommentere ášši almmolaš jahkegirjemearrádusaid vuođul.   

Sámediggi oaivvilda, ahte AHR ii velge dievasmearálaččat gudnejahte eamiálbmot sámiid iešráđđenvuoigatvuođa, vaikke ON:id olmmošriektekomitea gávnnahii jagi 2019 olmmošriekteloavkideami Sámedikki válgalogahallamii merkema guoski AHR:a mearrádusaid oasil ja geatnegahtii Suoma divvut loavkidemiid ja fuolahit ahte dat eai šat joatkašuva boahttevuođas.

– Sámediggi oaivvilda, ahte ON:id olmmošriektekomitea čovdosiid ásahan geatnegasvuođat eai ollašuva, vaikke AHR lea váldán vuhtii olmmošriektekomitea oainnuid dulkonprinsihppan, ja vaikke lága dulkomiin lea dáhpáhuvvan vejolaččat dehálašge nuppástus sámiid iešráđđenvuoigatvuođa guvlui, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji  Tuomas Aslak Juuso. 

– Alimus hálddahusrievtti ođđa mearrádusat čájehit dan, ahte bissovaš čoavddus juksojuvvo dušše rievdademiin sámediggelága, joatká Juuso.

Sámediggelága nuppástusa válmmaštalli doaibmagotti bargu lea jođus ja doaibmabadji nohká 15.5.2021.

Duogážin ON:id siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid soahpamuša loavkideapmi

ON:id olmmošriektekomitea lea gávnnahan guovvamánus 2019 addin čovdosis, ahte AHR lea jagi 2011 ja 2015 mearrádusain loavkidan ON:id siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid soahpamuša go dohkkehii Sámedikki válgalogahallamii olbmuid vuoigatvuođavuostásaš kriteraid vuođul. KP-soahpamuš lea okta ON:id olmmošvuoigatvuođasoahpamušain, mii lea boahtán Suomas čadnin fápmui jagi 1976.

Olmmošriektekomitea lea fuopmášahttán Suoma ain vuoigatvuođaloavkideami joatkašuvvamis jagiid 2011 ja 2015 válgalogahallamiid guoski AHR:a mearrádusaid burggekeahttá guođđináššis (7/2019). Seamma háve olmmošriektekomitea válddii sámiid vuoigatvuođaid guoski ávžžuhusaid jođálmahtton čuovvumii, ja Suopma galgá raporteret ávžžuhusaid ollašuvvamis juo njukčamánus 2022.

AHR lea leamaš diđolaš mearrádusaid barggadettiin dáid Olmmošriektekomitea cuoŋománus 2021 ovdanbuktán fuopmášumiin.

Ainjuo oassi dál addon mearrádusain goittotge joatká vuoigatvuođaloavkideami go AHR geahččá, ahte go dálá láhka lea fámus de dat lea čadnon doallat fámus dáhpáhusaid, main lea oktii mearridan, ja juoba viiddidit daid váikkuhusaid ođđa váidalusaide, vaikke dat doalvvošii sámiid vuoigatvuođaid loavkideapmái. Seamma áigge riektegeavadaga eahpeoktilašvuohta badjána, go “buhtes beavddi alde” gieđahallamii boahtti ođđa dáhpáhusain AHR goittotge dál čuovvu olmmošriektekomitea linnjádemiid.

 Lassidieđut:

Tuomas Aslak Juuso 
Ságajođiheaddji
040 687 3394 
tuomas.juuso(at)samediggi.fi  

Ráhkat sisdoalu dáiddadáhpáhusa siidduide!

Go dáiddadáhpáhus lágiduvvo gáiddusin, háliidit oassálahttit mánáid ja nuoraid sihke ordnet nu olu go vejolaš gulahallama juo ovdal dáhpáhusa. Sávvatge, ahte mánát ja nuorat sáddešedje dearvvahusaid ja dovdamušaid midjiide videoid ja govaid hámis juo ovdal dáhpáhusa.

Almmustahttit videoid ja govaid ovddalgihtii dáiddadáhpáhusa neahttasiidduin ja sosiálalaš mediavuođuin. Govaid sáhttá doaimmahit dáiddadáhpáhusa bargái dahje dáiddadáhpáhusa neahttadoaimmaheaddjái, Eeva Mäkisii.

Juos videot ja govat juhkkojit sosiálalaš medias, sáhttá daid oktavuođas geavahit hashtagiid #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma!

Lassedieđut:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Eeva Mäkinen
eeva.makinen(at)samediggi.fi
+358 40 732 6963

Muitte maid čuovvut dáiddadáhpáhusa:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook siidu: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
ja dáhpáhusa fáddágilgoriid: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Nuori Kulttuuri -festivála: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

“Sámegielat árrabajásgeassima, sámeoahpahusa ja sámegielat skuvlenbálgáid nannen beassá dál ođđa fártii”

Bargojoavku evttoha, ahte sámeoahpahus jođihuvvo bissovaš vuođu ala olles riikkas, ja ahte sámegielat árrabajásgeassin nannejuvvo earenoamážit sámeguovllu olggobealde. Sámi giellabesiid sajádaga oassin árrabajásgeassimis háliidit nannet. Nuortalašgielat árrabajásgeassima ja oahpahusa ovddideapmái evttohit sierradoaimmaid. Sámegielat oahppamateriálabarggu ruhtadeapmi evttohuvvo dahkkojuvvot guovttegeardásažžan. Sámegielat oahpahus-, sosiála- ja dearvvašvuođasurggiid bargoveaga skuvlejupmái evttohit nammaduvvot ovddasvástideaddji oahppolágádusat. Sámedikki oasálašvuođa skuvlejumi ovddideamis, sámedieđu sajádaga oahpahusas ja sámeoahpahusa davviriikalaš ovttasbarggu háliidit nannet.

Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavku, man oahpahus- ja kulturministeriija ásahii 6.2.2020, geigii loahpparaporttas oahpahusministtar Jussi Saramoi ja stáhtačálli Tuomo Puumalai 15.4.2021. Bargojovkui addojuvvon bargu lei viiddis. Dat galggai válmmaštallat evttohusaid sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ja skuvlejumi ovddideami várás ollisvuohtan.

Ođastusain lea hoahppu

Sámedikki sátnejođiheaddji Tuomas Aslak Juuso giitá bargojoavkku vuđolaš barggus. Ráđđádallan sámegielat árrabajásgeassima, sámeoahpahusa ja sámegielat skuvlenbálgáid nannema várás beassá dál ođđa fártii. Mii ovddidišgoahtit bargojoavkku čalmmustahttin áššiid dalánaga, son dadjá.

–  Sávvat, ahte bastit ovddidit áššiid vel oaiveministtar Sanna Marina ráđđehusa áigge. Sámeservošis ii lea vejolašvuohta báhcit vuorddašit, dasgo ilá máŋga sohkabuolvva leat juo báhcán ollásit almmá iežaset giela, kultuvrra ja iežasgielat oahpahusa haga, dadjá Juuso. – Sámegielaid oahpahus ruovttuguovllu olggobeallái lea juo bures jođus gáiddusoktavuođaiguin ávkkástalli fidnun ja anán oktan bargojoavkku deháleamos evttohusain dan, ahte dát oahpahus dahkkojuvvo fástan.

Oahpahus, mii addojuvvo gáiddusoktavuođaid bokte, lea máŋggaide ruovttuguovllu olggobealde ássi sámemánáide ja -nuoraide áidna vejolašvuohta oažžut iežaset giela oahpahusa, dasgo sámebearrašat ásset sullii 230 gielddas miehtá riikka. – Dehálaš lea maiddái sihkkarastit dan, ahte sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ordneneavttut, dego buorre ruhtadeapmi, seilot sámiid ruovttuguovllu gielddain. Ruovttuguovllu gielddat leat ain sámegielaid lunddolaš ruovttuguovlu, dadjá Juuso.

Bieđggus sámegiela skuvlabálggis

Sámedikki ovddasteaddjin bargojoavkkus doaibman skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari gávnnaha, ahte sámegielat skuvlabálggis lea jahkelogiid bistán ovddidanbarggus fuolakeahttá ain bieđggus ja eahpeoktilaš. – Sihke sámegielat árrabajásgeassima ja sámegielaid ja sámegielat oahpahusa juvssahahttivuohta lea riikkaviidosaččat geahnoheapme. Earenoamáš geahnoheapme dan sajádat lea sámiid ruovttuguovllu gielddaid olggobealde, iešguđet skuvlendásiid gaskkas dat lea geahnoheamos logahagas ja ámmátlaš skuvlejumis. Sierraárvosašvuohta lea maiddái sámegielaid gaskkas.

Bargojoavku evttoha rievdadusaid oahpahusa láhkaásaheapmái, ruhtadeapmái ja oahppaplána vuođuštusaide. Iešguđet surggiid nuortalašgielat bargoveaga juvssahahttivuođa buorideami várás evttohuvvo álggahuvvot earenoamáš dievasmahttinskuvlenfidnu jagi 2022. Nuortalašgielat oahpahusa ovddideapmi čalmmustahttojuvvo raporttaš hohpolaččamussan, dasgo nuortalašgiella lea Suomas hubmojuvvon sámegielain eanemus áitatvuloš.

Sámegielat oahpaheddjiin, eará oahpahusbargiin ja sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi sámegielat bargiin lea stuorra vátni. – Iežas skuvlen sámegielat oahpaheaddjin eará oahppoávdnasiidda go sámegielaide, eaktuda earenoamáš skuvlenbálgáid ráhkadeami. Sámegielat bálvalusaid dárbui ovdamearkka dihte sosiála- ja dearvvašvuođasuorggis sáhttá vástidit dušše ovddidemiin sierra bálgáid skuvlejumiide, mat váldet vuhtii sámegielaid ja sámekultuvrra, gávnnaha Aikio-Puoskari.

– Sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa bálvalusat ollašuvvet dán áigge hejot dahje dulkoma bokte. Dát bidjá vára vuollái earret eará pasieantadorvvolašvuođa ja eastá sámegielagiid vuoigatvuođa ovttaveardásaš bálvalusaide, main lea buorre kvalitehta. Danin dáid skuvlendárbbuid galggašii váldit duođalaččat ja ordnet koordineremiin vejolašvuođaid skuvlet sámegielalaš bargiid, geat dovdet sámekultuvrra.

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.
Govva: Ville-Riiko Fofonoff

Sámegielat árrabajásgeassin nanne joatkašuvvama badjel sohkabuolvvaid

Sámedikki gielladorvočálli Ánne-Kirste Aikio, guhte maiddái doaimmai Sámedikki ovddasteaddjin bargojoavkkus, muitala, ahte bargojoavku čielggadii sámiid kultur- ja giellabesiid sajádaga máŋggain čoahkkimiin ja gullandilálašvuođain. – Giellabesiid sajádat lea čuolmmalaš danin, ahte dat ii, nuppe ládje go eatnigielat sámegielat mánáid árrabajásgeassin, dovdájuvvo árrabajásgeassinlágas iige maiddái árrabajásgeassinplána vuođuštusain. Sámegiela massin sámebearrašiid mánáid vuođđolágalaš vuoigatvuohta sámegillii lei eahpečielggas ja dan háliidedje sihkkarastit.

Bargojoavku evttoha, ahte giellabesiid sajádat čielggasmahttojuvvo Oahpahusráđđehusa árrabajásgeassinplána vuođuštusain, ja ahte daid doaibma dorvvastuvvo ain ministeriija čujuhan sierra stáhtadoarjagiin. –  Bargojoavku deattuha dan, ahte buot giellabeasit doibmet iežaset doaibmahápmin oassin gielddaid lágidan árrabajásgeassimis ja háliida dili joatkašuvvat dakkárin maiddái boahttevuođas, dadjá Aikio.

– Sámegiela eatnigielat mánáid iežasgielat árrabajásgeassin ja giellabeasit, mat dahket sámegielaid oahppama vejolažžan árrabajásgeassimis, leat earenoamáš dehálaččat. Dat sihkkarastet sámegielaid ja sámi kultuvrra joatkašuvvama ja sirdašuvvama ođđa sohkabuolvvaide, dadjá Aikio.

Njeallje sierračielggadeami

Bargojoavku lea badjelaš jagi bistán doaimmas áigge gullan máŋggaid áššedovdiid ja barggahan njeallje sierračielggadeami. Bargojoavkku bargu lei čielggadit sámegielat árrabajásgeassima ja sámeoahpahusa ja -skuvlejumi dili ollisvuohtan ja válmmaštallat dárbbašuvvon evttohusaid oahpahusa dili ovddideami várás.

Sámegielat oahppamateriála juvssahahttivuođa ja ruhtadandárbbuid čielggadii Helena Korpela, sámegielat oahpahusa- ja árrabajásgeassinbargoveaga juvssahahttivuođa ja skuvlenbálgáid Laura Arola ja suoma- ja ruoŧagielat vuođđooahpahusa oahppamateriálaid sámedieđu Tuuli Miettunen.

Vuosttaš geardde čielggaduvvojedje maiddái sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bargoveaga skuvlejumi dilli ja ovddidandárbbut. Tuuli Miettunena čielggadeapmi geigejuvvui ministarii ja stáhtačállái oktan bargojoavkku loahpparaporttain. Golbma ovddit čielggadeami geigejuvvojedje ministtar Li Annderssonii ja stáhtačálli Puumalai 1.12.2020.

Bargojoavkku sátnejođiheaddjin doaimmai jođiheaddji Tiina Silander oahpahus- ja kulturministeriijas, čállin Arla Magga ja Petra Kuuva Sámedikkis ja Susanna Rajala Oahpahushálddahusas.

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Sátnejođiheaddji
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Ulla Aikio-Puoskari
skuvlenčállit/ bargojoavkku sátnejođiheaddji
040 767 3101
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Ánne-Kirste Aikio
gielladorvočálli/ bargojoavkku lahttu
040 707 5626
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Liŋkkat:

Oahpahus- ja oahpahus- ja kulturministeriija dieđáhus 15.4.2021

Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavkku raporta, OKM publikašuvnnat 2021:25

Čielggadeapmi sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bargoveaga skuvlejumi dálá dilis ja ovddidandárbbuin, OKM publikašuvnnat 2021:18, Tuuli Miettunen

Čielggadeapmi sámegielat oahppamateriála dilis ja boahttevaš dárbbuin, OKM publikašuvnnat 2020:28, Helena Korpela

Čielggadeapmi sámedieđus vuođđoskuvlla suoma- ja ruoŧagielat oahppamateriálain, OKM publikašuvnnat 2020:29, Tuuli Miettunen

Čielggadeapmi sámegielat oahpahus- ja árrabajásgeassinbargoveaga juvssahahttivuođas ja skuvlenbálgáin, OKM publikašuvnnat 2020:30, Laura Arola

www.samediggi.fi

www.saamenetaopetus.com

www.oktavuohta.com

Ruovdi ruostu muhto sátni ii boarásmuva

Sámi mánáidkulturguovddáš MÁNNU bivdá ohpiid fárrui oahpasmuvvat árbevirolaš dieđu njálmmálaš iešvuođaid bokte.

Dákkáraš eahpesihkkaris máilmmi dilis lea eambbo go vuogas dulkot min iežamet jáhkuid, dajahusaid ja diiddaid. Mánáid ja nuoraid bargu lea ráhkadit govaid dajahusaide ja diiddaide mat boktet jurdagiid.

Dán barggu lea vejolaš váldit oassin govvadáidaga ja sámegiela oahpahussii skuvllas. Guoros seahkka ii biso ceaggut ja MÁNNU háliida muittuhit man rikkis gielamet lea ja movt sápmelaččat leat huksen iežaset máilbmegova, rávven, oahpahan ja nárridan sihke njulgen nuoraid. Lunddolaččat lea biras ja iešguđetlágan luonddu iešvuođat váikkuhan ja hálddašan eallima dulkomis.

Ii boares beana ciela duššiid. Áhkut, ádját ja eará eallilanolbmot leat buorit ovttasbargoguoimmit ja veahkit dan njálmmálaš árbevieruid čilgemis ja oahpaheamis.

Go govat leat gárvanan de válljejuvvon govat bohtet girjái, mas leat fárus diiddat ja dajahusat čállojuvvon hámis govaiguin. Girji deaddiluvvo vel dán jagi ja juohke sámiluohka oahppi oažžu girjji nuvttá.

Lasi dieđuid: petra.magga(at)samediggi.fi

Eahpedábálaš dálvvi boazodollui dagahan vahágiid berre buhttet vuoiggalaččat

Sámediggi doarjala riikkabeaibellodagaide čavčča 2019 ja dálvvi 2019-2020 eahpedábálaš dálke-, muohta- ja luonddudiliid dagahan boazojámuid vuoiggalaš buhttema dihte ja boazoealáhusa jotkkolašvuođa dorvvasteami dihte.

Čavčča 2019 ja dálvvi 2019-2020 dálke- ja muohtadilit ledje Luondduriggodatguovddáža čilgehusa mielde duođaid eahpedábálaččat ja boazodollui erenomáš váddásat. Bálgosiid ovttastusa dahkan árvvoštallama mielde boazodollui šaddan táhpat leat 23 miljovnna euro ja vahágiid váikkuhus juohkása sullii njealji jagi áigodahkii.

– Ášši gieđahallan lea bistán stáhta dásis govttohis guhká ja badjeolbmot vurdet ain dieđu vahátbuhtadusaid mearis ja das, ahte buhttejuvvojitgo šaddan vahágat oppanassiige, dadjá Sámedikki II várreságadoalli Leo Aikio.

Lea čielggas, ahte boazodollui lea šaddan boazovahátlágas oaivvilduvvon vahát ja dan sáhttá luohtehahtti láhkai duođaštit Luondduriggodatguovddáža čilgehusas, bálgosiid rehketdoalus sihke jápmán bohccuid mearis. Lea maid čielggas, ahte boazodollui bohtet ain lasi vahágat dán jagi lassin ainjuo guovtti čuovvovaš jagi áigge, go miesse- ja njuovvanbuvttadeapmi boahtá gahččat.

– Mun lean hui fuolas vejolaš buhtadusaide čujuhanláhkai ruhtamearis sihke buhtadusaide laktáseaddji iešvástidanosiin. Boazodollui šaddan vahágiid buhttema galgá čujuhit vuoiggalaččat buot boazoeaiggádiidda, geat leat gillán boazovahátlága meroštallan vahága, joatká Aikio.

Sámedikki mielde boazodollui šaddan vahágiidda galggašii heivvolaš osiin heivehit almmolaš vahátbuhttenvuoigatvuođalaš prinsihpaid, maidda gullá earet eará dat, ahte šaddan vahát buhttejuvvo olles meari mielde. Sámediggi lea evttohan eana- ja vuovdedoalloministeriijai, ahte vahágiid buhttema várás geahččaluvvošii sihke dán boazodoallojahkái 2020-2021 ja čuovvovaš boazodoallojahkái 2021-2022 sihkkarastot EU mieđihan badjerájá mielde 10 miljovnna euro (okt. 20 milj. €).

Boazovahátlága 1 § mielde lága ulbmilin lea veahkehit boazodoalu doaibmiid ceavzit viiddes ja vuorddekeahtes vahágiin, mat čuhcet boazodollui. Boazovahátlága ovdabargguid mielde lágain lea oaivil dahkat vejolažžan meannudeami, mainna sáhtášii jođánit vejolaš katastrofa maŋŋá váldit atnui buhttenortnega, mainna dorvvastuvvo ealáhusa joatkašuvvan.

Sámediggi ja eana- ja vuovdedoalloministeriija čađahedje 30.3.2021 sámediggelága 9 §:s meroštallon ráđđádallamiid boazodollui šaddan vahágiin ja daid buhttemis.

Lassediehtu:

II várreságadoalli Leo Aikio tel. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Má. láhkačálli Sarita Kämäräinen tel. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Almmuheapmi Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii lea rahppojuvvon

Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii oassálastima sáhttá almmuhit gaskal 7.4.-5.5.2021 Webropol -prográmma bokte (liŋkkat vuollin). Fuomáš, ahte oassálastin fierbmedáhpáhussii ja oassálastin videohámis almmuhuvvo sierra skoviiguin. Buohkat devdet almmolaš almmuhanskovi – maiddái sii, geat eai áiggo sáddet dáhpáhussii iežaset videoid.

Dáiddadáhpáhus ordnejuvvo fierpmis 18.5.2021. Temán dán jagi lea video. Sámediggi ordne ovttas Árktalaš pedagogihka –fidnuin (SOG) rabas skuvlejumiid videofilmmaid ráhkadeamis. Skuvlejumiid birra dieđihuvvo sierra.

Dáiddadáhpáhus lea rabas buot sámenuoraide ja sámegiela lohkiide. Oassálastin fierbmedáhpáhussii dahje oassálastin videoin ii dárbbaš mannat skuvllaid bokte. Muite goit almmuhit iežat ja iežat video almmuhanliŋkká bokte.

 

Liŋka skuvllaid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋka čájáhusaid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lassedieđut:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivála: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

 

Muitte maid čuovvut dáiddadáhpáhusa:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook siidu: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
ja dáhpáhusa fáddágilgoriid: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Sámiid vuoigatvuođat ON:id olmmošvuoigatvuođakomitea jođálmahtton čuovvumii

Ovttastuvvan našuvnnaid olmmošvuoigatvuođakomitea lea addán cuoŋománu 1 beaivve Supmii árvalusaidis ja ávžžuhusaidis, mat gusket siviilavuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš (KP-soahpamuš) ollašuvvama. Komitea válddii jođálmahtton čuovvumii sámiid vuoigatvuođaid guoski ávžžuhusaid ollašuvvama.

Komitea ávžžuhusaid mielde Suopma galgá jođálmahttit sámediggelága ođasmahttinproseassa sámiid iešmearridanvuoigatvuođa gudnejahttima dihtii ng sápmelašmeroštallama ja ráđđádallangeatnegasvuođa oasil. Lassin galgá guorahallat fámus leahkki láhkaásaheami ja geavadiid, main sáhttá leat váikkuhus sámiid vuoigatvuođaide ja ovdduide, mielde maiddái ovddidanprošeavttat ja rogganindustriija doaibma. Suopma galgá sihkkarastit, ahte dehálaš konsulteren sámiiguin ollašuvvá dainna dárkkuhusain ahte ožžojuvvo sin friddja, dihtui vuođđudeaddji ovdamiehtan.

Ávžžuhusaid mielde Suopma galgá vihkkedallat ILO:a soahpamuša nr 169 ratifiserema ja lasihit rahčamiid sihkkarastima dihtii, ahte ráđđehusas ja báikkálaš virgeolbmuin, poliissain, sivaheaddjiin ja duopmáriin lea áššáigullevaš skuvlejupmi gudnejahttima dihtii sámiid vuoigatvuođaid eamiálbmogin.

Suopma  galgá raporteret komiteai ávžžuhusaid ollašuhttimis njukčamánu 26 beaivve 2022 rádjai.

– Lea čielggas, ahte Suopma galgá ollašuhttit olmmošvuoigatvuođakomitea addin árvalusaid ja ávžžuhusaid erenomážit sámediggeláhkaođastusa oasil. Sámediggelága galgá dál jođus leahkki ođastusproseassas rievdadit KP-soahpamuša mieldásažžan, oaivvilda Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Komitea gávnnaha Suoma ollašuhttán doaimmaid ovddidan dihtii sámiid vuoigatvuođaid, mielde maiddái duohtavuođa- ja soabadankomitea vuođđudeapmi, mii dál jođus. Komitea buktá ovdan goittotge iežas fuola das, ahte sámediggeláhka erenomážit jienastanvuoigatvuođameroštallama ja ráđđádallangeatnegasvuođa oasil, ii leat velge nuppástuhtton vugiin, mii dáhkida sámiid iešmearridanvuoigatvuođa. Baicce nuppe láhkai alimus hálddahusrievtti mearrádusat suoidnemánu 5. beaivve 2019 ja ráđđehusa mearrádus leat šluhttekeahttá dahje maŋitkeahttá sámediggeválggaid orrot leamen vuostálaga komitea addin čovdosiiguin, gávnnaha olmmošvuoigatvuođakomitea.

Prinsihpalaččat komitea nappo raporterenmeannudeamis gávnnaha, ahte Suopma joatká KP-soahpamuša loavkideami, vaikke dat lea guokte jagi dassái ožžon komitea cealkán mearrádusaid oktagasváidalanáššis. – Lea váidalahtti dilli, juos Suopma ii divošii olmmošvuoigatvuođaloavkidemiid. Olmmošvuoigatvuođaid oasil ii sáhte vuollánit daid riikkaid dássái, gos válljejuvvojit mat olmmošvuoigatvuođat ollašuhttojit, muhto olmmošvuoigatvuođaid galgá ollašuhttit dievasmearálaččat, joatká Juuso.

Lassin komitea lea fuolastuvvan raporttain, maid mielde doaibmabijuid váikkuhusaid árvvoštallamis geavahuvvojit eahpesealvves kriterat. Dát doalvu dasa, ahte virgeoapmahaččat eahpelihkostuvvet ráđđádallamiin oažžun dihtii sámiid friddja, dihtui vuođđudeaddji ovdamiehtama. Komitea merko maiddái Suoma ádjáneami ILO:a soahpamuša nr 169 ratifiseremis.

KP-soahpamuša ollašuhttima gohcá olmmošvuoigatvuođakomitea, mii čohkiida sorjjasmeahttun áššedovdilahtuin. Suoma čihččet mearreáigeraporta gieđahallui komitea almmolaš virtuálaságastallamis njukčamánu 2.-4. beivviid áigge 2021.

Komitea eaŋgalsgielat árvalusat ja ávžžuhusat (pdf)

Lassidieđut:

Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso tel. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sámediggi ii guottit Deanu luossabivddu ollásit gieldima

Norga evttoha Deanu luossabivdui dievasgildosa álgi guolástanbadjái luossanáliid dili hedjoneami dihtii. Sámediggi atná dehálažžan, ahte luossabivdu ráddjejuvvo álgi guolástanbaji áigge. Ráddjehusaid galgá goittotge čujuhit guollebivdui, mii ii návddaš vuođđolága ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid suoji.

– Sámediggi lea fuolas Deanu luossanáliid hedjonan dilis. Luossanálit ráhkadit ávnnaslaš vuođu olles Deanu johkasápmelaš kultuvrii ja dihto náliid hedjonan dili dihtii luossabivddu lea dárbu ráddjet boahtte gease garrasit, oaivvilda Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto.

Eana- ja meahccedoalloministeriija mielde Suopma hábme iežas oainnu ja vástida Norgga evttohussii dán vahku áigge. Mearrádus baji 2021 ráddjehusain figgo ožžot fápmui 1.5. rádjai.

– Sámediggi ii guottit Deanu luossabivddu ollásit gieldima. Ráddjehusaid galgá ovdasajis čujuhit dakkár luossabivdui, mii ii návddaš vuođđolága ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid suoji, joatká Koivisto.

– Áššis lea gažaldat guovtte vuođđovuoigatvuođa vihkkedallamis, birasvásttus ja sámiid vuoigatvuođas iežas giela ja kultuvrra doalaheapmái ja ovddideapmái. Vuođđoláhkaváljagoddi lea Deanu guolástansoahpamuša guoski cealkámušas gávnnahan, ahte vaikke vástu birrasis gullá buohkaide, almmolaš válddi muddendoaimmain lea vejolaš ollašuhttit birasvástu maiddái čuozihemiin ráddjehusaid ja geatnegasvuođaid sierra riektesubjektaide sierra láhkai dohkkehahtti ja vuođđovuoigatvuođaid sihkkarastimii laktáseaddji vuođustusain, dadjá má láhkačálli Sarita Kämäräinen.

– Sámiid vuoigatvuođat ja luosa suodjaleapmi eai leat vuostálas, muhto bálddalas ulbmilat. Sámiide lea erenomáš dehálaš, ahte luossabivdu Deanus lea vejolaš maiddái boahttevuođas. Sámiid árbevirolaš dieđu galggašii vuhtii váldit olu dáláža eanet maiddái go luosa suodjalandoaimmaid  birra plánejuvvo ja mearriduvvo, deattuha Koivisto.

Luossabivdu lea johkasápmelaččaid kultuvrra dehálaš oassi

Deanu luossabivdu gullá mearkkašahtti láhkai ja lávga johkasápmelaččaid kultuvrii. Árbevirolaš guolástanvugiid, nugo buođđo- ja fierbmebivddu ja golgadeami bokte doalahuvvo sámiid árbevirolaš diehtu ja sámegielat terminologiija, mii laktása luossabivdui, ja daid bokte sirdojuvvojit dat boahtte buolvvaide.

– Norgga evttohus luossabivddu dievasgildosis dárkkuhivčče dievasgildosa maiddái olles johkasápmelaččaid kultuvrrain bargamii. Dát oaivvildivčče geavadis dan, ahte ovdamearkan luossabivdui laktáseaddji sámiid árbevirolaš dieđu ii livčče vejolaš sirdit boahtte buolvvaide ja ahte borranguoli bivdin ii livčče vejolaš, oaivvilda Koivisto.

Norgga evttohusa duohken lea Deanu luossanáliid hedjonandilli. Deanu čuovvun- ja dutkanjoavku olggosattii álgojagis raportta Deanu luossanáliid dilis jagi 2020.

Sámediggi ja eana- ja meahccedoalloministeriija gevve 25.3.2021 sámediggelága 9 §:a mielde ráđđádallamiid Deanu guolástansoahpamuša 6 artiklas dárkkuhuvvon guolástannjuolggadusa nuppástusdárbbuin jahkái 2021.

Lassidieđut:

I várreságajođiheaddji Anni Koivisto, tel. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Má. láhkačálli Sarita Kämäräinen, tel. 040 186 7258 sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Govva: Anja Vest