Niina Aikio-Siltala

Giellabeassejođiheaddjin álggahan Niina Aikio-Siltala

Sámedikki má. giellabeassejođiheaddjin válljejuvvui ođđajagemánus Niina Aikio-Siltala. Aikio-Siltalas lea árrabajásgeassima oahpaheaddji (KK) skuvlejupmi ja son lea bargan ovdal anárašgielat giellabesiin ja maiddái Avvila skuvllain anárašgiela diibmooahpaheaddjin.

Giellabeassejođiheaddji bargguide gullet ee. giellabesiid stáhtadoarjaga hálddašeapmi, giellabeassedoaimma ovddideapmi ovttas eará doaibmiiguin, giellabeassebargiid skuvlejumiid koordineren ja maiddái pedagogihkalaš doarjaga fállan giellabesiide.

– Ođđa bargu lea vuolgán bures johtui. Dál álggos lean ságastallan giellabeassebargiiguin áigeguovdilis áššiid birra, bargan stáhtadoarjjaáššiin ja maiddái plánen giellabeassebargiid dán jagi skuvlejumiid. Maiddái giellarávvehat joatkašuvvá farggabáliid ja Kuáti.fi – siidduid ođasmahttinbargu lea gárváneamen, Aikio-Siltala muitala.

– Gielaealáskahttin, giellabeasit ja sámi árrabajásgeassin leat čielgasit alccen dakkár áššit, maiguin háliidan bargat dál ja boahttevuođasge nu ahte lean duođaige ilolaš, ahte bessen smávva bottu maŋŋá ruovttoluotta giellabeasseáššiid olis bargat.

Giellabeassejođiheaddjái sáhttá eandalii leat oktavuođas giellabeassedoibmii laktáseaddji buot gažaldagain. Giellabeassejođiheaddji čuovvu ovttas gielladorvočálliin doaimma ollašuvvama. Doaimma guoski mearrádusaid ja linnjádemiid ráhkada Sámedikki giellaráđđi.

Dán siiddus gávnnat vuođđodieđuid giellabeassedoaimma birra:
https://www.samediggi.fi/doaibma/samegiella/giellabeassi/?lang=dav

Lassidieđut

Má. giellabeassejođiheaddji Niina Aikio-Siltala, 040 487 5414 / 010 839 3115, niina.aikio-siltala(at)samediggi.fi

Gielladorvočálli Anne Kirste Aikio, 040 707 5626 / 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámediggi almmuha ohcan láhkái mearreáigásaš Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa prošeaktabargi doaimma

Bargu álgá soahpamuša mielde ja joatkašuvvá 15.6.2021 rádjái. Prošeaktabargi bargun lea vástidit Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa plánemis, lágideamis, oktavuođaid doallamis dáhpáhusa oassálastiiguin ja lágideddjiiguin, dieđiheamis, eará ovdaválmmaštallamiin ja dáhpáhusa loahppa-bargguin. Dáiddadáhpáhus 2021 ordnejuvvo fierpmis virtuáladáhpáhussan. Prošeaktabargi bargá gáiddusin skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas, man ovdaolmmožin bargá skuvlenčálli.

Doaimma ceavzilis dikšun eaktuda sámegiela máhtu (sámedikkis addojuvvon ásahus 1727/1995). Mii adnit árvvus iehčanas ja fuolalaš bargovuogi ja buriid oktasašbargo- ja gulahallandáidduid. Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási V ja das II luohká mielde (vuođđobálká 2204,04 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvo gáiddusbarggu báikegotti mielde 24 % sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvan vásáhuslasit.

Ohcamušaid oahppo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái bearjadaga 12.3. dii 12.00 rádjai čujuhusas https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?138d8fc1

Lassidieđuid doaimmas addá skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, tel. 010 839 3112. Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat čujuhusas www.samediggi.fi ja ovddit jagiin ordnejuvvon Sámenuoraid dáiddadáhpáhusaide čujuhusas www.saamelaisnuortentaidetapahtuma.com/.

Anáris 23.2.2021        

Sámediggi

Sámediggi almmustahttá rávagirjjáža sámásteamis bearrašis

Sámediggi almmustahttá girjjáža ”Leago giella ruovttus? Sámegiela sirdin mánnái”. Girjjáš lea čállojuvvon sámegielat bearrašiidda, muhto lea sávvamis maid ávkin ovdamearkka dihte sosiála- ja dearvvašvuođa suorggi bargiide, guđet deivet sámi mánnábearrašiid. Girjjis gieđahallojuvvo sámegiela geavaheapmi vávváagis nuorravuhtii.

Rávagirji almmustahtto daningo diehtu sámegiela sirdimis sohkabuolvvas nubbái iešguđet­lágan bearašdiliin ja dilálašvuođain lea fidnemis oalle un­nán ja dat soaitá leat eahpečielggas. Suomas dieđut, mat leat álkit fidnemis guovttegielatvuođas, govvidit dávjá áib­bas nuppelágan gielladiliid go dat, gos sápmelaččat ellet. Dát rávagirjjáš lea ráhkaduvvon namalassii sá­megielat bearrašiid várás.  Vánhemat eai álo gávnna iežaset árgabeaivvis dan doarjaga man ohcalit sámegiela sirdimii ja máná gielalaš ovdáneapmái, namalassii áššiide mat dorjjošedje gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama. Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto sávvá, ahte rávagirjjáš govččašii oasistis dan diehtovátnivuođa:

– Mii sávvat ahte girji oasistis govččašii váilevašvuođaid ja maid movttiidivččii bearrašiid earálágan diliin doaibmat buoremus vejolaš vugiin. Lea dehálaš ahte bargu giela ovdii dahkko máŋgga dásis, sihke doarjumin bearrašiid árgga , muhto maid ovddidit servodaga oppalaš vuoiŋŋa gielaid ektui. Nu mii sáhttit bajásgeassit ođđa sámegielagiid sohkabuolvva, mii lea rámis iežas giela ja kultuvrras.

Suomas lea árabut almmustuvvan okta rávagihppagaš seamma fáttás, Stukes jagis 1993 almmustahttán ja Aino Snellman ja Kerttu Vuolab čállán Puhu omaa kieltäsi lapsellesi – Hála mánnásat iežat eatnigiela. Dál dát ođđa rávagirji almmustuvvá golmma sámegillii ja suomagillii.

Girjjáža almmustahttima lea dahkan vejolažžan oahpahus- ja kulturministeriija doarjja, man Sámediggi oaččui oassin stuorit prošeavtta ON:a eamiálbmogiid gielaid temájagi 2019 oktavuođas. Teakstaosiid lea čohkken giel­ladutki FD Annika Pasanen. Girjjážis leat mielde golbma sámebearraša juogadeamen iežaset vásáhusaid sámásteamis earálágan diliin.

Rávagirjjáš lea lohkamis Sámedikki neahttasiidduin:

Girjjáš lea maid juohkinlahkái sámiid ruovttuguovllu rávvehagaid bokte bearrašiidda.

Lassidieđut:

Sámedikki I várreságadoalli Anni Koivisto, tlf. +358 40 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Sámi gielladorvočálli Anne Kirste Aikio, tlf.  +358 40 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámediggi ovttamielalaš lassiáigge dárbbus duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna bargui

Sámedikki čoahkkin ságastalai lassiáigge dárbbus duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna bargui. Čoahkkin gávnnahii, ahte lassiáigge dárbu lea jagi 2023 loahpa rádjai.  Álgomuttu mandáhta mielde raportta livčče galgan luohpadit skábmamánus 2022.  Sámediggi mearridii áššis jagi vuosttas čoahkkimis guovvamánu 18 beaivve 2021.

– Kommišuvnna barggu álggaheapmi lea ádjánan ja min lea dehálaš sihkkarastit, ahte kommišuvdnii várrejuvvo doarvái áigi dán dehálaš barggu várás, dadjá Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto lassiáigge dárbbu birra.

Sámediggi gieđahalai čoahkkimis maiddái stáhtaráđi evttohusa, mii guoskkai duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna lahtuid. Ášši gieđahallui čoahkkimis ii – almmolaš áššin, dasgo ášši gieđahallan lea ain gaskan. Nuortalaččaid siidačoahkkimat gieđahalle ášši 20.-21.2.2021, man maŋŋá kommišuvnna lahtuid oktiiheiveheapmi jotkojuvvo Sámedikkiin, Nuortalaččaid siidačoahkkimiin ja Stáhtaráđi kansliijain.

Sámedikki muitalus stáhtaráđđái jagis 2020

Jagi 2020 áigge Sámedikki buot doibmii váikkuhii koronaviruspandemiija ja dan dagahan spiehkastatdilli. Sámediggi geahččala viidásabbot ovddidit oktasašbarggu ja diehtojuohkima Suoma stáhta guvlui. Dán dárkkuhusa várás jotkojuvvui riikkabeaibellodagaid ja Sámedikki oktasašbargoorgána bargu. Ja maiddái Sámedikki ja sierra ministeriijaid gaskasaš oktasašbargu ovddiduvvui sámeáššiid ráđđádallanbeivviid oktavuođas ollašuhtton ságastallamiid ja njuolggo ráđđádallamiid bokte.

Sámedikki doaimma ja váikkuhanvejolašvuođaid heajudii ain resursaváilevuohta. Bargodearvvasvuođafuolahus lea jagi 2020 dearvvasvuođadárkkistuscealkámušas bivdán Sámedikki giddet fuopmášumi barggu noađuheami geahpedeapmái.

Sámediggi addá jahkásaččat stáhtaráđđái ráđđehusa muitalusa ráhkadeami várás muitalusa das, mii mearkkašahtti lea dáhpáhuvvan sámiid erenomážit guoski áššiid ovdáneamis.

Loga Sámedikki muitalusa stáhtaráđđái jagis 2020 (suomagillii)

Bargoveahkapolitihkalaš prográmma jođiha Sámedikki bargoveahkahálddahusa

Sámedikki bargoveahkapolitihkalaš prográmmain ovddiduvvojit bargoservoša buresveadjin, ámmátdáidu ja oassálastinvejolašvuođat sihke ovddiduvvojit bargosearvvuš, jođiheaddjiid- ja bargosearvvušdáiddut sámekultuvrii dehálaš árvvuid mielde.

Loga Sámedikki bargoveahkapolitihkalaš prográmma válgabadjái 2020-2023 (suomagillii)

Sámi Giellagáldu anárašgiela giellajuhkosii Anna Morottaja ja Hannu Kangasniemi

Sámedikki čoahkkin evttoha anárašgiela giellajuhkosii doaibmabadjái 2020-2023 Anna Morottaja ja Hannu Kangasniemi. Giellajuhkosii ovdal válljejuvvon guokte lahtu ledje almmuhan, ahte luohpaba giellajuhkosa lahttovuođas.

Giellajuhkosat doibmet Sámi giellagáldu oktavuođas ja addet ávžžuhusaid áššiin, mat gusket sámegielaid geavaheami, nugo normerema ja ođđa terminologiija. SPR nammada dasto lahtuid giellajuhkosiidda.

Lassidieđut:

Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I várreságajođiheaddji Anni Koivisto, 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Dieđihančálli Johanna Alatorvinen, 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Ságajođiheaddji veahkkebargi Laura Olsén-Ljetoff, 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Oahpahus- ja kulturministeriija mieđihan sierradoarjja 2021

Sámedikki kulturlávdegoddi jugii kulturlávdegotti čoahkkimis 27.1 ja 15.2.2021 oahpahus- ja kulturministeriija mieđihan stáhtadoarjaga jahkái 2021 oktiibuot 179 000 euro sámegielat kultuvrra ovddideapmái, davviriikkalaš sámeservviid doarjumii ja sámekirkostobuin fuolaheapmái.

Doarjagat mieđihuvvojedje čuovvovaččat:

Oahpahus- ja kulturministeriija mieđihan sierradoarjja 2021

Lassidieđut:

Kulturčálli Riitta Orti-Berg, t. 010-839 3103, riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Sammallahti sátnegirji lea fidnemis fas

Sámedikki sámegiela doaimmahat lea ođđasit deaddilan Pekka Sammallahti Sámi-suoma-sámi -sátnegirjji. Sammallahti sátnegirji almmustuvai vuohččan jagis 1993 ja dál dat deaddiluvvui 7. háve ođđasit. Dán oktavuođas lea sáhka namalassii ođđasit deaddileamis, iige girjji sisdoallu leat nuppástuvvan.

Sátnegirjji ođđasit deaddileami leat máŋgasat sávvan daningo girji lea leamaš lohppii vuvdon juo muhtun áigge. Sámegiela doaimmahat mearridii loahppajagis deaddilit girjjis ođđa prentosa.

– Earenomážit sámeguovllu gielddaid giellastrategiijabargu lea hástalan deaddilit girjji lasi. Dat lea veahkkin daidda, guđet geavahit sámegiela barggus, muhto dieđusge maid daidda geat leat oahpahallame sámegiela. Sávvamis dát girjemearri bistá muhtun áigge, gávnnaha sámegiela doaimmahagas gielladorvočálli Anne Kirste Aikio.

Sátnegirji lea deaddiluvvon dál 350 stuhka.

Girji lea oastimis Sámedikki neahttagávppis: Sámi-suoma-sámi Sátnegirji – Samediggi

Lassidieđut:

Anne Kirste Aikio, tel. 010 839 3124 / +358 40 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámedikki čoahkkin 18.2. lágiduvvo gáiddusoktavuođaiguin

Sámedikki čoahkkin 1/2021 lágiduvvo 18.2.2021 dmu 10 gáiddusoktavuođaiguin. Koronadili dihte álbmot ja media sáhttet čuovvut čoahkkima dušše njuolggo sáddaga bokte čujuhusas www.samediggi.fi/live. Sáddagis lea oažžun láhkai dulkon buot golmma sámegillii ja suomagillii. Sajosa parlameantasálii ii váldojuvvo álbmot báikki ala.

Čoahkkima 1/2021 áššelistu lea dokumeantabáŋkkus.

1 Čoahkkima álggaheapmi

2 Čoahkkima lágalašvuohta ja mearridanváldi

3 Beavdegirjji dárkkisteaddjiid ja jienaidrehkenastiid válljen

4 Aitosaš čoahkkináššiid gieđahallanortnega dohkkeheapmi

5 Stáhtaráđi evttohus duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna lahttun (Ii-almmolaš ášši AlmmL 6 § 9 čuokkis)

6 Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna bargui várrejuvvon áigi

7 Sámedikki muitalus stáhtaráđđái jagis 2020

8 Sámedikki bargoveahkapolitihkalaš prográmma 2020-2023

9 Sámedikki máksonjuolggadusa dárkkisteapmi

10 Siidda cealkámušbivdda sámeváinniid ođđasit hávdádeamis

11 Ođđa lahtuid válljen Sámi Giellagáldu anárašgiela giellajuhkosii

12 Ságajođiheaddjiid ja Sámedikki ovddastan lahtuid oppalaščilgehus

13 Eará ovdan boahtti áššit

14 Almmuhanáššit

15 Čoahkkima loahpaheapmi

Parlameantasálii eai váldojuvvo geahččit dehege álbmot

Koronadili dihte álbmot ja media sáhttet čuovvut čoahkkima dušše njuolggo sáddaga bokte čujuhusas www.samediggi.fi/live. Sáddagis lea oažžun láhkai dulkon buot golmma sámegillii ja suomagillii. Sajosa parlameantasálii ii váldojuvvo álbmot báikki ala.

Lassedieđut:

ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso, tlf. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi tlf. 010 839 3100 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

dieđihančálli Johanna Alatorvinen, tlf. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Suoma kulturfoanda lea mieđihan 22 000 euro Sámi Duodji searvvi Sámekultuvra dáiddan Ohcejoga dikšunlágádusaide – prošektii

Sámekultuvrra dáiddan Ohcejoga dikšunlágádusaide – prošeakta ollašuhtto oktasašbarggus Ohcejoga gielddain ja Sámedikkiin. Prošeaktadoarjagiid lea sáhttán ohcat dáiddaprošeavttaide, mat ollašuhttojit dikšun- ja divššodanlágádusain dahje eará dakkár birrasiin, maid ássiid dahje geavaheaddjiid lea váttis beassat dáidaga lusa.

Prošeakta ollašuhtto Ohcejoga gielddas. Prošeavttas buktojit sápmelaš muitobuohcciid ja ahkeolbmuid olámuddui duodji ja maiddái čuovgagovvadáidda Ohcejoga muitobuohcciid bálvalanássanovttadat Dorvvus ja buohcciidossodagas. Prošeavtta dáiddačuovgagovat váldojit Ohcejoga gieldda viidodagas ja govvideaddjin doaibmá dáiddár Marja Helander.  Maiddái duojit ostojuvvojit báikkálaš duojáriin vejolašvuođaid mielde.

Máŋgga muitobuohccái dahje boares olbmui sámeduodji fállá oktavuođa vássán eallimii. Eallimii goas vel vejii ja nákcii duddjot, lubmet, johtit bigálusain ja bivdit luosa Deanus dahje eará borranguoli duottarjávrris. Eallimii ovdal dikšunlágádussii fárrema. Čuovgagovat nannejit ássiid muittuid, vásáhusaid ellojuvvon eallima birra. Dujiid bokte sáhttá dovdat guoskkahemiin, gárvodemiin dahje geahčademiin dan áigge, goas vel lágádusa ássi vejii ieš gođđit, goarrut, vuollat ja gárvet dujiid.

Govaide vurkejuvvo Ohcejohkii mihtilmas sámekultuvrra. Sámiid ealáhusat vuođđuduvvet kultuvrii, iežaset guvlui ja dan luonddu máŋggabealat geavaheapmái. Árbevirolaš boazodoaluin bargojuvvo olles Ohcejoga guovllus ja johkasápmelaččaid guolástankultuvrrain fas Deanuleagis. Deanu ja dan oalgejogaid ja maiddái duottarjávrriid guolásteapmi lea leamaš ja lea ain oalle dehálaš birgenláhki sámiide. Ohcejogas lea árbevirolaččat maiddái šibitdoallu, dasgo Deatnogáttiin leat šattolaš šaddanbáikkit bealdduide. Geahčademiin govaid, ovdamearkan luossabivddus, boazobargguin, dáloniid eallimis, sihke smávva giliin nugo Nuvvosis, Dálvadasas, boares Gáregasnjárggas jna, de govat doibmet oktavuohtan sin ruoktobáikái ja eallimii.

Dáiddár Marja Helander govvida jagi 2021 áigge Ohcejoga báikkiid ja vurke árbevirolaš sámekultuvrra. Loahppajagis 2021 áššedovdijoavku vállje govaid ovttas Helanderiin Dorvui ja buohcciidossodahkii. Jovkui gullet sápmelaš kulturáššedovdit: Sámi Duodji searvvi ságajođiheaddji Marjaana Aikio ja sámeduoji konsuleanta Aune Musta, Sámedikki kulturčálli Riitta Orti-Berg, Ohcejoga gieldda vuođđodorvohoavda Nanna Miettunen sihke asttuáiggečálli Kaisa Tapiola-Länsman.

Ollašuhtto jagi 2021 áigge. Giehtaduojit ja dáiddačuovgagovat biddjojit Ohcejoga dikšunlágádusaide loahppajagi 2021 áigge.

Lassidieđut: 

Aune Musta, +358 40 063 7178 aune.musta(at)samiduodji.com

Kaisa Tapiola-Länsman, +358 40 031 9852 kaisa.tapiola-lansman(at)utsjoki.fi

Riitta Orti-Berg, +358 40 840 0383 riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Govva: Anja Vest

Almmuheapmi sámegielaid gáiddusoahpahussii lohkanjahkái 2021–2022 rahpasii

Almmuheapmi Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttafitnu oahpahussii lohkanjahkái 2021–2022 lea rahpasan. Almmuheapmi oahpahussii dahkkojuvvo elektrovnnalaš Webropol-skoviin. Almmuheapmi guoská sihke ođđa ohppiide ja daid ohppiide, geat jotket fitnu oahpahusas.

Govva: Sunna Kitti

Almmuheami sáhttá dahkat oahpahusa lágideaddji, rektor dahje oahppi fuolaheaddji. Go almmuheami dahká fuolaheaddji, sávvat fuolaheaddji váldit oktavuođa oahppi skuvlii, ja muitalit, ahte oahppis lea miella ja vejolašvuohta oassálastit sámegiela gáiddusoahpahussii. Almmuheami ferte dahkat 31.3.2021 rádjái.

Gáiddusoahpahusfidnu fállá sámegiela (anáraš-, nuortalaš-, dahje davvisámegiela) vuođđooahpahusa dahje logahatskuvlejumi dievasmahtti sámegiela oahpahusa 2 vd sámeohppiide, geat orrot sámiid ruovttuguovllu gielddaid olggobealde. Maiddái ovdaoahpahusa oahppit sáhttet oassálastit fitnu oahpahussii. Fidnu ii fála oahpahusa rávesolbmuide. Sámegiela ii dárbbaš máhttit ovddežis, vai sáhttá oassálastit oahpahussii.

Oahpahusjoavkkut juhkkojuvvojit juohke sámegillii sierra. Juohkimis vuhtiiváldojuvvojit ohppiid luohkká- ja gielladássi. Oahpahusa viggat lágidit gielain ja joavkkuin, main leat unnimustá guokte oahppi dahje studeantta. Amma fuomášat ahte Oulu, Roavvenjárgga, Jyväskylä ja Helssega gávpogat lágidit davvisámegiela oahpahusa lagašoahpahussan. Juos dus lea miella searvat oahpahussii, váldde oktavuođa iežat skuvlla rektorii dahje gávpoga skuvlavirgedoaimmahahkii!

Ođđa ja boares ohppiide leat sierra almmuhanskovit. Bivdit deavdit juohke oahppái iežas skovi.

Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttafitnu jođiha Ohcejoga gielda ja koordinere Sámediggi. Fidnu joatkašuvvá gitta jagi 2023 giđđalohkanbaji lohppii, ja dan ruhtada oahpahus- ja kulturministeriija. Fitnu mihttomearrin lea fállat sámegielaid gáiddusoahpahusa vuođđoskuvlla ohppiide ja nuppi dási studeanttaide sámeguovllu gielddaid olggobeallái guokte vahkkodiimmu.

Boahttevaš dáhpáhusat

Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu lágida njukčamánus infodilálašvuođa oahpahusa lágideddjiide ja váhnemiideahkeda áššis beroštuvvan váhnemiidda ja sidjiide, geat oassálastet gáiddusoahpahussii. Dilálašvuođaide ii dárbbaš almmuhit iežas ovddalgihtii.

Sámegielaid gáiddusoahpahus – boahttevuođa huksen
gas 17.3.2021 dmu 17.00-17.30
Liŋka: Searvva dilálašvuhtii spoahkkalemiin dás

Sámegielaid gáiddusoahpahusa váhnemiideahket
gas 24.3.2021 dmu 18.00-18.30
Liŋka: Searvva dilálašvuhtii spoahkkalemiin dás

Buresboahtin mielde sámegielaid gáiddusoahpahussii!

Lassedieđut:

Hanna Helander, prošeaktahoavda  
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi, 040 7012 094 

Unna-Maari Pulska, fidnokoordináhtor
unna.pulska(at)samediggi, 040 6145 949

Arla Magga, fidnokoordináhtor 
arla.magga(at)samediggi, 040 1985 033

Sámiid ealáhusain ja kultuvrrain bargan lea vuođustallon sivva boahtit riikii

Stáhtaráđđi čavgii ođđajagemánu 22. beaivve riikii boahtima ráddjehusaid Suomas. Ođđa ráddjehusat bohte fápmui 27.1. ja dat leat fámus 25.2. rádjai. Nuppástusain figgojuvvo riikii boahtti johtolaga geahpedeapmái ođđa koronavirusvariánttaid lávdama eastadeami dihtii. Stáhtaráđi mearrádusa mielde sámiid ealáhusain ja kultuvrrain bargan lea vealtameahttun ja maiddái vuođustallon sivva boahtit riikii.

Stáhtaráđi mearrádusa mielde sisrádjegohcima máhcaheami áigge sámit sáhttet rasttildit Suoma ja Ruoŧa ja maiddái Suoma ja Norgga gaskasaš eanarájá ja rádjejogaid meahccefievrruin maiddái eará sajiin go rádjerasttildanbáikkiid bokte. Mearrádus guoská Suoma rájá rasttildeami. Sisrájáid rasttildettiin galgá vuhtii váldit maiddái Norgga ja Ruoŧa virgeoapmahaččaid mearrádusaid ja rávvagiid, mat leat fámus. Ruššii mátkkoštettiin galgá vuhtii váldit Ruošša virgeoapmahaččaid fámus leahkki mearrádusaid.

Lappi rádjegozáhus ráhkkana vejolaš sisrájá rasttildanbáikkiid rabasáiggiid ráddjemii fiesttar- ja davvirájáin. Juos rabasáiggit ráddjejuvvojit olmmošjohtolaga oasil, de rabasáiggiid olggobealde rájáid rasttildeami várás rádjerasttildanbáikkis olbmuin eaktuduvvošii rádjerasttildanlohpi.

Lohpemeannudemiin sáhtášii dán dilis dahkat vejolažžan olmmošjohtolaga, mii gehččo vealtameahttumin, rádjerasttildanbáikkiid rabasáiggiid olggobealde, ovdamearkan mearkkašahtti surggiid bargiid ja sámiid ealáhusain ja kultuvrrain bargama oasil. Lappi rádjegozáhusa vástusuorggis rádjerasttildanlobi mieđiheamis mearrida rádjegozáhusa kommandánta. Juos mearriduvvo, ahte rádjerasttildanbáikkiid rabasáiggit ráddjejuvvojit, de áššis dieđihuvvo ovdal ráddjehusaid fápmuiboahtima.

– Sámedikki perspektiivvas lea dehálaš, ahte sámeservošis lea viidát diehtu ja sámiid guoski áššiid birra dieđihuvvo. Rádjegiddemat leat váikkuhan sámeálbmogii viidát ja leat bargan dan ovdii, ahte stáhtat vuhtii válddášedje sámeguovllu ollima njealje riikka viidodahkii, dadjá Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Rádjegozáhuslágádus rávve rádjerasttildanjohtolaga birra

Rádjegozáhuslágádus rávve riikkavuložiid rádjerasttildanjohtolaga birra telefovnnain ja šleađgapoasttain. Bálvalus lea oažžumis suomagillii, ruoŧagillii ja eaŋgalsgillii dmu 8-16 gaskasaš áigge nummiris 0295 420 100.

Rádjegozáhuslágádusa rávvagat rádjerasttildeapmái koronapandemiija áigge (suomagillii)
https://raja.fi/rajaliikenne-ohjeet-korona

Riikii boahtima ráddjehusat čavgejuvvojit 27.1. (suomagillii)
https://valtioneuvosto.fi/-/1410869/maahantulon-rajoituksia-kiristetaan-27.1

Lassidieđut

Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso, tel. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi  

Láhkačálli Kalle Varis, tel. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi