Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31 § meâldlaž vieʹǩǩtõõzz ooccâmnalla

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:st jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧ. Veäʹǩǩtieʹǧǧi vääras liâ tän eeʹjj ââʹnnemnalla õhttseʹžže 150 000 euʹrred.

Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st jurddum privattniiʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvldummšest šoddi takai jeäʹrbi lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Ååʹn ooccâmvuâllsa veäʹǩǩvuõđ liâ miârktum 1.1.2020 mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid.

Ooccâmäiʹǧǧ älgg 20.1.2020 da põõtt 13.2.2020 čiâss 16.15. Veäʹǩǩvuõđ äänat ooccâmlomaakkin, kååʹtt käunnai tääiʹben. Ooccâmlomaʹǩǩe õhtteet lomaakk õhttvuõđâst raukkum mieʹlddõõzz. Oocci tuåimat ooccâmlomaakk mieʹlddõõzzineez vuõiggâdvuõttministeria rekisterâʹsttempäikka (vuõiggâdvuõttministeria@om.fi, leʹbe Vuõiggâdvuõttministeria Ritarikatu 2 B, 00170 Heʹlssen) mieʹrräigga mõõneeʹst. Oocci vaʹsttad ooccmõõžž tuåimmtummšest mieʹrräigga mõõneeʹst. Mieʹrrääiʹj mâŋŋa puättam ooccmõõžžid jeät vääʹld lokku.

Occmõõžž vuäitt še tooimtedpååʹštaddrõʹsse Oikeusministeriö, Demokratia-, kieli- ja perusoikeusasioiden yksikkö, PL 25, 00023 Valtioneuvosto. Pâi mieʹrräigga mõõneeʹstpuättam ooccmõõžž vääʹldet lokku.Ooccmõõžžâst âʹlgge seʹlvted tõk takai jeäʹrab lââʹsskuul, kooi käʹttem diõtt veäʹǩǩtieʹǧǧ vuäǯǯeet.

Lââʹssteâđ vuõiggâdvuõttministeria veäʹǩǩtõõz pirr

Lââʹssteâđaid ouʹdde:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2020 kulttuurpaʹlǩǩummuš Jaakko Gauriloʹffe

SÄÄʹMTEEʹǦǦ KULTTUURPAʹLǨǨUMMUŠ 

Kulttuurluʹvddkåʹdd juâkk eeʹjj 2020 kulttuurpaʹlǩǩummuž  Jaakko Gauriloʹffe.

Kulttuurpaʹlǩǩummuž juâkkmõš lij piâtnâc ođđeeʹjjmannu 24. peeiʹv 2020 čiâss 19.15 Sajoozzâst Aanrest.

Jaakko Gauriloff  lij šõddâm 1939 Suõʹnjjʼlest, Peäccmest da son lij nuõrttsäʹmmlaž laaulneǩ. Son lij vuõssmõs nuõrttsäämas populaarmusiikk läullam artistt. Håʹt son lij tobddum ǩeäʹppes musiikk läullʼjen, son täidd še nuõrttsäʹmmlai äʹrbbvuõđlaž leeuʹd.

Kulttuurpaʹlǩǩummuž jueʹjjet ooccâmtaa da tõn mieʹrren lij paʹlǩǩeed kulttuur tuejjeei leʹbe čeäppneeʹǩǩ tobdstõsân miârkteei tuâj diõtt sääʹm kulttuurjieʹllem pueʹrren.

Prograammâst jm. musiikk da kååʹffstueʹll, ääv sizzpiâssâm

TIÕRVPUEʹTTMEST!

Lââʹssteâđ:

kulttuurpiisar Riitta Orti-Berg 010-839 3103
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Õhttsažtuâjast: Skábmagovat Film Festival
www.skabmagovat.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc nuõrttsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti sâjjsa

Sâjjsažvuõtt lij ääiǥas 6.2.- 31.3.2020 da sâjjsažvuõtt vuäitt juätkkjed 31.5.2020 räjja.  Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjai õõl jeeʹres tuåimmsuârggses kuulli da sääʹm ǩiõllstaanpiisar suʹnne jeärben meäʹrreem tuâjaid. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõõzz lie meäʹrtõllum asetõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest (1727/1995). Jåårǥlõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlanji (vuâđđpäʹlǩǩ 2518,95-2163,83 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi härjjnemlââʹzz.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 5.2.2020 mõõneeʹst addrõʹsse:

https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?43efcc91

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar t. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 17.1.2020

Sámi eatnan duoddariid eʹtǩǩeet säʹmmlai meersažjuõiggân

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad, što Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää Sámi eatnan duoddariid juõiǥâst šâdd säʹmmlai õhttsaž meersažjuõigg. 

– Juõiǥâst lij kõskksaž sââʹjj sääʹmkulttuurâst da tõt lij mij jiiʹjjen äʹrbbvuõtt. Säʹmmlain lij jiiʹjjes laullʼjen Sääʹm meersažlaaul. Tõn diõtt-i lij samai luâđlaž, što meeʹst lij še jiiʹjjen meersažjuõigg, mii pââjad juõiǥ miârktõõzz säʹmmlaid.  

Áillohaš – Nils-Aslak Valkeapää Sámi eatnan duoddariid juõigg lij čõõđ aaiʹji vuäǯǯam miârktõõzz säʹmmlaid õhtteei symboolân, da tõt lij täujja juõiggum sääʹmpirrõõzzin mâʹte peiʹvvpõõrtin, škooulin, õõlmâs šõddmõõžžin da muđoi še õhttvuõđin, koin säʹmmla lie noorõõttâm. Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää čeäppõõzzâst lij obbvääldlaž sääʹmvueiʹnelm da son lij čeäppneǩ, ǩeäzz säʹmmla tåʹbdde ruåttvuõđ. Sámi eatnan duoddariid -juõiǥâst lij jiânnai seämmanallšem Sääʹmjânnam juõʹǩǩ juõiǥǥäʹrbbvuõđin, da tõn vuäitt õhtteed nuʹtt vuelie, vuolle, luohti, livđe da leuʹdd musiʹǩǩe. Juõigg eeʹttkâstt säʹmmlai õʹhttekuullmõõžž Sääʹmjânnma, seämmast ko tõt kovvad säʹmmlai rääʹǩǩesvuõđ jiiʹjjes jânnmid. Sääʹmjânnam lij tõt teeʹmes âʹsǩǩ, koon mij vaalšep da kaiʹbbjep 

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad meersažjuõiggân ko. juõiǥ, ko tõn toobdât pirr säʹmmlai jälstemvuuʹd da koon mäŋggaz lie juõiggâm, da koon Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää lij jiõčč liânttääm eeʹjjest 1978. Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää jiiʹjjes eeʹjjest 1996 ǩeeʹrjtem teeʹkst juõiǥ sääʹnnen, da koid son lij ʹnnjlakast õlmstâttam ǩeerjstes Girddán, seivvodan eeʹjjest 1999. Säʹmmlai meersažjuõiǥ âlgg vueiʹtted juõiggâd nuʹtt tekstʼtaa, måtam juõiǥ saaʹnivuiʹm leʹbe puk teeʹkstin. 

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruoktu
galbma geađge guorba guovlu
sámi mánáid ruoktu  

Beaivi Áhči gollerisku
almmi allodagas
coahkká váibmu Eanan eatni
eallin eatnun šoavvá  

Mánu silbbat šelggonasat
jietnja meara márra
guovssahasat násteboagán
lottit ráidarasas  

Vuoi dáid Davvi duovdagiid
dán viiddis almmi ravdda
garra dálkkit juoiggadallet
máná vuohttunluđiid  

vuoi dáid fávrrus eatnamiid
vuoi jávrriid čuovgi čalmmiid
liegga litna eatni salla
gievvudeaddji gietkka  

Biegga buktá Biegga doalvu
duottar dat lea duottar
duoddar duohken duoddar askkis
sámi mánáid dorvu  

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruovttu
šearrát gearrá šealggáhallá
sámi mánáid ruoktu  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd eʹtǩǩõõzz viiǥǥât ǩiõttʼtõõllâmnalla äʹm 22. konferenssa v. 2021. 

Tuâǥǥaž  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd lie nõõmääm Sääʹmrääʹđđ da Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ. Luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen lie Petra Biret Magga-Vars, Anders Kråik, Lars Anders Bær, Ol Johan Gaup, Thomas Åhren da Anna Sakmarkina. 

Sääʹmkonfereʹnss Tråantest v. 2017 raauki, što Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd alttad säʹmmlai meersažjuõiggproseeʹss, da eʹtǩǩad šiõttlõs juõiǥ säʹmmlai meersažjuõiggân da pohtt eʹtǩǩõõzzâs ǩiõttʼtõõllâmnalla Säʹmmlai 22. konferenssa. Luʹvddkåʹdd lij tuejjääm tuâjas sõrgg kuõʹhtt eeʹjj da kaunnâm eʹtǩǩõõzzâs. Tuâjj juätkkai õinn da juõiǥ suåvldet sääʹm ǩiõlid da juõiggäʹrbbvuõʹtte da muđoi valmštõõlât tuʹmmstõktuâj vääras. 

Õhttvuõttooumaž  

Anders Kråik, teʹl. +46 70 224 71 61
Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei 2017-2019  

Petra Magga-Vars, teʹl+358 40 732 55 03
Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei 19.09.2019 ääʹljeeʹl. 

 

Kuva: Tarja Länsman 

Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020 Sajoozzâst, Aanrest. Sååbbar älgg 27.2.2020 čiâss 10.

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ puärrsõmâs vuäzzlaž Kari Kyrö tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs såbbar kåččjen. Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid da väärrvuäzzlaid  ââʹnet seminaar Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjem vuâđai pirr õuʹddel riâššõõttâmsåbbar. Tuåimmsuõʹrjid kuõskki härjjnâʹttemseminaarid ââʹnet pâʹzzlâšttam-njuhččmannu äiʹǧǧen.

Riâššõõttâmsåbbrest Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljad kõskkvuõđstes saǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei, siõttat halltõõzz da äʹšštobddiluʹvddkooʹddid da âânn vuõltteemsaǥstõõllmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjem- da täällprogramm 2020-2023 vuâđain da siiskõõzzâst.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla iiʹjjin 2020-2023

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest tääujmõsân Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Såbbar lie õlmmâz da tõid vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttkueʹrncest leʹbe livestream mieʹldd addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Parlameʹnttkueʹrncest tuʹlǩǩeemaparaatt lie ǩiõččji ââʹnnmest. Vuõigg vuõlttõõzz pääiʹǩ vuäitt kulddled kueʹrncest kullum ǩiõl lââʹssen tuʹlǩǩuum ǩiõl. Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje dokumeeʹntin tääiʹben.

Lââʹssteâđ:

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, 010 839 3106 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi