Sämitigge almoot uuccâmnáál lahâčällee meriáigásii pargo

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2021 räi. Lahâčällee pargon lii ei.

  • valmâštâllâđ riävtálijd aašijd, moh kyeskih sämmilij vuoigâdvuođáid, iäláttâssáid já sämmilij päikkikuávlu sehe vaikuttâsâiguin toos ulâtteijee eennâmkevttimân ,
  • toimâđ iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen já ton jiešvuođâst valmâštâllâđ lävdikode čuákkimaašijd sehe olášuttiđ ton miärádâsâid,
  • čuávvuđ sämmilij vuoigâdvuođáid, iäláttâssáid já sämmilij päikkikuávlu eennâmkevttimân kyeskee já vaikuttâsâiguin toos ulâtteijee lahâasâttemhaavâi ovdánem,
  • išediđ tige saavâjođetteijee jieijâs toimâsuárgán kullee aalmuglijn já aalmugijkoskâsijn aašijn,
  • olášuttiđ tige čuákkim já stiivrâ toohâm jieijâs toimâsyergi miärádâsâid sehe išediđ tige eres pargeid riävtálij koččâmušâi valmâštâlmist,
  • hoittáđ eres jieijâs toimâsuárgán kullee sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode já haldâttâhhoovdâ sunjin sierâ meridem jieijâs toimâsuárgán kullee pargoid.

Pargokove puáhtá tärkkilistiđ maŋeláá táárbu mield. Viggeh fastâdiđ pargo ive 2020 ääigi.

Sämitiggeasâttâs (1727/95) miäldásâš tohálâšvuotâvátámâššân lii riehtitiettuu kandidaat tođhos (aaleeb ollâškovlâtođhos) já sämmiláid kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm sehe sämikielâ táiđu. Pyeri sämikulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe pyeri ruotâ/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu iššeed virge miänástuvvee hoittám. Virge tevdimist lii kyehti mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi III/I mield (vuáđupälkki 3132,72 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh hárjánemlaseh já sämikuávlust porgâdijn 24 % lase.  Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 15.1.2021 räi čujottâsâst https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?e6fbccf1

Lasetiäđuid addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. +358(0)10 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 31.12.2020 Sämitigge

Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ihe 2021

Buriid juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi 2021!​

Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ihe 2021!​

Šiõǥǥ rosttvid da leklvaž ođđ eeʹjj 2021!​

Hyvää joulua ja onnellista uutta vuotta 2021!​

Merry Christmas and Happy New Year 2021!

Kove: Erja Wiltse

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 23.12.-31.12.2020

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ  23.12.-31.12.2020.

Uusâ hárjuttâllen Walt Disney Animation Studiosân

Lah-uv jotemin uápuid tâi eidu valmâštum uáppee taiđuu, animaatio, graafiik teikkâ fiilmâ syergist? Walt Disney Animation Studios lii väridâm saje säämi hárjuttâllei kiäsán 2021. Tááiđui ovdedem -hárjuttâllen tust lii eromâš máhđulâšvuotâ porgâđ oovtâst Disney stivrejeijein já uápásmuđ puoh peelijd taaiđâ-, mainâstem- já filmâsyergist.

Walt Disney Animation Studios kesihárjuttâllee ohjelm lii 12 okkod pištee mávsuttes ohjelm. Tot lii uáivildum uáppeid, kiäh máttááttâleh taiđuu, animaatio, tiättur graafiik teikkâ fiilmâ. Huámmáš, ete mii juávhu torvolâšvuotâ já pyereestvaijeem lii čuuvtij tergâd mijjân. Mij meridep puáttee mánuppoojij ääigi haldâttâs avžuuttâsâi vuáđuld, ornip-uv ohjelm pääihi alne Burbank, CA studiost vâi virtuaallávt.

Luuvâ eenâb sii hárjuttâllâmohjelmist já iävtuin täst:

Story

CG Artist – Character

CG Artist – Environment

Visual Development

Production Management

CG Animation

Uuccâmäigi WDAS hárjuttâllen: 24.01.2021, tme 11:59 Pacific Standard Time (Huámmáš äigi-iäru).

Mätkistipend

Hárjuttâllee puáhtá uuccâđ 10,000 $ stuárusii mätkistipend, mon Sämirääđi já Sämitigeh ruttâdeh. Occest kalga leđe sämituávááš, sun kalga tevdiđ WDAS iävtuid hárjuttâllei já sust kalga leđe vuávám tast, ete maht sun áigu pyehtiđ tiäđu maasâd sämmilii siärvádâhân, ovdâmerkkân sosiaallii media peht, luvâlduvâin jna. Čääli ucâmuš, enâmustáá 1 sijđo, mast tun čielgiih mon vuáđuld uusah hárjuttâllen já maht ááiguh čuávdiđ mii iävtu mätkistipendân.

Merkkii ucâmušân “WDAS hárjuttâllee” já vuolgât tom taan čujottâsân: kmr@saamicouncil.net Uuccâmäigi mätkistipendin: 24.01.2021, tme 11:59 Pacific Standard Time (Huámmáš äigi-iäru).

Tuomas Aslak Juuso, Åsa Larsson-Blind, Aili Keskitalo já Per-Olof Nutti. Kove: Sämitigge

– Mij lep nuuvt iiloost ko taat eromâš máhdulâšvuotâ oppeet lekkâs ive 2021, šoodâš-uv digitaallii häämist teikkâ pääihi alne Walt Disney Animation Studiost, Los Angelesist. Tijmá lijjii uáli ennuv šiev occeeh Säämist, mutâ Covid-19 orostitij hárjuttâllee ohjelm taan ive. Mij tuáivup, ete sij kiäh lijjii talle uuccâm, oceh oppeet tääl. Mij lep iiloost ko mij pyehtip leđe toorjân olášuttiđ eromâš já ávhálii hárjuttâllee ohjelm, eteh Aili Keskitalo (Sämitige saavâjođetteijee Taažâ peln), Tuomas Aslak Juuso (Sämitige saavâjođetteijee Suomâ peln), Per-Olof Nutti (Sämitige saavâjođetteijee Suomâ peln) já Åsa Larsson-Blind (värisaavâjođetteijee Sämirääđist) ohtâsii ciälkkámušâst.


Ohtâvuotâtiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
+358 406873394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Aili Keskitalo,
+47 97129305
aili.keskitalo@samediggi.no

Per-Olof Nutti
+46 703763112
Per-Olof.Nutti@sametinget.se

Åsa Larsson-Blind,
+46 702543356             
asa@saamicouncil.net

Keevâtliih tiäđuh ohjelmist:

Christina Hætta, Sämirääđi
+47 48021734
kmr@saamicouncil.net

Sämitigge iävtut tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesânin Heikki Hyvärinen já Miina Seurujärvi

Sämitige čuákkim meridij 18.12.2020 iävtuttiđ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesânin ađai komissaarin Heikki Hyvärinen já Miina Seurujärvi. Nuorttâlij sijdâčuákkim lii meridâm iävtuttiđ komissio jesânin Irja Jerfremoff. Lasseen staatârääđi iävtuttâsâst väljejuvvoo kyehti jeessân komission.

Sämitige čuákkim kuulâi ovdil ko toovâi miärádâs staatârääđi ovdâsteijen riehtiminister Anna-Maja Henriksson já olgominister Pekka Haavisto, Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto, kuullâmtilálâšvuođâi saavâjođetteijee Niila Rahko sehe vuávájeijee Heli Aikio. Sämitige čuákkim jienâstij miärádâsâst.

Ovdil komissaarij nomâttem Sämitigge, Nuorttâlij sijdâčuákkim já staatârääđi taheh komissaariävtukkâsâi oohtânheiviittem. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesâneh láá ulmuuh, kiäid lii vijđes luáttámuš sehe sämmilii já syemmilii siärváduvâst. Jesâneh láá jiešmerideijeeh iäge oovdâst ton uásipele, mii lii sii iävtuttâm teikâ valjim. Komissiost kalgeh leđe jesâneh, kiäin lii eromâš máttu sämmilij eellimtiilijn, kielâst já kulttuurist. Komissio noomâtmist väldih täsipiälásávt huámmášumán jieškote-uv säämi kielâjuávhuid já viggeh väldiđ huámášumán suhâpelij täsipiälásii ovdâstem. Staatârääđi aasât komissio čapo ohtsâšpargoost Sämitiggijn já Nuorttâlij sijdâčuákkimáin já tárguttâs lii, ete komissio aalgât pargo ive 2021 ääigi.

Sämitigge táátui sämisiärváduvâst iävtuttâsâid komissaarin, kiäid siärvádâh ana hiäivulâžžân tooimân já kiäi mietâmâš tooimân lii muuneeld visásmittum. Iävtuttâsâid koolgâi miäruštâllâđ. Meriääigi räi komissio jesânijn pottii ohtsis 16 iävtuttâssâd, 14 Sämitiigán já kyehti Nuorttâlij sijdâčuákkimân. Iävtuttum ulmuuh lijjii ohtsis 10, main 9 olmožid láá iävtuttum Sämitiigán.

Lasseen Sämitigge ornij kulâmijd iävtuttum komissaarij valjiimist. Kuullâmtilálâšvuođah uárnejuvvojii káidusohtâvuođâiguin koronatile tiet. Kuullâmtilálâšvuođah uárnejuvvojii kielâjuávhui mield čuávvoo náál: kulmâ tavesämikielâlii kuullâmtilálâšvuođâ (Ucjuv já Iänuduv kuávlu, Aanaar kuávlu, Vuáču kuávlu já eres Suomâ), ohtâ anarâškielâlâš kuullâmtilálâšvuotâ, ohtâ nuorttâlâškielâlâš kuullâmtilálâšvuotâ sehe ohtâ suomâkielâlâš kuullâmtilálâšvuotâ. Meid nuorâirääđi ornij jieijâs kuullâmtilálâšvuođâ säminuorâid.

Káiduskuullâm lasseen Sämitigge ornij máhđulâšvuođâ adeliđ uáivilis komissaariävtukkâsâin meid puhelin peht sehe šleđgâpoostâ já poostâ peht.

Káiduskuullâmtilálâšvuođâi saavâjođetteijen lâi psykiatrâlâš pyecceitipšoo Niila Rahko já čällen Sämitige meriáigásâš vuávájeijee Heli Aikio. Kulâmijn lii čuákkejum raapoort, mast váldojeh huámmášumán ulmui adelem uáivileh tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarijn vattum jiešvuođâin já máátust sehe toorjâ iävtukkâssân orroo ulmui. Raportist láá váldám huámmášumán puoh 17.11.2020 räi puáttám uáivilijd.

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio

Komissio jesânin Sämitiigán iävtuttum ulmuuh já vuáđustâsah

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto puh. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Saavâjođetteijee išedeijee Laura Olsén-Ljetoff puh. 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Sämitige čuákkim 17.–18.12. uárnejuvvoo káidusohtâvuođâiguin

Sämitige čuákkim 4/2020 uárnejuvvoo 17.-18.12.2020 koronatile tiet káidusohtâvuođâiguin. Kyevtpiäivásâš čuákkim meerrid ei. kyehti tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jeessân iävtutmist staatârááđán, Sämitige toimâvuáváámist já budjetarvâlusâst ihán 2021 sehe toimâsyergikuáhtásijn toimâ- já ovdedemohjelmijn vaaljâpajan 2020-2023. Velttimettum suujâi tiet Sämitige jeessân puáhtá uásálistiđ čuákkimân meid Sajosist. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd koronatile tiet.

Sämitige čuákkim meerrid Sämitige pargo-oornig nubásmitmist meriäigin koronapandemia toohâm njuámmumtavdâvaarâ tiet, kyehti tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jeessân iävtutmist staatârááđán, Sämitige toimâvuáváámist já budjetarvâlusâst ihán 2021, toimâsyergikuáhtásijn toimâ- já ovdedemohjelmijn vaaljâpajan 2020-2023 já jeessân noomâtmist Akwé:kon pargojuávkun, mii kuáská sämmilij päikkikuávlu luánduriggodâhvuávám.

Lasseen čuákkim kieđâvuš sämmilij psykososiaallâš torjuu tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist já tuálá vuolgâttâssavâstâllâm sämitiggevaaljâi ohtâlistemiävtuttâs keežild.

Čuákkim 4/2020 äššilisto kávnoo dokumentpaaŋkist.

Parlamentsalin ep vääldi kuosijd

Sämitige jesâneh uásálisteh kyevtpiäivásii čuákkimân káidusohtâvuođâiguin teikkâ pääihi alne Sajosist. Koronatile tiet kyesih já media pyehtih čuávvuđ čuákkim tuše njuolgâ vuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Vuolgâttâsâst lii finnimnáál tulkkum puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd pääihi oolâ.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3100 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân 200 000 eurod laseruttâ puáttee ihán

Ovdâskode staatâvarijváljukodde iävtut laseruttâdem sämikielâi iäláskitmân puáttee ihán nuuvt kočodum juovlâskeŋkkâruuđâin. Staatâvarijváljukode iävtuttâs mield sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân mieđettiččii 200 000 eurod laseruuđâ ihán 2021, kuás kulttuur- já kielâpiervâltooimân mieđettemnáál torjuu olessummá ličij 1,4 miljovn eurod.

Sämitigge lii iävtuttâm ovdâskoodán kulttuur- já kielâpiervâltooimâ ruttâdem lasettem, vâi pyehtih juátkiđ tooimâ nuuvt vijđáht, ko tárbu lii. Váljukode smiettâmuš mield lasettem västid sämikielâ iäláskittemohjelmân kyeskee staatârääđi prinsiipmiärádâs ulme, mon mield kielâpiervâltooimâ ruttâdem kolgâččii lasettiđ kuuloold 1,4 miljovn euron.  Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii tuđâvâš, ete ličij puátimin lasattâs.

– Lii pyeri, ete juovlâskeŋkkâruuđâi peht pyehtih jotelávt lasettiđ ruttâdem kivkked šoddâm tárboid. Sämikielâi iäláskittempargo taarbâš pehtilis tooimâid, tastko kielâi tile lii ain uhkevuálásâš. Tuáivu mield taat čuujoot meid toos, ete áiguččii pisovávt lasettiđ ruttâdem.

Lasattâssáin pyehtih turviđ puoh táálái kulttuur- já kielâpiervâlij tooimâ, mutâ meid ovdediđ tooimâ. Staatâ budjetist láá ive 2011 rääjist čujottâm máttááttâs- já kulttuurministeriö válduluokkaast meriruuđâ sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ várás. Sämitigge juáhá torjuu ovdâskulij tooimâ uárnejeijeid. Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ uárnejuvvoo orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielân sämmilij päikkikuávlust ja ton ulguubeln já tot annoo ohtân pehtilumos toimân sämikielâi iäláskitmist.

Staatâvarijváljukode budjet lasattâsah kieđâvuššojeh ovdâskoddeest ive 2021 staatâ budjet kieđâvuššâm ohtâvuođâst ovdil juovlâi. Skammâmáánu tievâsmittee iävtuttâsâst staatâ ive 2021 budjetin láá valdum huámmášumán lasattâssân 34 000 eurod paalhij tärhistmáid, já návt sämmilij kulttuurjiešhaldâšem paijeentolâmist šaddee koloid iävtutteh ihán 2021 ohtsis 3 943 000 eurod. Sämitiggeest lijjii meid eres iävtuttâsah lasemeriruttân, mutâ toh iä valdum huámmášumán taan tove.

Iävtuttâs, mii kuáská staatâ 2021 budjet lasemeriruutân

Sämitiigán iävtutteh ive 2021 budjetist lasattâs haldâttuv oovdedmân

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso p. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio p. 010 839 3124 /040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Pöydällä pidettävä saamen lippu ja liituja muovirasiassa.

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo. Pargo álgá 11.1.2021 tâi sopâmuš mield já pištá 31.12.2021 räi já máhđulávt kuhheeb-uv, sierânâsruttâdem olášume mield. Kielâpiervâlstivrejeijee pargoid kuleh ei. sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sekä kielâpiervâlij staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoh.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá olesváldálii pedagogisii uáinu säämi arâšoddâdmist, kielâ iäláskittemvuovij tubdâm, uápásmum sämikulttuurân sehe staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoid. Tuáivup, ete tooimân väljejum ulmust lii párnáikärdimáttáátteijee tohálâšvuotâ. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II-III mield (vuáđupälkki 2625,08-2 565,88). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 7.1.2021 räi čujottâsán:

https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7c206795

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 8393124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 15.12.2020 Sämitigge

Petra Kuuva Sämitige oppâmateriaalčällen

Sämitige stivrâ nomâttij čuákkimistis 10.12.2020 šoddâdemtiettuu maister Petra Kuuva oppâmateriaalčällee viirgán. Meriääigi räi viirgán pottii kulmâ ucâmuš. Kuuvâ porgâškuát ive 2021 aalgâst, ko kuhesáigásâš oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi páácá iäláttâhân.

Kuuva lii ovdil porgâm kuhháá anarâškielâlii máttááttâs já anarâškielâ máttáátteijen eres luokkataasijn ovdâmáttááttâsâst ain nube tääsi škovliittâsân, já majemustáá Sämitiggeest kielâpiervâlstivrejeijen sehe tađe ovdil sämikielâlii párnáimateriaalhaavâ vuávájeijen.

Kuuva lii ilolâš, ko uážžu porgâškuát sämikielâlij oppâmateriaalijguin. – Lii šiev tobdo, ko piäsá porgâđ oppâmateriaalpargo uássin vijđes viärmáduv já čepis toimâttuv. Haanu porgâm kuhesäigásâš pargo lii šiev vuáđu juátkiđ merhâšittee já tergâdis pargo. Mun vááldám stuorrâ váimoin taam movtijdittee pargo vuástá, iätá Kuuva.

Oppâmateriaalčällee pargon lii valmâštâllâđ sämikielâlii oppâmateriaal pyevtitmân kyeskee aašijd, toimâđ škovlim- já oppâmateriaallävdikode já sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan oovdânpyehten, čällen já valmâštâllen oppâmateriaalaašijn sehe olášuttiđ lävdikode, oovtâstpargo-orgaan, Sämitige stiivrâ já tige čuákkim toohâm jieijâs toimâsyergi miärádâsâid.

Oppâmateriaalčällee čuávu já haaldâš oppâmateriaalmeriruuđâ kevttim já materiaalhaavâid, kocá meriáigásij oppâmateriaalpargei pargo, huolât oppâmateriaalhaavâi toimâttempargoost, iššeed tige saavâjođetteijee jieijâs toimâsuárgán kullee pargoin sehe tuálá ohtâvuođâ eres sämmilâšornijduumijd raajij rasta já sierâ virgeomâháid.

Škovlim já oppâmateriaal

Lasetiäđuh

Haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, 010 839 3106 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Škovlimčälleee Ulla Aikio-Puoskari, 010 839 3112 / 040 767 3101, ulla-aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Suomâ staatâ kolgâččij kyeddiđ eenâb ovdâsvástádâs algâaalmug pyereestvajemist, ko maid lii oovdânpuáhtám

Suomâ haldâttâs iävtuttâs soti-uđâsmitmin lii adelum ovdâskoodán juovlâmáánu 8. peeivi. Haldâttâs iävtuttâs ij ane sistees tuárvi kirjimijd sämikielâlij palvâlusâi olášutmist ige Sämitige máhđulâšvuođâin šoddâđ kulluđ já ráđádâllâđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmist. Sämiaalmug sajattâhân kyeskee nubástusah lohtâseh sämikielâ lävdikode čuákánpieijâmân sehe lävdikode saavâjođetteijee mieldiorroom- já sárnumvuoigâdvuotân kuávluhaldâttâs čuákkimijn.

– Sämitige tehálijd iävtuttâsâid iä lah váldám ollágin huámmášumán. Taat meerhâš vuod tom, ete soti-uđâsmitmân asâttum ulmeh iä sämmilij uáinust olášuu, kommentist saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso haldâttâs iävtuttâst.

Haldâttâs iävtuttâs mield Laapi pyereestvaijeemkuávlust toimâččij sämikielâ lävdikodde, mon ulmen lii nonniđ sämikielâ sajattuv palvâlusâi orniimist. Sämitiggeest já Nuorttâlij sijdâčuákkimist ličij ohtsis vuoigâdvuotâ nomâttiđ ucemustáá 40 % jesânijn. Nuorttâlij sijdâčuákkimist ličij ohtâ ovdâsteijee. Toos lasseen sämikielâ lävdikode saavâjođetteijest ličij mieldiorroom- já sárnumvuoigâdvuotâ kuávluhaldâttâs čuákkimijn.

Taat čuávdus puávtáččij pyerediđ sämikielâlij ässei vaiguttemmáhđulâšvuođâid jieškielâláid palvâlussáid, mutâ ij kuittâg turvii tuárvi sämmilij kulttuurjiešhaldâšem miäldásijd vaiguttemmáhđulâšvuođâid soti-palvâlusâi oovdedmân ige Sämitige ráđádâllâmsajattuv.

Sote-uđâsmitmist sämmilijd aneh kielâucceeblohhoon šoddâmnáál pyereestvaijeemkuávlust. Sämitigge lii sehe ráđádâlmijn já ciälkkámušâstis tiäduttâm sämmilij algâaalmugsajattuv huámmášumán väldim já iävtuttâm ei. čielgâ sämikielâlij palvâlusâi ornimovdâsvástádâs, kelijdeijee já čuosâttum ruttâdem, sämiaalmug kuáskulâšvuođâ sehe Sämitige jiešhaldâšemsajattuv huámmášumán väldim miärádâstohâmist, mii kuáská sämiaalmug pyereestvajemân.

– Tääl oro, ete piejih sämmilijd eresárvusii sajattâhân, iäge taas lah tuhhiittettee aagah.  Mij pivdep Suomâ ovdâskode árvuštâllâđ uđđâsist, ete maht soti-uđâmitmist pastaččii nanosubbooht, ko maid láá iävtuttâm, kyeddiđ ovdâsvástádâs sämmilij pyereestvajemist ja tivvoođ iävtuttâs, juátká I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Sämikielâlij palvâlusâi orniimân iä iävtut čuávdus soti-lahâaasâtmist

Sämikielâlij já kulttuurmiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi olášume lii iävtuttâs mield vuosâsaajeest kiddâ tast, ete maht uárnejeh já olášuteh sämikielâlijd palvâlusâid pyereestvaijeemkuávlu uđđâ ornijduumeest. Sämmilijn ličij vuoigâdvuotâ uásálistiđ sämitiggelaavâ 9 § miäldásij ráđádâlmij peht. Sämitige já pyereestvaijeemkuávlu kooskân iä iävtut ráđádâllâmkenigâsvuođâ pargoidis hoittáámân lohtâseijee oovtâstpargoost, uulmijn tâi pargojuávust – tego iävtutteh kieldâi já pyereestvaijeemkuávlu kooskân.

Sämitige iävtuttâs sämikielâlij palvâlusâi ornimovdâsvástádâsâst ij lah valdum haldâttâs iävtuttâsân. Haldâttâs iävtuttâs mield äššigâsâst ličij vuoigâdvuotâ kevttiđ säämi kielâlaavâ uáivildem vuovvijn sämikielâ sämmilij päikkikuávlu kieldâin pyevtittum sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin sehe Laapi pyereestvaijeemkuávlust tagarijn sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin, maid pyevtitteh tuš päikkikuávlu kieldâi ulguubeln orroo palvâluspyevtitteijee toimâsoojijn.

Ovdánmin oovdeb soti-valmâštâllâm háárán iävtutteh Laapi pyereestvaijeemkuávlu ruttâdmân sämikielâ lase. Mutâ sämiaalmug tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem oovdedmân tâi Laapi pyereestvaijeemkuávlu ovdâsvástádâsân čujottum sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi väldikodálii oovdedmân iä čuujoot sierâ ruttâdem. Tuođâlâš sämikielâlij palvâlusâi olášume puáhtá kuittâg teivâđ hástusijd tast, ete laseuási kevttimtárguttâs ij lah čonnum sämikielâlij palvâlusâi orniimân.

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto puh. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Anne Länsman-Magga puh. 010 839 3128 / 040 182 9998, anne.lansman-magga(at)samediggi.fi