Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso: Kuåivâslääʹjj oođõs lij säʹmmlaid tääʹrǩes äʹšš

/in , /by

”Kuåivâslääʹjj oođummuš lij säʹmmlai beäʹlest õhtt tän poodd tääʹrǩmõs lääʹǩǩšiõtteemhaʹŋǩǩõõzzin. Intreeʹssi risttreeid da tõi ärvvtõõllmõš, säʹmmlai dommvuuʹd luâđ rââʹžžesvuõtt da jiiʹjjesnallšemvuõtt, sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld da tõõzz kuulli vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš, luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš da sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji pueʹttiäiʹǧǧ lie kõskksaž ääʹšš, koid ođđ lääʹjjšiõttummuš âlgg väʹldded lokku”, ceälkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Jååʹttmen åårrai kuåivâslääʹjj oođeem täävtõsân lij pueʹreed kuåivvsi pirrõs-suõjjlummuž da toiʹmmjemoudldõõzzid. Täävtõsân lij veâl raaveed nuʹtt kuåivvsi priimmʼmõõžž pääiklânji ko vueʹssbieʹli vueiʹttemvuõđid vaaikted.

Kuåivâslääʹjj oođummuž tuärjjeei tuâjj-joukk lij raukkâm tuâjjses lââʹssääiʹj eeʹjj 2021 loopp räjja, što intreʹssveʹrddõõllmõõžž vueiʹtet tuejjeed kaʹttjen da seʹlvtõõzz puʹhttem vueiʹtet väʹldded mieʹldd tuõjju. Intreʹssveʹrddõõllmõõžžin juuʹrdet kuåivâshaʹŋǩǩõõzz aauʹǩi da hääitai vieʹssummuž, koon vuâđald ärvvtõõlčeš, vueiʹtet-a haʹŋǩǩõʹsse miõttâd lååʹv. Kuåivâstooiʹm äuʹǩǩen puuʹtet täujja õuʹdde reâuǧteeivuõđ di kuåivvsin vuåǯǯum aunnsid. Häittan lie tobdstum jeeʹrab mieʹldd kuåivâstooiʹm pirrõsvaaiktõõzz, vueiʹtlvaž rajjtõõzz jeeʹres jieʹllemvuõʹjjid da vaaiktõõzz jeeʹres mäddââʹnnma.

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio

Sääʹmteʹǧǧ lij juʹn ääiʹjben määŋgain õhttvuõđin eʹtǩǩääm tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeera, što kuåivâslääʹjj meâldlaž lååʹpp-proseeʹssin õõlǥči vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž da vuåppâm vääras vuâđđeed čõõnteʹmes ärvvtõõllâm- da vuåppâmorgaan. Orgaan tuâjaid kuulči säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid vaaikteei toiʹmmjummuž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš di vuåppmõš.

”Vueʹrddep intreʹssveʹrddõõllmõõžž valmštõõvvâm. Seʹlvv lij, što lååʹppveʹrǧǧneeʹǩǩ jie ânnʼjõõžžâst vueiʹn pirrõõzz da sääʹmkulttuur õhttvuõđ, jie-ka toobdâst kuåivâstooiʹm pirrõʹsse šõõddtem muttsi vaaiktõõzz sääʹmkulttuuʹre da vueiʹttemvuõđiđ harjjted sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, ceälkk II väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar õõʹni vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž kuåivâslääʹjj oođeem pirr čõhččmannust 2020. Saakkvuâr âânnam vuäzzla puʹhtte saǥstõõllmõõžžâst õuʹdde huõl ânnʼjõž kuåivâspolitiikkâst da aainâs õuʹdde pueʹđi Ij kuåivvsid Lääʹddjânnam Ǩiõttmaddja -kampaanj tuâjj Jeänõõǥǥ tuõddârluâđ da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji beäʹlest.

”Ođđ kuåivâslääʹjjest âlgg staanâd säʹmmlaid tuõtt vaaiktemvueiʹttemvuõđid kuåivvsid kuõskki tuʹmmstõktuâjast säʹmmlai dommvuuʹdest. Peʹccel lij vueiʹnned, mõõn nallšem ǩiõʹjjid kuåivâstoiʹmm kuâđđ luõttu. Tät lij mij dommpäiʹǩǩ. Jeäʹp mij jiijj še mõõn jeärrsi dommpaaiʹǩid rââʹžžeed sij jieʹllemnaaʹlid da vueiʹttemvuõđid harjjted jieʹllemvuõʹjjid”, juätkk Aikio.

Tuâǥǥaž:

  • Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria lij jåttʼtam kuåivâslääʹjjšiõtteem oođummuž  Marin halltõsprograʹmme siskkneei ǩeeʹrjõõzzi vuâđald šiõtteeʹl kålggmannust 2019 lääʹjjvalmštõõllâmhaʹŋǩǩõõzz lääʹjj muʹttem diõtt.
  • Valmštõõllmõõžž tuärjjeem diõtt lij vuâđđuum kuåivâslääʹjj oođeem tuâjj-joukk. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen tuâjj-jooukâst lij Tiina Sanila-Aikio da väärrneʹǩǩen jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl.. 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

Vs. lääʹǩǩpiisar Kalle Varis teʹl. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

Vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, teʹl. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer@samediggi.fi

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Mättʼtõshalltõõzz Cygnaeus-paʹlǩǩõs sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõʹsse

/in , /by

Mättʼtõshalltõs paʹlǩǩii Uccjooǥǥ kååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz eeʹjj 2020 Cygnaeus-paʹlǩǩõõzzin. Paʹlǩǩõõzz vuäǯǯai õlmstõʹtte 23.11.2020 neeʹttest jäʹrjstum juʹhllpooddâst. Paʹlǩǩõõzz juõʹjji mättʼtõshalltõõzz väʹlddjååʹđteei Olli-Pekka Heinonen.

Cygnaeus-paʹlǩǩõõzz miõđât privatt ooumže, haʹŋǩǩõʹsse leʹbe õõutstõʹsse, kååʹtt lij oouʹdääm tääʹssärvvsaž da õõutverddsaž mättjemvueiʹttemvuõđid Lääʹddjânnmest. Taʹnni paʹlǩǩõskriteeʹrin tieʹdde vuässadvuõđ, tääʹvtemvuõđ da inkluusio oouʹdeei toimmnääʹl.

– Tät lij miârkteei tobdstõs haʹŋǩǩõʹsse, kååʹtt lij ǩiõrggnam leeʹd jååʹttmen da oouʹdeed toimmjummšes eman muäʹdd eeʹjj, ceälkk haʹŋǩǩõõzz jååʹđteei Hanna Helander Uccjooǥǥ kååʹddest. Haʹŋǩǩõs lij jääʹrjstam čõõučâst 2018 ääʹljeeʹl aanar-, nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm ǩiõli mättʼtõõzz säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn. Mättʼtõõttimieʹrr lij šorrnam juõʹǩǩ eeʹjj mueʹddin looʹjin, da lij ååʹn nuʹtt 90 škooulneʹǩǩed da mättʼtõõttjed õhttsiʹžže 67 škooulâst. Õhttsažtuâjast lie mieʹldd 36 mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹjed.

Haʹŋǩǩõõzz uʹčteeʹlen ååʹn jooʹtti lookkâmeeʹjj toiʹmmje Henna Aikio, Satu-Marjut Nieminen, Joni Saijets, Sirkka Sanila da Sonja Moshnikoff. Haʹŋǩǩõs lij välddam ââʹnnma mušttlummuž da siõrlaž mättjem naaʹlid. – Seämma luâttpedagogiikk vueiʹtet äuʹǩǩad mättʼtõõzzâst, särnn Helander.

Haʹŋǩǩõs vueiʹtlvâstt puki Lääʹddjânnam sääʹmǩiõli da sääʹm kulttuur mättʼtõõzz. Seämmast tõt oouʹdad samai tän mättʼtõʹsse šiõttlõs ougglõsmättʼtõspedagogiikk. – Tuâǥǥmõs täävtõsân lij sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz vuäǯǯmõš põõšši vuâđ õõl veezz jânnam, särnn Sääʹmteeʹǧǧ škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari. – Ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz oouʹdeemhaʹŋǩǩõs lij vuõssmõs konkreettlaž läuʹǩǩ tõn årra. Haʹŋǩǩõs juätkkai eeʹjj 2021 loopp räjja, mâŋŋa tõʹst toiʹmmjummuž vueʹrdet juätkkjem põõššjen.

– Tuäivvap, što teâtt sääʹmǩiõli mättjemvueiʹttemvuõđâst veezz jânnam vuäǯǯ paʹlǩǩõõzz mieʹldd jäänab kuâsttjemvuõđ, rämmaž haʹŋǩǩõõzz koordinaattor Arla Magga Sääʹmteeʹǧǧest. Tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõtti lie ååʹn õhttsiʹžže 45, aanarsääʹm 27 da nuõrttsääʹmǩiõl 18. – Jiânnai lij veâl tuâjj, što vueiʹttep ainsmâʹtted sääʹmpäärnaid da nuõrid õõutverddsaž vuõiggâdvuõđ jiijjâs ǩiõl mättʼtõʹsse. Oouʹdeep ååʹn mättʼtõõzz ougglõsõhttvuõđin da põrggâp vuäǯǯad pueʹrmõs tääʹzz da pedagooglânji puârast plaanum obbvuõđ, ceälkk haʹŋǩǩõõzzâst tõn aalǥ rääʹjest reâuggam Magga.

Cygnaeus-paʹlǩǩõs lij juõkkum eeʹjj 1981 rääʹjest. Škooulhalltõs aalǥti paʹlǩǩõõzz ciʹsttjed Lääʹddjânnam mättõõlǥtõseʹčč Uno Cygnaeus (1810–1888) moošt. Škooulhalltõs lij jõskkum eeʹjjest 1991, da sâjja vuâđđuum Mättʼtõshalltõs jueʹtǩi paʹlǩǩõõzz juâkkmõõžž. Paʹlǩǩõõzz miõttâmvuâđaid ođsmõʹtteš eeʹjjest 2019. Cygnaeus-paʹlǩǩõõzzin vuâmmšet ååʹn tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ oouʹdeei toiʹmmjummuž.

Mättʼtõshalltõõzzâst toiʹmmjeei Cygnaeus-paʹlǩǩõstoimmkåʹdd vaʹlljii sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz õhttsiʹžže 29 eʹtǩǩõõzz da kuuđ finaliist jooukâst. Taʹnni paʹlǩǩõõzz vaʹlljeeʹjen toiʹmmje projeʹkttäʹšštobddi Michaela Moua vuõiggâdvuõttministeriast da professor Markku Jahnukainen Heʹlssen universiteeʹttest.

Tobdstõõđ kuʹtte Cygnaeus-päʹlǩǩõõzz ooccâm finaliʹstte! OPH oođâs 13.10.2020

Lââʹssteâđ:

Projeʹkttjååʹđteei Hanna Helander, etunimi.sukunimi@edu.utsjoki.fi
Koordinaattor Arla Magga, etunimi.sukunimi@samediggi.fi
Škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, etunimi.sukunimi@samediggi.fi

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 27.11.2020

/in /by

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 27.11.2020 tuâjjlažkååʹdd pueʹrrvââjjampeeiʹv diõtt.

Seuʹrre Mättʼtõshalltõõzz Cygnaeus-päʹlǩǩõõzz jueʹǩǩempoodd neeʹttest!

/in , /by

Mättʼtõshalltõs nõõmti kålggmannust sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz õhttân Cygnaeus-paʹlǩǩõõzz 2020 finalisttân. Finaliist lie õhttsiʹžže kutt. Paʹlǩǩõõzz vuäǯǯai õlmstââʹttet vuõssaarǥ 23.11. čiâss 12 aʹlǧǧi neʹttšõddmõõžžâst, koon vuäitt seuʹrrjet vuõiʹǧǧest tääiʹben. Paʹlǩǩõõzz juâkk mättʼtõshalltõõzz väʹlddjååʹđteei Olli-Pekka Heinonen.

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs eʹtǩǩuum Cygnaeus-päʹlǩǩõõzz vuäǯǯjen (16.10.)

Tobdstõõđ kuʹtte Cygnaeus-päʹlǩǩõõzz finaliʹstte täʹst (13.10.)

 

Lââʹssteâđ:

Projeʹkttjååʹđteei Hanna Helander, etunimi.sukunimi@edu.utsjoki.fi

Koordinaattor Arla Magga, etunimi.sukunimi@samediggi.fi

Škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, etunimi.sukunimi@samediggi.fi

 

Snimldõk: Mättʼtõshalltõs

Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹri såbbrest äʹššen sääʹmsuåppmõš da Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi teäggtõs

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest kaaunõʹtte ougglõsõhttvuõđin skamm-mannu 18. peeiʹv 2020. Seämma poodd juõʹǩǩeš Gollegiella – Tâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõllciist.

– Tuäivam, što täi saǥstõõllmõõžži vuâđald vuäǯǯap muttsid äigga da piâssâp juäʹtǩǩed saǥstõõllmõõžž tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž oouʹdeem pirr. Kaaggim še õuʹdde Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi miârktõõzz sääʹmõhttsažkådda da tuäivam tuõđi, što riikk väʹldde lokku  Sääʹmteeʹǧǧ tuõivvjid põõšši da riʹjttjeei teäggtõõzz staanmõõžžâst Ǩiõllkaʹlddi tooiʹm ainsmâʹttem õuʹdde, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr saǥstõʹlle kaaunõõttmõõžžâst jeeʹrab mieʹldd tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž ǩiõttʼtõõllâm pirr, põõšši Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Sámi Giellagáldu) vuâđđeem pirr di koronapandemia vaaiktõõzzin sääʹmoummid. Kaaunõõttmõõžžâst pueʹtte õuʹdde veâl kõõski ooudummuš meerjoouki kõõsk da vâjjõsretoriikkk vuâsttlâsttmõš, di sääʹmǩiõli ââʹnnemvuäittmõõžž  pueʹrummuš digitaalʼlaž pirrõõzzin. Looppâst saǥstõʹlleš veâl jieʹllemviõkksaž sääʹmõhttsažkååʹdd vuâđđaaʹššin.

Gollegiella-ǩiõllciist vuåǯǯu  Ellen Pautamo da Joonar Thomasson

Eeʹjj 2020 Gollegiella-ciist vuåǯǯu sääʹmǩiõl da kulttuur lehtor Ergon Máreha Ánne Elle-Máret, Ellen Pautamo tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹlen da ǩiõlläʹšštobddi Jonar Thomasson tuâjstes saujjsääʹmǩiõl pueʹrren. Ciist uuʹdi vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henriksson

Gollegiella-ciist miõđât privatt ooumže leʹbe õõutstõʹsse Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruõššjânnmest sääʹmǩiõli oouʹdeem diõtt. Cistt lij 15 000 eeuʹr šoora. Taʹnni paʹlǩǩuum lie kuõʹhtt, tõn diõtt ciist jueʹjjet Pautamo da Thomasson kõõsk.

– Tuõđi fiin , što vueiʹttep nääiʹt muʹštted näkam oummid, kook juõʹǩǩ peeiʹv reâugga sääʹmǩiõli vueʹjj pueʹreem ouʹdde, tuâtt sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da ärvvtõõllâmkomitea saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff.

 

https://youtu.be/_xN_ZYyavz0 Nordiskt samiskt språkpris Gollegiella 2020 (utan översättning)

https://youtu.be/9fHGrEvmi_4 Pohjoismainen saamen kielen palkinto Gollegiella 2020 (suomi)

https://youtu.be/Kruls6kLHzI Nordiskt samiskt språkpris Gollegiella 2020 (svenska)

https://youtu.be/umfWrb4WmuA Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi Gollegiella 2020 (davvisámegillii)

Lââʹssteâđ Gollegiella-ciist pirr

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da ärvvtõõllâmkomitea saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff, teʹl. 040 5893249, tauno.ljetoff(at)gmail.com

Saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff teʹl. 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Kokk Sajoʹsse

/in /by

Aanar ceerkavsiʹjdde Juutuajooǥǥ riddu rajjum sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos lij Lääʹddjânnam säʹmmlai vaaldâšm da kulttuur kõõskõs. Sajos lij määŋgkulttuurlaž vuõinnlõõttâmpäiʹǩǩ – šõddmõšpõrtt, koŋŋreʹsskõõskõs da sååbbarpäiʹǩǩ.

Ooccâp Sajoozz Čaiju restraʹntte põõrǥâsjiõggsaž, jiõččaltteejes, positiivlaž, soojjlõs di šiõǥǥ vuârrvaaiktõstääidlaž da teäddǩiõrddi ämmat-täiddsaž kookk mieʹrräiggsaž tuõjju 4.1.2021 – 31.12.2021. räjja.

Määŋgpeällsaž tuâjaid koʹlle peiʹvvporrmõõžž da vitriinouddsi raajjmõš, sååbbartaʹrjjõõllmõõžž, äʹššneǩ-kääzzkõs, tukktiʹllʼjummši håiddmõš, liiʹtti, mašinai da ǩeʹttempõrttsõõʹji pottsen âânnmõš di jeeʹres restraant takai tuâj.

Ooccjin tuäivvap tuõjju ââʹnteei škooultõstuâǥǥa, riʹjttjeei haʹrjjnummuž vaʹstteei tuâjaid di hygienia- da alkoholpaass. Tuâjast taarbšet juõʹǩǩ peeiʹv sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl da eŋgglõsǩiõl. Tuâjjäiʹǧǧ lij tääuʹjmõsân arggpeeiʹvi 9-17.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj ooudldem šiõttlõs škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnstam håiddmõš ooudald veiddsõs sääʹmkulttuur tobddmõõžž.

Taʹrjjeep tuʹnne jiõččnaž da määŋgbeällsaž tuâj di šiõttlõs tiim tuu tuärjjan. Restrantt-tuâjjla päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz VI/II meâldlânji (1938,59/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd markknâʹsttemjååʹđteei Katariina Guttorm 010 839 3109. Ooccmõõžžid âlgg tooiʹmted meâlddõõzzines addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?cbc5aeb4 mââimõssân 30.11.2020 mõõneeʹst.

Lââʹssteâđ Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ pirr neʹttseeidain www.sajos.fida www.samediggi.fi

Sääʹmaaʹšši saǥstõõllâmpeeiʹvin äʹššen jm. alggmeerai vuõiggâdvuõđi tåimmapiijjmõš Lääʹddjânnmest

/in /by

Sääʹmaaʹšši saǥstõõllâmpeeiʹvid jäʹrjstet skamm-mannu 16.–17. peeiʹv 2020 ougglõsõhttvuõđin. Juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstum saǥstõõllâmpeeiʹvi mieʹrren lij mõõnnâd čõõđ ääiʹjpoddsaž sääʹmaaʹššid ministeriai veʹrǧǧniiʹǩǩi da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹsttjivuiʹm. Taʹnni saǥstõõllâmpeeiʹvin teeman lie alggmeerai vuõiggâdvuõđi tåimmapiijjmõš Lääʹddjânnmest di vueʹǩǩ-ǩiõčldõk säʹmmlai ǩiõl da kulttuur kuõskki mieʹrrtieʹǧǧin.

Saǥstõõllâmpeeiʹvi vuõssmõs peeiʹv lij pukid ministeriaid jurddum õhttsaž vueʹss, koʹst ǩiõttʼtõõlât alggmeerai vuõiggâdvuõđi tiuʹddepiijjmõõžž Lääʹddjânnam meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttõõlǥtõõzzi da -čõnnõõttmõõžži beäʹlnn. Nuuʹbb peeiʹv noorât teâđ säʹmmlai ǩiõl da kulttuur jeäʹrben kuõskki mieʹrrtieʹǧǧi vueʹjj pirr.

”Vuârdam saǥstõõllâmpeeiʹvin šiõǥǥ saǥstõõllmõõžž säʹmmlaid kuõskki ääiʹjpoddsaž aaʹššin. Aainâs tääʹrǩes äʹššen lij ǩiõttʼtõõllâd alggmeerai vuõiggâdvuõđi tåimmapiijjmõõžž Lääʹddjânnmest, ko Lääʹddjânnmest ij tän räjja mõõneeʹst leäkku valmštõllum meerlaž strategia ij-ka alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz tåimmapiijjmõš šõõdd koordinââʹsteeʹl”, ceälkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Saǥstõõllmõõžžin nuuʹbb peeiʹv saǥstõõlât veâl Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeem ääiʹjpoddsaž aaʹššin tõin vaʹstteei veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm. Äʹššen lie kulttuurkääzzkõõzz da kõõskõõzzi teäggtõs, säʹmmlai jieʹllemvueʹjj harjjteeʹji sosiaalstaan oouʹdummuš di sääʹmǩiõllsa da kulttuurmeâldla miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzz.

Sääʹmteeʹǧǧest saǥstõõllâmpeeiʹvid vuässâʹtte saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi di Sääʹmteeʹǧǧ veʹrǧǧneeʹǩǩ jeeʹres sektoorin.

Saǥstõõllâmpeeiʹv lie vuõiggâdvuõttministeria da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem da jäʹrjstet ååʹn kuuđad vuâra.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl.. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto teʹl. 040 415 5969 , anni.koivisto(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl.. 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, teʹl. 040 726 2688 / 010 839 3106, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Škooulkõʹllʼjummuž lie ååʹn tiʹllʼjemnalla lookkâmpââjas 2020–2021

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs Dihtosis lij škooultam õhttsiʹžže čiččâm škooulkõʹllʼjeeʹjed, koid vuäitt tiʹllʼjed škooulid jueʹǩǩed vueʹǩǩsõs teâđ sääʹmvuõđ pirr. Kõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed 20.10.2020-31.05.2021 kõskksaž äigga.

Kõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed pukveeʹzz Lääʹddjânnma, ko škooulin kõʹllʼjet tän lookkâmeeʹjj še ougglõsõhttvuõđin. Tän lââʹssen väʹlddgååradvoudda, Turku-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda da Ruäʹvnjaʹrǧǧe di tõi âʹlddvuuʹdid vuäitt tiʹllʼjed  škooulkõʹllʼjeei kõʹllʼjed jiõčč škooulâst. Kõʹllʼjem pešttmõš meäʹrtââvv mättstroiʹttel mättčiâssi mieʹldd. Mättčiâss šâdd vuäʹniǩ infost di toimmsallaš harjjtõõzzin. Čiâssi äiʹǧǧen škooulneeʹǩǩ peäʹsse vuäjjned teemaid õõutsââʹjest tuejjeeʹl, mainsteeʹl da smiõtteeʹl. Kõʹllʼjummuš lij mättstroiʹttla määustem.

Taʹrjjeep mättʼtõõzz tuärjjan še Čaaŋŋlummuš sääʹmvuõʹtte -mobiilspeâll di mõõntõõllâmpaakk sääʹmteemain. Speâll âânn seʹst vuâđđteâđ säʹmmlain di suåvldeei da čiŋlmõʹtti harjtõõzzid. Paakkâst lie info-vueʹss teema pirr di 18 toimmsallaš harjjtõssâd, koivuiʹm äʹššvoudda lij hiâlpp vuäjjned. Mobiilspeâll leʹbe mõõntõõllâmpaakk vuäitt mättstroiʹttlin ouddmiârkkân äuʹǩǩeed säʹmmlai meersažpeeiʹv (6.2.). Speâll da pakk lie määustem.

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon mieʹrren lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kuulli päärnai da nuõri teâđstummuž säʹmmlain da sääʹmkulttuurâst. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Tiʹlle škooulkõʹllʼjummuž leʹbe materiaal mättstroiʹttlasad: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Lââʹssteâđ:

Projeʹkttjååʹđteei, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Maria Aikio 040 8470 862, maria.aikio(at)nuortenakatemia.fi