Oopâ saanijd -koovvsääʹnnǩeʹrjj iʹlmstââvv digiǩeʹrjjen

Peäggtum Oopâ saanijd -koovvsääʹnnǩeʹrjj iʹlmstââvv ååʹn digihääʹmest. Vuõssǩeeʹrj raajji lij Matti Morottaja da ǩeeʹrj koovid lij pirstam Sirpa Seppänen. Matti Morottaja lij še digiǩeeʹrj saani lookkjen. Digiǩeeʹrjest lie õnnum alggǩeeʹrj koov da teeʹkst.

Digiǩerjja lij koovi da teeʹkst lââʹssen lââʹzztum jiõnn. Ååʹn lij vueiʹttemvuõtt mättʼtõõllâd še saani jiõnnummuž.

Digiǩeeʹrj teeknlaž tuejast da saani jiõntummžset vaʹsttee Anne Seipiharju da Miina Seurujärvi. Jiõnnliânti čuõppmest da jiõni ǩiõttʼtõõllmest lij vaʹsttääm Janne Lappalainen.

Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaal

https://www.samediggi.fi/tuote/oopa-saanijd-jienakirje/

Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ -seiddõõzz õlmstââʹttet veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâj tuärjjan

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt sääʹmǩiõli neäʹttlest teâđtemseiddõõzz, koozz lie norrum vuäppõõzz veʹrǧǧniiʹǩǩid sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldem pirr. Seiddõõzz õlmstâʹttempodd lij piâtnâc 23.10.2020 čiâss 10.00-11.00. Õlmstâʹttempooddâst Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio čuäʹjtââll seiddõõzz siiskõõzz da ââʹnnemvueiʹttemvuõđid. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad kåččad jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid tobdstõõttâd seiddõʹsse.

– Ânnʼjõž teâđai mieʹldd säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ teâuddje hueʹneld. Vueʹssen täʹst lie jeäʹrab mieʹldd veʹrǧǧniiʹǩǩi teâđteʹmesvuõtt leʹbe huõlteʹmes šiõttõõttmõš sääʹm ǩiõll-läkka. Tän ođđ seiddõõzz jurddjen lij uʹvdded veʹrǧǧniiʹǩǩid ääiʹjtässʼsaž teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr, da tuärjjeed veʹrǧǧniiʹǩǩid väʹldded lokku ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid takai tuâjast vuäppõõzzi da viiŋki veäkka. Seiddõs suåpp puârast ouddmiârkkân ođđ tuâjjlai härjjnâttmõʹšše leʹbe škooultõspeeiʹvid, särnn ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio

Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr da vuäppõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummša. Seiddõs käunnai 23.10.2020 ääʹljeeʹl addrõõzzâst: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr da vuäppõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummša. Seiddõs lij jurddum tuärjjan pukid, kook reâugga sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzivuiʹm. Täävtõsân lij, što juõʹǩǩkaž veʹrǧǧneǩ, koon sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ kuâskk, tåbdd da fiʹttai säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid.

Seiddõõzz teeʹkstid lij leämmaž raajjmen haʹŋǩǩõstuâjjlaž Tuuli Miettunen. Seiddõõzz koovtummšest lij vaʹsttääm Erja Wiltse. Seiddõõzz õlmstââʹttet tåʹlǩ lääddas. Sääʹmteʹǧǧ lij valmštõõllmen teâđtõsmateriaal sääʹmǩiõʹlle säʹmmlaid ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr seiddõõzz õhttvuõʹtte.

Seiddõs käunnai 23.10.2020 ääʹljeeʹl addrõõzzâst: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Õlmstâʹttempodd lij Teams-õhttvuõđin, tõn diõtt vuässõõttjid raaukât iʹlmmted mââimõõzzâst nelljdpeeiʹv 22.10.2020 vuässõõttmest addrõʹsse anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõli neäʹttel juuʹhljet 19.-25.10.2020 da Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam pukid vuässõõttâd teemaneäʹttla ouddmiârkkân jäʹrjsteeʹl šõddmõõžžid da puuʹteeʹl sääʹmǩiõlid õuʹdde.

www.giellavahkku.no

Lââʹssteâđ:

Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâd mättmateriaalpiisar veeʹrj

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâd mättmateriaalpiisar veeʹrj. Mättmateriaalpiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 40 §:st. Mättmateriaalpiisar tuâjjan lij valmštõõllâd sääʹmǩiõllsaž mättmateriaal puuʹtʼtummuž kuõskki aaʹššid, toiʹmmjed škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd da sääʹm škooultõsaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan valmštõõllʼjen, piisren da valmštõõllʼjen mättmateriaalaaʹššin di tåimmapiijjâd luʹvddkååʹdd, õhttsažtuâjjorgaan, Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz da teeʹǧǧ såbbar tuejjeem toiʹmmsueʹrjes tuʹmmstõõǥǥid. Mättmateriaalpiisar seuʹrrai da vaaldâšm mättmateriaalmieʹrrtieʹǧǧ âânnmõõžž da materiaalhaʹŋǩǩõõzzid, vuåpp mieʹrräiggsaž mättmateriaaltuâjjlai tuâj, âânn huõl mättmateriaalhaʹŋǩǩõõzzi tooiʹmtemtuâjast, veäʹǩǩat teeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei toiʹmmsuârggses kuulli tuâjain di âânn õhttvuõđ sääʹmorganisaatioid rââst raaji da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid.

Šiõttõsvuâđlaž  ââʹntemkaiʹbbjõsân lij veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹmǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Veeʹrj oʹnstam håiddmõš kaiʹbbai šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõõzz, škooultõsaaʹšši da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid.

Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lõõʹzzitaa 2653,96 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset lõõʹzzid tuõjju härjjnummuž mieʹldd di 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Veeʹrj tieuʹdet 1.1.2021 ääʹljeeʹl da veeʹrj tieuʹddmest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž meâlddõõzzines âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 23.11.2020 mõõneeʹst addrõõzzin https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?dfb15561

Lââʹssteâđaid ouʹdde škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari 010 839 3112 da mättmateriaalpiisar Hannu Kangasniemi 010 839 3115. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimid vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi..

Aanrest 20.10.2020 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʹtõshaʹŋǩǩõs eʹtǩǩuum Cygnaeus-paʹlǩǩõõzz vuäǯǯjen

Mättʼtõshalltõs lij nõõmääm sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz õhttân Cygnaeus-paʹlǩǩõõzz finalisttân. Haʹŋǩǩõs lij jääʹrjstam čõõučâst 2018 ääʹljeeʹl aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõli mättʼtõõzz säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn. Jooʹtti lookkâmeeʹjj haʹŋǩǩõs jääʹrjast mättʼtõõzz nuʹtt 92 mättʼtõõttja õhttsiʹžže 65 škooulâst pirr jânnam. Õhttsažtuâjast lie mieʹldd 35 mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹjed.

– Tät lij tuõđi rämmoođâs, ceälkk haʹŋǩǩõõzz jååʹđteei Hanna Helander Uccjooǥǥ kååʹddest. Haʹŋǩǩõs jåått puârast da mättʼtõõttimieʹrr lij šõddâm âlddsin kuõiʹtǩerddsen čõõuč 2018 mâŋŋa. Juʹn tåʹlǩ eʹtǩǩõs paʹlǩǩõõzz vuäǯǯjen lij miârkteei äʹšš miʹjjid haʹŋǩǩõõzzâst tuejjeeʹjid, särnn Helander. – Tät tuõđi motivâstt mij juʹn valmmša aktiivlaž da mättʼtõõzz oouʹdeem årra põrggi uʹčteeʹlid.

Jooʹtti lookkâmeeʹjj haʹŋǩǩõõzz uʹčteeʹlen toiʹmmje Henna Aikio, Satu-Marjut Nieminen, Joni Saijets, Sirkka Sanila da Sonja Moshnikoff. Tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõtti lie õhttsiʹžže 44, aanarsääʹm 28 da nuõrttsääʹmǩiõl 20.

– Haʹŋǩǩõs jääʹrjast mättʼtõõzz pedagooglânji pueʹrmõsân toiʹmmjeei, ǩiõl da ââʹjj beäʹlest õhttnaž jooukin. Puârast lij mõõnnâm, ceälkk Helander.

Haʹŋǩǩõõzz koordinaattoorân Sääʹmteeʹǧǧest toiʹmmjeei Arla Magga âânn eʹtǩǩõõzz pueʹrren haʹŋǩǩõõzzâst tuejjuum tuâj kuâsttjem beäʹlnn. – Täujja kuullâp kommeeʹntid, koin tueʹǩǩen lij õõmtõs da heâmmõs tõʹst vuäitt-a sääʹmǩiõl mättʼtõs kuõskkâd miʹjjid, Saujj-Lääʹddjânnmest toiʹmmjeei mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹjid. Sääʹmpäärnain da -nuõrin kuuitâǥ juʹn 2/3 jäälast da jåått škooul jeeʹres sââʹjest ko säʹmmlai dommvuuʹdest, särnn Magga.

Sääʹmteeʹǧǧ škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari särnn, što ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs lij vuõssmõs läuʹǩǩ vuäǯǯad sääʹmǩiõli mättʼtõõzz põõššjen dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeälla. – Mättʼtõs- da kulttuurministeria šiõtteem sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõl mättʼtõõzz oouʹdeemjoukk lij tuejjeʹmmen ääʹšš õuʹdde. Tuâjj-joukk õlmstâtt eʹtǩǩõõzz tän pirr da määŋg jeeʹres ääʹšš pirr pueʹtti eeʹjj aalǥbeäʹlnn.

Cygnaeus-paʹlǩǩõõzz 2020 vuäǯǯai õlmstââʹttet 23.11.2020 neeʹttest jäʹrjstum paʹlǩǩeemšõddmõõžžâst. Paʹlǩǩõõzz juâkk Mättʼtõshalltõõzz väʹlddjååʹđteei Olli-Pekka Heinonen.

Teâđ Cygnaeus-paʹlǩǩõõzz da jeeʹres finaliiʹsti pirr Mättʼtõshalltõõzz teâđtõõzzâst, koon vuäitt lookkâd täʹst.

https://www.saamenetaopetus.com/

Sääʹm ǩiõll-laauǥ pukid – ääv mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest

Lââʹssteâđ:

Hanna Helander, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kutt stipeeʹnd

IʹLMMTÕS

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õhttseʹžže kutt (6) 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook liâ jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultummšest leʹddjid.  Ooʒʒjin raaukât jeäʹrab vuâđđtõõllmõõžžid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđtõõllmõššan vueiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâj valmštummša kuulli jeäʹrab kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mätt’tõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul.

Frijjnallšem ooccmõõžžid raaukât tuåimted seärad 11.11.2020 mõõneeʹst čiâss 16 räjja liâdǥlânji addrõʹsse info(at)samediggi.fi. Ooccmõʹšše âlgg õhtteed kopio mättrekiʹstterväʹlddõõǥǥâst.

Vännai leʹbe mâŋŋnam ooccmõõžžid jeäʹt ǩiõttʼtõllu.

Aanrest 12.10.2020

Sääʹmteʹǧǧ/ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd

JUÕIGGMÕŠ DA MAINNSIMUŠTTLUMMUŠ – Škooultõspeiʹvv uʹčteeʹlid, päärnaihåiddjid da puärrsid

Aanrest, Sajoozzâst 28.10.2020

Programm:

9.00-9.30 Juõiǥeeʹl škoouʹlʼjummuš (juõiggjeei Inga-Máret Gaup-Juuso)

9.30-10.00 Juõiggäʹrbbvuõđ jeältummuš (musiikkâr Anna Näkkäläjärvi-Länsman)

Mušttlõõzz juõiggâm mättjummšest da päärnai mättʼtummšest

10.00-10.45 Mušttleei kuânst da veäʹǩǩneävv (čuäjtõõlli Irene Länsman)

10.45-11.00 Sääʹm-musikk da juõiggjummuš sääʹm-mättʼtõõzzâst (uʹčteʹl Maarit Niittyvuopio)

11.00-12.00 Poorrâmkõskk

12.00-12.45 Mušttlõõzz juõiggâm mättʼtummšest da mättjummšest (musiikkâr Tiina Aikio)

12.45-13.00 Kååʹffpodd

13.00-13.30 NIGÁ- päärnaid da nuõrid (ǩeʹrjjneǩ Niilo Aikio, Jávrre Juhán Niillás)

Jiijjâs ǩiõʹlle, suõʹmme da miõʹlle

13.30-13.45 Hanna-Maaria Kiprianoff

13.45-14.00 Heli Aikio

14.00-14.15 Anna Näkkäläjärvi-Länsman

Päärnai jiõnn kuullma

14.15-14.30 Škooul leʹbe peiʹvvpääiʹǩ juõigg leʹbe laaul, Oula Guttorm da Petra Magga-Vars

14.30-15.00 Õhttsaž ǩiõrǥtõs da saǥstõõllmõš + maacctõslomakk

 

Iʹlmmtõõttmõõžž ouddǩiõʹtte 16.10. mõõneeʹst: petra.magga@samediggi.fi

Jeeʹres teâđ:

Väʹlddep škooultõʹsse pääiʹǩ õõl Sajoʹsse sizz jäänmõsân 50 ooumžed. Vuässõõttjid taʹrjjeet muâttmaaskid. Jos haaʹlääk vuässõõttâd ougglõsõhttvuõđin, iʹlmmet tõn seämmast, ko iʹlmmtõõđak škooultõʹsse.

 

SÄÄʹM PÄÄRNAIKULTTUURKÕÕSKÕS MÁNNU DA SÄÄʹM-MUSIKK-KÕÕSKÕS

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt jiijjâs neʹttseeidaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss pirr

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt 8.10.2020 jiijjâs neʹttseeidaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttprosessa kuuleeʹl.  Seeidaid lie norrum tääʹrǩmõs teâđ proseeʹssest da tõn ouddnummšest, di čuäʹjtõõllmõõžž Sääʹmtegga tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaarân eʹtǩǩuum oummin. Neʹttseeidain teâđtet tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss äiʹǧǧmieʹrin di ååʹn čâhčča jäʹrjstum tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummša kuulli kuullâmpooddin.

“Neʹttseeidai veäkka haaʹleet ainsmâʹtted, što sääʹm meerast lij faktaid vuâđđõõvvi da ääiʹjtässʼsaž teâtt vuäǯǯamnalla Sääʹmteeʹǧǧ tooiʹmin tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje da tõn vuâđđummša kuuleeʹl,” tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen Riikksuåvtõõzz kanslia lij aalǥtam jiijjâs neʹttseeidaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuõjju kuuleeʹl.

Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain õlmstââʹttet komissaarân eʹtǩǩuum oummi čuäʹjtõõllâmvideoid, koid čuäʹjtet še Sääʹmteeʹǧǧ kålgg-skamm-mannu vaajtõõzzâst jäʹrjstum kuullâmpooddin komissaari vaʹlljummša kuuleeʹl. Komissaarân eʹtǩǩuum oummu jie jiõčč leäkku âʹldd kuullâmpooddin. Noorõõttmõõžžin oummuin lij vueiʹttemvuõtt čuäʹjted vuäinnmõõžžâs komissaarin kaiʹbbjum naaʹlin da silttummšest di õlmmeed tuärjas eʹtǩǩuum oummid.

Kuullâmpooddid jäʹrjstet pukin säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddin. Veâl jäʹrjstet neʹttkuullmõõžž jeäʹrben sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei oummid di nuõri kuullmõõžž õõutsââʹjest nuõrisuåvtõõzzin. Ooudbeäʹlnn peäggtum lââʹssen juõʹǩǩkast lij vueiʹttemvuõtt väʹldded beäʹl pååʹšt mieʹldd leʹbe neʹttpooʹštin. Kuullmõõžži tääʹrǩab ääiʹjpooddin teâđtet mââʹjben Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain di pääiklažlõõstin.

https://www.samediggi.fi/sammlai-tuottvuott-da-suavadvuottkomissio/?lang=nuo

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi, 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Jååʹđteei Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹdd, Taarr da Ruõcc beäʹl Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ämmatneǩorgaan sääʹm ǩiõllaaʹššin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi mieʹrren lij suõjjled, vaalšed da oouʹdeed kulttuuräʹrbbvuõđ mâʹte sääʹm ǩeʹrjj- da mainstemǩiõlid. Veeʹrj beäʹlnn Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest lij õhttvuõtt Taarr beäʹl Sääʹmtegga. Tõn jååʹđat halltõs, koʹst juõʹǩǩ kolmmân sääʹmteeʹǧǧest lij seämma jiânnai vaʹsttummuš.

Ääv veʹrǧǧ

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Saamen Kielikaltio) lij toiʹmmjam Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz vueʹlnn eeʹjj 2013 rääʹjest, da ååʹn ooccâp jååʹđteei vuâđđeed, jååʹđted, raaveed da veiddsubun oouʹdeed Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi.

Puäʹđak-a ton tän jouʹǩǩe?

Tuâj älggmõš mââimõõzzâst 31.12.2020.

Tuâj

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vaʹsttad sääʹmǩiõlin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi âlgg toiʹmmjed õhttsaž äʹšštobddi ämmatorgaanân sääʹm ǩeʹrjjǩiõli noormtummuž kuõskki aaʹššin. Tät kuâskk terminologia da ǩeeʹrjtemvuâkkõõzzi noormtummuž. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest âlgg regsmâʹtted sääʹmǩiõlid da tän nalla vaaikted sääʹmǩiõli staanmõʹšše pueʹttiääiʹjest.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest âʹlǧǧe leeʹd 12 tuâjjliʹžžed, juõʹǩǩ kolmmân jânnma sâjjdõttum, da sij lie seämma vaaldšmallaš jååʹđteei vuâllsiʹžžen. Jååʹđteei toiʹmmai Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi ââʹlmõs jååʹđteeʹjen da son vaʹsttad toiʹmmjummuž vaaldšmallaš da ämmtallaš jååʹđtummšest. Jååʹđteei âlgg vuâđđeed da vuäʹpsted aaʹššin, koid viiǥǥât halltõʹsse, da suʹst lij vasttõs halltõõzz tuʹmmstõõǥǥi tiuʹddepiijjmõõžžâst. Jååʹđteei vaʹsttad še tõʹst, što toiʹmmjummuš šâdd viõǥǥâst åårrai vuâkkõõzzi mieʹldd.

Ââʹntemkaiʹbbjõõzz

Ooccâp õhtteei, puåđõõzzid põrggi da dynaamlaž jååʹđteei, kååʹtt vuäitt viikkâd Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi põõssi toiʹmmjummša. Haaʹleep, što tuʹst lij maisterškooultõs, veerǥlaž ââʹntemvuõtt sääʹmǩiõlâst. Tuʹst âʹlǧǧe leeʹd šiõǥǥ jååʹđtemtääid da haʹrjjnummuš jååʹđtummša da tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuõjju, šiõǥǥ kommunikâʹsttemtääid di täidd kuâsttâd puåđõõzzid jeärrsivuiʹm. Vaʹlljuum âlgg siltteed ǩeerjlânji da njäälmlânji:

  • Sääʹm
  • Taarr, ruõcc leʹbe lääʹdd
  • Eŋgglõsǩiõll.

Päʹlǩǩ da tuâjjmääin

Veeʹrj päʹlǩǩ lij riikk vuâkkõõzz mieʹldd veʹrǧǧkoodd 1062 Jååʹđteei.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuâjjlain lij veerǥlaž õhttvuõtt Taarr beäʹl Sääʹmtegga eeʹžžedorgaanân, da jos ij nuuʹbbnalla leäkku tuʹmmuum, täk seämma tuâjjmääin ko Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlain Taarrjânnmest, tuõʹllʼje še täʹst.

Koontâr lij jurddum leeʹd õhtt sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmpaaiʹǩin Aanar, Uccjokk, Hetta, Vuononperä, Kaarasjokk, Kautokeino, Manndalen, Tromss, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiiruna, Jokkmokk, leʹbe Östersund, jos kuâras konttâr lie.  Nuuʹbbnallšem čåuddmõõžžâst vuäitt še suåppâd.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi haaʹlad sueiʹmkrâʹstted meer ǩeârjjaivuõđ da äukkjõõvvâd oummu tiuddvääldlaž ânnsallašvuõđâst.  Raukkâp ââʹnteei ooccjid ooccâd huõlǩani toiʹmmjemooddâst, ââʹjjest, sooǥǥbeäʹlest, etnisiteeʹttest, åskldõõǥǥâst da seksuaalʼlaž jieʹllmest. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest teädd lij tuâjjvueʹjj jäʹrjstummšest oummid, koin lij râššnam toiʹmmjemodd.

Muđoi tuâjjlaid nõõmtet viõǥǥâst åårrai laaʹjji, vuâkkõõzzi da suåppmõõžži mieʹldd, kuõskeeʹl še pääʹlǩ da jeältõõǥǥ di kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Teâđstõõllmõõžž

Tääʹrǩab teâđaid veeʹrj pirr vuäitt vuäǯǯad vääʹldeeʹl õhttvuõđ:

Sääʹmtegga Lääʹdd peäʹlnn, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688 leʹbe neʹttpååʹšt pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ Taarr beäʹlnn, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 leʹbe neʹttpååʹšt inger.marit.eira.ahren(at)samediggi.no

Sääʹmteʹǧǧ Ruõcc beäʹlnn, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04 leʹbe neʹttpååʹšt anita.kitok(at)sametinget.se

 

Ooccâmäiʹǧǧ lij 1.11.2020 räjja.

Ooccmõõžž vuõltteet jobbnorgen.

Sääʹmvuuʹd liikkummuš da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâjj õlmstõttum

Sääʹmnuõr poʹhtte ouʹdde, što sääʹmkulttuuʹre kuulli liikkeemäʹrbbvuõđid jäʹrjstečeš šõddmõõžži õhttvuõđâst. Sääʹmvuuʹd sporttšõddmõõžž õõlǥči ââʹnned jieʹllemviõkksân õõutâst jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm. Äʹššen, koon õõlǥči viikkâd õõudâs, mainstõttum oummu kaggõʹtte jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin jååʹđtum spoʹrtte piâssmõõžž. Še joukkspoort tuärjjõs da puki mieʹldd älšmâttmõš vueiʹnet vääžnʼjen.

Juõʹǩǩ nuʹbb eeʹjj aarktlaž vuuʹdest jäʹrjstet Arctic Winter Games -šõddmõõžž, kååʹtt nåårr õʹhtte pâʹjjel 2000 nuõr ǩeâštʼteeʹjid jeeʹres šlaajin. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla vuässõʹtte šõddmõʹšše eeʹjj 2018.

Čiõʹlǧǧõõzz mieʹldd õhtt vueiʹttemvuõtt tuärjjeed da viikkâd ooudâs säʹmmlai liikkummuž jieʹllemviõkkvuõđ lij lââʹzzted tõn kuâsttjemvuõđ. Kuâsttjemvuõđ da tobddâmvuõđ lââʹzzteʹče ouddmiârkkân tobddâz sääʹmmsporttniiʹǩǩi õuʹdde pohttmõš õhttsažtuâjast liikkummuž, kulttuur da čeäppõõzz tuåimmjeeʹjivuiʹm.  Sääʹmmsporttniiʹǩǩid vueiʹtči äʹjsmâʹtted vuässõõttâd jeeʹres šõddmõõžžid da projeeʹktid, kuäʹss päärnaid da nuõrid poouʹtet liikkõsnallšem ouddvueʹjjid, koid identifiâʹstted.

Sääʹm liikkeemkulttuur ooudâsviikkâmtuâi vueiʹttemvuõđin vueiʹnet luândlaž raajjõhttsažtuâjj da veeidas säiʹmmõõzz da nâânn silttummuš. Sääʹmvuuʹd pääʹrn da nuõr oʹcce staarjõõttmõõžž vueiʹttemvuõđid jiiʹjjes kååʹddest, ââlda åårrai kooʹddin da Taar beäʹlnn. Sääʹmnuõr tuäivva tääʹssärvvsaž da ouddcõõggõõtti liikkeemkääzzkõõzzi taʹrjjummuž sijvuiʹm seämma âkksaid.

Nuõr tuåivvu še, što ouddmiârkkân sääʹmkulttuuʹre õhtteei liikkummušnaaʹli neävvaid leʹčče laiʹnnʼjemnalla âânnmõõžž vääras da ouddmiârkkân kooʹddi tueʹllʼjam liikkummušneävvbaaŋkid nuõr eʹtǩǩee lââʹzztemnalla säʹmmlai liikkummša õhtteei neävvaid mâʹte čâustõõǥǥid leʹbe kueʹllšeeʹllemneävvaid.

Kooʹddi čårrsiidi staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid âlgg staanâd

Sääʹmvuuʹd kooʹddi kõskksaž vuâđđprinsiipp leʹjje kuʹǩes määʹtǩ, aassi juâkkõõttmõš kåʹddkõõskõõzzid da siidid di tõt, što liikkummuškääzzkõõzzi taʹrjjummuš vuâđđââvv liikkummušläkka. Vueʹlǧǧemsââʹjjen pukin kooʹddin lie šiõǥǥ õhttsažtuâjjsäiʹmmõõzz kuälmad sektoor tuåimmjeeʹjivuiʹm liikkeemtuåimmjummuš riâššmõššân da ooudâsviikkâm vääras. Tän poodd puk vueiʹttemvuõđid jeäʹt kuuitâǥ äuʹǩǩuku nuʹtt jiânnai mäʹhtt leʹčči vueiʹtlvaž, mii seeičâstt liikkeemtuåimmjummuž meäʹr lââʹssen še liikkummušpaaiʹǩi äuʹǩǩummša da staarjõõttmõʹšše jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin. Taarb lie čiõʹlǧǧõstuâi čuõvâst jeärben čårrsiidi staarjõõttâmvueiʹttemvuõđi staanmõõžžâst.

Šiõǥǥ liikkummuš staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid määŋgin sääʹmvuuʹd kooʹddin taʹrjjee aktiivlaž frijjääiʹjtuåimmjeei.    Kååʹdd jiõčč taʹrjjee mutstõõleeʹl liikkummuš staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid jeärben kåʹddkõõskõõzzi di čårrsiidi kõõskâst. Frijjääiʹj liikkummuž staarjõõttmõš jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin ij ǥõs leäkku leämmaš pukin kooʹddin staanuum kåʹddtääʹzzest. Liikkeemtuåimmjummuž kooʹddin âʹte lie, leâša liikkeemtuåimmjummuž sääʹmǩiõlin lie occanj, da tõt lij rännʼjeei.  Uccjokk lij Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest oʹdinakai kåʹdd, kååʹtt vuäitt kääzzkâʹstted nuõrid nuʹtt lääddas di säämas. Nuõrituâjjlaž Uccjooǥǥâst lij kueiʹtǩiõllsaž, mii nâânad paaʹrni di nuõri staarjõõttmõõžž jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin.

Sääʹmvuuʹd liikkeem da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâjast kaartʼteš sääʹmvuuʹd kooʹddi liikkummša õhtteei resuursid, taarbid da vueiʹttemvuõđid di sääʹmnuõri vuäinlmid liikkeemkulttuurâst da liikkummuž vueiʹttemvuõđin.   Čiõʹlǧǧõstuâi puʹhttõõzzid vueiʹtet äuʹǩǩeed ouddmiârkkân sääʹmvuuʹd liikkummuš ooudâsviikkmõʹšše tääʹssärvvseʹld õhttsažtuâjast jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm.  Lapin Liikunta rõ čõõđti čiõʹlǧǧõõzz Mättʼtõs- da kulttuurministeria tuâjjânouddmõššân. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuåimi õhttsažtuâjjkueiʹmmen čiõʹlǧǧõstuâjast.

Sääʹmvuuʹd liikkeem da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâi õlmstâʹttempodd õʹnneš Aanrest kulttuurkõõskõs Sajoozzâst 30.9.2020. Pooddâst kuʹlleš saakkvuârid Mättʼtõs- da kulttuurministeriast, Lapin Liikunta RÕ:st, Sääʹmteeʹǧǧest da Liikkummuž da meertiõrvâsvuõđ ooudâsviikkâmfondd LIKES:st di pääiklaž sporttsieʹbrin da organisaatioin.

Tobdstââtt Sääʹmvuuʹd liikkummuš da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuõjju täʹst:

https://bin.yhdistysavain.fi/1589443/uDonZXStj34lrglruMm60UQSOP/Saamelaisalueen%20liikunta%20ja%20liikunnan%20harrastaminen%202019-2020%20fi.pdf

Lââʹzzteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ
nuõripiisar Elli-Marja Hetta, teʹl. 050 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Lapin Liikunta rõ
seäʹbrrõõudâsviiǥǥi Suvi Karusaari, teʹl. 040 847 1321
suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi