Ođasmahttojuvvon nuortalašgiela giellaoahppagirji almmustuvai

Ođasmahttojuvvon nuortalašgiela giellaoahppagirji lea almmustuvvan. Girjji giehtačállosa leat čállán Satu ja Jouni Mosnikoff, Eino Koponen ja Miika Lehtinen. Ođasmahttojuvvon preanttus lea gárvejuvvon bargojoavkkus, masa gulle Anna-Katariina Feodoroff, Tiina Sanila-Aikio, Miika Lehtinen ja Eino Koponen.

Skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti ságadoalli Tauno Ljetoff illuda go nuortalašgiela oahpahussii dehálaš materiálat ovdánit. – Giellaoahppagirji lea oahpahusa vuođđomateriála ja dan haga oahpahus livččii váttis. Giellaoahppagirjji almmustuvvan lea mearkkašahtti dáhpáhus. Nuortalašgiela oahpahus lea bures ovdánan ja universitehtas leat dál studeanttat eanet go goassige ovdal, dadjá Ljetoff.

Tiina Sanila-Aikio doaibmá Sámeoahpahusguovddážis nuortalašgiela oahpaheaddjin ja atná giellaoahppagirjji almmustuvvama mearkkašahttin. – Nuortalašgiela giellabargu on ovdánan stuorra lávkkiiguin maŋimuš logi jagi áigge ja dan dihte lea mearkkašahtti ahte dehálaš giellaoahppagirji lea beaiváduvvon. Jáhkán geavahit giellaoahppagirjji nuortalašgiela ja kultuvrra oahppiiguin goasii beaivválaččat.

Girjji lea almmustahttán Sámediggi ja gráfalaš plánenbarggu lea bargan Anni Näkkäläjärvi.

Girjji sáhttá oastit Sámediggi oahppamateriála neahttagávppis:

https://www.samediggi.fi/tuote/koltansaamen-kielioppi/

Birasministeriija ja Sámediggi ráđđádalle dálkkádatlágas

Birasministeriija ja Sámedikki ovddasteaddjit dolle sámediggelága 9. § mieldásaš ráđđádallamiid dálkkádatlágas maŋŋebárgga 27. golggotmánu. Ráđđehusa evttohus ođasmahttojuvvon dálkkádatláhkan lea áigumuš gearggahit giđa 2021.

Ráđđádallamiin Sámedikki ovddasteaddjit bukte ovdii oainnuideaset das, mo sápmelaččaid vuoigatvuođaid galggašii váldit vuhtii dálkkádatlágas.

“Dálkkádatnuppástus áitá erenoamážit sámekultuvrra ja dan árbevirolaš lundui vuođđuduvvi ealáhusaid.  Mii háliidit nannet dálkkádatlága ođasmahttimis sápmelaččaid vuoigatvuođaid eamiálbmogin ja oassálastinvejolašvuođaid dálkkádatpolitihkkii”, lohká ráđđádallamiidda oassálastán biras- ja dálkkádatministtar Krista Mikkonen.

Ráđđádallamiin badjánedje ovdii dálkkádatnuppástussii vuogáiduvvama dehálašvuohta ja vuogáiduvvama doarjun sihke dárbu ráhkadit diehtovuođu, áššedovdiárvvoštallama sihke čuovvuma dálkkádatnuppástusa váikkuhusain sápmelaččaid perspektiivvas.

“Háliidan giitit ministara das, ahte ministtar lea ieš ráđđádallamin sámedikkiin. Dat lea hárvenaš. Sápmelaš dálkkádatpolitihka ovddideapmái oainnán erenoamáš dehálažžan, ahte dálkkádatláhkii siskkálduvvá sápmelaš dálkkádatpanela sihke dálkkádatnuppástussii vuogáiduvvama prográmma. Sápmelaččaid vuoigatvuođaid vuhtiiváldin viidábut dálkkádatlágas lea bures boahtin ja oalle dárbbašlaš”, lohká sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso.

Riikkavuložiid oainnuid dálkkádatlága birra čogget neahttagažademiin

Dálkkádatlága ođasmahttimis lea aiddo dál jođus buohkaide rabas neahttagullan. Gažadeamit leat guokte, ja nuppiin gažademiin čoaggit dieđuid erenoamážit das, mo sápmelaččaid vuoigatvuođaid galggašii girjet dálkkádatláhkii. Gažademiide lea vejolaš vástidit sámegielaide.

Gažademiide sáhttá vástidit Otakantaa-siidduin. Gažadeamit leat rabas 12.11.2020 rádjái. Vástádusain čoaggit čoahkkáigeasu, mii doaimmahuvvo lága válmmaštalli bargojovkui já almmustahttojuvvo birasministeriija neahttasiidduin.

Lassedieđut:

Biras- ja dálkkádatministara spesiálaveahkki Riikka Yliluoma, tel. 0295 250 091, riikka.yliluoma@ym.fi

Dálkkádatlága ođasmahtti bargojoavkku ságadoalli, bajit jođiheaddji Leena Ylä-Mononen, birasministeriija, tel. 0295 250 023, leena.yla-mononen@ym.fi

Birasčálli Tiina Lovisa Solbär, Sámediggi, tel. 010 839 3184, tiinalovisa.solbaer@samediggi.fi

Ságadoalli Tuomas Aslak Juuso, Sámediggi, tel. 010 839 3101, tuomas.juuso@samediggi.fi

Loga lasi dálkkádatlága ja dan ođasmahttima birra birasministeriija neahttasiidduin.

Sámedikki gullandilálašvuođat guoskkadin duohtavuođa- ja soabadankomissáraid válljema

Sámediggi ordne gullamiid sápmelaččaide duohtavuođa- ja soabadankomissáraid válljemiin. Koronadili dihtii dilálašvuođat lágiduvvojit gáiddusoktavuođaid bokte.

Gáiddusgullamat lágiduvvojit Zoom -heivehusa bokte ja gullamiidda sáhttá oassálastit juogo heivehusa bokte dahje riŋgemiin telefovnnain.  Gáiddusgullamiidda galgá almmuhit ovddalgihtii maŋimustá guoskevaš gullandilálašvuođa ovddit árgabeaivve dmu 12.00 rádjai dán liŋkkas https://link.webropolsurveys.com/S/9A23CFEB09B76748 dahje riŋgemiin nummirii 040 676 5102. Sáddet almmuhan olbmuide šleađgapoasttain liŋkka gullandilálašvuođaide, oassálastinrávvagiid ja etihkalaš rávvagiid dilálašvuođaid ságastallamiid vuođđun.

Gullandilálašvuođaid lágideamis vuhtii váldojit sámi sierra giellajoavkkut sihke suomagiella. Lassin dilálašvuođain vuhtii váldojit olbmot, geat ásset sierra bealde sámiid ruovttuguovllu sihke dan olggobealde. Buot sámegielat dilálašvuođain lea Zoom- heivehusa bokte oassálastettiin tulkon sáme-suomagiella.

Gullandilálašvuođaid ságajođiheaddjin doaibmá psykiátralaš buohccedivššár Niila Rahko ja čállin Sámedikki má. plánejeaddji Heli Aikio.

Gullandilálašvuođat báddejuvvojit ja báttit seailluhuvvojit Sámedikkis guokte vahku dilálašvuođa maŋŋelii raporterema doarjjan. Buot gullandilálašvuođain ráhkaduvvo muittuhančála ja muittuhančállagiid vuođul čohkkejuvvo raporta Sámedikki stivrra ja dievasčoahkkima geavahussii komissáraid válljema guoski mearrádusbargama doarjjan.

Gáiddusgullandilálašvuođaid lassin iežas oainnu guoskkadin duohtavuođa- ja soabadankomissárain gáibiduvvon iešvuođaid ja máhttima sihke doarjaga olbmuide geat leat evttohassan, sáhttá ovdan buktit Sámediggái maiddái šleađgapoasttain info(at)samediggi.fi, poastta mielde čujuhussii Sámediggi, Sajos, 99870 Anár 17.11.2020 rádjai dahje telefovnna bokte ovddalgihtii almmuhuvvon telefonáiggiid.

Gáiddusgullamiid áigetávval:
  • Gaskavahkku 4.11.2020 dmu 18–20.30 suomagielat gullan
  • Vuossárga 9.11.2020 dmu 18–20.30 davvisámegielat gullan Anára guovllus ássiide
  • Maŋŋebárga 10.11.2020 dmu 18–20.30 davvisámegielat gullan Vuohču guovllus ja sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássiide
  • Gaskavahkku 11.11.2020 dmu 18–20.30 anárašgielat gullan
  • Duorastat 12.11.2020 dmu 18–20.30 sámenuoraid gullan
  • Vuossárga 16.11.2020 dmu 18–20.30 davvisámegielat gullan Ohcejoga ja Eanodaga guovllus ássiide
  • Maŋŋebárga 17.11.2020 dmu 18-20.30 nuortalašgielat gullan

Gáiddusgullamiidda galgá almmuhit ovddalgihtii maŋimustá guoskevaš gullandilálašvuođa ovddit árgabeaivve dmu 12.00 rádjai dán liŋkkas https://link.webropolsurveys.com/S/9A23CFEB09B76748 dahje riŋgemiin nummirii 040 676 5102.

Telefonáiggit:
  • Vuossárga 2.11.2020 dmu 9–16.00 anárašgielat telefongullan, Heli Aikio, tel. 040 676 5102 / 010 839 3107
  • Maŋŋebárga 3.11.2020 dmu 9–16.00 davvisámegielat telefongullan, Pia Ruotsala-Kangasniemi, tel. 040 726 2688 / 010 839 3106
  • Gaskavahkku 4.11.2020 dmu 9–16.00 nuortalašgielat telefongullan, Laura Olsén-Ljetoff, tel. 040 617 5113 / 010 839 3190
  • Bearjadat 6.11.2020 dmu 9–16.00 suomagielat telefongullan, Heli Aikio, tel. 040 676 5102 / 010 839 3107
Lassidieđut

čálli, má. plánejeaddji Heli Aikio, 040 676 5102/010 839 3107, heli.aikio(at)samediggi.fi

ságajođiheaddji veahkkebargi Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113/010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Sámedikki siiddut sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnnas

Govva: Tarja Länsman

Sámi Giellagáldu stivrajođiheaddji válljejuvvon

Sámi Giellagaldu stivra lea dál nammaduvvon, ja stivra lea válljen jođiheaddji ja nubbinjođiheddjiid.

Sámi Giellagáldu lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid oktasaš davviriikalaš fágaorgána sámi giellaáššiin. Sámi Giellagáldu ulbmilin lea suodjalit, gáhttet ja ovddidit kulturárbbi nugo sámi čállingielaid ja hupmangielaid. Formálalaččat lea Sámi Giellagáldus oktavuohta Sámediggái Norgga bealde.

Sámi Giellagáldu jođiha stivra mas golmma sámedikkis lea ovtta mađe ovddastus.

Sámi Giellagáldu stivra:

Ole Henrik Magga, várreláhttu: Raimo Valle

Tauno Ljetoff, várreláhttu: Neeta Jääskö

Sig-Britt Persson, várreláhttu: Karin Rensberg Ripa

Mikael Svonni, várreláhttu: Per-Eric Kuoljok

Magreta Sara, várreláhttu: Klemetti Näkkäläjärvi

Ann-Mari Thomassen, várreláhttu: Maja-Lisa Kappfjell

Stivrra jođiheaddji: Ole Henrik Magga

Nubbinjođiheaddjit: Tauno Ljetoff ja Sig-Britt Persson

 

Sámi Giellagáldu stivra lea válljejuvvon njeallji jahkái, 2020-2023. Stivrra jođiheaddji ja nubbinjođiheddjiid doaibmanáigodat lea beannot jahki, dasto válljejuvvo ođđa jođiheaddji ja nubbinjođiheaddjit.

Lassidieđuid addet:

Sámediggi Suoma bealde, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688

Sámediggi Norgga bealde, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744

Sámediggi Ruoŧa bealde, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04

Oopâ saanijd -govvasátnegirji almmustuvvá digigirjin

Bivnnuhis Oopâ saanijd -govvasátnegirji almmustuvvá dál digitála hámis. Álgoálgosaš girjji lea čállán Matti Morottaja ja girjji govaid lea sárgon Sirpa Seppänen. Matti Morottaja lea maid digigirjjis lohkkin. Digigirjjis leat geavahuvvon álgoálgosaš girjji govat ja teavsttat.

Digigirjái lea gova ja teavstta lassin lasihuvvon jietna. Sániid jietnadeami lea dál vejolaš oahpahallat.

Digigirjji leaba teknihkalaččat ollašuhttán Anne Seipiharju já Miina Seurujärvi ja soai leaba bádden maid jienaid. Janne Lappalainen lea čuohppan jietnabáttiid ja giehtadallan jienaid.

Sámedikki oahppamateriálat

https://www.samediggi.fi/tuote/oopa-saanijd-jienakirje/

Sámiid gielalaš vuoigatvuođat -siiddut almmustahttojuvvojit eiseválddiid barggu doarjjan

Sámediggi almmustahttá sámegielaid vahkus dieđihansiidduid, gosa leat čohkkejuvvon eiseválddiide rávvagat mot heivehit sámi giellalága. Siidduid almmustahttindilálašvuohta lea bearjadaga 23.10.2020 diibmu 10.00-11.00. Ovdanbuktindilálašvuođas Sámedikki gielladorvočálli Anne Kirste Aikio ovdanbuktá siidduid sisdoalu ja geavahanvejolašvuođaid. Sámediggi háliida bovdet iešguđet eiseválddiid oahpásmuvvat siidduide.

– Dálášdieđuid mielde sámiid gielalaš vuoigatvuođat ollašuvvet hejot. Okta sivva dása lea earret eará eiseválddiid diehtemeahttunvuohta dahje beroškeahtes doaladupmi sámi giellalága guovdu. Dáid ođđa siidduid ulbmil lea addit eiseválddiide áigeguovdilis dieđuid sámiid gielalaš vuoigatvuođain, ja doarjut sin gielalaš vuoigatvuođaid vuhtiiváldimis praktihka barggus rávvagiid ja tipsaid bokte. Siiddut heivejit bures ovdamearkka dihte ođđa bargiid oahpisteapmái dahje skuvlenbeivviide, muitala gielladorvočálli Anne Kirste Aikio.

Siidduin leat dieđut sámiid gielalaš vuoigatvuođain ja rávvagat mot heivehit sámi giellalága. Siiddut leat 23.10.2020 rájes čujuhusas: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Siidduin leat dieđut sámiid gielalaš vuoigatvuođain ja rávvagat mot heivehit sámi giellalága. Siiddut leat oaivvilduvvon doarjut buohkaid, geat barget sámegielat bálvalusaid olis. Mihttomearri lea, ahte juohke eiseváldi, geasa sámi giellaláhka guoská, dovdá ja ipmirda sámiid gielalaš vuoigatvuođaid.

Siidduid teavsttaid lea leamaš buvttadeame fidnobargi Tuuli Miettunen. Siidduid lea govuhan Erja Wiltse. Siiddut almmustahttojuvvojit dušše suomagillii. Sámediggi lea maiddái válmmaštallame sámeálbmogii dieđihanmateriála gielalaš vuoigatvuođaid birra siidduid oktavuhtii sámegillii.

Siiddut leat 23.10.2020 rájes čujuhusas: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Ovdanbuktindilálašvuohta lea Teams-oktavuođa bokte, nappo oassálastiid bivdet almmuhit iežaset maŋemustá duorastaga 22.10.2020 čujuhussii anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámegielaid vahku ávvudit 19.-25.10.2020 ja Sámediggi lea bovden buohkaid oassálastit temávahkkui ovdamearkka dihte lágidemiin dáhpáhusaid ja čalmmustahttimiin sámegielaid.

www.giellavahkku.no

Lassedieđut:

Anne Kirste Aikio, gielladorvočálli
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai oahppamateriálačálli virggi

Sámediggi almmuha ohcan láhkai oahppamateriálačálli virggi. Oahppamateriálačálli barggut leat meroštallojuvvon Sámedikki bargoortnega 40 §:s. Oahppamateriálačálli bargu lea válmmaštallat sámegielat oahppamateriála buvttadeapmái guoski áššiid, doaibmat skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti ja sámi skuvlenáššiid ovttasbargoorgána áššemeannudeaddjin, čállin ja válmmaštallin oahppamateriálaáššiin ja ollašuhttit lávdegotti, ovttasbargoorgána, Sámedikki stivrra ja Sámedikki čoahkkima bargan doaibmasuorggis mearrádusaid. Oahppamateriálačálli čuovvu ja hálddaša oahppamateriálamearreruđa geavaheami ja materiálafitnuid, goziha mearreáigásaš oahppamateriálabargiid barggu, fuolaha oahppamateriálafitnuid doaimmahanbarggus, veahkeha Sámedikki sátnejođiheaddji doaibmasuorgásis gullevaš bargguin ja doallá oktavuođa eará sámeorganisašuvnnaide rájiid rastá ja iešguđet eiseválddiide.

Seađáhusvuđot gelbbolašvuođagáibádus lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). Vai virggi sáhttá dikšut ceavzilit, eaktudit heivvolaš allaskuvladutkosa, skuvlenáššiid ja hálddahuslaš bargguid dovdama ja buriid ovttasbargo- ja gulahallandáidduid.

Bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká almmá lasiid haga 2 653,96 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit bargohárjánumi mielde ahkelasit ja 24 % sámeguovllu lassi. Virgi devdojuvvo 1.1.2021 rájes ja virggi deavdimis čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi.

Ohcamušaid oktan mildosiiddisguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 23.11.2020 rádjái čujuhussii https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?dfb15561

Lassedieđuid addiba skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari 010 839 3112 ja oahppamateriálačálli Hannu Kangasniemi 010 839 3115. Sámedikki doaimmaide sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 20.10.2020 Sámediggi

Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu evttohuvvo oažžut Cygnaeus-bálkkašumi

Oahpahusráđđehus lea nammadan sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttafitnu oktan Cygnaeus-bálkkašumi finalistan. Fidnu lea ordnen čavčča 2018 rájes anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiela oahpahusa sámiid ruovttuguovllu olggobeallái. Dán lohkanjagi fidnu ordne oahpahusa sullii 92 oahppái oktiibuot 65 skuvllas miehtá riikka. Ovttasbarggus leat mielde 35 oahpahusa ordnejeaddji.

– Dát lea hui fiinna ođas, muitala fitnu jođiheaddji Hanna Helander Ohcejoga gielddas. – Fidnu lea olles fárttas ja ohppiidlohku lea lassánan measta guovttegeardásažžan čavčča 2018 rájes. Juo evttohassan nammadeapmi lea dehálaš midjiide fidnobargiide, muitala Helander. – Dát movttiidahttá sihkkarit min min oahpaheddjiid, geat juo muđuidnai hui viššalit ovddidit min oahpahusa.

Fitnu oahpaheaddjin dán lohkanjagi barget Henna Aikio, Satu-Marjut Nieminen, Joni Saijets, Sirkka Sanila ja Sonja Moshnikoff. Davvisámegiela oahppit leat oktiibuot 44, anárašgiela 28 ja nuortalašgiela 20. – Fidnu ordne oahpahusa pedagogalaččat sihke giella- ja ahkedási mielde nu vuogas oahpahusjoavkkuin go vejolaš. Vásáhusat leat buorit, muitala Helander.

Fitnu koordináhtorin bargá Sámedikkis Arla Magga, ja son atná evttohasvuođa mearkkašahttin fitnu barggu ja doaimmaid oidnoma dáfus. – Oalle máŋgii mii leat gullan kommeanttaid, maid duogážis lea dan imaštallan, ahte guoskágo sámegiela oahpahus oahpahusa ordnejeddjiid Lulli-Suomas. Sámemánáin ja -nuorain goittotge juo 2/3 ássá ja vázzá skuvlla sámiid ruovttuguovllu olggobealde, dadjá Magga.

Sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari muitala, ahte gáiddusoahpahusfidnu lea vuosttaš lávki sámegielaid gáiddusoahpahusa stáđásmahttimii ruovttuguovllu olggobealde. – Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavku, man Oahpahus- ja kulturministeriija lea ásahan, bargá dáinna áššiin dál. Bargojoavku almmustahttá evttohusaidis dán ja máŋga eará áššis boahtte jagi álggus.

Cygnaeus-bálkkašumi 2020 oažžu almmustahtto 23.11.2020 bálkkašumi juohkindilálašvuođas, mii lágiduvvo neahttadilálašvuohtan. Bálkkašumi juohká Oahpahusráđđehusa hoavda Olli-Pekka Heinonen.

Dieđut Cygnaeus-bálkkašumis ja eará finalisttain Oahpahusráđđehusa dieđáhusas, lea lohkan ládje dáppe (suomagillii).

https://www.saamenetaopetus.com/

Saamen kielikylpyä kaikille – avoimet oppitunnit saamen kielten viikolla

Lassedieđut:

Hanna Helander, hanna.helander@edu.utsjoki.fi

Arla Magga, arla.magga@samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Nigá fearánat guldalan láhkái dál maiddái jietnagirjin

Nigá 1 -girji lea almmustuvvan dál maid jietnagirjin. Jávrri Johán Niillas, Niilo Aikio lea čállán dán noveallačoakkáldaga. Girjjis leat 25 novealla, maid girječálli ieš lohká. Juohke novealla sáhttá guldalit sierra, ná dan lea álkit geavahit oahpahusas. Girjji govaid lea sárgon Marketta Nilsen ja govat leat mielde maid dán jietnagirjji materiálas.  Jietnagirjji lea bádden Niki Rasmus.

Nigá -nammasaš sámegándda mánná- ja nuorravuođa dáhpáhusat sajáiduvvet 1940-50 -loguide. Girjji noveallaid vuođđun leat sámebearraša duohta eallindáhpáhusat. Bearrašii gullet Jovnna-áhčči, Elle-eadni ja ealaskas Nigá-gánda, guhte lea fárus buotlágan doaimmain. Ná uhca almmái oahppá buot dáidduid ja dieđuid, maid son boahtá dárbbašit eallimisttis davvin.

Jietnagirjji sáhtát diŋgot Sámedikki neahttagávppis.

Dáppe sáhtát maid diŋgot Niga 1 -girjji báberhámis.