Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ kuálmád ihán

/in , /by

Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâ toimâ vijđeduvvoo meid vyeliškovláid.

– Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdem addel nuorâirááđán máhđulâšvuođâ juátkiđ tárbulii pargo tiäđulâšvuođâ lasettem oovdân. Škovlâkolliistâlmeh láá lamaš hirmâd pivnoheh, mii puáhtá oovdân meid toi tárbulâšvuođâ. Škovlâkolliistâlmijd láá tiilám iänááš máddáápiäláá Suomân, te mij lep siämmást meid juksâm päikkikuávlu ulguubeln ässee säminuorâid. Mij vyerdip moovtâ proojeekt juátkim já tuáivup, ete kolliistâlmeh šaddeh fastâ, luándulâš uássin máttááttâs, paahud Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio.

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-ohtsâšhaavâ vievâst lii tohhum kyevti luuhâmpaje ääigi sämmilâšvuotâ uápisin paješkovláid čuosâttum sämmilâšfáádá miäldásij škovlâkolliistâlmij já fáádá jiešráđálii máttááttâsân uáivildum vyehikorttâpaakâ sehe moobiilspeelâ vievâst. Tääl haavâ čuosâttâhjuávkku vijđeduvvoo meid vyeliškoovlâ pel. Toos lasseen haavâst olášuttum sämmilâšvuođâ kieđâvuššee moobiilspellâ jurgâluvvoo tavesämikielân.

Haavâ škovlâkyessin tuáimih säminuorah. Uđđâ škovlâkuosijd rekrytisteh haahân algâčoovčâ ääigi. Škovlâkuosij škovlim lii roovvâdmáánust, mon maŋa škovlâkolliistâlmeh vyelgih joton. Škovlâkolliistâlmijd olášuteh luuhâmive 2020-2021 meid spiekâstâhlávt káidusohtâvuođâiguin.

– Lâi tuođâi suotâs kuullâđ, ete haahâ lii finnim joođhâ! Mun lam meid moovtâ tast, ete puátteevuođâst mij pastep juksâđ ovdiist vijđásubbooht uáppeid pirrâ Suomâ, illood nuorâirääđi värijeessân Mira Pohjanrinne, kote lii toimâm haavâ škovlâkyessin uáivikaavpugkuávlust. – Oppâlájádâsâin já škoovlâin  kolliidijn huámmáš ain, ete tiäđu tárbu lii styeres. Talle meid ain ibbeerd, ete ko fáddá ij lah tuárvi uápis maŋgáid máttáátteijeidgin, te mii rooli sämmilâškulttuur oovdânpyehtimist lii eromâš styeres. Tehálii pargo lasseen mun jieš navdâšâm tuođâi ennuv nuorâi teivâdmist – maŋgii vyehikorttâpaakâ pajedem savâstâllâm lii tovâttâm tom, ete mun jieš-uv lam uáinám uápis aašijd uđđâ uáinust, juátká Pohjanrinne.

Haavâ váldu-ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämmilâškulttuurist já tienávt jieijâs uásild estiđ sämmiláid čyeccee vajosaavâ já olgoštem. Luuhâmive 2019-2020 haavâst olášuttii ohtsis 86 škovlâkolliistâlmid 14 škovlâkuosijguin. Algâtäälvi 2020 almostui Sukellus saamelaiskulttuuriin – moobiilspellâ já tom hämmejii kiđđuv ääigi nuuvt, ete tot heivee káidusmáttááttâsân.

Dihtosis-haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Hahâäigi: 1.9.2020-30.6.2021.

Lasetiäđuh:

Sämitigge

Nuorâirääđi saavâjođetteijee
Anni-Sofia Niittyvuopio,
puh 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuorâičällee
Elli-Marja Hetta
puh. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuorâi Akatemia

Proojeekthovdâ, Ulla Saalasti
Puh. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Poster-kišto: Šoŋŋâdâh nubástuvá – vääldi pele!

/in , /by

”Šoŋŋâdâhnubástus ovdán Tave-Suomâst jotelubbooht ko mäddin. Ive 2040 räi lii vyerdimist, ete liegâsvuotâ paijaan Suomâst kyehti ceehi ko verdid 1900-lovo loopân.” (ilmasto-opas.fi)

POSTER-KIŠTO lii tääl lekkum 11.11.2020 räi.

Sáárgu, mááláá, čuopâ tâi lijmii kollaas. Kován tun puávtáh lahteđ meid teevstâ. Uuđhâ jieš! – mutâ mušte VAIGUTTIĐ já VÄLDIĐ PELE jieijâd kuvvijn šoŋŋâduv nubástusân.

Šoŋŋâdâh nubástuvá, tot puáhtá enâmustáá vaiguttiđ tavveen. Láá-uv puátteevuođâst sämmiliih iäláttâsah? Láá-uv motomeh elleeh tuše kiirjij kuuvijn? Čiäru-uv jieŋâkuobžâ ko jieŋâ suddá ton aassâmkuávlust? Mon tiileest sämmiliih já eres tave algâaalmugeh láá ko šoŋŋâdâh nubástuvá liijkás jotelávt?

Juávhuh:

7-9 i.      10-12 i.    13-15 i.     16-18 i.

Ravvuuh> Kove stuárudâh: A3 teikâ A2 Tekniik: rijjâ.

Mušte čäälliđ jieijâd tiäđuid (nommâ, ahe, päikkisaje) sierâ já vuolgât kove fáárust. Vääldi kove posterist já vuolgât čujottâsân: petra.magga(at)samediggi.fi  HUÁM! Jyehi juávhu pyeremus palhâšuvvoo. Árvuštâllâm taheh tuámáreh. Posterijn ráhtoo čáitáldâh.

Sämitigge almostitškuát Sämmiliih soti-uđâsmitmist -blogirááiđu čoovčâ 2020 ääigi

/in , , /by
Luuvâ lase

Sämitige čuákkim 17.-18.9. uárnejuvvoo uásild káidusin

/in , , /by

Sämitige čuákkim 3/2020 uárnejuvvoo 17.-18.9.2020 Sajosist, Anarist sehe káidusohtâvuođâiguin. Kyevtpiäivásâš čuákkim meerrid om. Sämitige toimâohjelmist pajan 2020-2023 sehe ciälkkámušâst soti-eennâmkuudij vuáđđudmân já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ornim uđâsmitmân kyeskee lahâaasâtmin. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd koronatile tiet.

Sämitige čuákkim meerrid Sämitige toimâpaje 2020-2023 toimâohjelmist já ekonomiavuáváámist, ciälkkámušâst soti-eennâmkuudij vuáđđudmân já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ornim uđâsmitmân kyeskee lahâaasâtmin, jesânij noomâtmist Säämi Kielâkäldee stiivrân sehe nuorâirääđi jeessân valjiimist iäru pivdem jeessân sajan.

Lasseen čuákkimist tuálloo kulmâ vuolgâttâssavâstâllâm. Stivrâ lii valmâštâllâm tige čuákkimân vuolgâttâssavâstâlmân sämmilii šoŋŋâdâhpolitiik ovdedem, kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem sehe Sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Čuákkim 3/2020 äššilisto kávnoo dokumentpaaŋkist.

Parlamentsalin ep vääldi kuosijd

Sämitige jesâneh uásálisteh kyevtpiäivásii čuákkimân pääihi alne Sajosist teikkâ káidusohtâvuođâiguin. Koronatile tiet kyesih já media pyehtih čuávvuđ čuákkim tuše live striimi vuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Vuolgâttâsâst lii finnimnáál tulkkum puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd pääihi oolâ.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3100 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sämitigge uásálist alemuu haldâttâhrievti kejâlmâsân Palsinojast

/in , /by

Sämitigge uásálist 8.-9.9.2020 alemuu haldâttâhrievti toollâm kejâlmâsân Palsinoja kuávlust Anarist. Kejâlmâs ulmen lii selvâttiđ kollekuáivumhaavâin, moh tuáimih Palsinoja pirrâsist, šaddee ohtsâšvaikuttâsâid čácádâhân já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi háárjutmân.

Kejâlmâs lohtâs Sämitige uuccâm väidimlopán Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv adelem miärádâsâst (nr 66/2018/1) mieđettiđ pirâslove maašinlii kollekuáivumân Palsinoja kuávlun. Sämitigge váátá vuosâsajasávt Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv pirâs- já čäcituálulopemiärádâsâi komettem já nubesajasávt čäcitarkkuumân lohtâseijee miärádâsâi lasettem čäcituálulove lopemiärádâssáid.

Sämitigge puáhtá väidimist oovdân, ete Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv pirâslope maašinlii kollekuáivumân sehe čäcituálulope hiäjusmiteh sämmilij hinnáid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid sämmilij päikkikuávlust. Lopekuorâttâlmist iä lah váldám huámmášumán kuávlu sajaduv Pänituoddâr meccikuávlust, iäge meccikuávlulaavâ tárguttâs. Toos lasseen toimâ hiäjusmit sämmilii puásuituálu ekonomâlii kannattetteevuođâ já hárjuttemhinnáid, sehe sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ kuálástem.

Sämitige ovdâsteijen kejâlmâsân uásálisteh II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen, vs. lahâčällee Kalle Varis sehe vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär.

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, puh. 040 621 6505 / 010 839 3180,  leo.aikio(at)samediggi.fi

iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen, puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

vs. lahâčällee Kalle Varis, puh. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär, puh. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Koijâdâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui sämikielân já -kulttuurân lohtâseijee mättimtáárbuin – västidemäigi 22.9.2020 räi

/in , /by

Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) sämiohtâdâh seelvât sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui mättim koijâdâlmijn. Koijâdâllâm ulmen lii selvâttiđ sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui sämikieláid já sämmilii kulttuurân lohtâseijee mättimtáárbuid nubástuvvee pargoelimist, já olášuttiđ tai vuáđuld áámmátlii tievâsmittemškovlim.

Koijâdâllâm lii uási Laapi ollâopâttuv, Laapi áámmátollâškoovlâ já Poske olášuttem Maaŋgâ syergi já tiettuu mättim sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuid (MoniSoTe) -haavâ (ESR-ruttâdem). Ton ulmen lii finniđ tiäđu Laapist tuáimee sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmui maaŋgâ syergi mättimtáárbuin. Pargoeellim äigikyevdilis mättimtárboid viggeh västidiđ maaŋgâ syergi já tiettuu soti-syergi áámmátlii tievâsmittemškovlim vievâst. Ton peht viggeh nanodiđ sämikieláid já kulttuurân lohtâseijee mättim sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst.

Koijâdâlmân puáhtá västidiđ sämikielân já suomâkielân liiŋkâst https://link.webropolsurveys.com/S/7D42DA9A2AC28BD4  .Västidemäigi lii 22.9.2020 räi.

Lasetiäđuh

Lydia Heikkilä
vuávájeijee
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš, Sämiohtâdâh
Sämitigge
lydia.heikkila(at)samediggi.fi
puh. 040 592 5531

        

Uđđâ oppâmaterial anarâškielân

/in , /by

Anarâškielâ vuáđuškovlâmáttááttâsân láá almostum uđđâ oppâmaterialeh. Uđđâ materialeh láá almostum sehe eenikielâ- ete viereskielâmáttááttâsân. Materialijd lává hammim oppâmateriaal kesipargee Anne Seipiharju já vuávájeijee Miina Seurujärvi.

Eenikielâ Virkkuuvääri-ráiđu lii tievâsmittum nube luoka kuldâlempitáigijn, niäljád luoka uáppee tekstâkiirjijn já viiđâd luoka digihárjuttâsâigijn. Viereskielâ Hitruu-rááiđun láá valmâštum lasematerialeh: Hitruus sánádâh digihárjuttâsah, Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás sehe Hitruu 1, 2, 3 já 4 digimaterial sánáduv hárjuttâllâm várás.

Virkkuuvääri 2 kuldâlempitáh čohčâ já kiđđâ

Kuldâlempitáh láá uási Virkkuuvääri 2 -kirje mainâsijn. Sehe digimaterialist et eidusâš kirjeest láá kuldâlempitái koveh já siskáldâskoččâmušah. Čohcâkirje teevstâid loheh Heli Huovinen, Ritva Kangasniemi já Hannu Kangasniemi. Kiđđâkirje lohheeh láá Martta Alajärvi já Jussa Seurujärvi. Mainâsijd lii čáállám Petter Morottaja.

Virkkuuvääri 4 eenikielâ já kirjálâšvuotâ -kirje

Niäljád luoka eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttááttâsân uáivildum kirje vuáđđun lii Otava Kipinä 4 material. Virkkuuvääri-kirje jotkâmainâsijd lii čáállám Petter Morottaja. Eres rähteeh láá Miina Seurujärvi já Mika Kolehmainen (kuvvim já tuáijim).

Virkkuuvääri 5 digihárjuttâsah

Viiđâd luoka material vuossâmuš uási láá digihárjuttâsah. Materialist láá uánehis máttááttâsteevstah já toid labdâšeijee hárjuttâsah sehe válduseh kirjálâšvuođâst. Hárjuttâsâi rähtim vuáđđun láá Otava Kipinä 5 hárjuttâsah já taid lii anarâškielân já kulttuurân heiviittâm Henna Aikio. Digihárjuttâsâid lii ráhtám Miina Seurujärvi.

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah -material lii paarâ Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsah -materialin. Digihárjuttâsâin puáhtá máttááttâllâđ meid saanij jienâdem, luuhâm já čäällim lasseen. Siämmáá material puáhtá kevttiđ pävirháámist ko printtee Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás -material. Digimaterialijn láá lasematerialeh (muštokoortah já biŋŋovuáđuh printtim várás sehe liiŋkah quizlet-hárjuttâssáid), moh iä lah pävirmaterialist.

Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás

Hitruus kielâoppâ já sánádâh -material tievâsmit Hitruu-rááiđu sierânâs kielâopâlâš já sánádâh hárjuttâsâigijn. Material lii uáivildum vuáđuškoovlâ 3-6 luokkaid. Material puáhtá kevttiđ pävirhäämist (pdf-siijđoh printtim várás) teikkâ digihäämist (Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsah já Hitruus sánádâh digihárjuttâsah). Material lává ráhtám Miina Seurujärvi já Petter Morottaja, koveh Riitta Ahonen.

Hitruu 1 já 2 digimaterialeh

Hitruu 1 já 2 digimaterialijn puáhtá luuhâđ já kuldâlid Hitruu 1 já 2 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Hitruu 3 já 4 digimaterialeh

Hitruu 3 já 4 digimaterialijn puáhtá luuhâđ Hitruu 3 já 4 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Lasetiäđuh:

oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi, 010 839 3115 / 050 364 1385, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi

anaraškielâ oppâmaterialvuávájeijee Miina Seurujärvi, 010 839 3193 / 050 344 0504, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi

Sämitige oppâmateriaaleh

Sämitigge kiäsá minister Kiurun puásuituállei loppâive 2019 mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui mäksim keežild

/in , /by

Sämitigge kiäsá peerâ- já vuáđupalvâlemminister Krista Kiurun, ete sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö väärrid ive 2020 lasebudjetist sierâ lasemeriruuđâ puásuituállei loppâive 2019 ain mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui luávdim várás.  

Kiiđâ 2020 ääigi Sämitigge lii toimâttâm iävtuttâs já savâstâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin sehe Eennâmtuáluirâtteijei iäláttâhlájádâs (MELA) ovdâsteijeiguin puásuituállei sajasâšiššeest já ton oovdedmist. Sämitigge lii puáhtám oovdân huolâs sämmilij puásuituállei sosiaaltorvo olášume, pargoost vaijeem já pargokarrieerij kukkom háárán. Toos lasseen Sämitigge lii iävtuttâm, ete laavâ puásuituállei sajasâšiššeest (1238/2014) kolgâččij uđâsmittiđ tienuuvt, ete tot tähidičij puásuituálleid oovtviärdásii sajattuv eres sierâ eennâmtuáluhaamij hárjutteijeiguin.

– Ohtsâškode ráhtuseh asâtteh puásuituálleid távjá jo vuolgâsaajeest eresárvusii sajattâhân eres eennâmtuáluhaamij hárjutteijei háárán. Ličij aaibâs hiäivuttem, ete ive 2019 mävsihánnáá pááccám sajasâšišesajanmáávsuh-uv pásáččii puásuituállei jieijâs mäksimnáál, pááhud II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Ive 2019 puásuituállei sajasâšišesajanmáávsui tárbu lâi eenâb ko maid toi várás väridum meriruttâ sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö budjetist lâi. Taan čuávumuššân MELA ij lah pastam mäksiđ puásuituálleid sajasâšišesajanmáávsuid loppâive 2019 uásild. Taah sajasâšišesajanmáávsuh láá ain mävsihánnáá, mii ovdiist hiäjusmit puásuituállei jo mudoi-uv hästee ekonomâlii tile spiekâstâhlávt vaigâdis täälvi 2019–2020 maŋa. Sajasâšiše lii puásuituállei sosiaaltorvo merhâšittee uási, já ton ulmen lii tuárjuđ puásuituállee pargoost vaijeem, tiervâsvuođâ já toimânaavcâ.

Ive 2019 puásuituállein lâi vuoigâdvuotâ kevttiđ 200 sajasâšišetijmed, mii lii paijeel 100 tijmed ucceeb ko maid ovdâmerkkân eennâmtuáluirâtteijeeh kevttii koskâmiärálávt ive 2019. Ive 2020 puásuituállei sajasâšišetiijmij meeri kepidui ovdiist 80 tijme verd, já tondiet puásuituállest lii tääl vuoigâdvuotâ innig 120 sajasâšišetiijmán puásuituállee kuáttá.

Sämitige uáinu mield tile lii jo vuolgâsaajeest puásuituálu uáinust ekonomâlávt já sosiaallávt killáámettum já aasât puásuituálleid ij-oovtviärdásii sajattâhân eres eennâmtuáluhaamij iäláttâshárjutteijei háárán. Sämitigge kiäsá-uv minister Kiurun, ete sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö väärrid ive 2020 lasebudjetist sierâ lasemeriruuđâ puásuituállei loppâive 2019 ain mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui luávdim várás.

Vetoomus Perhe- ja peruspalveluministeri Krista Kiurulle koskien poronhoitajien sijaisavun maksamista

Esitys poronhoitajien sijaisavun kehittämiseksi

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee išedeijee Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113 / 010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Kove: Tomi Guttorm