Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz kuälmad lookkâmeeʹǩǩ aaʹlji – mättʼtõõttji mieʹrr lâssan

/in , /by

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz kuälmad tåimmeeʹǩǩ da ođđ lookkâmeeʹǩǩ lij älggam.  Haʹŋǩǩõõzz škooulniiʹǩǩi mättʼtõõttjimieʹrr lij lâssnam nuʹt 20. Mõõnni lookkâmeeʹjj sääʹmǩiõl mättʼtõõzz vuõǯǯu nuʹt 60 škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõtti. Ååʹn älggam lookkâmeeʹjjest lij iʹlmmtum pâʹjjel 80 škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõtti pirr Lääʹddjânnam.

Sääʹmǩiõl ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs taʹrjjad  aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõl vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooultõõzz tiuddeei mättʼtõõzz kuõʹhtt neäʹttelčiâss mättʼtõsjoouk pääiʹǩ. Haʹŋǩǩõs väldd mieʹldd še vuõssmättʼtõsniiʹǩǩid. Mättʼtõs lij jurddum saaʹmi päiʹǩǩvuuʹd kooʹddi ååuǥpeäʹlnn jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩid di mättʼtõõttjid. Haʹŋǩǩõs ij taʹrjjed mättʼtõõzz rääʹvesoummid.

Iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõʹsse puuđi njuʹhččmannust. Håʹt pijjum iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ lij puuttâm, haʹŋǩǩõs väldd võl ođđ iʹlmmtõõttjid mieʹldd mättʼtõʹsse tok čõhččmannu loopp räjja. Mättʼtõʹsse piâssâm mieʹrren lij, štõ sääʹmǩiõl ougglõsčiâss šeäʹtte sääʹmǩiõl-lookki lookkâmjiârggu, da štõ lookkja käunnai pedagooglânji suåppi lookkijoukk. Ǩiõll-lookki ij kuuitâǥ taarbâž võl siltteed sääʹmǩiõl, mättʼtõs vuäitt äʹlǧǧed še samai vuâđđaaʹššin.

Aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõzz paaʹrneez haaʹleei jeälteei saaʹmi päiʹǩǩvuuʹd kooʹddi ååuǥpeäʹlnn vueiʹtte väʹldded õhttvuõđ Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033.

Oulu, Ruäʹvnjargg da Heʹlssen gåårad jäʹrjste tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõzz âʹlddmättʼtõssan. Jõs haaʹlääk mättʼtõõzz, de vääʹld õhttvuõđ jiijjad škooul rehtooʹre, leʹbe jiijjad gåårad škooulkonttra.

 

Lââssteâđ

Projektjååʹđteei Hanna Helander
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi
040 7012 094

Projektkoordinaattor Arla Magga
arla.magga(at)samediggi.fi
040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

Nääʹlteʹmes tääʹlv puäʒʒhoiddu tuejjtem skääđaid âlgg kaunnâd čåuddmõõžž

/in , /by

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz Luke čiõlǥtõõzz mieʹldd tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõš leʹjje puäʒʒtallu samai vaiggâd. Paalǥâskooʹddid tuejjuum kõõjjõõzz mieʹldd puäʒʒhååid kool pâjjne 80-90 proseʹntted takai vueʹǩǩed ââʹlben.  Mädd- da meäʹcctäällministeria vuârdd loopplaž teâđaid kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzi šorradvuõđâst čõõuč äʹhttempââʹj äiʹǧǧen.

Čiõlǥtõõzz mieʹldd luâttjeällmõõžž beäʹlnn nääʹlteʹmes täʹlvv tuejjti puäʒʒhoiddu miârkteei lââʹsskoolaid da puäʒʒmõõntõõzzid. Paalǥâskååʹdd ärvvtâʹlle pueʹtti äʹhttempââʹj vueʹssproseeʹnt kõččâm nuʹtt 45 prosentta da kåʹddempuõccui meäʹr kuâđđjem 66 prosentta ääiʹjbest.

-Puäʒʒjieʹllemvueʹjjest âlgg pâʹstted åskkad riiʹǩǩe da puäʒʒskääđđlääʹjj toiʹmmjummša. Näkam katastrofaalʼlaž eeʹjj õõl puäʒʒhåiddji tuärjjummuš lij čuuʹt täʹrǩǩ, što puäʒʒskääđđlääʹjjest leʹčči ni mii miârktõõzzid, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Lääʹjj puäʒʒtääl skääđai koʹrvvummšest (987/2011) mieʹrren lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piʹrǧǧeed jõnn da vueʹrdteʹmes puäʒʒhååid skääđaivuiʹm. Lääʹjjest luâttskääđain da jeeʹres skääđain juuʹrdet nääʹlteʹmes šõŋŋ- da luâttjeällmõõžž, kook miârkteei nalla câʹǧǧe puõccuid ââʹnnmest takai täʹlvvkuäivaspaaiʹǩid da tuejjte miârkteei lââʹsspoortem taarb, šõõddte muđoi puõccui jäämmʼmõõžž leʹbe rââʹžžee muđoi miârkteeinalla puõccui vueiʹttemvuõđ piʹrǧǧeed luâđast.

– Ååʹn kaiʹbbjet jåʹttlõs reagâsttmõõžž riikk beäʹlnn, čõõuč äʹhttem-mieʹri vuârddmõʹšše ij õõutǩeârddsânji leäkku äiʹǧǧ. Lij toolktem, što tuʹmmstõõǥǥ jooudât vueʹrdded pueʹtti tääʹlv räjja, vuâkka õõlǥči juʹn pâʹstted kaunnâd čåuddmõõžž, juätkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz čiõlǥtõs, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjõs di jäämmam puõccui mieʹrr čuäʹjte taarb. Täi teâđai vuâđald õõlǥči pâʹstted juʹn koon-ne nalla hiâlpted puäʒʒhåiddji tääl beäʹlnn vaiʹǧǧes pääiʹǩ, håʹt loopplaž teâđ kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzin puäđče mâʹŋŋlubust, särnn jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz mieʹldd paalǥâskooʹddid tuejjuum kõõjjeemtuʹtǩǩummuš puuʹtʼti õõudǩiõʹtte teâđ puäʒʒmõõntõõzzi da kåʹddempuåđ mieʹrin. Mädd- da meäʹcctäällministeria vuârdd loopplaž teâđaid kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzi šorradvuõđâst čõõuč äʹhttempââʹj äiʹǧǧen, õuʹddel ko äʹšš ouddan tuʹmmstõktuõjju.

Tääʹlv 2019−2020 šõŋŋ- muõtt- da luâttvueʹjj jeeʹresnallšemvuõtt da vaaiktõõzz puäʒʒhoiddu- čiõlǥtõõzz raʹjješ mädd- da meäʹcctäällministeria raukkmõõžžâst.

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõs raaji puäʒʒskääđđlääʹjjest (987/2011) jurddum čiõlǥtõõzz muõttvueʹjj pirr vueiʹtlviʹžžen lääʹjjest jurddum skääđđan di tõn vaaiktõõzzin puäʒʒhoiddu.

 

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj valmštõõvvâm

/in , /by

Oulu universiteeʹtt Giellagas-institutt õlmstâtt nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrjid. Pukid ääv sääʹnnǩiiʹrji õlmstâʹttempoodd ââʹnet mââibaarǥ påʹrǧǧmannu 25. peeiʹv čiâss 10 addrõõzzâst https://oulu.zoom.us/j/69319349687.

Kuhttui sääʹnnǩiiʹrji tooiʹmtemtuâjj lij tuejjuum jäänmõsân Mättʼtõs- da kulttuurministeria Oulu universiteeʹtt Giellagas instituʹtte miõttâm jiiʹjjes-i teäggtõõzzin. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeʹrjj lij šõddâm Sääʹmteeʹǧǧ, Oulu universiteeʹtt Giellagas instituutt, Heʹlssen universiteeʹtt da Trooms universiteeʹtt õhttsažtuâjjan. Alggtuejjõõzz lääʹdd-sääʹmm sääʹnnǩeeʹrj raajjivuõiggâdvuõđ lie sääʹmteeʹǧǧest.

”Vuäinam samai tääʹrǩes äʹššen tõn, što sääʹm ǩiõli sääʹnnǩeʹrjjtuâjj še jeäll ääiʹj mieʹldd. Täi digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõš ääʹvad samai ođđ vueiʹttemvuõđiđ nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm sääʹnnǩiiʹrji ââʹnnma, ko tõk lie pukid äävai da tõid vuäitt aʹlǩǩeen ââʹnned koʹst täättas.” rämmaš Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõõžž.

Sääʹmteʹǧǧ lij viõusâld leämmaž mieʹldd sääʹnnǩeʹrjjhaʹŋǩǩõõzzâst. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrj tooiʹmtemtuõjju lie vuässõõttâm tuâjj-joouk jieʹnnǩiõllsaž vuäzzliʹžžen jåårǥlõʹtti Merja Fofonoff da mättmateriaaltuâjjlaž Raija Lehtola. Nuõrttsääʹm ǩiõllõõʹnnʼjid lij miârkteei äʹšš, što sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet.

“Sääʹnnǩerjja lij leämmaž kõrr da õinn lâssneei tarbb. Samai tääʹrǩes äʹššen õlmstõttum sääʹnnǩeeʹrjest käunnʼje šiõǥǥ sääʹnnraajjâm-maall noormtum ǩiõllhäämast. Sääʹnnǩeeʹrj taʹrǩstemtuâj õõlǥči kuuitâǥ õinn juäʹtǩǩed, ko sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõs âânn seʹst jiânnai spesiaalsannõõzz da tõn ǩiõttʼtõõllma taarbšet jeeʹres suõʹrji äʹšštobddmõõžž di ǩiõlljuâǥǥtõstuâj”, särnna Fofonoff da Lehtola vuäinnmõšân sääʹnnǩeʹrjjtuâjast.

Nuõrttsääʹm sääʹnnǩeʹrjjtuâj äiʹǧǧen šõõddi tarbb še ođđ noormtummšid. Ǩiõllnoormtemtuâjj lij tuejjuum Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ǩiõllõhttsažtuâjjorgaanân Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Semenoff Mervin da nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzzin.

Ođđ digitaalʼlaž lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrjest lääʹddǩiõllsaž ooccâmsaaʹni mieʹrr lij pâʹjjel 16.000 da vaʹstteei nuõrttsääʹmǩiõllsaž sääʹn lie ââlda 19 000. Sääʹnnǩeeʹrj vuâđđan lij Pekka Sammallahti da Jouni Moshnikoff eeʹjj 1991 õlmstâʹttem tuejjõs, koon Jouni da Satu Moshnikoff lie tiuddääm jäänmõsân 2000-lååǥǥ alggiiʹjjin. Sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt sääʹm ǩiõllteknologia kõõskõõzz, Giellatekno, vuâđ âʹlnn da tõt käunnai addrõõzzâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/. Sääʹnnǩeeʹrj puäʹđet õlmstâʹtted še tiõddum version mâʹŋŋlakast 2020 čâhčča.

Tâʹvvsääʹmm-lääʹdd digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm emeritusprofessor Pekka Sammallahti ääiʹjab sääʹnnǩiiʹrjeez (1989 da 1993) vuâđ õõl. Sääʹnnǩeʹrjj âânn seʹst pâʹjjel 50 000 ooccâmsääʹnned da tuejjeei tiuddâd tõn õinn. Sammallahti sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt Divvun-projeeʹkt vuâđ âʹlnn, addrõõzzâst http://satni.org/sammallahtismefin (liŋkk toiʹmmai 25.8.2020 ääʹljeeʹl).

Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie määŋgnalla aʹlǩǩi. Tõk vueiʹtlvâʹstte sääʹnnǩiiʹrji aʹlǩǩes jåʹttlõs âânnmõõžž koʹst da kuäʹss täättas da veâl ääʹvee vueiʹttemvuõđiđ jeeʹresnallšem ǩiõllteknolooglaž suåvldõõzzi ooudâsviikkma da aunstõõzz ääiʹj tääʹzzest tiuddummuž. Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie še miârkk jieʹlli da ouddneei ǩiõlâst.

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio,teʹl. 010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Mä. sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa teʹl. 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

 

Meersaž da meeraikõskksaž sääʹmǩiõli neäʹttel 2020

/in , /by

Sääʹmǩiõli neäʹttel 2019 oʹnnsti puârast da ååʹn kåččap Sääʹmǩiõli neäʹttla 2020. Neäʹttlest 43, tääʹrǩben 19.-25.10. jäʹrjstet taʹnnʼjaž sääʹmǩiõli neäʹttel. Neäʹttel mieʹrren lij ouʹdde puʹhtted sääʹmǩiõlid da lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmǩiõli pirr.

Sääʹmǩiõli neäʹttel täävtõssân lij puʹhtted sääʹmǩiõlid kuâsttjeeʹjen veerǥlaž õhttvuõđin, lââʹzzted teâttmõõžž sääʹmǩiõli pirr di kaggâd ǩiõli äärv. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ haaʹlee, što sääʹmǩiõl kuâsttje, kollʼje da tõid ââʹnet pukin õhttsažkååʹdd vueʹssvuuʹdin ǩiõllneäʹttel õhttvuõđâst.

– Mij haaʹleep jueʹǩǩed mij reeʹǧǧes ǩiõl puk õhttsažkooʹddin da Sääʹmjânnmin, di påʹhtted jäänab miõl ǩeässmõõžž ǩiõli årra riikk raaji rââst. Rämmšam, ko meeʹst lij neäʹttelpââʹjj vuäʹmstum sääʹmǩiõlid, ceälkk Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Aili Keskitalo.

Ǩiõllneäʹttel 2019 oʹnnsti puârast da neäʹttel õhttvuõđâst jäʹrjsteš määŋgid šõddmõõžžid da aktiviteeʹttid. Taarr koonǥõs Harald IV kõʹllʼji Karasjooǥǥâst di kååʹdd, põrggâz, sieʹbr di veʹrǧǧneeʹǩǩ di jeeʹres toiʹmmjeei leʹjje mieʹldd lââʹzzteʹmmen sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ nuʹtt pääiklânji ko še sosiaalʼlaž mediast.

Lääʹddjânnam da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi presideeʹnt tuärjjee Taarr Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei ǩiõllneäʹttel jäʹrjstummšest. Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Per-Olof Nutti åskk, što säʹmmlaid ǩiõl seillmõš lij vääžnai sääʹm kulttuur juätkkjemvuõđ di teâđ, koon kulttuur âânn seʹst, serddmõõžž peäʹlest.

– Ǩiõll lij lipp jieʹllma. Päärnai da nuõri ǩiõlltääidain vueiʹttep ainsmâʹtted, što vaarvuâla ǩiõl seilla, tõnt ko päärna lie ǩiõli pääiʹǩ pueʹtti kulttuur kuõʹddi, juätkk Per-Olof Nutti.

Tuomas Aslak Juuso Lääʹddjânnmest auʹǯǯai pukid vuässõõttâd ǩiõllneäʹttla sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ lââʹzztem diõtt.

– Ǩiõllneäʹttel taʹrjjad vueiʹttemvuõđ säʹmmlaid kaggâd sääʹmǩiõlid ouʹdde, a tuäivčem, što veʹrǧǧneeʹǩǩ da põrggâz še vääldče sääʹmǩiõlid äʹššneez sääʹmǩiõli neäʹttlest jiijjâsnalla, smeʹllkâtt Tuomas Aslak Juuso vuässõõttâd ǩiõllneäʹttla.

Muitte beivviid – Mušte peeivijd – Muuʹšt peeivid!

Sääʹmǩiõl:

Sääʹmǩiõl lie tän pooʹddest 9-10, kååʹtt lij tõʹst ǩidd, laʹsǩǩeet-a Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹm mieʹldd avi ij. Meeraikõskksaž meett mieʹldd pukid sääʹmǩiõlid ââʹnet vaarvuâlžen, tuõđsânji vaarvuâlžen leʹbe miâlggâd jaukkâm ǩiõllân. Sääʹmǩiõllvuʹvdd vuäll äʹrbbvuõđlânji Taarr, Ruõcc, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdid, Kuâlõõǥǥâst nuõrttjest, Engerdaal räjja Saujj-Taarrâst di Idre (Eaijra) räjja Saujj-Ruoccâst. Tän vuuʹd sääʹmǩiõllsaž nõmm lij Sääʹmm.

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394 tuomas.juuso(at)samediggi.fi

ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl.010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa, teʹl. 010 839 3183/ 050 438 2484, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõli neäʹttel poster:                                          Sääʹnnǩeerjaž

Sääʹmteʹǧǧ kaaunââtt minister Kiuruin soti-aaʹšši diõtt – kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹjj staanmõš ij riʹjtte täävtõssân

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ kaaunââtt piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Kiuruin täʹbbe påʹrǧǧmannu 17 peeiʹv Ruäʹvnjaarǥâst halltõõzz soti- mäddkåʹddmääʹtǩ õhttvuõđâst.  Kaaunõõttmõõžžâst Sääʹmteʹǧǧ kägg äʹššen jm. õõutverddsažvuõđ da säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž di riʹjttjeei da säʹmmlai kääzzkõõzzid jurddum teäggtõõzz staanmõõžž soti-oođõõzzâst. 

Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti vuässâʹtte Ruäʹvnjaarǥâst 17.8.2020 riâššum halltõõzz soti-mäddkåʹddmääʹtǩ šõddmõʹšše, koon maŋŋa sij kaaunâʹtte piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Krista Kiuruin. Sääʹmteʹǧǧ alttii ǩieʹssmannust kampaanj õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest da pohtt kampaanj saaǥǥ še ministeeʹr õuʹdde.

– Õõutverddsažvuõđ teâuddjummuš säʹmmlai pääiʹǩ oudldâstt jeäʹrab positiivlaž tooiʹmid, ko sääʹmǩiõllsa da kulttuurmeâldla kääzzkõõzz jie teâuddjõõv nokk puârast ânnʼjõõžžâst. Tän miõlâst ânnʼjõžvueʹjj staanmõš ij leäkku riʹjttjeei täävtõs, peʹce soti-oođõõzz juätkkvalmštõõllmõõžžâst âlgg tuõđi väʹldded lokku säʹmmlai ǩiõlʼlaž da vuâđđlääǥǥlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš, liʹnjjʼjai Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Säʹmmlaid âlgg veâl staanâd riʹjttjeei sââʹjj alggmeeran vaaikted jiiʹjjeez kuõskki aaʹššid, ko säʹmmla jie leäkku tåʹlǩ meersaž ǩiõlluuʹccbõs juätkk Juuso.

Lääʹddjânnam halltõõzz jåʹttʼtem soti-oođõõzz täävtõssân lij, što soti-kääzzkõõzzid čõõđtet õõutverddsânji pukid. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad leeʹd õõudâsviikkmen soti-oođõõzz nuʹtt, što säʹmmlai taarbid še tobdstet da vääʹldet oođõõzzâst lokku. Sääʹmnarood vuârddmõõžžid tuäivat ciâlklmi uʹvddemääiʹj kuâsttjummuž, da tõn mieʹldd taarblaž teevvmõõžžid lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzid.

Sääʹmteʹǧǧ kägg jiiʹjjes kampaanjâst õuʹdde, što õõutverddsažvuõtt ij miârkkšõõvv tåʹlǩ seämmanallšem kääzzkõõzzi taʹrjjummuž pukid, peʹce äʹššniiʹǩǩi jeeʹresnallšem taarbi lokkuvälddmõõžž. Säʹmmlain õõutverddsažvuõtt teâuddjââvv, ko säʹmmla vuäǯǯa kääzzkõõzzid jiijjâs ǩiõʹlle da nuʹtt, što sääʹm kulttuurtuâǥǥa vääʹldet lokku, nuʹtt-ba soti-kääzzkõõzzin tõn oudldõsân leʹčči tiõttum aaʹšši beäʹlnn posiitiivlaž spesiaalâânnmõš.

Tobdstõõđ Sääʹmteeʹǧǧ kampaʹnjje õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest kampanjjseeidain www.samediggi.fi/sote-uudistus

Vuässõõđ saǥstõõllma sosiaalʼlaž mediast tiõttivuiʹm: #soteuudistus #saamelaiset #yhdenvertaisuus

 

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 tuomas.juuso(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505 leo.aikio(at)samediggi.fi

sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga teʹl . 040 182 9998, anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšin

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšin čõõuč 2020 äiʹǧǧen. Kuullâmpooddid jäʹrjstet juõʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹd kååʹddest. Lââʹssen jäʹrjstet neʹttkuullâmpoodd da vueiʹttemvuõđ âʹlmmeed jiijjâs vuäinalm pååʹšt leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd.

– Kuullâmpooddin lij vueiʹttemvuõtt puʹhtted ouʹdde jiijjâs vuäinalm komissaarin kaiʹbbjum jiõččvuõđin da silttõõzzâst di âʹlmmeed tueʹrjes eʹtǩǩuum oummid. Komissaarvõboršeeʹǩǩ jie jiijj leäkku pääiʹǩ âʹlnn noorõõttmõõžžin, a juõʹǩǩ võboršeeʹǩǩ raaukât fiʹlmmjed video jiijjâs pirr. Videost sij vaʹsttee ouddǩiõʹtte meäʹrtõllum kõõččmõõžžid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest, mušttal saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kuullâmpooddi luândast.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs linjjii kuullâmpooddi jäʹrjstõõllmõõžžin nuʹtt, što jäʹrjstõõllmõõžžin vääʹldet lokku jm. noorõõttmõõžži ciʹsttjeei toobdâlmpirrõõzz da koronastaanvuõđ. Noorõõttmõõžžid jäʹrjstet lââʹssen tuʹlǩǩummuž.

– Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmai komissaarin, koid eʹtǩǩeet riikksuåvtõʹsse, eeʹjj 2020 ääiʹj. Ääiʹjpoodd meäʹrtõõvvmest vääʹldet lokku koronavueʹjj. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss lij Sääʹmtegga tääʹrǩes äʹšš da haaʹleep piâssâd ääʹššest ooudårra, leâša håiddad täid suåppum jäʹrjstõõllmõõžžid tärkka, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Fyyslaž kuullâmpooddi lââʹssen jäʹrjstet neʹttkuullâmpoodd jeäʹrben sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei oummid. Nuõri kuullâmpoodd jäʹrjstet õõutveäkka nuõrisuåvtõõzzin da lââʹssen juõʹǩǩkast lij vueiʹttemvuõtt âʹlmmeed jiijjâs vuäinalm pååʹšt leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd.

Kuullâmpooddid põõrǥât jäʹrjsted čõõuč 2020 äiʹǧǧen. Tääʹrǩab ääiʹjpoodd meäʹrtâʹvve koronavueʹjj da sääʹm eeʹǩǩ-kaʹlndaar mieʹldd. Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt jiijjâs seiddõõzz tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest. Seiddõõzzâst õlmstââʹttet norrâz eʹtǩǩuum oummin tuâǥǥasteâđees- da vuâđđõõttmõõžžeesvuiʹm di teâđtet proseeʹss kuõskki ääiʹjpoddsaž aaʹššin.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl.  040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi

saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff teʹl. 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei ǩičldõk

/in , /by

Altteen nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen jiõm silttääm juʹrdded ǩiiđ leämmaž näkam. Nuõrisuåvtõõzz ođđ vuäzzlaid, projeeʹktid, õhttsažtuâjjskeâpprid da jeeʹres tuâjaid lij õlggâm tobdstõõttâd ougglõssân. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla jiâ leäkku võl ni kuäʹss saǥstõõllâm õʹhttečõõʹlmi, leša tuäiv mieʹldd tõõzz vuäǯǯat muuttâs aʹlǧǧi čõõuč poodd.

Jee’resnallšem ǩiiđâst huõlǩani tuâjj sääʹmnuõri õuʹdde ij leäkku årstam. Sääʹmnuõri vuõiggâdvuõđid da vuässadvuõđ lij ǩiččlõttum raʹvvjed määŋgain jeeʹres naaʹlin. Mättjemvuâlažvuõđ kuuʹǩǩeem, äimmõslääʹjj da sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž lij juätkkum ǩiiđ ääiʹj veʹrǧǧooumažtääʹzzest. Nuõrisuåvtõs lij še vuässõõttâm mättjemvuâlažvuõđ kuuʹǩǩeem kuõskki ceâlkalm valmštõõllmõʹšše õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧi 1. vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei, škooultõspiisar da škooultõs- da mättmateriaal luʹvddkooʹddin. Leäʹp riâššâm še Pirrõsministeriain kuullâmpoodd sääʹmnuõrid kuõskeeʹl äimmõslääʹjj oođummuž. Poodd rieʹššeš ougglõsõhttvuõđin.

Jee’resnallšem ǩiđđ lij põhttam še vueiʹtlvažvuõđid. Leäʹp škooulʼjõõttâm nuõrisuåvtõõzzin õhttsažtuâjast Ooumažvuõiggâdvuõttleettin. Leäʹp še välddam âânnmõʹšše ođđ vuâlaid tuâjai vääras da ougglõs-saǥstõõllâm vueʹllǥain kõddsin nuõri- da sääʹmorganisaatioivuiʹm. Ougglõstuâjj lij hiâlptam da jåʹttlâttam saǥstõõllmõõžžid. Ougglõs-saǥstõõllmõš ij ni kuäʹss koʹrvved õʹhttečõõʹlmi vueiʹnnlõõttmõõžž, leša põhtt lââʹzz ääiʹj jeeʹres tååimid, ǥu ij taarbâž pâi mäʹtǩstõõllâd čueʹđid ǩilomettrid mueʹdd čiâss vueiʹnnlõõttmõõžž diõtt. Ougglõstuâjj lij samai pueʹrr lââʹss õʹhttečõõʹlmi tuejjuum vueiʹnnlõõttmõõžžid da tuejjad tuâjast aktiivlab da nääiʹt še pieʹǩǩest viõkkšab.

Õhtt nuõrisuåvtõõzz šuurmõs aaʹššin ǩiiđ poodd leäi õhttsaž peäʹlestvälddmõš halltõspaaʹrtji nuõriorganisaatioin, ”Kuåivvsid jiâ leäkku sââʹj saaʹmi dommvuuʹdest”. Peäʹlestvälddmõõžžin puuʹtim Lääʹddjânnam riikk halltõʹsse čiõlgg peäʹlestvälddmõõžž: kuåivvsid jiâ leäkku sââʹj, leäʹp kâllnam saǥstõõllâd ääʹššest oʹđđest da oʹđđest. Hietakero vuʹvddvaʹrrjõõzz jeäʹla võl čorstâttam, nääiʹt ååreen tuâj liâ ooudâs tuejjeemnalla. Hietakero pääiklažoummuin lij kuuitâǥ raavâs tuärjjõs nuʹt jiijjâs õhttsažkååʹddes, ǥu še väʹlddmeer kõõskâst. Nuõrisuåvtõõzz da halltõspaaʹrtji peäʹlestvälddmõš lij lookkâmnalla nuõrisuåvtõõzz neʹttseeidain.

Vuässõʹttem ǩieʹssmannust Sääʹmtiiʹǧǧi nuuʹbb tiuddsåbbra nuõrisuåvtõõzz eeʹttǩeeʹjen. Leäm še vuässõõttâm SPN halltõõzz såbbrid ǩiiđ da alggǩieʹzz poodd. SPN halltõs lij čâhčča 2019 tuejjääm tuʹmmstõõǥǥ kåččad nuõri luʹvddkååʹdd eeʹttǩeei såbbrid nuõri aaʹšši äʹšštoobdi roolâst. Lââʹssen nuõri eeʹttǩeei kååččat juätkast še SPR tiuddsåbbrid. Täin naaʹlin SPN täävtõssân lij raʹvvjed da lââʹzzted sääʹmnuõri vuässõõttmõõžž da vaaiktemvueiʹtlvažvuõđid di lââʹzzted nuõri kuullâmvuõđ sääʹmõhttsažkådda.

SPN vuâlaž nuõrisuåvtõs reäšš kueiʹt eeʹjj kõõskin Tâʹvvjânnmallaš sääʹmnuõri konfereens. Konferenss riâžžât õhttsažtuâjjan Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmtiiʹǧǧi nuõritåimmjeejiʹvuiʹm. Konferenss leäi miârktõs riâššâd Aanrest 13-14.8.2020, leša tõt lij tuʹmmjum mââʹjeed koronaviiruspandemia diõtt. Konfereens teeʹmmen lij tuʹmmjum äimmõsmuuttâs. Nuõrisuåvtõs seʹlvvat vueiʹtlvažvuõđid riâššâd konferenss leʹbe pieʹǩǩ tõin ougglõssân.

Riâžžim ǩieʹssmannust še saaǥǥjååʹđteeʹji kõõjjõsčiâss joukkchaatâst, koozz vuässõʹtte puk kolmm Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei. Tät õnnum chat leäi še vuõssmõs mij chat, koozz leäi vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin seämma poodd. Sueiʹnnmannust riâžžim ǩieʹss-saaǥǥid-joukkchaat koolmin sääʹmǩiõlin. Chat-tåimmjummuž viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj da pueʹttiääiʹjest lij miârktõssân riâššâd joukkchaattid jeeʹresnallšmin teeʹmin. Ǩieʹzz poodd leäʹp še peeiʹvtam nuõrisuåvtõõzz teâtt – da vuäʹpstõs-seiddõõzz. Nuor.fi seeid liâ rajjum pieʹǩǩen DigiÁrran haʹŋǩǩõõzz, koon miârktõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa, sääʹmnuõrid miârktum teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzz da digitaalʼla nuõrituâj.

Lââʹssteâđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

www.nuor.fi

Snimldõk: Mari Molkoselkä

Laura Olsén-Ljetoff lij nõõmtum Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso veäʹǩǩteeʹjen

/in /by

Snimldõk: Johanna Alatorvinen/ Sääʹmteʹǧǧ

Laura Olsén-Ljetoff lij nõõmtum saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteeʹjen 10.8.2020 ääʹljeeʹl mâŋŋa ko Rosa-Máren Magga serddji ođđ tuõjju påʹrǧǧmannu 2020 aalǥâst. Olsén-Ljetoff toiʹmmai tuâjast vaalpââʹj 2020-2023 ääiʹj da reâugg Aanrest Sajoozzâst.

Veäʹǩǩteei tuâjaid kooll vieʹǩǩted saaǥǥjååʹđteei suʹnne kuulli tuâjain. Veäʹǩǩteei valmštââll da čuäjtââll taarb mieʹldd halltõõzz, teeʹǧǧ da luʹvddkooʹddi såbbrin toiʹmmsuârggses kuulli aaʹššid di peejj toiʹmme tõi tuʹmmstõõǥǥid. Vaaldâšmjååʹđteei nõõmti Olsén-Ljetoff toiʹmmpââjas saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteeʹjen saaǥǥjååʹđteei eʹtǩǩõõzz mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž pääiʹǩ 7 b § meâldlânji.

Olsén-Ljetoff lij reâuggam Sääʹmteeʹǧǧest ääiʹjben kuõiʹt vuâra, vuõššân eeʹjj 2016 nuõrisuåvtõõzz Oahppoofelaš -haʹŋǩǩõõzzâst di eeʹjj 2019 meeraikõskksaž aaʹšši piisar veʹrǧǧsâjjsiʹžžen. Ouʹddel alttummšes saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei tuâjast son reâuǥai Sääʹmkulttuurfoondâst nuõrttsääʹm kueʹllšeeʹllma kuulli äʹrbbteâđ ǩiõttʼtõõlli haʹŋǩǩõõzzâst. Son lij ääiʹjben reâuggam veâl jm. Lappi universiteeʹtt aarktlaž kõõskõõzzâst tuʹtǩǩeeʹjen jeeʹresnallšem säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da õhttsažkåʹddsâjja kuulli tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzivuiʹm.

 

Õhttvuõđteâđ:

laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

teʹl. 040 617 5113

Påʹrǧǧmannu 9.peiʹvv leäi meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peiʹvv

/in , /by

Påʹrǧǧmannu 9.peiʹvv leäi meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peiʹvv. Peeiʹv jurddjen lij liâvted da lââʹzzted takai teâđ alggmeeraid kuõskteei kõõččmõõžžin di kaggâd alggmeerai vuõiggâdvuõđi suõjjlem da ooudeem miârktõõzz.

Säʹmmla lie õhtt maaiʹlm alggmeerain di õhttu-i lie juriidlânji tobdstum alggmeer Euroopp Unioon vuuʹdest da Lääʹddjânnmest.  Sääʹmteʹǧǧ tuejjad juätkkjeei tuâj säʹmmlai aaʹšši da vuõiggâdvuõđi oouʹdummša nuʹtt meersaž ko meeraikõskksaž tääʹzzest.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas-Aslak Juuso vuäinn meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv miârktõõzz täʹrǩǩen jeäʹrben teâđstemvuõđ lââzztem beäʹlnn.  ”Tuäivam, što ouddmiârkkân alggmeerai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš vuäǯǯči takai vueʹjjest jeänab sââʹj juõʹǩǩpeivvsaž saǥstõõllmõõžžin da, što tõid vääldčet tuõđi lokku jeeʹres toiʹmmjeeʹji beäʹlnn sij tuâjast.”

Eeʹjj 2020 meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv teeman lij COVID-19 da alggmeerai pâsttmõš vuâsttlâʹstted tõn (engl. COVID-19 and indigenous peoples’ resilience). Alggmeer pirr maaiʹlm jåuʹdde kaaunõõttâd arǥstes jeeʹresnallšem vaʹǯǯtõõzzivuiʹm da COVID-19 pandemia lij määŋgi paaiʹǩi vaigsmâttam sij vueʹjj õinn ääiʹjbest.

Õhttõõvvâm meerkååʹdd (ÕM) kägg ouʹdde meeraikõskksaž maaiʹlm alggmeerai peeiʹv kuõskki teâđtõõzzâst še alggmeerai pâsttmõõžž šiõttlõõvvâd vuâkka da ooccâd sij äʹrbbvuõđlaž tiõttu da tuejjeem tässa vuâđđõõvvi naaʹlid tuâjstes pandemia vuâstta. Õhttân tääʹrǩes nääʹllen oouʹdeed alggmeerai vueʹjj pandemia ääiʹj peäggtet še tiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõõzzi ainsmâttmõõžž alggmeerai jiiʹjjes ǩiõlivuiʹm, di sij jiiʹjjesnallšem vueʹjj lokku välddmõõžž.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso pohtt õuʹdde, što sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuš da säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš ouddmiârkkân tiõrvâsvuõtthuâlast lij täʹrǩǩ muʹštted še meeʹst Lääʹddjânnmest. Veâl sääʹm kulttuur lokku vaʹlddi kääzzkõõzzi taʹrjjummuš õõlǥči pâʹstted pueʹrben ainsmâʹtted. Sääʹmteʹǧǧ alttii ǩieʹssmannust kampaanj õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest. Tobdstõõđ Sääʹmteeʹǧǧ kampaʹnjje õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest kampanjjseeidain www.samediggi.fi/sote-uudistus

Sääʹmteʹǧǧ pârgg jiijjâs beäʹlest oouʹdeed  sääʹmǩiõllsaž teâđ vuäǯǯmõõžž da juâkkmõõžž koronavirusvueʹjj kuõskeeʹl neʹttseeidaines.

 

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi