Ijâttes ijjâ -konsert njuolgâ vuolgâttâssân porgemáánust

/in , /by

Ijâttes ijjâ -festivaal konsert vuolgâttuvvoo njuolgâ vuolgâttâssân 15.8.2020 Anarist, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Konsertvuolgâttâs čuávvum lii nuuvtá, saje alne ep vääldi ulmuid. Konsertist lávdásteh ráp-artist Ailu Valle, Gájanas-juávkku sehe jyeigeeh Iŋgá-Máret Gaup-Juuso já Juha Tornensis.

Ijâttes ijjâ Suomâ Kietâruottâs stuorrâ tuoddârij peeleest

Kietâruottâs kuávlun čyeccih tääl maaŋgah kuáivuttâhsyergi haavah. Kuáivuttâhtoimâ vaiguttičij merhâšitteht Kietâruottâs herkis luándun já elleid. Kuávlu eellimvyeimi vuáđđud luándu kilelis kiävtun, tego luánduiäláttâssáid, luándumaađhâšmân já virkosmittemkiävtun. Kuáivuttâhtoimâ vaiguttičij vaahâglávt putes čassijd, elleid já enâmân. Ijâttes ijjâ -festivaal haalijd čäittiđ torjuus Kietâruottâs kuávlu tovláárájásáid kevtteid já ettâđ oovtâst ij kuáivuttâhtooimân Sämienâmist. Teemakonsertist lávdástává jyeigeeh Iŋgá-Máret Gaup-Juuso já Juha Tornensis. Toos lasseen kuávlu ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijeeh šaddeh kulluđ.

Ailu Valle já Gájanas-juávkku fäälih moodeern sämimuusik

Ailu Valle lii ráp-artist, kote láávdást tavesämikielân, suomâkielân já eŋgâlâskielân. Suu stiijlâst ovtâstuveh uáivil almotteijee saahâ, teknisâšvuotâ já tobdoh. Valle almostitij suu kuálmád studioalbum “Viidon sieiddit” ađai “Vijđánâm sieidih” 27.7.2019. Albumist Valle suogârd šoŋŋâdâhnubástus áigáduv jurdâččemvuovijd já luándukoskâvuođâ vuáimálávt filosooflijn vuovvijn; juáigus já spoken word sehe tavesämi-, suomâ- já eŋgâlâskielâlii ráp vuovijguin. Ijâttes ijjâ -konsertist Ailu Valle mieldi láá DJ Uyarakq sehe tánssájeijeeh Janita Rantanen já Niina Rajaniemi.

Gájanas lii sämikielâlâš etno-proge muusikjuávkku Suomâ tavemuu uásist, Ucjuv-Aanaar kooskâst. juávkku lii väljejum eereeb iärrás Kaustisii aalmugmuusikjuuhlij ive juávkkun ive 2017. Juávhu muusik täävist sämmilii ärbivyevi, mii kuáhtáá tááláá ääigi ivnáás oohtân suddâlummeen. Gájanas muusikist puáhtá kuullâđ savâstâllâm ärbivuáválii já tááláá sämimuusik kooskâ. Toos lasseen tast tiäduttuvvoo algâaalmug noonâ ohtâvuotâ luándun. Jieškote-uv stiijlah ovtâstuveh já rähtih maidnii uđđâ já áinoošlajâsii.

Ijâttes ijjâ -konsert njuolgâ vuolgâttâssân lávurduv 15.8. tme 19.00 rääjist čujottâsâst www.sajos.fi/live. Konsert uárnejeh oovtâstpargoost Ijâttes ijjâ -festivaal, Anára Sámisearvi ry, Suomâ Sämitige säämi muusikkuávdáš, säämi kulttuurkuávdáš Sajos já Säämi máttááttâskuávdáá medialinjâš.

Lasetiäđuh:

Pyevtitteijee Oula Guttorm
+358 40 667 4545
oula.guttorm(at)samediggi.fi
www.ijahisidja.fi
www.sajos.fi/live

Sämitigge almoot uuccâmnáál pirâsčällee virgesajasâšvuođâ

/in , /by

Sämitigge almoot uuccâmnáál pirâsčällee virgesajasâšvuođâ ááigán 10.8.2020 – 31.8.2024. Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd. Pargoh miärášuveh Sämitige pargo-oornig 26 b § mield. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki losijttáá 2518,95 – 2625,08 eurod/mp). Virge tevdimist lii kuevti mánuppaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.7.2020 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?be6207bf

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 040-7262688. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 17.6.2020

Sämitigge

Sämitige čälleetoimâttâh lii kiddâ 18.6.

/in /by

Sämitige čälleetoimâttâh lii kiddâ 18.6.2020.

Sämitigge tuáivut pyeri jonsahpeeivi puohháid!

Kove: Ville Fofonoff

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ juátkoo ivvijn – Sämitigge já Ucjuuhâ ilodeh!

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ finnij jotkâruttâdem máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Ministeriö mieđettij haahân 235 000 euro ruttâdem ihán 2021. Haavâ joođeet Ucjuuvâ kieldâ já ohtâvuođâid kieldáid já kaavpugáid koordinist Sämitigge.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi nuhâmin taan ive loopâst. Ráđádâlmijn ministeriöin kuittâg pahudii, ete jotkâihán lii tárbu, vâi ministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku kiergân finniđ pargos valmâšin. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu pargo juátkoo taan ive loopân já ton pargon lii ei. valmâštâllâđ iävtuttâsâid sämimáttááttâs pisovâš čuávdusin sämikuávlu kieldâi ulguubeln.

– Káidusmáttááttâs jotkâihe lii eromâš šiev uuđâs, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Miärádâs addel tuáivu tast, ete máttááttâs sämikuávlu ulguubeln finniiččij viijmâg pyeri vuáđu. Sämmilâšpárnááh já -nuorah ääših majemui lovottuvâi (2019) mield päikkikuávlu ulguubeln suulân 2000.

– Haahâ lii juksâm sämmilâšpárnáid já -nuorâid taan räi pyereest, mutâ iänááš uási sist láá kuittâg ain sämimáttááttâs ulguubeln. Káidusmáttááttâshaavâst lii porgum šiev pargo já lam ilolâš tast, ete Sämitige já Ucjuuvâ kieldâ oovtâstpargo tuáimá njyebžilávt, iätá Juuso.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuuvâ kieldâst illood eromâšávt tast, ete kieldah finnejeh puáttee ive haavâst máttááttâs älkkeebeht já häälbibeht.

– Taan räi kieldah láá máksám máttááttâsân uásálistmist suulân 1000 eurod uáppee kuáttá. Puáttee ive máksu uáppee kuáttá lii tuše 100 eurod. – Mij tuáivup, ete ministeriö miärádâs mield uáppeemeeri ain lassaan, iätá Helander.

Haahâ vuolgij joton čohčuv 2018 viehâ jotelávt já vuossâmuu luuhâmive máttááttâsân pottii fáárun 19 tavesämikielâ, 18 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped. – Puáttee luuhâmihán uáppeemeeri lassaan 81 uáppei, main 41 tavesämikielâ, 24 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped, muštâl hahâkoordinaattor Arla Magga Sämitiggeest. – Haahâ addel puáttee luuhâmive máttááttâs 16 ovdâ- já vuáđumáttááttâsjuávkun já kyevti luvâttâhjuávkun.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff lii ilolâš tast, ete hahâruđâiguin pasteh ovdediđ meid káidusmáttááttâsâst tárbulii oppâmateriaal.

– Mij lep tääl kyevti keesi puáhtám pálkkááttiđ hahâruđâiguin škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv kesipaargon oppâmateriaalpargeid puoh kuulmâ sämikielân.

Sämitige škovlimčällee já OKM sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu jeessân Ulla Aikio-Puoskari iätá, ete lii majemuš puddâ čuávdiđ máttááttâs sajattuv päikkikuávlu ulguubeln. – Liijkás maŋgâ ahejuávkku lii jo masa monâttum, ko iä lah pastam orniđ máttááttâs. – Haavâ algâttem ive 2018 merhâšij vuossâmuu läävhi máttááttâstile čuávdimân päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. Máttááttâsâst, mon haahâ taha máhđulâžžân, ilodeh eromâšávt päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmilâšpárnái huolâtteijeeh, iätá Aikio-Puoskari.

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, 040 7012 094, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Hahâkoordinaattor Arla Magga, 040 1985 033, arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.saamenetaopetus.com/
https://www.samediggi.fi/toima/skovlim-ja-oppamateriaal/?lang=an

Sämitige nuorâičällen Elli-Marja Hetta

/in , /by

Šoddâdemtiettui maister Elli-Marja Hetta nomâttui Sämitige nuorâičällee viirgán. Sämitige stivrâ meridij nomâttâsâst čuákkimistis kesimáánu 11. peeivi 2020.

Vuáččulâš Elli-Marja Hetta lii čođâldittám šoddâdemtiettui maister uápuid, já sun lii lamaš nuorâičällee virgesajasâžžân 1,5 ive. Nuorâičällee tuáimá nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen já suu paargon kulá ei. valmâštâllâđ säminuorâi elimân já pyereestvajemân kullee aašijd, ovdediđ säämilâš nuorâipargo oovtâst säminuorâiguin já orniđ säminuorâi konferens.

– Muu mielâst lii suotâs, ete säminuorah pyehtih maccâđ uápui maŋa já uážžuđ pargo sämikuávlust sehe porgâđ pargoid sämisiärvus oovdân. Mun lam ovdil lamaš nuorâirääđi jeessân já muu virgesajasâšvuođâ ääigi lii lamaš suámi huámášiđ, maht nuorâirääđi toimâ lii ovdedum om. haavâi peht. Ohtâ tehálumosijn nuorâičällee pargoin lii nanodiđ säminuorâi uásálistem eres taavijn já mun vááldám pargo iloin vuástá, muštâl Elli-Marja Hetta valjim maŋa.

Sämitige čuávuvâš čuákkim tuálloo káidusohtâvuođâiguin

Sämitige čuákkim 2/2020 tuálloo 26.6.2020 tme 12 rääjist káidusčuákkimin. Čuákkim puáhtá čuávvuđ live stream vuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Njuolgâvuolgâttâsâst puáhtá kuldâliđ meid tulkkum.

– Sämitige stivrâ lii meridâm orniđ čuákkim káidusohtâvuođâiguin koronapandemia tovâttem tile tiet. Veik tááláá raijiittâsâi mield enâmustáá 50 ulmuuu čuákkimijd puáhtá jo orniđ, mij lep meridâm orniđ káidusčuákkim, vâi pyehtip orniđ čuákkim nuuvt koronatorvolávt ko máhđulâš, iätá saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Tievâsčuákkimist kieđâvuššoo ive 2019 ruttâtuálulopâttem já toimâčielgiittâs, oovdânpyehtim sämmilâš kulttuurmeriruttân ive 2022, oovdânpyehtim sämikielâlii arâšoddâdempalvâlusâi tuurvâstmân já oovdedmân ive 2022, oovdânpyehtim sämikielâlii oppâmateriaal vaalmâštmân ive 2022, oovdânpyehtim sämmilij sosiaal- ja tiervâsvuotâpalvâlusâi tuurvâstmân ive 2022 já tave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee ravvuuh.

Lasseen stivrâ toolâi vuolgâttâssavâstâllâm sämmilij šoŋŋâdâhpolitiik oovdedmist sehe savâstâlâi tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ovdánmist já meridij jotkâtooimâin. Stivrâ tieđeet tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees čuávuváin tooimâin, ko tot lii äigikyevdilis.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Jieŋâmeerâ ryevdirađe piso eennâmkoddekaavast vijđes vuástálistmist huolâhánnáá

/in , /by

Laapi lito stivrâ meridij kesimáánu 8. peeivi tuhhiittiđ vástádâsâid Tave-Laapi eennâmkoddekaavaiävtuttâsâst finnejum virgeomâhái ciälkkámušâin já ain asâttiđ kaavaiävtuttâs almolávt uáinimnáál, já návt ij váldám huámmášumán ääšist adelum uáinuid. Jieŋâmeerâ ryevdirađe piso eennâmkoddekaavast vijđes vuástálistmist huolâhánnáá.

Sämitigge lii maŋgii eres uáivilalmottâsâin já ciälkkámušâin puáhtám oovdân, ete vuástálist Jieŋâmeerâ ryevdirađe merkkim eennâmkoddekaavan, ubâ raavâlâžžân. Sämitigge puovtij uáivilis oovdân meid ciälkkámušâstis eennâmkoddekaavaiävtuttâsâst, mast virgeomâhááh adelii ciälkkámušâid 28.1.-28.2.

Pooliitlâš miärádâs rađe linjiimist Tave-Laapi kuávlust lii tohhum nuuvt, ete tast ij lah rahtum tuárvi vijđes vaikuttâsâi árvuštâllâm, ijge tot návt vuáđuduu ääši miäldásii vuáváámân já valmâštâlmân. Jieŋâmeerâ ryevdirađe lohtâseijee vuáváámij mieldi sämmilij eellimpirrâsân, kielân, siärvusân já ärbivuáváláid iäláttâssáid čuáccá stuorrâ uhke, tondet ko rađe luoddiiččij puoh kuulmâ sämikielâjuávhu kuávluid.

– Sämitige uáinu mield kaavamerkkiimân, mii taha Jieŋâmeerâ ryevdirađe máhđulâžžân, iä lah tuhhiittettee vuáđustâsah. Mun puohtim vala Laapi lito stiivrâ čuákkimist oovdân, ete kaava ij kuáhtáá Suomâ vuáđulaavâ já almugijkoskâsij sopâmušâi mield algâaalmugáid turvâstum vuoigâdvuođâiguin, já tondet eennâmkoddekaava kolgâččij macâttiđ valmâštâlmân já meddâlistiđ Jieŋâmeerâ ryevdirađe -merkkim eennâmkoddekaavast, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Koivisto lii nomâttum Sämitige ovdâsteijen Laapi lito stiivrân já sun seervâi stiivrâ čuákkimân kesimáánu 8. peeivi. Sämitige äššitobdee jesânist lii Laapi lito stiivrâ čuákkimist uásálistem- já sárnumvuoigâdvuotâ, mutâ ij lah vuoigâdvuotâ toohâđ iävtuttâsâid ijge jienâstiđ. Haldâttâs čuákkimist tohhui iävtuttâs rađemerkkim meddâlistmist, mutâ iävtuttâs ij finnim torjuu.

Meid eres tuáimeeh vuástálisteh rađehaavâ vijđáht. Sämitige lasseen negatiivlâš uáivil láá puáhtám oovdân Nuorttâlij sijdâčuákkim, Palgâsij ovtâstus, Sämimuseo Siida, kuávlu palgâseh, Ucjuv kieldâ, maaŋgah sämi- já eres-uv seervih, kylátoimâkodeh sehe maaŋgah priivaatliih ulmuuh. Aanaar kieldâ iävtuttij, ete rađelinjim čujottuu tuše ohtâvuotâtárbun já sullâsii stielâsin Aanaarjäävri maadâpiälán. Jotolâh- já viestâdemministeriö tovâttem čielgiittâs mield Jieŋâmeerâ ryevdirađe ij lah ekonoomlávt kyedittittee.

Sämitige ciälkkámuš Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 -iävtuttâsâst

Lasetiäđuh:

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto puh. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kova: Anja Vest

Sämitigge kiäsá Taažâ räjijotoluv lekkâm peeleest

/in , /by

Sämitigge kiäsá sisminister Maria Ohisalon Taažâ já Suomâ koskâsii rääji lekkâm peeleest. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá čuáccám merhâšitteht Tave-Suomâ räjikuávlui sämmilâšaalmugân.

– Sämmilâšsiärváduvâin lii uáli táválâš, ete siärváduvâi já suuvâi jesâneh ääsih jo-uv fastâ tâi koskâpuddâsávt ránnjástaatâ kuávlust tâi joteh pargoost ránnjástaatâst. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá tovâttâm merhâšittee negatiivlijd vaikuttâsâid sämmilâšaalmug paargon, áigápuátun já jotemân, já toos lasseen sosiaallij- já peerâkoskâvuođâi paijeentolâmân, paahud saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Raajij toppâm koronaepidemia tiet kiđđuv lii tovâttâm lasseen merhâšittee vaikuttâsâid sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei toimâhinnáid já jotemân. Jotteemraijiittâsah láá tovâttâm merhâšittee vaikuttâsâid sämmilâšsiärvádâhân meid mudoi.

– Sämitige ibárdâs mield táálááš koronatile ij vaađâ innig rääji toppâm Taažâ já Suomâ kooskâst, peic rääji kolgâččii lekkâđ jo-uv ollásávt tâi kuuloold. Jis iä leehâ rääji, te ärbivuáválij iäláttâsâi, tego ovdâmerkkân puásuituálu hárjutteijeeh kärttih vaigâdis tilán. Rääji lekkâm ličij velttidmettum meid, vâi sierâ staatâi kuávlust orroo perruu já suhâsiärváduv jesânij teivâdem ličij máhđulâš já sierâ staatâin pargee ulmui pargo já áigápuátu torvejuvvojeh, juátká Juuso.

Sämitigge puáhtá oovdân ánumist, ete sämmilijn lii vuoigâdvuotâ uásálâšvuotân olssis kyeskee miärádâstohâmist. Aalmugijkoskâsij rajijguin juohhum algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ oovtâstpargo já koskâvuođâid raajij rasta. Sämitigge pivdá-uv, ete puátteevuođâst sämikuávlust staatâ raajijd kyeskee miärádâstohâmist váldojeh huámmášumán vaikuttâsah algâaalmugân já torvejuvvoo Sämitiigán sämmilij virgálâš ovdâstemorgaanin máhđulâšvuotâ pyehtiđ oovdân uáivilis áášán.

Sämmilii kulttuurân kulá fastâ uássin suuvâ já siärváduv ohtâvuođâ toollâm já puohlágán oovtâstpargo iäláttâsâi, kavpâšem já eellim eres oosij syergist. Oovtâstpargo staatâi kooskâ lii táválávt intensiivlâš já velttidmettum sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei kooskâ.

Sämitige áánnum sisministerân Taažâ räjijotoluv lekkâmân (10.6.2020) 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Vs. lahâčällee Kalle Varis puh. 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

 

Kove: Tarja Länsman

Sämimuusik konserteh stream-vuolgâttâssân Sajosist

/in /by

Sämitige säämi muusikkuávdáš já säämi kulttuurkuávdáš Sajos uárnejeh livestream-konsertij rááiđu kesimáánust. Konserteh vuolgâttuvvojeh stream-vuolgâttâssân säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist já toi čuávvum lii nuuvtá. Saje oolâ ep vääldi ulmuid. Konsertijd puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sajos.fi/live.

Konsertij rááiđu aalgât koskoho 10.6. nuorttâlâškielâlâš Suõmmkar-juávkku. Suõmmkar ovtâstit puáris nuorttâlâš ärbivyehimuusik tááláá maailmmuusikân. Juávhust lávluh já leuddajeh nuorttâliih Anna Lumikivi já Hanna-Maaria Kiprianoff, kiäh lává váldám suvâidis kielâ já kulttuur maassâd eskân rävisolmožin já lává máttááttâllâm aalmugis muusikärbivyevi arkkâduvâi stivrim mield. Juávkku almostitij deebyytalbumis Suõmmkar porgemáánust 2018, já lii eidu rähtimin nube album.

Tuorâstuv 11.6. lii Ulla Pirttijärvi-Länsman konsert oovtâst Ulda-juávhoin. Pirttijärvi-Länsman lii ohtâ tobdosumos sämimusijkkár eromâšávt ärbivuáválii vookaalmuusik, juáigus syergist já juáigus lii nanosávt mieldi meid Ulda muusikist. Juávkku lii vuáđudum ive 2009 já tot lii almostittâm kyehti album; Ulda (2012) já Roijk (2016). Kuálmád album lii pargo vyelni.

Koskoho 17.6. láávdást Ante Aikio juávhuinis. Aikio lii aanaarlâš musijkkár já kirječällee, kote lii almostittâm maaŋgâid kirjálijd tuoijijd já lii juoigâm almolávt jo iivijd. Sun lii kollim Korpiklaani-juávhu njunošalmaa Jonne Järvelä kyevti sooloalbumist já lávdástâm Saimaa Sinfonietta -orkester jyeigen. Moonnâm keesi sun almostitij suu vuossâmuu persovnlii single, Šuvvá, mon pyevtittij ruátálâš ráppájeijee Kitok. Vyesimáánust 2020 Aikio almostitij deebyytalbumis Eret.

Konsertij rááiđu looppât 24.6. Wimme & Rinne. Wimme Saari já Tapani Rinne lává ráhtám muusik oovtâst jo niäljádâsihečyeđe ääigi já lává jottáám láávdástmin sierâ nanamijn. Ustevij táálááš čuákánpiejâm lii duo, Wimme & Rinne, kost kuohtui persovnij tuávvááh já hárjánem ovtâstuveh. Puáđusin lii herkis já vuáimálâš muusik, mii lii mieldi tääbbin já tääl.

Puoh konserteh älgih tme 19.00 já taid puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sajos.fi/live.

 

Konserteh:

10.6. Suõmmkar

11.6. Ulla Pirttijärvi & Ulda

17.6. Ante Aikio

24.6. Wimme & Rinne

 

Lasetiäđuh:

Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
040 6674545

Sämmilâšparlamiänttárij konferens 2020 sirdâšuvá 

/in , /by

Säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) stivrâ čokkânij káidusohtâvuođâiguin 3.6. já savâstâlâi čuákkimistis sämmilâšparlamiänttárij konferens orniimist. Konferens lâi tárguttâs orniđ Anarist porgemáánu 13 – 14. peeivi 2020. Stivrâ meridij čuákkimistis, ete sirdeh konferens koronaviruspandemia tiet. Konferens uđđâ ääigist lii tárguttâs meridiđ maŋeláá keesi ääigi. 

– Vaidâlitteht ep uáini áášán eres muulsâiävtu tääl orroo pandemia tiet. Konferens uárnejuvvoo kuittâg tállân ko máhđulâš. Väldikode raajij rasta ulâtteijee sämmilâšpoolitlii oovtâstpaargon lii tehálâš, ete sämmilâšparlamiänttáreh čokkâneh já sist lii máhđulâšvuotâ peessâđ savâstâllâđ ohtsijn aašijn sehe hástusijn, iätá SPR saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso konferens sirdemist. 

Sämmilâšparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo jyehi kuálmád ive. Säämi parlamentaarlâš rääđi västid sämmilâšparlamiänttárij konferens keevâtlii orniimist, já ive 2020 konferens keevâtlâš ornimovdâsvástádâs kulá Suomâ Sämitiigán. Anarist ornimnáál konferensist láá kulmâ válduteema: šoŋŋâdâhnubástus, majemui aaigij ovdánem sämmilij vuoigâdvuođâin sehe Sämitiigij ohtsâš valjâpeivi. 

Meid säminuorâi konferens lâi tárguttâs orniđ porgemáánust parlamiänttárij konferens ohtâvuođâst.  Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens uárnejuvvoo kyevti ive kooskâi já puáttee teeman lii meridum šoŋŋâdâhnubástus.  

– Vaidâlitteht tiileest ij lah eres muulsâiähtu. Tile ij kuittâg pyevti adeliđ hiäjusmittiđ säminuorâi vaiguttemmáhđulâšvuođâid raajij rasta, te SPR nuorâirääđi seelvât tääl máhđulâšvuođâid orniđ säminuorâi konferens tâi ton oosijd káidusin, paahud nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio. 

Lasetiäđuh 

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka Saara Arttijeff, 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi 

nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio, 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

vs. nuorâičällee Elli-Marja Hetta 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Saavâjođetteijei koijâdâllâmtijme juávkkuchatist

/in , /by

Nuorâirääđi uárnee vuossâmuu keerdi historjást saavâjođetteijei koijâdâllâmtijme, kost nuorah jieijah láá koijâdâllen. Sämitige saavâjođetteijeeh Tuomas Aslak Juuso, Anni Koivisto já Leo Aikio ilosmii, ko finnejii povdiittâs. -Lii suotâs finniđ tággáár máhđulâšvuođâ peessâđ savâstâllâđ njuolgist säminuorâiguin uđđâlágán kanava peht, sij kommentistii puáttee tábáhtus.

Juávkkuchat uárnejuvvoo 9.6.2020 tme 18-19 kuulmâ sämikielân. -Nuorah láá ovdâkovveen maaŋgâsämikielâlâšvuođâst ovdâmerkkân säminuorâi taaiđâtábáhtus já Sukkâršooki peht. Lii pyeri, ete säminuorah hästih mii addiđ já toimâđ puoh sämikielâiguin ruokkâdávt, saavâjođetteijeeh pahudeh. Juávkkuchat lii www.nuor.fi -siijđoi TUU SIÄRVUS -uásist já nettisiijđoi puoh kielâversioin ovdâsiijđon puátá liŋkkâ, mii joođeet chat-sajan.

Nuor.fi siijđoh láá ovdedum uássin DigiÁrran haavâ, mon ulmen lii ovdediđ sämikielâlii, säminuoráid uáivildum tiätu- já ravvimpalvâlus já digitaallii nuorâipargo. Haavâ ruttâdeh Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh, nuorâirääđi já Sämitige oppâmateriaaltoimâttâh.

Lasetiäđuh:

saavâjođettejjee Tuomas Aslak Juuso, puh. 040 594 5060, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I värisaavâjođette Anni Koivisto, puh. 040 594 5060, anni.koivisto(at)samediggi.fi

II värisaavâjođette Leo Aikio, puh. 040 594 5060, leo.aikio(at)samediggi.fi

vs. nuorâičälleeElli-Marja Hetta, puh. 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi