Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen 16 eʹtǩǩõssâd

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen leʹbe komissaarân pueʹtte mieʹrräigga mõõneeʹst õhttsiʹžže 16 eʹtǩǩõssâd, 14 Sääʹmtegga da kueʹhtt Saaʹmi siidsåbbra. Eʹtǩǩuum oummu lie õhttsiʹžže 10. Sääʹmteʹǧǧ da Saaʹmi siidsååbbar rauʹǩǩe eʹtǩǩõõzzid komissio vuäzzliʹžžen vueʹssmannu 17. peivva mõõneeʹst. Ääiʹj jueʹtǩǩeš čoʹrstemvueʹjj diõtt.

”Sääʹmteeʹǧǧest juâtkkvalmštõõlât proseeʹss da komissaarvaʹlljummšid koronavueʹjj lokku vääʹldeeʹl. Ååʹn fyyslaž kuullâmpooddi da tiuddsåbbar jäʹrjstummuš nuʹtt, što tõk leʹčče staanâs koronaviruuzz leävvnummuž peäʹlest, tuejjat vaiggâdvuõđid, koid jeäʹp leäkku võl čåuddam”, mušttal saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso proseeʹss ouddnummuž pirr.

Sääʹmteeʹǧǧest lij mieʹrren jäʹrjsted ouddâl tuʹmmjemtuâj kuullâmpooddid eʹtǩǩuum komissaari vaʹlljummšest. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar tuejjad loopplaž vaʹlljummuž kueiʹt komissaarâst, koid eʹtǩǩeet nõõmtemnalla. Saaʹmi siidsåbbra tuejjuum eʹtǩǩõõzzid komissaarân ǩiõttʼtõõlât Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi õhttsaž saaʹmi siidsåbbrest, koʹst tuʹmmjet õõut komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse. Proseeʹss ouddnummšest teâđtet lââʹzz, ko äiʹǧǧtaull lij tääʹrǩben teâđast.

”Lij vääžnai, što sääʹm meer peäss väʹldded veiddsânji peäʹl tõõzz, måkam jiõččvuõđid da silttummuž vaʹlljuum komissio vuäzzlain vueʹrdet. Mieʹrren lij vaʹlljeed oummid, kook naaudše veiddsânji õõutstõõzz naʹddjõõzz da kook pâʹstte tuåimmâd tän samai miârkteei tuåimâst”, juätkk I väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Anni Koivisto. Son tuäivv seämmast še riikksuåvtõõzzâst äävaivuõđ vaʹlljeemproseeʹssest tõn diõtt, ko pukin vaʹlljuum oummin vueʹrdet, što sij naaudše nuʹtt sääʹm ko še lääʹdd õhttsažkååʹdd veiddsõs naʹddjõõzz.

“Håʹt Saaʹmi siidsåbbra lij eʹtǩǩuum tåʹlǩ õhtt ooumaž, ǩiõttʼtõõllâp ääʹšš mâʹte leäʹp suåppâm õhttsaž siidsåbbrest, koozz eʹtǩǩuum oummu kååččat kuullâmnalla. Nääiʹt täʹǩǩeet äävaivuõđ di vueiʹtet tuõđted naʹddjõõzz da veiddsõs tuärj“, ceälkk saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff eʹtǩǩõõzzi ǩiõttʼtõõllmest.

Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Komissiost lie vitt komissaar, koin kueʹhtt vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, kueʹhtt sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da õhtt saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da ärvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õõutstõʹsse ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš oouʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen Sääʹmtegga eʹtǩǩuum oummu:

Eʹtǩǩeei Eʹtǩǩõs vuäzzliʹžžen
Sámisoster rõ oik.kand. Heikki Hyvärinen
Kirsti Ranta da Into Veskoniemi OTT Juha Joona
Aslak Pekkala OTT Juha Joona
Sámi Duodji rõ sääʹmǩiõl lehtor Marjaana Aikio
Sámi siida rõ Biret Ovllá Ásllat, Aslak A Pieski
Anarâšah rõ OTT Juha Joona
Magreta Sara Ánttá Máreha Máreha Inga-Sárá Petteri, Petteri Länsman
Pauliina Feodoroff, Vladimir Feodoroff HTM Irja Jefremoff
Sääʹmrääʹđđ, Lääʹdd juâǥǥtõs Nils-Henrik Valkeapää
Kari Toivo Lukkari OTT Juha Joona
Martta Alajärvi FM Miina Seurujärvi
Aanaar sämmiliih rõ Yrjö Musta
Kari Akujärvi OTT Juha Joona
Minority Rights Group Lääʹdd juâǥǥtõs FT Irja Seurujärvi-Kari

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen Saaʹmi siidsåbbra eʹtǩǩuum oummu:

Eʹtǩǩeei Eʹtǩǩõs vuäzzliʹžžen
Pauliina Feodoroff, Vladimir Feodoroff HTM Irja Jefremoff
Tiina Sanila-Aikio, Anna Lumikivi da 38 vuâllaǩeeʹrjteei HTM Irja Jefremoff

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mandatt.

 

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, +358 40 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi
I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, +358 40 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Saaʹmi siidsååbbar
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, +358 50 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Snimldõk: Anja Vest

Iinnteʹmes inn -alggmeerai musikkfestivaal jårrââʹstet koronaviruspandemia diõtt

Iinnteʹmes inn -alggmeerai musikkfestivaal jårrââʹstet koronaviruspandemia diõtt. Iinnteʹmes inn -festivaal leäi mieʹrren jäʹrjsted 14.–15.8.2020 Aanrest.

Iinnteʹmes inn -festivaal jäʹrjsteei âʹnne noorõõttmõõžž jäʹrjstummšest pukin tääʹrǩmõs äʹššen festivaal kuõʹssi da tuâjjlai staanvuõđ täʹǩǩummuž pukin vuõʹjjin. Jäʹrjsteei lie seuʹrrjam COVID-19 -vueʹjj ouddnummuž kuuʹǩǩ, leâša ååʹn lij čiõlǥâs, što påʹrǧǧmannu peäʹlrääʹjest ij leäkku vueiʹtlvaž jäʹrjsted meeraikõskksaž noorõõttmõõžž staanâld. Festivaal jårrâsttmõš lij žaaʹll, leâša oʹdinakai vuõigg da vasttõõzzlaž tuʹmmstõk tän vueʹjjest.

Iinnteʹmes inn jääʹrjast vueiʹttemvuõđi mieʹldd jeeʹres tuåimmjummuž da teâđat ääʹššest mâʹŋŋlakast.

Iinnteʹmes inn -festivaal jäʹrjste õõutveäkka Anára Sámisearvi rõ, Sääʹmteʹǧǧ, Sääʹmkultturkõõskõs Sajos, Sääʹm škooultemkõõskõs, Sääʹm-museo Siida, Aanar kåʹdd da Yle Sääʹmm.

Lââʹssteâđ:

Puuʹtʼteei
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
+358 40 667 4545

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla musikk-kõõskõõzz projeʹktt-tuâjjla mieʹrräiggsaž tuâj – Ooccâmääiʹj lie juätkkam

Ooccâmääiʹj lie juätkkam 22.5. čiâss 16.00 räjja

Tuâjj älgg 8.6 da peštt 31.8.2020 räjja. Projeʹktt-tuâjjla tuõjju kooll jm.  sääʹm-musikk-kõõskõõzz veäʹǩǩteeʹjen tuåimmjumuš di Iinteʹmes iinn alggmeerai musikkfeʹsttvaal veäʹǩǩpuuʹtʼteei tuâi. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škoouʹlʼjumuš, sääʹmǩiõlsilttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 803,58 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjâʹvve tuâjjtobddâmlääʹzz. Projeʹktt-tuâjjla tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst. Tuâj älggmõõžž oudldõssân lij, što koronavirusepidemia lij rääi da festivaal vueiʹtet jäʹrjsted plaani mieʹldd. Loopplaž tuʹmmstõõǥǥ festivaal jäʹrjstummšest tuejjeet vueʹssmannu looppâst.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 22.5.2020 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?84f019f1.

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaaneei Oula Guttorm teʹl. 040 667 4545, oula.guttorm(at)samediggi.fi.

Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Iinteʹmes iinn-alggmeerai musikkpoʹdde addrõõzzâst www.ijahisidja.fi

Aanrest 24.4.2020 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt luâđ määŋghämmsažvuõđ neäʹttla

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ teemaneäʹttla 18.-22.5. õlmstââʹtteeʹl neäʹttel juõʹǩǩ peeiʹv video, kååʹtt õhttan luâđ määŋghämmsažvuõʹtte da sääʹmkulttuuʹre. Neäʹttel teema lie šiõttõllum sääʹmkulttuuʹre, da mieʹrren lij kaggâd sääʹmkulttuuʹre tääʹrǩes aaʹššid, kook kueʹsǩǩe luâđ määŋghämmsažvuõđ di tõõzz õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ.

ÕM lij kuultam vueʹssmannu 22. peeiʹv meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ peiʹvven. Peeiʹv mieʹrren lij lââʹzzted fiʹttjõõzz di tieʹttemvuõđ luâđ määŋghämmsažvuõđâst da tõn miârktõõzzâst.

Taʹnni luâđ määŋghämmsažvuõđ peiʹvv veiddan ǩeeʹjjmieʹldd neäʹttlen. Neäʹttel juõʹǩǩ peivva lij jiijjâs-i luâđ määŋghämmsažvuõʹtte õhttneei teema, kååʹtt õhttan meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki tuâj väʹlddteemaid. Neäʹttel ääiʹj pirr maaiʹlm tuejjeet viõusuum luâttsaaǥǥtummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ teema jeeʹres neäʹttelpeeiʹvid lie:

Vu 18.5. Äʹrbbvuõđlaž teâtt da tõn miârktõs luâđ määŋghämmsažvuõʹtte.

Mâ 19.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da suõjjeemvuuʹd di äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj.

Se 20.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da äʹrbbvuõđlaž porrmõš, kueʹllšeellmõš di porrmõš-staan.

Ne 21.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da kulttuur: ǩiõtt-tuâjj.

Pi 22.5. Tuåim luâđ määŋghämmsažvuõđ ǩeeuʹhjõõvvmõõžž cõggâm diõtt sääʹm ǩiõččâmkuuʹlmest.

Sosiaalʼlaž mediast vuäitt ââʹnned täid tobdstõõǥǥid #luâtt2020 #määŋghämmsažvuõtt #luâđmääŋghämmsažvuõtt

Tuâǥǥaž

Biolooglaž määŋghämmsažvuõđ kuõskki ÕM:i õõlmâs-suåppmõš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) ääʹveeš vuâllaǩeeʹrjtemnalla ÕM:i pirrõs- da oouʹdeemkonfereeʹnsest (UNCED) Rio de Janeirost eeʹjjest 1992. Lääʹddjânnam lij ratifiâsttam biodiversiteʹttsuåppmõõžž eeʹjjest 1994. Biodiversiteʹttsuåppmõõžž täävtõssân lij suõjjeed skääđsuõllu ekosysteeʹmi, jieʹlli- da šâddšlaaji di tõi geeʹni määŋghämmsažvuõđ, ââʹnned luâttreeʹǧǧesvuõđi ǩeâllʼjeeinalla di jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji aauʹǩid, koid vuäǯǯat luâđ geeʹnväärai ââʹnnmest.

Biodiversiteʹttsuåppmõõžž artikla 8(j) õõlǥat suåppmõšvueʹsspieʹlid suõjjeed alggmeerai biodiversitetta õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ. Artikla mieʹrrad, što suåppmõšvueʹsspeäʹl âʹlǧǧe meersaž lääʹjjšiõttummuž meâldlânji ââʹnned äärvast, suõjjeed da tuõʹllʼjed biolooglaž määŋghämmsažvuõđ suõjjummuž da ǩeâllʼjeei ââʹnnem peäʹlest miârkteei alggmeerai da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemnääʹl mieʹldd jieʹlli pääiklaž õõutstõõzzi teâđ, innovaatioid da tuåimmâmnaaʹlid, di oouʹdeed da veeideed tõi suåvldummuž tän teâđ innovaatioi da tuåimmâmnaaʹli vuäʹmsteeʹji looʹvin da mieʹttvaaiktõõzzin di smeʹllkâʹtted tän teâđ, innovaatioi da tuåimmâmnaaʹli ââʹnnmest vuåǯǯum aauʹǩi tääʹsspeällsaž juâkkmõõžž.

Artikla kuâskk Lääʹddjânnmest säʹmmlaid da tõt suõjjad säʹmmlai luâttââʹnnma õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ.

Eeʹǩǩ 2020 lij ns. luâđ määŋghämmsažvuõđ supereeʹǩǩ. Pirr eeʹjj lij mieʹrr saǥstõõllâd ođđ luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki globaal raam (post-2020 global biodiversity framework) di jäʹrjsted luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki ÕM:i õll tääʹzz såbbar. Ǩiinast leäi lââʹssen mieʹrr jäʹrjsted ÕM:i biodiversiteʹttsuåppmõõžž vueʹsspieʹli såbbar (CBD COP15), leâša konfereeʹns jäʹrjstummuš serddji COVID-19-pandemia diõtt pueʹtti ekka.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, teʹl. 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi