Sämitige stivrâ čokkân káidusohtâvuođâiguin

Sämitige stivrâ čokkân koronaepidemia tiet tääl káidusohtâvuođâiguin. “Kuhheeb ääigi hárjánâm káidusohtâvuođâin lii toohâm máhđulâžžân tom, ete mii tooimah láá jotkum masa táválávt. Mun halijdâm rammuđ Sämitige pargovievâ, ete lep pastam porgâđ pyereest taan tiileest”, paahud saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämitige stivrâ nomâttij čuákkimistis tuorâstuv cuáŋuimáánu 16. peeivi Palgâsij ovtâstus stiivrân eidusâš jesânin Asko Länsman já värijesânin Magreta Sara. Länsman lii toimâm Sämitige ovdâsteijen meid iivijn 2018-2020. Sämitigge haalijd ton lasseen pyerediđ ovtâspargo Palgâsij ovtâstus suundán já iävtut orniđ ohtâsâš teivâdem, talle ko tot lii oppeet máhđulâš.

Interreg 2021-2027 pargojuávkun Sämitige ovdâsteijen nomâttui Veikko Feodoroff já väriovdâsteijen Sämitige almugijkoskâsij aašij čällee Inka Saara Arttijeff. Ruotâ Sämitigge lii iävtuttâm, ete čuávuváá ohjelmpaajeest Säämi parlamentaarlâš rääđi vuáđđud Interreg-pargojuávhu, mon tárguttâssân lii selgâttiđ sämmilij ruttâdmân lohtâseijee táárbuid.

Muittut, muittulusat – the story of the Sámi by the Sámi – haavâ stivrimjuávkun nomâttui Sämitige kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi já värijesânin Maria Sofia Aikio. Haahâ olášuvá 1.1.2020-30.9.2022.

Laapi lito haldâttâsân Sämitige ovdâsteijen nomâttui I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto já värijesânin saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Koronavirustile vaaigut Saijoos tooimân

Sämitige stivrâ savâstâlâi Saijoos palvâlemohtâduv já raavâdviäsu tiileest. Sämikulttuurkuávdáš Sajos lii lamaš kiddâ njuhčâmáánu 16. peeivi rääjist. Stivrâ meridij toollâđ Saijoos kiddâ vyesimáánu loopâ räi.

”Taan spiekâstâhtiileest mij kolgâp selvâttiđ pargei máhđulâšvuođâid toollâđ jo čoggâšum luámupeeivijd já jis tile juátkoo, lii viehâ vises, ete mij kolgâp ovdániđ luámutmáid. Ton lasseen mij savâstâllâp riehtiministeriöin tile vaikuttâsâin Saijoos tooimân”, saavâjođetteijee Juuso muštâl.

Pargopyereestvaijeemkoijâdâllâm mield puátuseh láá puáránâm jyehi syergist

Tuđâvâšvuotâ lii lasanâm eromâšávt joođeetmân já hovdâpaargon sehe ohtâsii njuolgâdusâi čuávumân. Kuhheebáigásâš hovdâpargo já pargosiärvus ovdedem uáinojeh. Pargopyereestvaijeemkoijâdâllâm olášuttui juovlâmáánust 2019.

Selvâttem mield pargeeh feerejeh, ete pyehtih hiälpust aldaniđ njunnooš pargoaašijn já aneh sii pargo jiärmálâžžân já merhâšittee. Puáđus lii hiäjunâm tuše kyevti saje uásild: must lii tuárvi äigi porgâđ pargoidân olmânáál já vaijaam pargostân pyereest.

 

Sämitige stiivrâ čuákkim 3/2020 pevdikirje tärhistuvvoo majemustáá 30.4.2020 já talle tuálloo uáinimnáálá 1.5.-1.6.2020 Sämitige nettisiijđoin www.samediggi.fi

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Neropatin päiväkirja – Čuovâuáivi peivikirje lii tääl almostittum sämikielân

Pegâlmâs kirječällee Jeff Kinney vuosmuš ráiđukoveroomaan Diary of Wimpy Kid (Neropatin päiväkirja) lii tääl almostittum orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Taat kirje lii lamaš maaŋgâid iivijd bestseller -kirje Amerikast, meid Suomâst Neropatti -kirjeh láá lamaš távjá pivnohumos kiirjij juávhust. Tääl taam kirje piäsá luuhâđ meid sämikielân.

Anarâškielân kirje lii jurgâlâm Mikkâl Morottaja, orjâlâškielan Áilu Valle já nuorttâlâškielân Raija Lehtola.

”Paješkovlâ lii maailm jiermittemes utkos – jis kiinii tom tiätá, te Greg Heffley.”

”Greg säänih já tavoh iä ain kuáhtáá, nuuvt et suu pyeri áigumušah távjá šaddeh ereslágánin ko maid sun lâi jurdâččâm…”

 

Kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige nettikäävpist:

Čuovâuáivi peivikirje

Jierpmástalli beaivegirji

Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj

 

Kiirjijd puáhtá uástiđ meid Sámi duodji -käävpist.

Puáđi fáárun Säminuorâi taaiđâtábáhtus viermijuuhlán!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ávuduvvoo vástuppeeivi 17.4. viermist. Puáđi fáárun viermijuuhlán já kaavnâ tobbeen sehe hitruus taaiđâtábáhtusmuštoid já uápis sämitaaiđârijd. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh puávdee Säminuorâi taaiđâtábáhtus historjásiijđoi lekkâmáid vástuppeeivi 17.4. tme 12 rääjist čujottâsâst saamelaisnuortentaidetapahtuma.com.

Sijđoid láá nurrum koveh, teevstah já videoh Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 1990-lovo rääjist taan peeivi räi. Sämmiliih taaiđâreh, kiäh láá váldám sii karrieer vuosâlaavhijd taaiđâtábáhtusâin, muštâleh videotiervâttâsâin, ete maid taaiđâtábáhtus lii sijjân merhâšâm.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus historjásiijđoid láá hammim viermipyevtitteijee Eeva Mäkinen, taaiđâtábáhtuspargee Unna-Maari Pulska já škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. Siijđoi teevstah láá puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Lasetiäđuh:

Unna-Maari Pulska
unna.pulska@samediggi.fi
040 614 5949

Sämitigge vuárdá iloin Muumileehi-rááiđu tavesämikielâlij oosij almostittem já ráhtádât tuárjuđ ain nuorttâlâš- já anarâškielâlij pyevtitmijd

Pessijái ääigi, 13.4.2020 oovdânpuáhtoo Muumileehi-rááiđu vuossâmuš tavesämikielâlâš uási televisiost tijme 8.25 Yle TV2 -kanavast já Yle Areenast. Suomâ Sämitigge lii lamaš oovtâstpargokyeimin rááiđu sämikielâlij versioi pyevtitmist. Rááiđu lii pyevtittâm Gutsy animations. Sämitige rooli lii sämikielân lohtâseijee äššitubdâm faallâm pyevtitmân. Ohtân ulmen pargoost lii meid lamaš uđđâ sämikielâlij jienâčaittâleijei kavnâm já dubbammáátu nanodem Sämienâmist. Rááiđust almostiteh tääl tavesämikielân 13 uássid, mii lii stuorrâ lasattâs sämikielâlii mediafalâldâhân, paahud Sämitige säämi kielâaašijn västideijee I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

– Mij Sämitiggeest lep kijttevááh, ete Yle já Gutsy animations valdii háástu vuástá dubbađ rááiđu sämikielân, veikâ lâi tiäđust, ete tot sáttá leđe vátávub já hästee. Mii mielâst tággáár oovtâstpargo puáhtá adeliđ maidnii meid rááiđu pyevtittemfinnodâhân. Mij lep iloliih tast, ete poostijm faallâđ mii torjuu sämikielân lohtâseijee koččâmušâin, mutâ mij oskop meid, ete taat lii vuáđun puáttee dubbamhavváid. Sämitigge tuáivu-uv, ete taat movtijdičij iärásijd västidiđ háástun dubbađ sämikielân.

Kove: Gutsy Animations

Yle já Sämitigge láá soppâm, ete ráiđu pyevtittuvvoo puoh Suomâst sarnum sämikieláid. Vuossâmuuh 13 uássid láá tavesämikielân, já talle 6 uási anarâškielân já 5 nuorttâlâškielân. Tavesämikielâliih uásih almostittojeh kiđđuv 2020 já anarâš- já nuorttâlâškielâ oosij pyevtittem álgá keessiv.

– Mij vyerdip eromâšávt ucceeb sämikieláid pyevtittem oosijd, ko tot lii miinii aaibâs uđđâsijd. Jyehi uđđâ pyevtittem táid kieláid lii uáli jo merhâšittee. Mij tiettip meid ete mon uccáá mediasiskáldâs lii sämikielân já taat jieijâs uásild tuárju kielâi iäláskittempargo.

Sämikielâi uhkevuálásii tile tiet Sämitigge lii ráhtám kielâpoolitlii linjim, mii kuáská Muumileehi-rááiđu kielân. Linjimân puáhtá uápásmuđ tääbbin.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
anni.koivisto@samediggi.fi / +358 40 415 5969

Anne Kirste Aikio
kielâtorvočällee
anne-kirste.aikio@samediggi.fi / 010 839 3124 | +358 40 707 5626

Tarja Porsanger
vuávájeijee / Elleekovekuávdáš Skábma
tarja.porsanger@samediggi.fi / 010 839 3182 |  +348 50 569 6065

Kuvassa porot kulkevat tunturissa.

Poccui kuáttumráávhu kalga turviđ spiekâstâhlijn tiilijn

Poccui kuáttumráávhu já puásuituálu almolijd toimâhinnáid kalga turviđ spiekâstâhlijn tiilijn. Sämitigge kiäsá Meccihaldâttâsân, ete tot kiäsádâđâččij taan kiiđâ já kesipaje uásild pivdo- já jotteemluuvij mieđeetmist sämmilij päikkikuávlust já pehtilittáččij kocceem lovettes jotteem estimân.

Taan täälvi lii Tave-Suomâst lamaš muotâ ennuv eenâb ko táválávt. Muotâtile já jieŋâkeerdih muottuu siste láá hettim já iästám poccui luándulii purrâmuš finnim eromâšávt tälvikuáttumkuávluin, main iä lah jievjâmeh. Taan tile tiet poccuuh láá hiäjub oornigist ko táválávt taan ääigi já tágárijn tiilijn poccuuh láá meid uáli heerkih ulguubeln puáttee hemâdâssáid.

”Taat tälvi lii eromâš vaigâd puásuituálleid já puoh paijeelmiärálâš hemâdâs toovât merhâšittee lasepargo. Ovdâmerkkân pivdoulmuuh tâi moottorkiälháin vyeijeeh sättih tovâttiđ tom, ete iälu pieđgân já taarbâšmettum jotteem hiäjusmit jo ovdiist hiäjus oornigist orroo poccuid já návt lasseet poccui jäämmim já lasepiemmâm táárbu”, iätá saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso hästee tiileest.

Suomâ haldâttâs lii avžuuttâm, ete viruspandemia tiet kalga velttiđ puoh taarbâšmettum jotteem amas virus levâniđ. Sämitigge kiäsá-uv Meccihaldâttâsân, ete tot jaska tääl orroo spiekâstâhtiileest olgopäikkikode ulmuid čujottum lopevyebdim sämmilij päikkikuávlust sehe smietâččij jo vuobdum luuvij keessim maasâd taan kiiđâ já keesi uásild.

Toos lasseen Sämitigge ustevlávt avžuut Meccihaldâttâs pehtilittiđ lovettes já vaahâg tovâtteijee jotteem kocceem já stivriđ päikkikode ässeid meecist jotemist.

”Ličij meid tehálâš, ete päikkikode ulmuuh váldáččii tile huámmášumán. Ko jotá meecist, te kolgâččij kiddiđ huámmášume eromâš várugâsvuotân já huolâlâšvuotân, vâi puávtáččijm velttiđ paijeelmiärálij vahâgij tovâttem puásui-iäláttâsân, juátká II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Sämitigge lii huolâstum olgopäikkikodálij pivdoulmui já astoääigi moottorkiälháin vyeijee ulmui taarbâšmettum jotemist sämmilij päikkikuávlust meid tááláá koronavirustile tiet. Jis koronavirus njuámuččij ovdâmerkkân ovtâskâs siijdâ uccâ puásuituálusiärvádâhân, te tot sátáččij leđe varâlâš ton oles siijdâ puásuituálun tááláá spiekâstâhtiileest.

Puásuituálu lii tehálâš uási sämikulttuur sehe meid Laapi já sämmilij purrâmuštorvo, purrâmušautonomia já meid kriisâtiileest Suomâ aalmuglii huolâttâsvisesvuođâ.

Sämitige áánnum Meccihaldâttâsân 1.4.2020 (suomâkielân)

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuos(at)samediggi.fi

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio puh. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

 

Kove: Tarja Länsman

Sämitigge almoot uuccâmnáál nuorâičällee virge

Nuorâičällee váldupargon lii toimâđ nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen. Pargoh miärášuveh Sämitige pargo-oornig 26 a § mield. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij, sämikulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki losijttáá 2625,08 eurod/mp). Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid tuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 4.5.2020 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7fd632fd.

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 1.4.2020 Sämitigge