Sääʹmteʹǧǧ teäʹddad puârastpiʹrǧǧummuž da vuõiggâdvuõđid vaalpââʹjest 2020–2023

Piâtnâc riâššõõttâm Sääʹmteʹǧǧ teäʹddad nellj njoonašteema õhttneeʹl sääʹmõõutstõõzzi puârastpiʹrǧǧummša da säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid.

Vaalpââʹj 2020–2023 väʹlddteeman kaʹǧǧe sääʹmkulttuurlääʹjj valmštõõllâm, sääʹmsuåppmõõžž ratifiâʹsttem, säʹmmlai puârastpiʹrǧǧeemkääzzkõõzzi oouʹdeem säʹmmlai dommvuuʹdest di sääʹmõõutstõõzzi ǩiõll- da kulttuurkääzzkõõzzi tuärjjeem säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn.

Puk kuâhttlo-õhtt Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla tuejjee õõutveäkka neellj pääiʹǩ liist vueʹssen saaǥǥstõõllmõõžžid, koid čõõđte riâššõõttâmsåbbar vuõssmõs peeiʹv saaǥǥstõõllâmkõõut ääiʹj.

Neellj pääiʹǩ liist priʹmme veerǥlânji õõutmiõllsânji Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar nuuʹbb peeiʹv čõõđtum vuõlttõs-saaǥǥstõõllmõõžžâst, kååʹtt ǩiõttʼtõõli vaalpââʹj tuåimm- da tällõsplaan 2020–2023.

-Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbrest kueiʹt peeiʹv äiʹǧǧen čõõđtum saaǥǥstõõllâm čuäʹjte čiõlggsânji, što mõõk lie tääʹrǩes teema pukid säʹmmlaid. Neellj prioriteeʹtt da jeeʹres vuõlttõs-saaǥǥstõõllmõõžžâst ouʹddepuhttum aaʹšši vuâđald lij šiõǥǥ äʹlǧǧed valmštõõllâd õhttsaž tuåimm- da tällõsplaan vaalpââjas, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ ođđ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ čõõđti piâtnâc saaǥǥjååʹđteei- da halltõsvaalid. Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ vaʹlljii õõutmiõllsânji vuäzzlaid Sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkooʹddid, suåvtõõzzid da jeeʹres kõskksaž tuâjj-jooukid.

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

 

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen Tuomas Aslak Juuso

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen pâjja 2020-2023 lij vaʹlljum Tuomas Aslak Juuso. Sääʹmteeʹǧǧ kueiʹtpeivvsaž riâššõõttâmsååbbar ââʹnet 27.-28.2.2020 Sajoozzâst, Aanrest.  

Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsååbbar altteeš Sääʹm sooǥǥ laullʼjin neelljin ǩiõlin, koon mâŋŋa tuåimmjempâjja 2020-2023 vaʹlljum Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjjes beäʹlest puärrsummus vuäzzlaž Kari Kyrö äävii vaalpââʹj vuõssmõs såbbar.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuejjii puõʹtti vaʹlljummšid tuåimmjempâjja 2020-2023:

Väʹlddtuåimlaž saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso

I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto

II vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs

Tuomas Aslak Juuso
Anni Koivisto
Leo Aikio
Magreta Sara
Anne Nuorgam
Juha Petteri Alakorva
Veikko Feodoroff

Jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkåʹdd

Vuäzzla:
Asko Länsman, sj.
Veikko Porsanger, vsj.
Kirsti Kustula
Jan Saijets
Karen-Anni Hetta
Tuomas Semenoff
Minna Näkkäläjärvi

Väärrvuäzzla:
Antti Sujala
Piia Nuorgam
Marko Tervaniemi
Inka Musta
Jari Magga
Heini Wesslin
Oula-Matti Palojärvi

Škooultõs da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd

Vuäzzla:
Tauno Ljetoff, sj.
Ulla-Maarit Magga, vsj.
Niina Aikio-Siltala
Matti Aikio
Samuel Valkeapää
Ellen Pautamo
Ellen Ravna Pieski

Väärrvuäzzla:
Tuomas Kiprianoff
Berit-Ellen Juuso
Iiris Mäenpää
Elli-Marja Hetta
Niko Valkeapää
Kaisa-Mari Jama
Sámmol Lukkari

Kulttuurluʹvddkåʹdd

Vuäzzla:
Pirita Näkkäläjärvi, sj.
Tanja Sanila, vsj.
Sisko Länsman
Marko Tervaniemi
Matti Aikio
Maren Palismaa
Jouni Äärelä

Väärrvuäzzla:
Jouni S. Laiti
Pauliina Feodoroff
Maria Sofia Aikio
Timo Portti
Anu Magga
Niko Valkeapää
Ida-Maria Helander

Sääʹm ǩiõllsuåvtõs

Vuäzzla:
Tauno Ljetoff, sj.
Irja Seurujärvi-Kari, vsj.
Matti Aikio
Neeta Jääskö
Niko Valkeapää
Magreta Sara
Kati Eriksen

Väärrvuäzzla:
Terhi Harju
Arla Magga
Petra Magga-Vars
Jussa Seurujärvi
Ellen Pautamo
Juhan-Tuommá Magga
Sámmol Lukkari

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkåʹdd

Väärrvuäzzla:
Karen-Anni Hetta, sj.
Ulla-Maarit Magga, vsj.
Janne Hirvasvuopio
Niila Rahko
Heidi Eriksen
Aslak Pekkala
Anne Mäkinen

Väärrvuäzzla:
Inga Äärelä
Aslak Uula Länsman
Leena Niittyvuopio-Jämsä
Minka Itäkivi
Ánte Veijola
Joanna Tervonen
Veikko Feodoroff

Nuõrisuåvtõs 2020-2021

Vuäzzla:
Oula Järvensivu
Anni-Sofia Niittyvuopio
Maria Mäkinen
Reettta Tornensis
Anette Kosonen
Ole-Juhan Kemi
Harri Jomppanen

Väärrvuäzzla:
Riku Laiti
Mira Pohjanrinne
Jasmin Semenoff
Marianne Ketola
Anni-Saara Aikio
Lassi-Olavi Mäkinen
Jussa Seurujärvi

 

Lassin Sámediggi geavai sáttaságastallama Sámedikki válgabaji doaibma- ja ekonomiijaprográmmas 2020-2023.

Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje äʹššpõʹmmjin tääiʹben.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla v. 2020-2023

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest tääuʹjmõsân Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Såbbar liâ õlmmsa da tõid pâstt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttkueʹrncest leʹbe live striim pääiʹǩ addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Parlameʹnttkueʹrncest tuʹlǩǩeemaparaatt liâ ǩiiččeeʹji âânnmõõžžâst. Vuõigg vuõlttõõzz pääiʹǩ lij vuäittmõš kuvddled tuʹlǩǩuum ǩiõl kueʹrncest kullum ǩiõl lââʹssen.

Saaʹmi parlameʹntt leʹbe Sääʹmteʹǧǧ lij eeʹjj 1996 aalǥâst jiijjâs lääʹjjin alttuum saaʹmi jiõččvaaldšemorgaan, kååʹtt eettkâstt saaʹmid jiijjâs tuâjid kuulli aaʹššin nuʹt meersânji ǥu meeraikõõsǩeld še.

Sääʹmteeʹǧǧ 21 vuäzzla da nellj vääʹrrneeʹǩǩ vaʹlljeet saaʹmi kõõskâst juõʹǩǩ neelljad eeʹjj tiuʹddepiijjmin vaalin. Juõʹǩǩʼkast saaʹmi dommvuuʹd kååʹddest šâʹdde leeʹd uuʹccmõsân kolmm eeʹttǩeei da õhtt vääʹrrneǩ.

Lââʹssteâđ:

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, teʹl. 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Saaǥǥtempiisar Johanna Alatorvinen, teʹl. 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsååbbar juätkkai jâđđa 28.2. tueʹlää čiâss 9

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar õʹhtte kååččai da saaǥǥjååʹđteei Kari Kyrö iʹlmmti, što Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsååbbar juätkkai jâđđa 28.2. tueʹlää čiâss 9.

 

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020 Sajoozzâst, Aanrest. Sååbbar älgg 27.2.2020 čiâss 10.

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ puärrsõmâs vuäzzlaž Kari Kyrö tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs såbbar kåččjen. Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid da väärrvuäzzlaid  ââʹnet seminaar Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjem vuâđai pirr õuʹddel riâššõõttâmsåbbar. Tuåimmsuõʹrjid kuõskki härjjnâʹttemseminaarid ââʹnet pâʹzzlâšttam-njuhččmannu äiʹǧǧen.

Riâššõõttâmsåbbrest Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljad kõskkvuõđstes saǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei, siõttat halltõõzz da äʹšštobddiluʹvddkooʹddid da âânn vuõltteemsaǥstõõllmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjem- da täällprogramm 2020-2023 vuâđain da siiskõõzzâst.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla iiʹjjin 2020-2023

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest tääujmõsân Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Såbbar lie õlmmâz da tõid vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttkueʹrncest leʹbe livestream mieʹldd addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Parlameʹnttkueʹrncest tuʹlǩǩeemaparaatt lie ǩiõččji ââʹnnmest. Vuõigg vuõlttõõzz pääiʹǩ vuäitt kulddled kueʹrncest kullum ǩiõl lââʹssen tuʹlǩǩuum ǩiõl. Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje dokumeeʹntin tääiʹben.

Sääʹmteʹǧǧ räukk eʹtǩǩõõzzid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen

1. Raukkmõš eʹtǩǩõssân

Sääʹmteʹǧǧ räukk sääʹmõõutstõõzzâst eʹtǩǩõõzzid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen leʹbe komissaarân, koid õõutstõs ǩeäčč suåvliʹžžen tuõjju. Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Eʹtǩǩõõzzid âlgg vuâđđõõttâd. Lââʹssen eʹtǩǩuum oummui miâsttmõš tuõjju âlgg ainsmâʹtted ouddǩiõʹtte tõnnalla, što eʹtǩǩuum ooumaž teâudd lomaakk, kååʹtt lij mieʹlddõssân.

Eʹtǩǩõõzzid raaukât 3.4.2020 mõõneeʹst juʹn-a pååʹšt mieʹldd Sääʹmteʹǧǧ, Sajos, 99870 AANAR leʹbe neʹttpooʹštin info@samediggi.fi.

2. Komissio sââʹjj, meäʹrtummuš, norrõs

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij tuâjast jiõččvälddsaž da čõnnsaʹttem. Komissio meäʹrat riikksuåvtõs nâânn õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost liâ 5 komissaar. Komissaarin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, 2 vaʹlljeet Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da 1 Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst. Sääʹmteʹǧǧ reäšš kuullâmpooddid eʹtǩǩuum komissaari vaʹlljummuž pirr ouddâl jiijjâs tuʹmmstõktuâj. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmai kueiʹt komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzla liâ veiddsõs naʹddjõõzz naaudšeei oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd kõõskâst. Vuäzzla liâ čõnnsaʹttem jiâ-ka eeʹttkââʹst tõn vueʹssbeäʹl, kååʹtt lij siʹjjid eʹtǩǩääm leʹbe siʹjjid vaʹlljääm. Komissio nõõmtummšest vääʹldet lokku tääʹssbeällsânji jeeʹres sääʹmǩiõllʼjooukid. Komissio nõõmtummšest põõrǥât väʹldded lokku sooǥǥbieʹli tääʹssbeällsaž eeʹttkâsttmõõžž.

3. Komissio tuâj

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss põrggmõššân lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vasttõõzz da õõutsââʹjest sääʹmtiiʹǧǧin, saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest.

Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjummuž tõin liâ leämmaž da õinn liâ säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzlaid oʹdinakai ooumžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio âlgg raajjâd tuâjstes rapoort, kååʹtt âânn seʹst še tuåimmeʹtǩǩõõzzid. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoort uuʹdet riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra 30.11.2022 mõõneeʹst.

Komissio vaʹlljad kõõskstes saaǥǥjååʹđteei. Komissio vuäitt suåvted tuåimmjummšes da riâššõõttâd naaʹlin, koon ǩeäʹčče pueʹrmõsân, da altteed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid leʹbe juâǥǥtõõzzid tieuʹddeem diõtt tuâjjanouddmõõžžâs da tõõzz pijjum täävtõõzzid. Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da vueiʹtlvaž jeeʹres piisarkååʹdd vuäzzlaid.

Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

4. Lââʹssteâđ

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mandatt lij lookkâmnalla tääiʹben. Lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 040 726 2688 da neʹttpååʹšt pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Iʹlmmtõõttmõš Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeivva aaʹlji!

Iʹlmmtõõttmõš Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeivva lij äävai 25.2.-25.3.2020 da tueʹjjeet tõn interneeʹttest Webropol-prograammin (ǩiõčč liiŋkid vuâlpeäʹlnn). Vuâmmšeʹǩed, štõ škooul vuässõõttmõš da tanssčuäjtõõzzid iʹlmmtet jeeʹres lomaakkin! Puk šõddmõʹšše vuässõõtti âʹlǧǧe tiuddeed takai iʹlmmtõõttâmlomaakk – tõk še, kook jie vuässõõđ čuäjtõõzzid. Jõs šâʹdde kõõččmõõžž, väʹldded tâʹl õhttvuõđ Unna-Maari Pulska.

Kuõʹhttpeivvsaž šõddmõš lij tän eeʹjj Aanrest Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst da Riutula Vasatokkast 15.-16.4.2020. Šõddmõš älgg seärad ääʹvummšin da tueʹjjpaajivuiʹm. Šõddmõõžž tääʹrǩab programm iʹlmmtet mâʹŋŋlest.

Sääʹmteʹǧǧ mähss tän še eeʹjj vuässõõttji mäʹtǩǩkuuʹlid da taarb mieʹldd instemsõõjid. Pueʹtted tiõrvân sääʹm tanssǩedda Aanra!

 

Liŋkk škoouli iʹlmmtõõttmõʹšše:: https://link.webropolsurveys.com/S/E79BD5AE7BA12200

Liŋkk tanssčuäjtõõzzi iʹlmmtõõttmõʹsse: https://link.webropolsurveys.com/S/0C16B72CEB13BA7F

 

Lââʹssteâđ:

unna.pulska@samediggi.fi

+358 40 614 5949

Unna-Maari Pulska alttii čeäʹpˈpvuõđpeeiʹv tuâjjliʹžžen

Sääʹmnuõri čeäʹpˈpvuõđpeeiʹv eeǥǥa riâššmõõžž vuõʹlǧǧe eʹpet jååʹtted, ǥu Unna-Maari Pulska alttii Sääʹmnuõri čeäʹpˈpvuõđpeeiʹv tuâjjliʹžžen. Čeäʹpˈpvuõđpeiʹvv riâžžât tän eeʹjj Aanrest Riutula Vasatokkast da Sajoozzâst njuhččmannu 15.-16. peeiʹvin.

Eeʹjj 2020 čeäʹpˈpvuõđpeeiʹv teeʹmmen lij taʹnss, koon pirr obb šõddmõš raajsmââvv. Šõddmõõžžâst vaalšet sääʹmnuõri eeʹttǩeei väʹlddkååddliʹžže Tampere gåårdest riâššâmvuâla Moves-šõddmõʹšše.

Unna-Maari lij leämmaž ääiʹjab eeʹjjest 2016 riâššmen šõddmõõžž, da tõn õuddâl vuässõõttâm jiõčč šõddmõʹšše viiššlânji škooulekksiʹžžen. –Lij tuõđi hääʹsǩ riâššâd šõddmõõžž ǥu meeʹst lij taʹnssjeei Auri Ahola läänčeäppneʹǩǩen da jõnn joukk Sääʹmtiiʹǧǧi tuâjjla mieʹldd plaanummšest da riâššmõõžžin, särnn Unna-Maari.

Iʹlmmtõõttmõš šõddmõʹšše ävvan sõrgg Webropolist. Seuʹrre Sääʹmtiiʹǧǧi neʹttseeidaid di šõddmõõžž jiijjâs Facebook- da Instagram-seiddõõzzid da puäʹđ mieʹldd!

Väʹlddkååddla Moves-šõddmõõžž meärrõõzz kaaunak tääiʹben:

https://nuorikulttuuri.fi/moves/saannot/

Õhttvuõđteâđ

unna.pulska(at)samediggi.fi
teʹl. 010 839 3131 da 040 614 5949
Facebook: https://www.facebook.com/Saamelaisnuorten-taidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

 

Statistikk saaʹmi lååkkmeäʹrest eeʹjj 2019 Sääʹmteeʹǧǧ vaalin vaalmštõõvvâm

Saaʹmi lååkkmeäʹrest eeʹjj 2019 Sääʹmteeʹǧǧ vaalin

MKM sääʹm-mättʼtõõzz ooudâsviikkâmäʹrttel alttad tuâjas Aanrest

Mättʼtõsminister Li Andersson da tiõđ- da kulttuurminister Hanna Kosonen liâ mieʹrrääm sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz ooudâsviikkâmääʹrtel. Ääʹrtel tuâjjan lij taʹrǩstõõllâd sääʹmǩiõllsa ouddpeâmm, kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuž, sääʹm-mättʼtõõzz da -škooultõõzz sââʹj õhttân obbvuõttân. Äʹrttel noorââtt vuõssmõs vuâra Aanrest pâʹsslašttâm-mannu 11. peiʹvven.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio âânn ääʹrtel mieʹrrummuž miârkteei äššan da tõõzz mieʹrruum tuâjaid vääžnʼjen. – Lij samai vääžnai, što ouddpeâmm, mättʼtõõzz da škooultõõzz ǩiõččât õhttân väʹlddkååddliʹžžen obbvuõttân da sääʹm-mättʼtõʹsse ääʹljet raajjâd põõšši vuâđ še saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeälla, särnn Sanila-Aikio.

”Ǥu saaʹmi ǩiõllʼla vuõiggâdvuõđ liâ meäʹrtõllum lääʹjjšiõttummšest saaʹmi dommvuuʹdest da tõn åålǥbeäʹlnn jeeʹrestäässʼsiʹžžen, lij taarblaž taʹrǩstõõllâd sääʹm-mättʼtõõzz vueʹjj õhttân obbvuõttân väʹlddkååddlânji da pukin škooultaaʹzzin”, tuõđât mieʹrreemtuʹmmstõõǥǥâst.

Ääʹrtel tuâjjan lij tuejjeed taarbšeei eʹtǩǩõõzzid:

  1. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz da škooultõõzz ooudâsviikkmõššân di vuäǯǯamvuõđ raʹvvjummšen puk jânnmest, da mättʼtõstuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđ raʹvvjummšen;
  2. Sääʹmǩiõllsa ouddpeâmm da saaʹmi kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuž ooudâsviikkmõššân da vuäǯǯamvuõđ raʹvvjummšen di ouddpeâmmtuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđ raʹvvjummšen;
  3. Sääʹmǩiõllsa mättmateriaal vuäǯǯamvuõđ tuõrvveem diõtt;
  4. Sääʹm ǩiõli, saaʹmi historia da kulttuur tobddâmvuõđ lââʹzztummšen jeäʹrben škooulmättʼtõõzzâst;
  5. Tâʹvvjânnamlaž škooulõhttsažtuâj raʹvvjummšen sääʹm-mättʼtõõzzâst, da
  6. Sääʹmǩiõllsai sosiaal- da tiõrvâsvuõtt tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđ   tuõrvveem diõtt da škooultõstaarbi ouddtuʹmmjummšen.

Mättʼtõs da kulttuurministeria lij nõõmääm ääʹrtel saaǥǥjååʹđteeʹjen jååʹđteei Tiina Silander mättʼtõs- da kulttuuriministeriast da vuäzzliʹžžen täid oummuid: mättʼtõsduumšeǩ Anna Mikander, projeʹkttplaanraajji Erno Hyvönen da spesiaalplaanraajji Mikko Cortes-Tellez mättʼtõs- da kulttuurministeria, halltõspiisar Maija lles vuõiggâdvuõttministeria, mättʼtõsduumšeǩ Leena Nissilä Mättʼtõshalltõs, čuõvtemtuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka Lappi vuʹvddvaaldšemkoontâr, škooultempiisar Ulla Aikio-Puoskari da ǩiõllstaanpiisar Anne-Kirste Aikio Sääʹmteʹǧǧ, spesiaaläʹšštobddi Jarkko Lahtinen Lääʹddjânnam Kåʹddlett, rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs, Sinikka Labba Jeänõõǥǥ kåʹdd, čuõvtemjååʹđteei likka Korhonen Aanar kåʹdd, čuõvtemtuåimmjååʹđteei Anne Onnela Suäʹđjel kåʹdd, čuõvtemtuåimmnjååʹđteei-rehtor Laura Arola Uccjooǥǥ kåʹdd, peiʹvvpõõrt jååʹđteei Eija Salmi Oulu gåårad, kääzzkõsvuʹvddšurr Kai Väistö Ruäʹvnjaarǥ gåårad da universiteʹttlehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu universiteʹtt.

Ääʹrtel äʹšštobddipiisren tuåimmje sääʹm ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz koordinaattor Arla Magga da sääʹm ǩiõllpieʹssjååʹđteei Petra Kuuva Sääʹmteeʹǧǧest di Mättʼtõsduumšeǩ Susanna Rajala Mättʼtõshalltõõzzâst.

Äʹrttel noorââtt vuõssmõs vuâra Aanrest Sajoozzâst pâʹsslašttâm-mannu 11. peiʹvven.

 

Lââʹssteâđ:

Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Ánne-Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi

Petra Kuuva, petra.kuuva(at)samediggi.fi

Šiõǥǥ säʹmmlai meersažpeeiʹv!

Šiõǥǥ lookki,

säʹmmlai meersažpeeiʹv da 2020-lååǥǥ aalǥâst ǩeäzzam õʹhtte Sääʹmteeʹǧǧ mõõnnâm vaalpââʹj 2016-2019 di ǩiõččam siõmmna pueʹttiäigga.

Vaalpââʹjj 2016-2019 leäi tiudd tuejain. Sääʹmteʹǧǧ lij leämmaž aktiivlânji mieʹldd kõõskmõs riikk vaaldâšm oođummšin. Jeäʹrben Sipilä halltõõzz mäddkåʹdd- di sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl oođummuž tuejte jiânnai tuej Sääʹmteeʹǧǧest. Vaalpââʹj ääiʹj Sääʹmteʹǧǧ viiǥǥi ooudâs säʹmmlai sââʹj alggmeeran da vuõiggâdvuõđid di oouʹdii jiijjâs vaaldâšm. Vuäitt tuõttâd, što jieʹllemvueʹǩǩ-, vuõiggâdvuõtt- da pirrõs-sektoorâst leʹjje jiânnai ääʹšš ǩiõttʼtõõllâm vueʹlnn. Muu vuäinnmõõžž mieʹldd ouddpeâmm-, ǩiõllpieʹss-, škooultõs- di sääʹmǩiõllsektoorâst vuåǯǯuš äigga miârkteei aaʹššid. Seämma ij vueiʹt särnnad ouddmiârkkân sosiaal- da tiõrvâsvuõttsektoorâst. Miârkteei äʹšš vaalpââʹjest leäi tõt, štõ meeraikõskksaž vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vuåppâmorgaani lââʹssen meersânji ouddmiârkkân vuõiggâdvuõttkansler uuʹdi še mušttʼtõõzzid veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimmjummšest sääʹmaaʹšši håiddmest. ǩiõttʼtõõlam måtam aaʹššid mâʹŋŋlest.

Vaalpââʹjest leäi še jõnn prääʹzneǩeeʹǩǩ 2017. Säʹmmlai meersažpeeiʹv neellj riikk säʹmmla noorõʹtte Trondheim-gåårda prääzkjed säʹmmlai poliittlaž, raajid râstldeei õhttsažtuej 100 eeʹjj prääʹzneǩ. Eeʹǩǩ 2017 leäi še Lääʹddjânnam 100 eeʹjj jiõččnažvuõđ juhlleeʹǩǩ.

Tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõš

Tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž kuõskki saǥstõõllmõõžžid alttee eeʹjj 2011. Saǥstõõllmõõžž puʹtte õõutmiõllsažvuõʹtte da suåppmõõžž parafõʹstte ođđeeʹjjmannust 2017. Suåppmõš ouddni Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmtiiʹǧǧi ǩiõttʼtõõllma. Suåppmõõžž ǩiõttʼtõʹlle koordinõsttum vuõʹjjin Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz pääiʹǩ. Suåvtõs eʹtǩǩii õhttsaž ǩiõttʼtõõllâm puåđõssân måtam muuttâseʹtǩǩõõzzid. Riikk jie leäkku ouddam jiijjâz peäʹlest välddmõõžžid, alttee-a tõk juätkksaǥstõõllmõõžžid.

Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas

Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas -haʹŋǩǩõs aaʹlji ǩieʹssmannust 2017 jååttlõk- da saakkeem-minister Berner uʹvddem tuejjanouddmõõžžâst, koʹst rauʹǩǩe Jååttlõk-konttâr tuejjeed Taarr jååttlõkveʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm õhttsažtuejast čiõlǥtõõzz vueiʹtlvaž Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku raajjmõõžžâst da tuejjeed tõn kuõskki kannteeivuõttčiõlǥtõõzz. Håʹt-i čiõlǥtõs ǩiõčči, što ruʹvddčuâǥǥas ij leäkku kannteei, minister tuʹmmji, što âlgg juätkkčiõlǥted Ruäʹvnjargg-Ǩeârkknjargg-linnjõõzz. Juätkkčiõlǥtummuž vääras nõõmte tuejj-joouk. Juätkkčiõlǥtõs puuđi seämma lopp-puåđõʹsse ko Jååttlõk-konttâr čiõlǥtõs še. Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas -haʹŋǩǩõs lij še mieʹldd Lappi leett tuejjeem Lappi-suåppmõõžžâst di Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹvvhämmsest, håʹt-i säʹmmla kõrrsânji vuâsttlâʹstte haʹŋǩǩõõzz. Lääʹddjânnam Aarktlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeipââʹjj leäi vaiggâd säʹmmlaid, ko ruʹvddčuâǥǥas šõõddi jõnn teeman da tõt leäi miâlggâd juõʹǩǩ såbbrest dno. mieʹldd, håʹt-i tõn jie ni plaanâm saaǥǥjååʹđteeipââʹj tuåimmprograʹmme. Ruʹvddčuâǥǥas ij peäggtum ni vooʹps plaanâm ääiʹj.

Riikkpeiʹvvjoouki da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuejj-joukk di aanrõšaaʹšši saǥstõõllâmkåʹdd

Riikkpeiʹvvjoouk da Sääʹmteʹǧǧ vuâđđee õhttsažtuejj-joouk eeʹjj 2017, da tõt lij tuåimmjeʹmen õinn. Õhttsažtuejj-joouk mieʹrren lij nââneed da pueʹreed vuârrvaaiktõõzz, vaajted teâđaid di smiõttâd säʹmmlaid kuõskki aaʹššid vuõigg kontaakt pääiʹǩ. Õhttsažtuejj-joukk tuejjad ravvsab vuâđ demokraattlânji tuåimmjeei Lääʹddjânnma, da oudd vueiʹttemvuõđ pukid riikkpeiʹvvjooukid vuässõõttâd dialooʹǧe säʹmmlaid kuõskki aaʹššin.

Sääʹmteʹǧǧ vuâđđii ǩiččlõddâm-miõlâst aanrõšaaʹšši saǥstõõllâmkååʹdd vuõššân eeǥǥas 2019 da tuejj-jäʹrstõsoođummuž õhttvuõđâst põõšši tuåimmorgaanân vaalpââʹj mââimõs tiuddsåbbrest 2019.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõllmõš

Säʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest vaalpââʹjest alttuum lääʹjjšeâttmõõžž oođeemhaʹŋǩǩõõzzin pukin miârkteei leäi sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttemhaʹŋǩǩõs, koon vääras vuõiggâdvuõttministeria nõõmti kålggmannust 2017 kuuđ oummu tuåimmkååʹdd. Tuåimmkåʹdd ǩiõrǥti tuejas påʹrǧǧmannust 2018 da uuʹdi smiõttmõõžžâs eʹtǩǩõssân riikksuåvtõʹsse sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsen. Tuåimmkååʹdd tuej seuʹrrjummuž vääras vuõiggâdvuõttministeria nõõmti lââʹssen parlamentaarlaž seuʹrrjemjoouk. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ij kuuitâǥ priimmâm eʹtǩǩõõzz ođđ sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩen. Riikkpeiʹvv-vaali mâŋŋa halltõsprograʹmme ǩeeʹrjte: ”Jueʹtǩet tuej sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšen.” Håʹt-i vuõiggâdvuõttministeeʹrin sueʹppeš påʹrǧǧmannust 2019, što altteet jåʹttlânji oođeemtuej, piâzzi ouddvalmštõõllmõõžž tuejjeei tuejj-joukk tuejjses eman ođđeeʹjjmannust 2020. Tuejj juätkkai ođđ Sääʹmteeʹǧǧ jäʹrjstõõttâm mâŋŋa.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõtt

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ǩeeʹrjte vaalpââʹj 2016-2019 tuåimmprograʹmme. Proseeʹss alttee valmštõõllâd eeʹjj 2017. Valmštõõllâm ääiʹj jäʹrjste jm. äʹšštobddiseminaar meeraikõskksaž ǩiõččlâsttmõõžžin, säʹmmlai kuullâmpooddid di jiõčč saǥstõõllmõõžžid. Riikksuåvtõs, Saaʹmi siidsååbbar da Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priʹmme eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummšen skamm-rosttovmannust 2019. Primmum eʹtǩǩõõzz mieʹldd ”tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss põrggmõššân lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vasttõõzz da õõutsââʹjest sääʹmtiiʹǧǧin, saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest.”

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõs

Säʹmmlai ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšmsââʹj da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ oouʹdummšen lij tuejjeem nalla jiânnai juʹn viõǥǥâst åårrai, õõlǥteei lääʹjjšeâttmõõžž seʹst. Miârkteei sââʹjest lie teʹl jeeʹresnallšem Sääʹmteeʹǧǧ da Lääʹddjânnam valdia di kooʹddi da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi õhttsažtuejjnääʹl. Miârkteei sââʹjest lij še, mäʹhtt viõǥǥâst åårrai lääʹjjšeâttmõõžž suåvlde ouddmiârkkân säʹmmlai da Sääʹmteeʹǧǧ vuässâttmõʹšše nåkam haʹŋǩǩõõzzi valmštõõllmest, koin lij miârktõs säʹmmlaid alggmeeran jeäʹrbi mieʹldd sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžži pääiʹǩ.

Eeʹjj 2017 Sääʹmteʹǧǧ da vuõiggâdvuõttministeria valmštõʹlle õhttsažtuejast suåvldemvuäppõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõõzz teâuddmõššân. Vuäppõõzz kõõskmõs siiskõssân lij, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõõzz teâuddmõššân ij riʹjtte tååʹlǩ õõutpeällsaž kuullmõš, peʹce Sääʹmtegga âlgg vaʹrrjed tuõđlaž vueiʹttemvuõđ kuddnalla saǥstõõllâd da vaaikted äšša, kååʹtt lij saǥstõõllâm vueʹlnn. Tän kõõskmõs vuâđđjurddi teâuddmõššân vuäppõs âânn seʹst še kriteeʹrid uuʹccmõsoudldõssân saǥstõõllmõõžži vuâlggsõõʹjin. Lââʹssen ânnʼjõž vueʹjj tääʹrǩab saǥstõõllmõõžži dokumentâsttmõʹšše lij tarbb jeäʹrbi mieʹldd tõn diõtt, što saǥstõõllâmpuåđõõzz teâuddjummuž vuäitčeš pueʹrben seuʹrrjed mâʹŋŋǩiõʹtte.

Akwé: Kon -toiʹmmjem-maall peeiʹvtummuš

Sääʹmteʹǧǧ da Meäʹcchalltõs alttee Akwé: Kon -toiʹmmjem-maall peeiʹvtummuž kuõskki saǥstõõllmõõžžid eeʹjj 2017. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi oođuum toiʹmmjem-maall čâhčča 2019. Meäʹcchalltõõzz da Sääʹmteeʹǧǧ suåppâm Akwé: Kon -toiʹmmjem-maall ǩiõččlââʹstet pueʹreed plaanummuž da tõn kuõskki ärvstõõllmõžž plaan vaaiktõõzzin sääʹmkulttuur spraavdõõttâm oudldõõzzid. Toiʹmmjem-mall lij tuâjjneävv vuâmmšed tõid sääʹmkulttuur spraavdõõttâm oudldõõzzid, koid Meäʹcchalltõs âlgg väʹldded lokku mäddâânnmõõžž da luâttreeʹǧǧesvuõđi âânnmõõžž plaanummšest.

Äimmõsmuuttâs

Äimmõsmuuttâs lij mij ääiʹj šuurmõs vaʹǯǯtõs. Pâʹstte-a riikk årstâʹtted äimmõsmuttâz ouddnummuž lij kõõččmõš, kååʹtt lij säʹmmlai pueʹttiääiʹj peäʹlnn samai miârkteei. Tuâjjneävv äimmõsmuttâz årstâttmõššân lie, leâša lie-a tõi õõʹnni? Riikk lie piijjâm täävtõõzzid, Lääʹddjânnam vuõssmõõzzi jooukâst. Tõt lij šiõǥǥ. Leâša täävtõõzz jie leäkku tuej. Leäʹp ǩiõččlâsttam mââimõs iiʹjji ääiʹj nåkam šõõŋid, kook lie miârk kookkas ouddnam äimmõsmuttsest. Ouddâl jie leäkku vuäinnam ǩieʹzz, mâʹte ǩieʹss 2018 leäi paaštšõõŋines, leʹbe tääʹlv, mâʹte ååʹn lij. Täk oudldõõʹstže ođđ normaal. Äimmõsmuttâz cõggmõõžž da tõõzz šiõttmõʹšše kuulli čåuddmõõžžin âlgg väʹldded lokku alggmeer säʹmmlaid, kååʹtt lij rââʹžžab sââʹjest. Äimmõsmuuttâs kaggõõđâž pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ agendaaʹje samai tääʹrǩes teeman vuõiggvuõđmeâldlažvuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi – sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõs

Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ aalǥte påʹrǧǧmannust 2015 Sääʹm ǩiõllkaʹlddi leʹbe õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõli ämmat- da resursskõõskõõzz toiʹmmjummuž haʹŋǩǩõõzz vuâđald. Toiʹmmjummuš juätkkji haʹŋǩǩõssân jm. Interreg teäggtõõzzin 2016-vueʹssmannu 2018 kõskksaž ääiʹj. Tän mâŋŋa Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuš lij juätkkjam Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž õhttsažtuejjsuåppmõõžžin. Lääʹddjânnmest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi teäggtõõzz ainsmõʹtte riikkpeeiʹvi rosttovsǩiâŋkktieʹǧǧin eeǥǥas 2019 da eeʹjjest 2020 ääʹljeeʹl toiʹmmjummša lij vaʹrrjum põõšši teäggtõs, n. 370 000 €/eeʹǩǩ. Eeʹjj 2019 vaʹlljee organisaatiomaall nuʹtt, što Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vuâđđee Taarr Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõʹtte. Tuâjj põõšši organisaatio vuâđđummšen juätkkai.

Sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm di ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuš

Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj lie saǥstõõllâm lââʹssresuursid sääʹmǩiõllsaž ouddpiõmmu leʹbe nuʹtt sarnnum jieʹnnǩiõllsaž peiʹvvhoiddu di säʹmmlai ǩiõll- da kulttuurpieʹsstoiʹmmjummša. Eeʹjjest 2018 ääʹljeeʹl ouddpeâmm mieʹrrteäʹǧǧ šõõddi kueiʹtǩeârddsaž kaggõõđeeʹl põõššinalla 120 000 eeuʹrest 240 000 eurra. Mieʹrrteäʹǧǧ staanad sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid seillmõõžž jiijjâz joukkân. Ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša vaʹrrjum mieʹrrtieʹǧǧ lie lââʹzztam 300 000 eeuʹrin. Nuʹtt säʹmmlai dommvuuʹdest ko še tõn åålǥpeäʹlnn riõššum ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša lie nääiʹt ââʹnnemnalla 1 200 000 euʹrred. Ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuž šuurmõs vaʹǯǯtõssân lie leämmaž toiʹmmjummuž jäʹrjstummuž kuõskki vaʹǯǯtõõzz da tõn diõtt Sääʹmteʹǧǧ čiõʹlǧǧeeškueʹđi toiʹmmjummuž serddmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla.

Sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs

Sääʹmǩiõli mättʼtõs da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs lie ouddnam vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj. Kuärǥast vuäitt leeʹd tõʹst, što puk koumm sääʹmǩiõl vuäitt mättʼtõõttâd universiteeʹttest väʹlddaunnsen. Mââimõsân tän väʹlddaunnâz sââʹj vuäǯǯai nuõrttsääʹmǩiõll, ko nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõttâmvueiʹttemvuõtt veiddni vuâđđmäättain aaunâsmäättaid eeʹjjest 2016.

Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2017 mättʼtõs- da kulttuurministeriaaʹje tuejjeem čiõlǥtõs sääʹmǩiõllsaž uʹčteeʹli vueʹjjest da vuäǯǯmõõžžâst di Oulu universiteeʹttin õhttsažtuejast tuejjuum haʹŋǩǩõsooccmõš ouʹdde šiõǥǥ puåđõõzzid. Ministeria miõđi universitetta teäggtõõzz kooum eeʹjj sääʹmǩiõllsaž aaunâsuʹčteeʹli škooultemhaʹŋǩǩõõzz vääras.

Miârkid sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz vueʹjj pueʹrummšen säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn vuåǯǯuš eeʹjj 2018. Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi Uccjooǥǥ kådda teäggtõõzz kooum eeʹjj sääʹmǩiõl ougglestmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz vääras. Haʹŋǩǩõs aaʹlji Sääʹmteeʹǧǧ da Uccjooǥǥ kååʹdd õhttsažtuejjan ǩeässa 2018 da mättʼtõs aaʹlji čõhččlookkâmpââʹj 2018-2019 aalǥâst. Haʹŋǩǩõs juätkkai eeʹjj 2020 loʹppe da tõn poodd lij mieʹrren tuejjeed eʹtǩǩõõzzid sääʹmǩiõli mättʼtõõzz vuäǯǯmest põõšši vuâđ ool nuʹtt, što ǩeäʹčče mättʼtõõzz õõlǥtem teäggtõõzz da lääʹjjšeâttmõõžž muttsid.

Vââʹjjsaaǥǥ da vââʹjjreäʹǩǩõõzz

Vââʹjjsaaǥǥ säʹmmlain di jääutai puästtadfiʹttjummuš lie lâssnam jeäʹrben sosiaalʼlaž mediast. Tõʹst lij še šõddâm veiddsab õhttsažkååddlaž vaiggâdvuõtt. Vââʹjjsaaǥǥ sätta joba tieuʹdded vââʹjjreäʹǩǩõõzzi tobddõsmiârkid. Seämmanallšem vââʹjjsaaǥǥ da vââʹjjreäʹǩǩõõzz lie Taarrâst da Ruoccâst še. Vââʹjjsaaǥǥin vueiʹti vueiʹnned lâssnummuž jeäʹrben sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõllâm di sääʹmteʹǧǧvaali riâššâm õhttvuõđâst. Vââʹjjsaaǥǥid ij vueiʹt ni kuäʹss priimmâd. Raaukam lääʹdd õhttsažkååʹdd tuʹmmjeeʹjeesvuiʹm čuäʹjted tueʹrj säʹmmlaid tuejast vââʹjjsaaǥǥi vuâstta.

Teäggtõs

Leäm samai kuärǥast tõʹst, što vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj čõõđtum määŋgi riikk da Sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž saǥstõõllmõõžži puåđõssân Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam juʹn-a põõšši leʹbe haʹŋǩǩõsteäggtõõzz jeeʹresnallšem tuåimid. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummuž nââneem ǩiõččâmkuuʹlmest lij samai vääžnai, što eeʹjjest 2019 ääʹljeeʹl Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vaʹrrjum mieʹrrtieʹǧǧ lââʹzzte 460 000 eeuʹrin. Sääʹmtegga lie vuâđđääm koumm ođđ veeʹrj tän lââʹssresuurs veäkka; jieʹllemvueʹǩǩ piisar, meeraikõskksaž aaʹšši piisar da saakkeempiisar viiʹrjid. Lââʹssresuurs veäkka lie še nâânääm Sääʹmteeʹǧǧ parlamentaarlaž toiʹmmjummuž jm. lââʹzzteeʹl tiuddsåbbri pešttmõõžž di vaʹrrjeeʹl resuursid vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹji vueʹssäiggsaž paaʹlǩid.

Lââʹssen vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam teäggtõõzz jeäʹrbi mieʹldd ouddpeâmm materiaalhaʹŋǩǩõʹsse, Duodji-akatemia plaaneemhaʹŋǩǩõʹsse, ÕM:i alggmeerai ǩiõli teemaeeʹjj šõddmõõžži riâššma, kulttuurlânji vasttõõzzlaž sääʹmturismm -haʹŋǩǩõʹsse di Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz jeeʹres haʹŋǩǩõõzzid. Vaalpââʹjj vuäǯǯai šiõǥǥ loopptõõzz, ko Sääʹmteeʹǧǧ vuâllsaž fiʹlmm-, musikk- da päärnaikulttuurkõõskõõzzid di kulttuur oouʹdummša miõʹtteš lââʹssresuursid eeǥǥas 2020.

Loppsääʹn

Looppâst haaʹlääm späʹssbõõššâd vaalpââʹj ooudâst Sääʹmteeʹǧǧ väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid Heikki Paltto da Tuomas Aslak Juuso, Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid, halltõõzz di luʹvddkooʹddi da suåvtõõzzi vuäzzlaid. Leäm samai späʹssballaš Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda tueʹrj ooudâst saaǥǥjååʹđteei tuej hååideen. Späʹssbõõžžam sääʹmõõutstõõzz, Saaʹmi siidsåbbar, sääʹmõhttõõzzid, sääʹmjieʹllemvuõʹjjin reâuggai oummid, ǩiõl da kulttuur äʹšštobddjid di oʹdinak sääʹmaktiivid õhttvuõđi håiddmest. Späʹssbõõžžam še määŋgid čõõnâsjooukid da õhttsažtuejjkuõiʹmid di riikkpeeiʹvid da riikksuåvtõõzz šiõǥǥ õhttsažtuejast. Mââimõsân haaʹlääm späʹssbõõššâd muu piârri da naʹzvaanid di muu niõđ taaurõõžži piârrjid rääʹǩǩesvuõđâst, ǩiõrddvažvuõđâst di tuärjjõõzzâst saaǥǥjååʹđteei tuejjpoodd.

Eeʹjj 2020 älgg Sääʹmteeʹǧǧ čiiččad vaalpââʹjj, da tõt lij Sääʹmteeʹǧǧ 24. toiʹmmjemeeʹǩǩ. Vaʹlljuum Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla jäʹrjstâʹtte vaʹlljeeʹl ođđ saaǥǥjååʹđteeʹjid, halltõõzz da jeeʹres tuåimmorgaanid. Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs tuejjan lij tuejjeed vaalpââʹj 2020-2023 tuåimmprograamm da tallõsplaan. Tuåimmplaan eeǥǥas 2020 nåårr õʹhtte ääiʹjpoddsaž da tuej vueʹlnn åårrai teemaid da äʹššobbvuõđid, kook seʹrdde pueʹtti Sääʹmtegga.

Tuäivam leekk vaalpââjas 2020-2023 vaʹlljuum Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid! Jeälas Sääʹmm!

 

Aanrest 6.2.2020

Tiina Sanila-Aikio
saaǥǥjååʹđteei

Mäʹhtt väʹldded lokku saaʹmi meersažpeiʹvv?

Nuõrisuåvtõõzz  Dihtosis-haʹŋǩǩõs õhttsažtuâjast Nuõri Akatemiain taʹrjjad meersažpeiʹvven täid materiaalid. Materiaal veäkka vuäitt viõʹttjed juhllpeeiʹv sääʹmkulttuuʹre tobdstõõđeeʹl da čiŋlmõõveeʹl.

Čaaŋŋlummuš sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõrr

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain: https://www.nuõriakatemia.fi/uʹčteela/

Škooulkueʹssreeis

Pââibužškooulid tillʼlõvvum tuâjjpääʹj jååʹđtâʹlle nuõrid smiõttât säʹmmlažvuõđ jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmest. Tuâjjpääʹj taʹrjjee tuõtt-teâđaid da toʹlǩǩummšid da tõin nuõr peäʹsse saaǥǥstõõllâd teeʹmest tuåimmjemnallšem harjtõõzzi veäkka. Tuâjjpääʹjj-jååʹđteei liâ temma škooultum sääʹmnuõr. Škooulkueʹssreiss lij määusteʹm. Tiʹlle škooulkueʹssreiss: http://www.nuõriakatemia.fi/škooulkueʹssreisslomaakk/

Peešttõs 75 leʹbe 90 min
Täävtõsjoukk: pââibužškooul
Škooulkueʹssreissvuuʹd: vueiʹvvgååradvuʹvdd, Turku, Tampere, Oulu, Jyväskylä di Ruäʹvnjargg da täi âʹlddvuuʹd.

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk, koon veäkka uʹčteeʹl leʹbe vuäʹpsteei vuäitt jiõčč jååʹđted sääʹmmteemlaž tuâjjpääʹj leʹbe mättčiâss nuõrivuiʹm. Harjtõõzz liâ tillʼlõvvum pââibužškoouli lââʹssen vueʹllškooul pââibuž klaassid di nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid. Pakk pdf-suåvtõssân interneeʹttest leʹbe vuäitt še tiʹllʼjed määusǩani liiŋk tueʹǩǩen.  Paakk vuäǯǯamnalla lääddas da ruõccâs.  https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/dihtosis-mättmateriaal-säʹmmlažvuõđ ǩiõttʼtõõllmõʹšše/

Tueʹlesääʹvummuš

Sääʹmmteemlaž teâttkâskk-tueʹlesääʹvummuš, koon vuäitt ââʹnned temma viizzlâsttmõõžžâst jeäʹrben  saaʹmi meersažpeeiʹv (6.2.) juuhlʼjem diõtt https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/tueʹlesääʹvummuš-säʹmmlažvuõđâst/

Dihtosis – teâttpaʹǩat Saaʹmin:  https://nuõr.fi/dihtosis/ouddseidd-dihtosis/

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeeiʹv juõʹǩǩʼkeʹče!