Sämitigge juátká uuccâmääigi västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii paargon

Sämitigge almoot uuccâmnáál

Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Pargo älgim iähtun lii ruttâdem visásmittem já Sämitige já Anarâškielâ seervi ry koskâsii oovtâstpargosopâmuš vyeimist orroom. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis käävci kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. Kielâpiervâlijn láá ohtsis 28 párnážid. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).

Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 22.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi.  Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.1.2019 Sämitigge (almottâs peividum 30.1.2019)

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii toimâttâhčällee pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii

TOIMÂTTÂHČÄLLEE PARGO

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Toimâttâhčällee parga Sajosist škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst, toimâttuv ovdâolmožin parga škovlimčällee. Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 41 §:st Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995).

Virge miänástuvvee tipšom iššeed maaŋgâpiälálâš hárjánem toimâttâhpargoin. Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi, šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já tast II luoka mield (vuáđupälkki 1879,22 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušah uáppu- já pargotuođâštâsâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán vástuppeeivi 22.2.2019 tme. 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 23.1.2019
Sämitigge

Vyehikorttâpakkâ- oppâmateriaal škovláid sämmilâšvuođâ kieđâvušmân

Dihtosis-haavâst lii pyevtittum materiaal škovlâkolliistâlmij várás sehe vyehikorttâpakkâ máttáátteijeid fáádá jiečânâs kieđâvuššâm várás uáppeiguin. Dihtosis-vyehikorttâpakkâ lii uáivildum máttááttâs toorjân ovdâmerkkân sämmilij aalmugpeeivi (6.2.) áávvudmân škoovlâin pirrâ Suomâ. Maht ličij skiärrurääđi sämimuusikist tâi uápásmem sämikielâláid tiervâttâssáid? Sierâlágánij já sierâkukkosij hárjuttâsâi vievâst tun puávtáh rähtiđ tuu mielâmield oppâtijme sämmilâšvuođâst.

Vyehikorttâpakkâ ana sistees info-oosijd sehe toimâlijd hárjuttâsâid já taid ovtâstitmáin tun puávtáh rähtiđ sierâlágán oppâtiijmijd. Hárjuttâsah heivejeh paješkoovlâi lasseen meid vyeliškoovlâ alemuu luokkaid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid. Pakkâ lii juohhum kuulmâ teeman: Sämmiliih, Algâaalmug já Kulttuur. Jieškote-uv teema ana sistees 2 tiätukoortâ sehe 6 hárjuttâskoortâ.

Koortâin puáhtá rähtiđ vijđes ubâlâšvuođâ, teikâ taid puáhtá kieđâvuššâđ sierâ já vuáijuđ tiätuteeman. Koortáid láá merkkejum hárjuttâs uásálistei ucemusmeeri, tárbuliih piergâseh já äigi, mii suulân kolá hárjuttâssáid. Puoh hárjuttâsah tuáimih tagarin, mutâ uásán lii finnimnáál  lasemateriaal Nuorâi Akatemia nettisiijđoin. Hárjuttâsâid puáhtá heiviittiđ juávhu já kieđâvuššâm vuálásij aašij mield. Vyehikorttâpakkâ lii nuuvtá.

Paakâ puáhtá tiiláđ čujottâsâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/ tâi haavâ proojeektpargest.

Tun puávtáh ovdil tiilám uápásmuđ paakâ siskáldâsân já lasemateriaaláid  tääbbin.

Dihtosis-haahâ lii Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämikulttuurist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ.

 

Lasetiäđuh:

Proojeektpargee, Sämitigge, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi

Proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ nettisiijđoh lekkâsii – máttááttâsân almottâttâm lii álgám

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ nettisiijđoh láá lehâstum. Sijđoid piäsá taan liiŋkâst. Máttááttâsân luuhâmihán 2019-2020 puáhtá almottâttâđ luámáttuvváin, mii lii siijđoin.

Nettisiijđoh fäälih äigikyevdilis tiäđu sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst, ton pargein já máttáátteijein sehe sämikielâlijn oppâmaterialijn. Siijđoin láá meiddei eromâšávt škovláid já huolâtteijeid uáivildum haavâ äššikirjeh já lasseen savâstâllâmsijđo škovlâlijd já uáppeid.

Sijđoid peividuvvojeh haavâ äigikyevdilis tábáhtusah, uđđâseh já tiäđáttâsah sehe materialeh, maid uáppeeh rähtih. Nettisiijđoi peht puáhtá meid almottâttâđ káidusmáttááttâsân luuhâmihán 2019–2020. Almottâttâmäigi lii 22.2.2019 räi.

Nettisiijđoi siskáldâs já graafâlii vuávám västideijeeh láá proojeektpargeeh Arla Magga, Eila Tapiola já Sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari oovtâst nettipuovtâdeijee Eeva Mäkisáin.

 

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

Proojeektkoordinaattor Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 010 8393 112

https://www.saamenetaopetus.com

Škovlâkolliistâlmijd puáhtá tääl tiiláđ kiiđân 2019

Sämitige nuorâirääđiNuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ Dihtosis lii škovlim ohtsis 12 škovlâkyessid, kiäid puáhtá tiiláđ škovláid muštâliđ ášálii tiäđu sämmilâšvuođâst. Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ 1.2.-31.5.2019 koskâsii ááigán.

Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Tamperen, Jyväskylän, Oulun, Ruávinjaargân sehe Suáđigilán já ton aldakuávlun. Tot, mon kuhháá kolliistâllâm pištá, meriduvvoo oppâlájádâs oppâtiijmij kukkoduv mield. Oppâtijmeest lii uánihis info-uási sehe toimâliih hárjuttâsah. Tiijmij ääigi uáppeeh peesih vuáijuđ fáádán oovtâst porgâmáin, savâstâlmáin já suogârdâlmáin. Kolliistâllâm lii oppâlájádâsân nuuvtá.

Jis tuu oppâlájádâs päikkikodde lii eres saajeest ko ovdil mainâšum soojijn tâi tuu uáppeeh láá eres luokkatääsist ko paješkoovlâst, te mij faallâp tijjân máttááttâs toorjân sämmilâšfáádáid siskeldeijee vyehikorttâpaakâ. Korttâpaakâst lii info-uási sehe 18 toimâlâš hárjuttâssâd, moi vievâst lii älkkee vuáijuđ fáádán. Vyehikorttâpaakâ puáhtá oppâlájádâsâin anneeđ ävkkin sämmilij aalmugpeeivi (6.2.) áávvudmist. Korttâpakkâ lii nuuvtá.

Dihtosis-haahâ lii Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđulâšvuođâ sämmilijn já sämikulttuurist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ.

Tiiláá škovlâkolliistâllâm tâi vyehikorttâpaakâ tuu oppâlájádâsân: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Lasetiäđuh:

Proojeektpargee, Sämitigge, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi

Proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

 

Sämitigge almoot uuccâmnáál västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál

Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis 10 kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).

Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 1.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi.  Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.1.2019 Sämitigge

Uđđâ suomâ – anarâškielâ sänikirje almostui!

Uđđâ suomâ – anarâškielâ sänikirje siskeeld ärbivuáválij saanij lasseen uđâssaanijd, moh láá rahtum anarâškielâmáttááttâsân já eres kielâkevttim tárbui várás. Taarna Valtonen lii nuurrâm suomâ – anarâškielâ sánáduv Marja-Liisa Olthuis sánádâhmateriaal vuáđuld.

– Teddilum sänikirje lii lamaš pargo vyelni kuhháá, masa 20 ihheed. Sänilisto lii kale lamaš kiävtust keččâlâddâmmáŋgusin jo maaŋgâid iivijd, mutâ kale taat tuođâi-uv lii vuordum riäntus, illood oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi.

Sänikirjeest kavnuu uuccâmsääni västideijee anarâškielâ sääni vuáđuhäämi já sujâttemhäämi, mon vuáđuld kevttee puáhtá rähtiđ saanij eres sujâttemhaamijd. Toos lasseen taan kiirján láá merkkejum pelikuhes konsonanteh čuogâstâhmerkkiimáin konsonant vuálá já meiddei vokalij kukkodâhmerkkiimeh kávnojeh taan kirjeest.

– Digitaallij sänikirjij maailmist lii čielgâsávt tile vala teddilum kiirjijd-uv, juátká Kangasniemi, puohah iä lah hárjánâm kevttiđ šleđgâlâš sänikiirjijd já veikkâba möökist tâi meecist lii vuovâs laađiistâllâđ pááppárkirje, mon puáhtá toollâđ kieđâi kooskâst.

Uđđâ kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. Duodji Shop meid vuábdá kirje.

Sämitigge puávdee uápásmuđ toimâsis sämmilij aalmugpeeivi

Sämitigge uárnee ávus uuvsâi peeivi Aanaar Sajosist sämmilij aalmugpeeivi 6.2.2019 tme 10-15. Peeivi ulmen lii pyehtiđ Sämitige tooimâ uápisin. Mij tuáivuttep puohâid tiervâpuáttim uásálistiđ piäiván!

Sämmilij aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Ávutuáluh uárnejuvvojeh talle ärbivuáválávt Sämieennâm jieškote-uv kuávluin já tááláá ääigi meid Sämieennâm ulguubeln. – Taan ive mij halijdep eromâšávt pyehtiđ Sämitige tooimâ uápisin já mij pivdep puohâid, kiäh láá perustum, uásálistiđ ávus uuvsâi piäiván Aanaar Sajosân, illood saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

– Peeivi ääigi puáhtá uápásmuđ Sämitige toimâive äigikyevdilis teemaid, tego aalmugijkoskâsii algâaalmugkielâi teemaihán. Puoh Suomâst sarnum sämikielâi tile lii hälytteijee já pargo, mii pargoo sämikielâi oovdân, lii eellimtehálâš, juátká Sanila-Aikio.

Ávus uuvsâi peeivi ohjelmist lii uápásmem Sämitige toimâtuvváid sehe poolitlii vaikuttem máhđulâšvuođáid. Sämitigge fáálá puoh kuossijd käähvi já Saijoos raavâdviäsu Čaijust puáhtá uástiđ aalmugpeeivi peivimáállás. Peeivi uásálistei kooskâ vuárbáduvvoo fanimateriaal já siisâpeessâmlippu ive 2019 Ijâttes Ijjâ -festivaalân.

Ohjelm »

 

Sämmilij aalmugpeivi lii ohtâ sämmilij liputtempeivi. Juhlepeivin aalmugpeivi lii vala nuorâ, tastko syemmilii almenáákán tot merkkejui eskân ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992, já juhlepeeivi historjá uulât paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Talle Taažâ Ruándimist uárnejui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon ulmen lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmiláid kyeskee koččâmuššáid.

Sämmilâštiätu máttááttâsân já ulmuid, kiäh láá perustum: www.oktavuohta.com. Siijđoh láá tuáistáážân suomâkielân.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sajosist Kärigâsnjaargâ škoovlâ sisáimuvädisvuođâi tiet

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sämikulttuurkuávdáš Sajosist cuáŋuimáánu 10.-11. peeivi. Taaiđâtábáhtus ij uárnejuu Ucjuv Kärigâsnjaargâ škoovlâst já Njaalâ-maaŋgâtoimâhaalist nuuvt ko ovdil lâi almottum. Škoovlâst láá kavnum tuođâliih sisáimuvädisvuođah. Škovlâ, Ucjuv kieldâ já Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh láá sooppâm ääšist.

Sämitigge finnejii  tuorâstuv 10.1. tiäđu Kärigâsnjaargâ tuođâlijn sisáimuvädisvuođâin. Siämmáást kieldâ peeleest tuoivuu, ete tábáhtus ij uárnejuu Kärigâsnjaargâst nuuvt ko lâi ovdil sooppum. Sehe Sämitigge ete Ucjuv kieldâ šalligâšeh tile. – Tiervâpuáttim Kärigâsnjaargân talle ko mist láá puátteevuođâst tiervâs sajeh já uđđâ škovlâ, iätá Ucjuv čuovviittâsjođetteijee Laura Arola.

Tábáhtus äigi, šlaajah já teemah pisoh siämmán. – Tábáhtus álgá lekkâmtuáluiguin koskoho 10.4. já tot juátkoo tuorâstuv 11.4. eehidpeeivi räi, muštâl Sämitige škovlimčällee Ulla-Aikio Puoskari.

Riijkâvijđosâš teeman tábáhtusâst lii teatter já sämmilâš teeman ”Muštâlem maaŋgah häämih”. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meiddei aldamáttááttâspeivi uáppeid, kiäh loheh sämikielâ päikkikuávlu ulguubeln. Riijkâvijđosii teema ravvuuh láá https://nuorikulttuuri.fi/ – siijđoin. Sämmilâš teema puáhtá leđe ovdâmerkkân juoigâm, livđe, leuʹdd, mainâstem teikkâ eres läävdi alne oovdânpuohtum sänitaaiđâ. Täärhib uásálistemravvuuh almostittep kiiđâ aalgâst, mut rahttâđškyettiđ kannat jo tääl! Čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi!

Aldamáttááttâspeivi 10.4. uárnejuvvoo uáppeid, kiäh loheh sämikielâ káidusmáttááttâshaavâ peht sämikuávlu ulguubeln já taan peeivist tieđeet haavâ koordinaattor. Čuávu meiddei haavâ nettisiijđoid, moh lekkâseh eidu tain peeivijn!

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii tábáhtus váldu-uárnejeijee. Tábáhtus ornimist láá fáárust meiddei Laapi kirjeráájui Jottee kirjerááju-haahâ, Sämitige Párnáikulttuurkuávdáš Mánnu, Sämimuusikkuávdáš já nuorâirääđi.

Tábáhtus äigitavlu:
  • tábáhtus šlaajâin, almootmist, sáttoin já ijâstâlmijn tieđettuvvoo tärhibeht kuovâ-njuhčâmáánust;
  • almottâttâm kišto uásiväldeid já eres uásálisteid lekkâs neetist 1.3. já nohá 15.3.;
  • taaiđâtábáhtus puovtâdijjee porgâškuát Sämitige škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvvâst suullân kyehti mánuppaje ovdil tábáhtus;
  • säminuorâi taaiđâtábáhtus lii Anarist 10.-11.4.2019 já
  • riijkâvijđosâš TEATRIS-tábáhtus lii Jyväskyläst 24.-26.5.2019.
Lasetiäđuh:
  • Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi, 040 511 1821; ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 040 767 3101;
  • Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ: arla.magga(at)samediggi.fi, 040 198 5033;
  • Jottee kirjerááju -haahâ: minna.nakkalajarvi(at)rovaniemi.fi, 016 322 21 77;
  • Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu: petra.magga(at)samediggi.fi, 040 732 5503.

Säämi Kielâkäldee toimâ juátkoo tievâslâžžân – pargeeh algâtteh uđđâivemáánu ääigi

Sämikielâ normâdempargo juátkoo tievâslâžžân ubâ ive 2019. Anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâpargeeh porgâškyetih uđđâivemáánu ääigi. Kielâjuáhusij toimâ piäijoo joton ko kielâpargeeh láá algâttâm.

Säämi Kielâkäldee toimâ vuálgá joton tievâslâžžân uđđâivemáánu ääigi. Anarâškielâ kielâpargen aalgât Henna Lehtola, nuorttâlâškielâ kielâpargen Mervi Semenoff já tavesämikielâ kielâpargen Bigga-Helena Magga. Marko Marjomaa juátká Kielâkäldee koskâpuddâsii hovdân já visásmittum ruttâdem vievâst toimâttâhčällen aalgât Hannele Sieppi.

Säämi Kielâkäldee ravvimpalvâlus juátká toimâsis ko kielâpargeeh algâtteh pargostis. Ohtâvuotâtiäđuh peividuvvojeh Sämitige sehe Säämi Kielâkäldee sijđoid.

Lasetiäđuid addel Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš hovdâ Marko Marjomaa

marko.marjomaa(at)samediggi.fi, +358 10 839 3183 tai +358 50 438 2484

www.giella.org

 

Keejâ fáádán lohtâseijee artikkâlijd: