Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla saaǥǥtempiisar veeʹrj

/in /by

Saaǥǥtempiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 e §. Tuâjjan lij jm. håiddad, plaanâd da viikkâd ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥtummuž kuõskki aaʹššid mieʹldd looǥǥeeʹl saaǥǥtemstrategia tueiʹmme piijjmõš, vieʹǩǩted saaǥǥjååʹđteei da piisarkååʹdd teâđtemtuåimmjummšest di vaalmštõõllâd tuåimmsuârggses kuulli aaʹššid teeʹǧǧ såbbra, halltõʹsse da luʹvddkooʹddid. Tuâjj älgg 1.4.2019.

Veʹrǧǧ lij sâjjdõttum säʹmmlai dommvoudda. Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuâj oudldem škooultõs da sääʹm ǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur tobddmõõžž, soojjlõs ǩeerjlaž da njäälmlaž õlmmeemtääid di šiõǥǥ õhttsažtuâjj.- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teädd seännamoodd. Ruõcc da eŋgglõs ǩiõl tääid (ǩeerjlaž da njäälmlaž) di tuõjju harjjnummuž vaʹstteei tuâjain ǩiõččât pueʹrren.

Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 €/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju haʹrjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi haʹrjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz. Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi  Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 21.2.2018 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj

/in /by

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 c §. Tuâjjan lij jm. vaalmštõõllâd sääʹm jieʹllemvueʹjjid da tõi õõudâsviikkma kuulli aaʹššid vääʹldeeʹl lokku sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ di tuåimmjed jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd valmštõõllʼjen. Tuâjj älgg 1.4.2019.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân on veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹzzen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95).  Veeʹrj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur, sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ, sääʹmvuuʹd da -jieʹllemvueʹjji di vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teäddseännamoodd. Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 21.2.2018 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla meeraikõskksaž aaʹšši piisar veeʹrj

/in /by

Piisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 d §. Tuâjjan lij jm. Tuõʹllʼjed, koordinâʹstted, plaanâd di viikkâd ooudâs teeʹǧǧ meeraikõskksaž tuåimmjummuž, vaalmštõõllâd teeʹǧǧ, halltõõzz da luʹvddkooʹddi såbbrest tuåimmsuârggses kuulli aaʹššid di håiddad Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz kuõskki tuåimmjummuž. Veʹrǧǧ lij sâjjdõttum säʹmmlai dommvoudda. Tuâjj älgg 1.4.2019.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân on veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹzzen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95).  Veeʹrj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur, sääʹm meeraikõskksaž aaʹšši da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž, soojjlõs ǩeerjlaž da njäälmlaž eŋgglõs da ruõcc ǩiõl tääid di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teädd seännamoodd.

Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju haʹrjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi haʹrjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 21.2.2018 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹm kulttuurmieʹrrtieʹǧǧest miõttum kulttuurveäʹǩǩvuõđ eeʹjj 2019

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkåʹdd jueʹjji kulttuurluʹvddkååʹdd såbbrest 11.-12.2.2019 Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõttâm riikkveäʹǩǩvuõđâst eeǥǥas 2019 õhttsiʹžže 176 000 sääʹmǩiõllsaž kulttuur ooudummša da sääʹmorganisaatioi toimmjummša (nc. sääʹm kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ), mâʹst Uccjooǥǥ sääʹmceerkavpõõrti tuõʹllʼjummša 10 340 euʹrred. Tâʹvvjânnmallaš sääʹmorganisaatio tuärjjummša 15 000 €.

Kulttuurluʹvddkåʹdd lij miõttam kulttuurciistid tobdstõssân nâânas sääʹmǩiõl, kulttuur da kulttuuräʹrbbvuõđ di ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjji jieʹllemviõkkvuõđ ooudummšest da tobddsen raajjmest. Jieʹllemtuâjj -kulttuurciist vuäǯǯai lie Inkermaria Hetta Vuõccust da Antti Oula Juuso Jeänõõǥǥâst. Kuhttu vuäǯǯa 3000 € šoora ciist.

Inkermaria Hetta da Antti Oula Juuso.

Eʹpet vuäitt tuõttâd, što ooccmõõžži tääʹss leäi õlli, kååʹtt maainâst tõn peäʹlest, što sääʹmčeäppõs da -kulttuur jeäʹlle nâânas oođummuž poodd. Seämma ääiʹj jueʹǩǩemnalla åårrai kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ lij põõššâm meäʹr peäʹlest seämmanallšeeʹmen.

Eeʹjj 2019 viõʹttjet ÕM:i alggmeerai ǩiõli eeʹjj. Teeʹmmeeʹjj mieʹrren lij kaggâd ouʹdde maaiʹlm alggmeerai ǩiõli vueʹjj. Kulttuurluʹvddkåʹdd haaʹlii smeʹllkâʹtted juʹn kuʹǩǩen åårrai ǩeeʹrjtemhaʹŋǩǩõõzzi valmmšen vuäǯǯmõʹšše, õutstõõzzi toimmjummuž aktivâʹsttma di kulttuurääʹrb teâđai, tääidai da vuâkkõõzzi jieʹllʼjen da muʹttjen seeiltummša sokkpuõlvvõõǥǥâst nobba.

Kulttuurveäʹǩǩvuõđ vuäǯǯjid vuõltteet suåppmõõžž/tuʹmmstõõǥǥ vuâllaǩeeʹrjtemnalla kueʹhtten käpplõkkân da nuuʹbb käpplõõǥǥ maacctet Sääʹmtegga, koon mâŋŋa veäʹǩǩvuõđid piijât mäʹhssma.

Kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ_2019

 

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 1/2019 äʹššlistt

/in , /by
Puõʹtti Sääʹmteeʹǧǧ såbbar ââʹnet (1/2019) Sajoozzâst Aanrest 19.2.2019 čiâss 10.

Såbbar lie õlmmâz da tõid vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttpääiʹǩest leʹbe live striim mieʹldd addrõõzzâst www.sogku.fi/live. Parlameʹnttpääiʹǩest tuʹlǩǩõsneävv lie oummi ââʹnnmest. Vuõlttõõzzâst kuulât sååbbarpääiʹǩest mainstum ǩiõl.

Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje dokumeeʹntin tääiʹben.

Äʹššlistt

1 Såbbar äävummuš

2 Såbbar lääǥǥlažvuõđ da meäʹrreemvääldlažvuõđ tuõttmõš

3 Påʹrddǩeeʹrj taʹrǩsteeʹji da jiõnnlaʹsǩǩeeʹji vaʹlljummuš

4 Jiõčč sååbbaraaʹšši ǩiõttʼtõõllâmjäʹrjstõõzz priimmʼmõš

5 Saaǥǥjååʹđteeʹji da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâsttam vuäzzlai ǩičldõk

6 Sääʹmteeʹǧǧ mušttlõs riikksuåvtõʹsse eeʹjjest 2018

7 Jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj alttummuš

8 Meeraikõskksaž aaʹšši piisar veeʹrj alttummuš

9 Saaǥǥtempiisar veeʹrj alttummuš

10 Ođđ veeʹrj aalǥtummša kuulli tuâjjriâššmõšmuttâz

11 Lääʹǩǩpiisar veeʹrj teâuddmõš

12 Jeeʹres õuʹdde puõʹtti ääʹšš

13 Iʹlmmtõsääʹšš

14 Såbbar jõskkmõš

Saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttma jäänab tuâjjneävvaid – poliittlaž täätt, tieʹttemvuõđ da silttummuž taarbšet lââʹzz

/in , , /by

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi ǩeäʹppummša lie pâi jäänab kuånst. Tõi ââʹnnmavälddmõš õõlǥat kuuitâǥ lââʹzz teäggtõõzz, siltteei veäʹǩǩteeʹjid da teâđ saaʹmi pâjjnam jiõččsoʹrmmjemriisk tuâǥǥõstuejjeeʹjin. Tät puk ooudald lââʹzz poliittlaž täätt.

Sääʹmrääʹđ õhttsažtuâj puåđõssân lij puuʹtʼtum Tâʹvvjânnmin jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan. Plaanâst čiŋlmõõvât tõid jõnn vaʹǯǯtõõzzid, kook saaʹmin puäʹtte vuâstta tâʹvvjânnmallaš puârastpiʹrǧǧeemõhttsažkååʹddest kulttuurlaž da identitetta õhttneei tieʹddi vueʹlnn. Plaan tuärjjad jiõččsooʹrmi meerlaž cõõggõõttâmtuâj pukin kolmmân Tâʹvvjânnmest.

“Meeʹst lij ååʹn õhttsažtâʹvvjânnmallaš strateeglaž plaan tõʹst, mäʹhtt saaʹmi jiõččsooʹrmid vueiʹtet cõõggõõttâd. Ååʹn âlgg serddjed jåttlânji tuõđlaž tuõjju, da teivvad oummuid, ǩeäk lie smiõttmen jiõččsååʹrm. Ââʹnnmest lie juʹn šiõǥǥ tuâjjneävv, da vueʹjj tän tuõjju, leša tõid âlgg liâvvted võl veiddsab. Ouddmiârkkân Pâʹjj-Lappist lij vuåǯǯum šiõǥǥ ǩiččlâsttmõõžžid kanadalaž jiõččsooʹrmid teäʹddeei ASIST-škoouʹlʼjummšest. Tõn vuâkka čõõđteš Pâʹjj-Lappist jiõččsooʹrmi cõõggõõttâm škoouʹlʼjummuž vueʹzzen Hyvät käytännöt pysyvään käyttöön -njoonašhaʹŋǩǩõõzz iiʹjjin 2017-2018”, ceälkk sosiaal- da tiõrvâsvuõttminister Pirkko Mattila.

Jiõččsooʹrmi tuâǥǥõõzzâst åårrai tuejjeeʹjin taarbšet lââʹzz teâđ 

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest sääʹmnarood jiõččsooʹrmi mieʹrr kõskkvuõđâst narodmeärra lij pääiklaž arvvlõõzzi mieʹldd jõnn. Statistikkteâđaid lij vaiggâd vuäǯǯad tõʹnt, ko eetnlaž tuâǥǥõõzz statistisâsttmõš lij Tâʹvvjânnmin lääʹjjvuâsttsaž. Sääʹmõutstõõzzi arvvlõõzzi mieʹldd šuurmõs riskkjoukk lie nuõr da kõskkâkksa åumma. Täin samai häʹrvv ååcc ääiʹjbeäʹlnn vieʹǩǩ vaiggâdvuõđees sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzin. Tän diõtt jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaanâst õhtt strateeglaž teäddceäkldõs lij åummai puârastpiʹrǧǧeem.

Saaʹmi piâssmõš tääʹssverddsânji tiõrvâsvuõtthuõʹlle da miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid lij kõskksaž jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan mieʹrr lij tuärjjad saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da ainsmâʹtted, što saaʹmin lij tuõđlaž vueiʹttemvuõtt piâssâd vaikkted siʹjjid kuõskki tuʹmmjemtuõjju. Seämmast tuärjjeet saaʹmi kulttuurlaž identiteeʹtt, vueiʹttemvuõđ harjjted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da vuõiggâdvuõđ jiiʹjjez jieʹnnǩiõʹlle.

Plaan raajjma vuässõõttâm âʹnne täʹrǩǩen, što jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest vääʹldet lokku jeeʹresnallšem riskktuejjeeʹjid. Täi pirr taarbšet lââʹzz tuʹtǩǩeemteâđ še. Ouddmiârkkân saaʹmi historiaaʹje õhttneei väʹlddnarooʹde assimilâʹsttmest šõddâm traumaid lie tän räjja ǩiõttʼtõllum čuuʹt occanj. Seämmanalla leigga occanj lie vuâmmšum saaʹmi seksuaalʼlaž da jeeʹres viõkkvääʹld vuâlla jouddmõõžž da määin, kook veʹǩǩe viõkkvääʹld ââʹnnma.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan vueʹlǧǧemsââʹj lie še ǩieʹppeed saaʹmi eetnlaž čårstummuž da lââʹzzted jeeʹresnallšemvuõđ priimmʼmõõžž. Tät kuâskk ouddmiârkkân seksuaalʼlaž uuʹccbõs jooukid, koi seʹst jiõččsoʹrmmjemriskk lij kõskkmeäʹr šuurab.

Plaanâst teäʹddeet še tõn, što sääʹm taarbše jäänab saaʹmid veäʹǩǩted jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest. Täävtõs lij vuäǯǯad saaʹmid tuejjeed jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj nuʹtt rääʹzztääʹzzest ko saaʹmi veerǥlaž instituutioin da organisaatioin.

Ko sääʹm lie nelljen jânnmest (Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam, Taarrjânnam, Ruõššjânnam), jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj âlgg tuejjeed raaʹji pâʹjjel. Ko lie vääʹnes resuurs, âlgg ainsmâʹtted, što tõk pueʹrmõs nääʹl tuåimmjed mâʹnne še raaʹji pâʹjjel. Õhttsažtuâjj kuâskk nuʹtt škoouʹlʼjummuž, kääzzkõõzzid ko statistisâsttmõõžž.

Siõm õutstõõzzâst jiõččsåʹrmm lij pâi jõnn äʹšš

”Taarbšep jäänab smeʹllkõsvuõđ väʹldded jiõččsoʹrmmjemjurddjid saakkân. Tääzz taarbšet škoouʹlʼjummuž da silttõõzz. Jiõččsoʹrmmes jurddji saakkân välddmõš lij vääžnai ij-ǥa ääʹšš ouʹdde välddmõõžž õõlǥ põõllâd. Jõs jiõččsoʹrmmjemjurddi lie, peäss tõid ǩiõttʼtõõllâd”, ceälkk dåhttar Heidi Eriksen Uccjooǥǥâst.

Eriksen mieʹldd Lääʹddjânnmest saaʹmi jiõččsoʹrmmjemriiskid lij kässjõttum vaiddleei mâʹŋŋeld, håʹt teâđast lij leämmaž juʹn kuuʹǩǩ, što väʹlddnaroodâst-i jiõččsooʹrmid tuejjeet jäänab ko jeeʹres Tâʹvvjânnmin.

”Jeäʹrdõs jõnn gåårdi da siõm õutstõõzzi kõõskâst lij miârkteei. Õhtt jiõččsåʹrmm siõm õutstõõzzâst lij pâi samai jõnn äʹšš da tõt vaikkat obb õutstõʹsse. Jiõččsåʹrmm vââjj tuåimmad še mallân jeärrsid, ǩeäin lie jiõččsoʹrmmes jurddi. Ouddmiârkkân seämma sooǥǥ vuäzzlai vuäʹniǩ ääiʹj seʹst tuejjääm jiõččsååʹrm siõm õutstõõzzin lie neeuʹrteei almmjallaš”, Eriksen maainâst.

Umeå universiteeʹtt professor Lars Jacobsson tuäivv lââʹzz kvaliittlaž teâđ jiõččsooʹrmi riskktuejjeeʹjin. Son teäddad, što jiõččsooʹrmin lie määŋg peäʹl: tõt vââjj leeʹd persoonlaž puåttrõs depressiost, poliittlaž proteʹstt leʹbe jurddum raŋŋstõssân mâʹst-ne. Tuʹtǩǩummšest õõlǥči čiŋlmõõvvâd tõõzz, mii lij oummu šuurmõs motiiv jiõččsååʹrm tueʹǩǩen. Teʹl piâzzčim kässjõõttâd tõid määinaid, kook väiʹvvee oʹdinakai oummu da vuäǯǯa suu smiõttâd da plaaneed jiõččsååʹrm da hueʹnmõs vueʹjjest soʹrmmjed jiiʹjjes.

”Taarbšep teâđ tõʹst, måkam jurddi jiõččsååʹrm smiõtti oummust lie. Smiõttmõš lij almmjallaš ij-ǥa tõt võl leäkku vaarlaž, peʹce jiõččsååʹrm plaanummuš lij juʹn vaarlaž. Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan õhttu ij riʹjtte, jõs jeäʹt seämmast suåppu konkreettlânji tõʹst, ǩii lij vaʹsttõõzzâst mõõn tuejjummšest da mõõn tuåimin. Âlgg käunnʼjed vaʹsttõõzz kuõʹddi, kååʹtt tuejjad takai tuâj”, Jacobsson mušttat.

Lââʹssen taarbšet poliittlaž täätt da poliittlaž tuʹmmjeeʹji counnõõllmõõžž. Seminaarâst õnnum paneeʹlsaǥstõõllmõõžž vuäʹnad puârast tuʹtǩǩeei Anne Silviken Taarrjânnmest.

”Jiõččsooʹrmi cõõggõõttmõš kollai aivv pukid, meeʹst juõʹǩǩʼkiʹžže”, Silviken mušttat.

Aanrest leäi 30.1.- 1.2.2019 meeraikõskksaž aarktlaž vuuʹdi alggmeeraid kuulli oummui miõltiõrvâsvuõʹtte da jiõččsooʹrmi cõõggõõttma čiŋlmõõvvi seminaar. Tõõzz vuässõõđi jeeʹres jânnmi äʹšštobddi, tuʹtǩǩeei da alggmeerai eeʹttǩeei vaajte ǩiččlâsttmõõžžees jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâjast da tõi puåđõõzzin. Seminaar lij vueʹss Lääʹddjânnam saaǥǥjååʹđteeʹjen åårrmõõžž Aarktlaž suåvtõõzzâst iiʹjjin 2017-2019

Artikkel õlmstõttum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seeidain 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lââʹssteâđ:

saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Meri Larivaara, teʹl. 02951 63634, risttnõmm.sokknõmm(at)stm.fi

 

Lââʹssteâđ Aarktlaž suåvtõõzz tuâjast jiõččsooʹrmi cõõggõõttma:

Ministeria da Mättʼtõshalltõs siâzztâʹlle škooulid vuõʹtte väʹldded säʹmmlai meersažpeeiʹv

/in , /by

Säʹmmlai meersažpeiʹvv lij pueʹrr peiʹvv tobdstõõttâd pueʹrben Euroopp unioon oʹdinakai alggmeeru da tõn kulttuuʹre. Oktavuohta.com-seeidain käunnʼje mättʼtõʹsse jiânnai materiaal. Meersažpeeiʹv vuäitt čuâvvad Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõõzz live-mättʼtõsčiâss. Säʹmmlažvuõʹtte vuäitt tobdstõõttâd notta še harjtõskoortivuiʹm leʹbe škooul kõʹllʼjummši vieʹǩǩeld.

Säʹmmlažvuõʹtte vuäitt tobdstõõttâd õuddmiârkkân fiiʹlm, musiikk leʹbe jeeʹresnallšem säʹmmlažvuõđ ǩiõttʼtõõlli teeʹmi pääiʹǩ, håʹt mâka sääʹmǩiõli, sääʹmpihttsi, säʹmmlai jieʹllemvuõʹjji leʹbe meeru õhttneei tobddõõzzi pääiʹǩ. Mättʼtummša käunnʼje jiânnai materiaal da vaalmâš harjtõõzz Sääʹmteeʹǧǧ puuʹtʼtem da  Mättʼtõshalltõõzz teäʹǧǧeem www.oktavuohta.com-seeidain. ´Oktavuohta´ lij tâʹvvsäämas da miârkkšââvv õhttvuõđ.

Meersažpeeiʹv taʹrjjeemnalla säʹmmlažvuõđ live-mättʼtõsčiâss

Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõs Aanrest striiʹmai 6.2. čiâss 12.00–12.45 sääʹmkulttuur mättʼtõsčiâss. Striiʹmjum mättʼtõsčiâss lij jurddum pukid, leša jeärben 5.-9. klaasslaid pijjum teâttkäivv sääʹmkulttuur da säʹmmlažvuõđ pirr. Live-kooskai lââʹssen čuäʹjtet vuäʹnkõsvideoid da -fiiʹlmid da kollai di kuâsttai še musikk. Vuõlttõõzz vuäitt čuâvvad addrõõzzâst sogku.fi/live/.

Sääʹmnuõr kõʹllʼje pâʹjjškooulid

Pueʹtti ǩiiđ äiʹǧǧen sääʹmkulttuuʹre vuäitt tobdstõõttâd nuʹt, štõ tiʹllai škooulkõʹllʼjeei mušttled saaʹmi pirr.  Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia (Nuorten Akatemia) Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz 12 škooulkõʹllʼjeei kõʹllʼje škooulin mušttleʹmmen saaʹmi teeʹmi pirr notta täʹlvvmannu aalǥâst vueʹssmannu loopp räjja. Škooulkõʹllʼjummuž vuäitt tiʹllʼjed pâʹjjškooulid vueiʹvvgåårad-voudda. Lââʹssen; Turku, Tampere, Jyväskylä, Oulu, Ruäʹvnjaarǥ di Suäʹđjel da tõn âʹlddvuuʹdid. Kõʹllʼjeeʹji tättmõš lij leämmaž samai haaʹluum, di nääiʹt ǩiiđ kõʹllʼjummuš lie juʹn miâlggâd puk loʹppe vaʹrrjum.

Jeeʹres päiʹǩǩ-kooʹddin åårrai škooul da jeeʹres klasstääʹzz ǥu pâʹjjškooul vuäiʹtte tiʹllʼjed määusteʹmes harjtõskorttpaakk. Pakk âânn seʹst vuäʹnkõs info säʹmmlažvuõđâst da lââʹssen 18 tuåimlaž harjtõõzz, kooi mieʹldd vuäitt teemaaʹje jeänab tobdstõõttâd. Škooulkõʹllʼjummuž leʹbe harjtõskorttpaakk vuäitt tiʹllʼjed addrõõzzâst www.nuortenakatemia.fi. Harjtõskorttpaakk vuäitt še laaddâd da priʹnttjed.

Säʹmmla lie EU-vuuʹd oʹdinakai alggmeer

Säʹmmlai meersažpeeiʹv vieʹttjet juõʹǩǩ eeʹjj täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Tõt lij ååʹn võl miâlggâd nuõrr juhllpeiʹvv, ǥu Lääʹdd kaʹlndaaʹre peiʹvv lij pijjum eeʹjjest 2004. Meersažpeeiʹvest lij kuuitâǥ mieʹrruum juʹn eeʹjjest 1992 da juhllpeeiʹv maddi mâʹnne pâʹjjel čueʹđ eeʹjj tuâkka, ekka 1917. Tän eeʹjj vieʹttjet še ÕM meeraikõskksaž alggmeerai ǩiõli eeʹjj 2019.

Mättʼtõs- ja kulttuurministeria da Mättʼtõshalltõs tuärjjee da teäggte määŋg jeeʹresnalla sääʹm kulttuur- da seäʹbrrtuåim, õuddpeâmm, nuõrituåim di sääʹmǩiõlid da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz.

Ođđ õuddpeâmmlääʹǩǩ staanad õõudâs vuõiggâdvuõđ sääʹmǩiõllsaž õuddpiõmmu. Ministeria lij tuärjjääm sääʹmǩiõllsai õuddpeâmm uʹčteeʹli škooultõõzz lââʹzztummuž. Tän tuåim tiuddee sääʹm ǩiõllpieʹzz, kook lie miârkteei vueʹssen sääʹmǩiõli jällttummsest. Ministeria teäggtem ougglõsõhttvuõđid ǩiõl mättʼtummšest äuʹǩǩen õõʹnni pilotthaʹŋǩǩõs 2018–2020 õõuʹdad sami jiânnai sääʹmǩiõli mättʼtõõzz vuäǯǯmõõžž säʹmmlai dommvuuʹd ååuǥpeäʹlnn. Ministeria lij tõn lââʹssen tuärjjääm Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõllsaž päärnaimateriaal raajjmest. Haʹŋǩǩõs rääjj vuâlla škooulâkksaid suåppi digi- da speâllmateriaalid kooum jeeʹres sääʹmǩiõʹlle.

Mättʼtõsminister Sanni Grahn-Laasonen da Mättʼtõshalltõõzz šurr Olli-Pekka Heinonen videotiõrvtõõzzid čuäʹjtet oktavuohta.com-seeidain säʹmmlai meersažpeeiʹv 6.2.

Lââʹssteâđ

Mättʼtõshalltõs: Mättʼtõsduumšeǩ, õhttõõǥǥ jååʹđteei Leena Nissilä, leena.nissila(at)oph.fi, teʹlf. 029 533 1035
Mättʼtõs- da kulttuurministeria: Mättʼtõsduumšeǩ Anne Onnela, anne.onnela(at)minedu.fi, teʹlf. 029 533 0010

Oktavuohta.com: Škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, teʹlf. 010 839 3112

Säʹmmlažvuõđ live-mättʼtõsčiâss:
Rehttor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen, eeva-liisa.rasmus-moilanen(at)sogsakk.fi, teʹlf. 050 571 9562

Dihtosis-haʹŋǩǩõs (škooulkõʹllʼjummuž da harjtõskorttpakk):
Projeʹktt-tuejjlaž Minna Lehtola, minna.lehtola(at)samediggi.fi, teʹlf. 010 839 3132

ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea: ÂVV tuʹmmstõõǥǥ eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaali vaal-loǥstõõǥǥâst neeuʹrte ooumažvuõiggâdvuõđid

/in , , /by

Lääʹddjânnam ratifiâʹsttem meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž (nk. KP-suåppmõš) vuåppi Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij täʹbbe õlmmääm kueʹhtt čåuddmõõžž vaiddlõõzzid, kook kuõʹsǩǩe eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalid kuõskki ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz čåuddmõõžžid. Vaiddlõõzzin nuuʹbb raaji Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz uʹvddem vaaʹldin.

Aaʹššin leäi kõõččmõš ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (ÂVV) čõhččmannu 30. peeiʹv 2015 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥi vuâđald Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest.

Sanila-Aikio âânn tuʹmmstõõǥǥ pueʹrren. “Tõt tâma nâânad ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea ärvv-vaaʹldin tõn, mâiʹd mij leäʹp pâi särnnam. ÂVV ij leʹčči vuäǯǯam čårstõõttâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj teeʹkstest, ko tõt lij koʹrvvääm Sääʹm meer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ jiiʹjjes ‘obbsmiõttmõõžžines’ rääi lääʹjj sääʹnnååʹbleǩ da Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd tääʹrǩes tuâj juõʹǩǩ ooccmõõžž oʹdinaknallšem ärvvtõõllmest. Meeʹst âlgg ååʹn saǥstõõllâd puʹrǧǧeemooccmõõžži raajjmest ÂVV:sa, što ääʹšš vuäǯǯat mååust lääǥǥlaž vuâkka.”

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt čåuddmõõžžstes, što ÂVV tuʹmmstõõǥǥ, koin Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe vaʹlddeš 93 ooumžed vuâstta Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz vuäinlmõõžž, neeuʹrte KP-suåppmõõžž 25 artikla nuʹtt õhttu ko õõutsââʹjest 27 artiklain da 1 artikla tuʹlǩǩeem vuâđald. Täin suåppmõšpaaiʹǩin 25 artikla kuâskk poliittlaž vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid, 27 artikla uuʹccbõs joouki vuõiggâdvuõđid da 1 artikla meerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt, što eeʹjjest 2011 vueʹljeeʹl ÂVV lij čooʹrääm nuʹtt sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § sääʹnnååʹblǩest ko lääʹjjpääiʹǩ õõutmiõllsažvuõʹtte vuâđđõõvvi tuʹlǩǩummšest, ko tõt lääʹjjest õõlǥtum objektiivlaž kriteeʹri sââʹjest lij suåvldam jiiʹjjes “obbsmiõttmõõžžâs”. Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd oʹdinaknallšem tuʹtǩǩummuš vaal-loǥstõʹǩǩe väʹlddmest leäi vuõssmõsân vuâđđõõvvâm lääʹjjest šiõttuum kriteeʹrid, da tän vuâđald kõõččmõõžžâst åårrai 93 ooumžed jie leämma valddum vaal-loǥstõʹǩǩe.

Ååʹn ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij õhttâm Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz vuäinlma da tuõttam, što ÂVV tuʹlǩǩõs čooʹrii lääʹjjest ij-ǥa vuâđđõõvvâm mååžna da objektiivlaž kriteeʹrid.

KP-suåppmõõžž 2 (3) artikla mieʹldd suåppmõšriikk lij õõlǥtem suåvted ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummuž kuäʹss nåkam lij tuõttum. Ååʹn uvddum čåuddmõõžžstes komitea tuâtt, što tät õõlǥat “tiudd ouddlõʹsse mäccmõõžž staanummuž”. Tät sätt leeʹd vueiʹtlvaž pâi tõn nääʹleld, što ÂVV puʹrǧǧad jiiʹjjes čåuddmõõžžâs. Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt jeeʹrab, što Lääʹddjânnam lij õõlǥtem tääʹrǩsted sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § nuʹtt, što ainsmââʹttet što Sääʹmteeʹǧǧ vaali kriteeʹr jiõnstemvuõiggâdvuõʹtte lie meäʹrtõllum da tõid vueʹjjest suåvldet naaʹlin, kåått vaʹsttad Sääʹm meer vuõiggâdvuõđ naaudšed siiskâž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Lääʹddjânnam lij õõlǥtem väʹldded še puk tarbbsõõzz laauʹǩid tõn ainsmâʹttma, što vaʹstteei neeuʹrtummšid vueiʹtet puõʹttivuõđâst veäʹltted.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea čåuddmõʹšše õhttân õõut vuäzzla tiuddeei juurd, kååʹtt puätt seämma lopp-puåđõʹsse ko obb komitea, leša âânn seʹst lââʹssvuâđđõõttmid.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje kuuđ mannu seʹst tõi tuåimi pirr, koid čåuddmõõžži diõtt lij riõmmum.

Čåuddmõš ooumažvuõiggâdvuõttkomitea neʹttseeidain addrõõzzâst: https://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CCPR/Shared%20Documents/FIN/CCPR_C_124_D_2668_2015_28169_E.pdf

Ålggministeria teâđtõs ääʹššest 1.2.2019 https://um.fi/ajankohtaista/-/asset_publisher/gc654PySnjTX/content/yk-n-ihmisoikeuskomitealta-kaksi-ratkaisua-saamelaiskarajien-vaaliluetteloon-hyvaksymista-koskevassa-asiassa?p_p_auth=cifAZqe8&curAsset=0&stId=44227

Lââʹssteâđ
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio,  teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla ouddčiõlǥtõshaʹŋǩǩõõzz plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj

/in , /by

Ouddčiõlǥtõshaʹŋǩǩõõzzâst čiõlǥeet, måkam määinin da tuåimin saaʹmi kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuž vueiʹtet seʹrdded kooʹddin da õhttõõzzin Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla. Kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuš lij ǩiõll-laauǥmõõntõõllmin čõõđteei sääʹm ouddpeâmm. Tän poodd tuåimmje õhttsiʹžže 12 aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹssjoukkâd. Plaaneei tuâjjan lij čiõlǥeed da valmštõõllâd ǩiõllpieʹsstuåim vaaldšemvuõđlaž seerd õõlǥteei tuåimid. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd nuʹtt sõrgg, ko vueiʹtlvaž da peštt 4 määnpââʹj.

Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj ooudldem ââʹnteei škooultõs. Tuâj oʹnnsteeʹjjes håiddmõš õõlǥat veiddsõs ouddpeâmmsueʹrj tobddmõõžž, oodd jiõččnaž čiõlǥeemtuõjju di plaaneem- da organisâʹsttemoodd. Čiõlǥtõshaʹŋǩǩõõzzâst vaʹsttad sääʹmǩiõl koontâr da ouddooumžen tuåimmai ǩiõllstaanpiisar. Tuâjast jääʹǩǩtet kuõiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Plaaneei päʹlǩǩõs meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 491,54 e). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Frijjååʹblkallaš tuâjjooccmõõžžid âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.2.2019 mõõneeʹst addrõʹsse info(at)samediggi.fi. Lââʹssteâđaid oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.samediggi.fi.