Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad kuʹǩesäiggsaž čåuddmõõžžid ǩiõllpieʹsstuåim staanmõʹšše – ij vääʹld ǩiõllpieʹsstuåim jäʹrjstemnalla 

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiõttʼtõõli såbbreʹstes 2.-3.12.2019 kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimast rajjum vuõiggâdvuõđlaž čiõlǥtõõzz da kõõččmõõžž ǩiõllpieʹsstuåim jäʹrjstummšest da puuʹtʼtummšest. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmii såbbreʹstes sääʹm kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim vuäʹniǩ da kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk ooudâsviikkâmplaanees pirr.

Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam valmmša čiõlǥtõstuâj, koon pââimõs tuâjjan lij leämmaž čiõlǥted mâi neävvai da määinaivuiʹm kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim vuäitčeš seʹrdded Sääʹmteeʹǧǧ jäʹrjsteʹmen. Tät lij valddum täävtõssân Sääʹmteeʹǧǧ jooʹtti vaalpââʹj poliittlaž tuåimmprograammin. Nuʹtt še Aanar da Suäʹđjel kååʹdd õõutsââʹjest Anarâškielâ servin lie alttõõzzstes eʹtǩǩääm, što Sääʹmteʹǧǧ väldd kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim jäʹrjstemnalla.

Tõt ǩeän vaʹstteem vueʹlnn sääʹm kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimm lij, lij õhttân tuåim šuurmõs vaʹǯǯtõõzzin. Čiõlǥtõõzz mieʹldd vaʹlljeemväärran õõlǥče smiõttâd vaʹǯǯtõõzzi kuʹǩes ääiʹj čåuddmõõžž ǩiõllpieʹsstuåim põõššâm, šlaajj da tuåimmjemnâânasvuõđ staanmõʹšše. Čiõlǥtõõzz puåđõõzzin puätt še õlmmsa, što viõǥǥâst åårrai ouddpeâmmlääʹjj mieʹldd Sääʹmteʹǧǧ ij vueiʹt tuåimmjed ǩiõllpieʹsskääzzkõõzzi jäʹrjsteeʹjen kooʹddi nalla. Ǩiõllpieʹsstuåim puuʹtʼtummuš kooʹddi Sääʹmteeʹǧǧ beäʹlnn oudldeʹče, što Sääʹmteʹǧǧ vuâđđeʹče tõʹst jeeʹrab privattvuõiggâdvuõđlaž tuåimmjeei. Čiõlǥtõõzzâst čuäʹjtum vaʹlljeemväär kaiʹbbje kuuitâǥ tääʹrǩab ärvvtõõllmõõžž da lââʹssresuursid.

Sääʹmteʹǧǧ lij toođvaž ǩiõllpieʹsstuåim šõddma da tõn puåđõõzzid ǩiõlljeälltummšest. Lääʹddjânnam riikk tuärjjõs ǩiõllpieʹsstuåimid lij leämmaž miârkteei da tõt lij vueiʹtlvâsttam šõddmõõžž da fijnn  puåđõõzzid. Ååʹn lij kuuitâǥ tarbb seʹlvvted måkam muttsid ǩiõllpieʹsstuåim põõžžtummuš ooudald lääʹjjšeâttma da tuåimmjemraajõõzzid, što tõn šiõǥǥ puåđõõzzid vuäǯǯat še juätkast staanum.

”Ǩiõllpieʹsstuåimm lij samai tääʹrǩes tuåimm da tuäivam, što ânnʼjõž tuåimmjeei vuäiʹtte juäʹtǩǩed, sa meeʹst lie kuʹǩesäiggsaž čåuddmõõžž. Tuäivam, što taarb mieʹldd kååʹdd vaʹsttee ǩiõllpieʹsstuåim juätkkjummšest”, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad, što vueʹssen mättʼtõs- da kulttuurministeeʹr aalǥtem sääʹm ǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz ooudâsviikkmõõžž raajât sääʹm ouddpeâmm di sääʹm kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåim čuâǥǥaskaart. Čuâǥǥaskaartast meäʹrtõõlčeš tuåimmjem kuʹǩesäiggsaž täävtõõzzid da tõi oudldem tuåimid. Seämmast Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad  Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2020 tuåimmplaaʹne, što jueʹtǩet čiõlǥtemtuâj tõʹst, vuäitt-a Sääʹmteʹǧǧ tuåimmjed ǩiõllpiesskääzzkõõzzi jäʹrjsteeʹjen.

Esiselvitys, Saamelaiskäräjien mahdollisuudet hallinnoida ja järjestää saamelaisten kulttuuri- ja kielipesätoimintaa

Snimmõk: Ville-Riiko Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl.  040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Ouddčiõlǥtõshaʹŋǩǩõõzz plaanni, Piia Nuorgam teʹl.  040 623 3341, piia.nuorgam(at) samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ juäʹtǩǩ ooccâmääiʹj: sääʹmǩiõl koontâr ååcc tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti  sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc

tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti  sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

Sâjjsažvuõtt lij äigga 1.4. – 30.9.2020.  Sâjjsiʹžžen vaʹlljem tuâjjlast âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid. Jåårǥlõõʹtti tuâj liâ meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž  36 § da jåårǥlõõʹtti ââʹntemõõlǥtõõzz asetõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest (1727/1995). Jåårǥlõõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2518,95-2180,06 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez aʹlǧǧe tooimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 31.12.2019 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?823d2f13fi-FI

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 13.11.2019 Sääʹmteʹǧǧ (iʹlmmtõs lij peeiʹvtum 12.12.2019)

Raaji râstldeei škooulõhttsažtuâj raportt õlmmuum

Vuõss haʹŋǩǩõõzz raportt ”Raaiteʹmes sääʹm-mättʼtõs” õlmmummuš seärad 4.12. Sääʹmteeʹǧǧest Taarr Karasjooǥǥâst, toʹben haʹŋǩǩõõzz piisar Arla Magga ǩeeiǥii rapoort sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzliʹžže Mikkel Eskil Mikkelsena.

– Mij leäʹp späʹssballaš tän tuejâst, kåått pâjjan vääžnʼjen Taarr, Lääʹddjânnam da Ruõcc peäʹl  Sääʹmtiiʹǧǧid puõʹttivuõđâst kuõskeeʹl mättʼtõsplaanid, mättʼtõsmateriaalid da škooulõhttsažtuâj. Tät rääjj vuâđ õhttsažtuâj lââʹzztummša, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Mikkel Eskil  Mikkelsen.  

Rapoort väʹlddtäävtõssân lij leämmaž äinnad da noorrâd ǩiõččlâsttmõõžžid da vueiʹttemvuõđid di  kaunnâd õuddmiârkid tõʹst, mäʹhtt škooul lie tuejjääm škooulõhttsažtuâj rââst raaji. Rapoort  loʹppe lie norrum eʹtǩǩõõzz tuåimin, kookk vueiʹtte veäʹǩǩted raaiteʹmes sääʹm škooulõhttsažtuâj alttummšest leʹbe juätkkjummšest pirr Sääʹmjânnam. Säʹmmlaid kuõskki mättʼtõspolitiikk õõlǥči taʹrǩstõõllâd da tuõttân piijjâd nuʹt, štõ sääʹmpäärna- di nuõr vuäǯǯa vueiʹttemvuõđ nââneed  mättʼtõõzzâst ǩiõlâs, identiteeʹttas da kulttuurâs, nuʹt štõ valdiaraaj jiâ leäkku mättõõzz cõggjen.

Sääʹm škooulõhttsažtuâj õõudummuž kooll Säʹmmlaž parlamentaarlaž suåvtõõzz väʹlddtäävtõõzzid, koon diõtt šõõddi tarbb altteed vuõsshaʹŋǩǩõs da ǩeeʹrjteškueʹtted rapoort. Taarr Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩii haʹŋǩǩõspiisar da jåʹttʼti tuâjj-joouk, kååʹtt tuejjii eeʹjj 2019. Tuâjj-jooukâst lie leämmaž mieʹldd Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen Uccjooǥǥ da Sirma škooulõhttsažtuâj eeʹttǩeei. Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteejen lij tåimmam Inger Anne Klemetsen Taarr   Sääʹmteeʹǧǧest, piisren õs Arla Magga Sääʹmteeʹǧǧest Läädd peäʹlnn. Tuâjj-jooukâst lie leämmaž tõn lââʹssen Ulla Aikio-Puoskari da Eila Tapiola Sääʹmteeʹǧǧest Läädd peäʹlnn, Laura Arola Uʹccjooǥǥ kååʹddest, Jon Christer Mudenia Deanu kååʹddest da puärrsi õudsteei Aura Pieski da Leif Erik Varsi da tuʹtǩǩeei Torkel Rasmussen.

Raportt lij tâʹvvsäämas, da tõt šâdd eeʹjj 2020 aalǥâst taarr- da lääʹddǩiõʹlle. Raportt käunnai tääiʹben

Rapoort õlmmeem pooddâst Taarr Karasjooǥǥâst Inger Anne Klemetsen, Mikkel Eskil Mikkelsen, Torkel Rasmussen, Leif Erik Varsi da Arla Magga. Snimmõk: Sääʹmteʹǧǧ/Sametinget

Õhttvuõttoummu:

Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei Inger Anne Klemetsen
+47 78 47 40 94
inger.anne.klemetsen(at)samediggi.no

Tuâjj-joouk piisar Arla Magga
+358 401 985 033
arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.sametinget.no/

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra peäʹlvälddmõõžž säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss pirr

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs priimi såbbrest 2.12.2019 peäʹlvälddmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ såbbra õõudâs eʹtǩǩeemnalla, jõs sååbbar tuʹmmad priimmâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest.  

Peäʹlväʹlddmest tuõđât, što säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.  

Peäʹlväʹlddmest piijât teädd tõõzz, što peäggtum riikki assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen, juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai naaʹlivuiʹm. Peäʹlväʹlddmest viiʹttjet tõõzz, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.  

Peäʹlväʹlddmest tuõđât tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij.  

Peäʹlväʹlddmest teäddted, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ. Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti. Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. 

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra eʹtǩǩõõzz tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest priimmʼmõõžž leʹbe hiâlǥummuž. Lââʹssen halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, jõs Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmad priimmâd eʹtǩǩõõzz, što Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar lââʹssen preemm peäʹlväʹlddem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest di preemm eʹtǩǩõõzz Sääʹmteeʹǧǧ mõõntõõllmõššân kuõiʹt komissaar eʹtǩǩummša riikksuåvtõʹsse. 

Looǥǥ peäʹlväʹlddem obbnes tääiʹben di eʹtǩǩõs Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljeem-mõõntõõllma tääiʹben

Sääʹmteeʹǧǧ 5/2019 såbbar 17.-18.12.2019 äʹššlistt. 

Lââʹssteâđ: 

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi  

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt Madrid äimmõskonfereʹnsse

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt Madridist 2. – 13.12. õnnum ÕM äimmõs-såbbra. Kõõččmõõžžâst  lij ÕM vuâllsaž äimmõs-suåppmõõžž 25. vueʹsspieʹllsååbbar da mââimõs såbbar õuʹddel Pariis suåppmõõžž pââʹj älggmõõžž. Konfereeʹnsest lij mieʹrren ǩiõrǥted Pariis suåppmõõžž vuâkkõsǩeeʹrj kuõskki saǥstõõllmõõžžid da suåppâd jeäʹrben markkânmekaniiʹsmid kuõskki vuâkkõõzzi pirr.

Alggmeeraid kuõskki ääʹšš såbbrest lie suåppmõõžž vuâllsaž alggmeerai äimmõsfoorumin kaaunõõttmõš di tõn vuâllsaž šõddmõõžž såbbar äiʹǧǧen di alggmeerai äimmõsfoorum tuâjjprograamm priimmʼmõš. Lââʹssen Pariis suåppmõõžž vuâkkõõzzid kuõskki saǥstõõllmõõžž alggmeerai ooumažvuõiggâdvuõđid kuuleeʹl lie tääʹrǩes ääʹšš Sääʹmtegga. Alggmeerpaneeʹl tuâjjprograammâst sueʹppeš konfereeʹns vuõssmõs neäʹttlest, nuʹtt-ba Pariis äimmõs-saǥstõõllmõõžžin 2015 älggam proseʹss foorum aalǥtummšest lij nääiʹt ǩiõrǥtum da da foorum vuäitt altteed jiõčč tuâjas. Programm lij puõʹtti kuõiʹt eeǥǥas da tõt âânn seʹst õhttsiʹžže 12 aktiviteeʹtted õhttneeʹl alggmeerai äʹrbbvuõđlaž tiõttu di vuässõõttâmvueiʹttemvuõđid, ââʹneeʹl seʹst ouddmiârkkân vooudlaž tuâjjpääʹj riâššmõõžž.

”Äimmõsmuuttâs kuâskk miʹjjid pukid, da tõʹst lij jõnn vaaiktõs aarktlaž vuuʹdi alggmeerai jieʹllma. Alggmeerai vuässõõttmõš di ooumažvuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuž lokku välddmõš vueʹǩǩsânji lij tääʹrǩes äʹšš meeraikõskksaž äimmõs-saǥstõõllmõõžžin”, mušttal II väärrsaaǥǥjååʹđteei Juuso vuârddmõõžžsteez äimmõs-såbbar pohttmõõžžin.

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Juuso vuässõõđi veâl mainsteeʹjen konfereeʹns šõddmõõžžid di tuõʹllʼji alggmeerpaneeʹl vuâllsaž šõddmõõžžâst õhttsaž saakkvuâr EU:in.

Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest eeʹttkâʹstte II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff.

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak Juuso, II väärrsaaǥǥjååʹđteei
tuomas.juuso@samediggi.fi
teʹl. 040 187 1331

Šiõǥǥ Lääʹddjânnam jiõččnažvuõttpeeiʹv!

Buori Suoma iehčanasvuođabeaivvi!

Šiev Suomâ jiečânâsvuođâpeivi!

Šiõǥǥ Lääʹddjânnam jiõččnažvuõttpeeiʹv!

Hyvää Suomen itsenäisyyspäivää!

Kove: Tarja Länsman

Kuva: Anja Vest

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša õlmstõttum

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar ǩiõttʼtõõli säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss 2.12.2019 såbbrest da tuʹmmii eʹtǩǩeed Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, što tõt juʹn-a preemm leʹbe lääʹǧǧast eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ǩiõttʼtââll ääʹšš såbbrest 17.-18.12.2019. Saaʹmi siidsååbbar ǩiõttʼtââll ääʹšš 12.12.2019 Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi sääʹmsuåvtõõzzi õhttsaž såbbrest.

Õlmstõttum eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša âânn seʹst jeeʹrab mieʹldd komissio tueiʹmmepiijjmõõžž, tuâj täävtõõzzid da tuejjõõzzid. Eʹtǩǩõõzz mieʹldd riikksuåvtõs šiõttâd komissio õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost lie 5 komissaar, koin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzz mieʹldd, 2 Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz mieʹldd da 1 Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzz mieʹldd. Komissio vuäzzla lie veiddsanji oskkum oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd seʹst. Komissio lij tuâjstes jiõččnaž da čõnnsateʹmes.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij tobdsted da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk assimilaatiopolitiikk, di vuõiggâdvuõđi čuõcctummšid, čiõlǥted mõõn nalla täk vaaikte säʹmmlaid da sij õõutstõʹsse ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩad, mõõn nalla vuäitči ooudeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai seʹst. Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn jeeʹrab vuäzzliʹžžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Komissio rääjj tuâjstes rapoort, koon uuʹdet riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra 30.11.2022 mõõneeʹst. Komissio vuäitt viikkâd tuåimmjummšes pueʹrmõssân vueiʹnnmes årra da riâššõõttâd pueʹrmõssân vueiʹnnmes naaʹlin da vuâđđeed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid da juâǥǥtõõzzid tueiʹmmepiijjâm tieuʹddma da tõõzz pijjum täävtõõzzi tieuʹddma. Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da piisarkådda vueiʹtlvaž jeeʹres vuäzzlaid. Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

Psykososiaalʼlaž tuärjjõs lij kõskksaž vueʹssen proseeʹss čõõđviikkmõõžžâst. Jiõgglaž da psyykklaž tuärjj sääʹm ǩiõlivuiʹm da kulttuurtuâǥǥa oudldemnalla âlgg leeʹd vuäǯǯmest. Suåvâdvuõttproseeʹss aunstõõzz arkivââʹstet Meerarkiiv Sääʹmarkiiʹve.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs da väʹlddminister Sipilä sueʹppe kaaunõõttmõõžžstes 5.5.2017, što altteet tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss nuʹtt, što tääʹrǩab aaʹššin suåvât mâʹnnjlubust. Väʹlddminister Antti Rinne halltõõzz prograamm mieʹldd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj jueʹtǩet. Riikksuåvtõs lij ǩiõttʼtõõllâm da priimmâm eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomission jeäʹǩǩes-škooulstes 13.11.2019.

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi 

Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff teʹl.  050 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Sääʹmteʹǧǧ oudd stipeeʹnd kuʹtte õllškooulmättʼtõõttja

Sáárá Seipiharju, Janne Hirvasvuopio, Tytti Kyrö, Suvi-Tuuli Veijola, Mira Rauhala ja Máren-Elle Länsman vuäǯǯa tän eeʹjj Sääʹmteeʹǧǧ õllškooulmättʼtõõttja õõlǥtum stipeeʹnd. Sääʹmteʹǧǧ piiji ooccâmnalla rõõǥǥâdmannu 9. peeiʹv  õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeeʹnd, kookk leʹjje õõlǥtum sääʹmǩiõl da/leʹbe säʹmmlažkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultõõzzâst leʹddjid.

Sääʹmteʹǧǧ vaaʹldi vuâstta õhttsiʹžže 12 stipeʹnddooccmõõžžad. Stipeeʹndi ooccâmäiʹǧǧ puuđi skamm-mannu 18 peeiʹv. Škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd mieʹrrii stipeeʹnd vuäǯǯjin såbbreʹstes 25.11. Vuâđđjurddjin mieʹrrõʹsse leʹjje mättõuddnummuš, säʹmmlaž silttummuuž veeidummuš mättjummuš jeeʹres vueʹzzin, di sääʹmǩiõli kõskksaž õõutverddsažvuõtt.

Sáárá Seipiharju lookk Oulu õllškooulâst väʹlddaunnsen aanarsääʹmǩiõll, čårraunnsen sääʹmkulttuur da pedagokikk. Janne Hirvasvuopio lookk Heʹlssen õllškooulâst väʹlddaunnsen valdiamätt, cårraunnsen tâʹvvsääʹmǩiõll. Tytti Kyrö lookk Lappi õllškooulâst väʹlddaunnsen sosiaaltuejj da lij spraavâm aanarsääʹm ǩiõl- da kulttuur škooultõõzz Sääʹmvuud škooultõskõõskõõzzâst. Suvi-Tuuli Veijola lookk Oulu õllškooulâst väʹlddaunnsen säʹmmlaž kulttuur. Mira Rauhala lookk Oulu õllškooulâst puuʹttʼtõställõõzz da tâʹvvsääʹmǩiõl. Máren-Elle Länsman lookk Oulu õllškooulâst väʹlddaunnsen säʹmmlaž kulttuur da čårraunnsen psykologia da sosiologia.

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš pukid stipeeʹnd ooccjid da tuäivat pukid leekk da pueʹr õuddnummuš nuʹt määttain ǥo puõʹttivuõđ tuejj-jieʹllmest še!

Saǥstõõllâmpodd Čeʹvetjääuʹrest 1.12. čiâss 17-19

Puäʹđ saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr!

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vaalpââʹj mââimõs saǥstõõllâmpoodd ââʹnet Čeʹvetjääuʹrest pâʹsspeeiʹv čiâss 17-19. Saǥstõõllâmpodd lij Sääʹmpõõrtâst.

Poodd mieʹrren lij kaaunõõttâd vuuʹd säʹmmlaivuiʹm da saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr.

Pueʹtted tiõrvân! Pooddâst lij kååʹfftaʹrjjummuš.

”Haaʹleep halltõõzzin juäʹtǩǩed veâl saǥstõõllâmpooddi riâššmõõžž nääiʹt lopp-pââʹjest. Saǥstõõllâmpoodd lie šiõǥǥ päiʹǩǩ piâssâd saǥstõõllâd da vaajted jurddjid Sääʹmteeʹǧǧ da jeäʹrben halltõõzz tuâjast jeeʹres vuuʹdi säʹmmlaivuiʹm. Saǥstõõllâmpooddin lij še šiõǥǥ päiʹǩǩ uʹvdded jeävvsid pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ norrõʹsse”, särnn saaǥǥjååʹđteei Sanila-Aikio da tuäivat pukid tiõrv pueʹttmest saǥstõõllâmpoʹdde.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ -äʹrttel ij eʹtǩǩed puäʒʒlååǥǥai čuõppmõõžž

Mädd- da meäʹcctäällministeria lij õlmstâttam täʹbbe šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ-äʹrttel lopprapoort. Rapoortâst tuõđât, što paalǥâskåʹddvuõttsaid jieʹllempuäʒʒlååǥǥaid jiâ eʹtǩǩed muttâz, leša kååʹtt-a paalǥâskåʹdd õõlǥtet eʹtǩǩeed kueʹhtt tuåim puäʒʒjânnam ǩeâllʼjeeivuõđ raʹvvjem diõtt. Sääʹmteʹǧǧ âânn samai pueʹrren äʹrttel eʹtǩǩõõzz, što jiâ paalǥâskåʹddvuõttsaž puäʒʒlååǥǥaid eʹtǩǩet muttâz.

Sääʹmteʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio vuässââtt 25.11.2019 šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ -äʹrttel eʹtǩǩõõzz õlmstâʹttempoʹdde. “Saaʹmi puäʒʒhååid vueʹǩǩâʹttemõõlǥtõõzzi da jieʹllemviõkkvuõđ määiʹneld lij samai vääžnai, što ij äʹrttel eʹtǩǩed puäʒʒlååǥǥai čuõppmõõžž”, Sanila-Aikio tuâtt.

Mädd- ja meäʹcctäällministeria meäʹrrii 12.10.2018 šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥ -äʹrttel valmštõõllâd eʹtǩǩõõzz puõccui täʹlvvkuäivaspaaiʹǩi ǩeâllʼjeei puåđoodd meâlddsaž jieʹllempuäʒʒmeäʹrest iiʹjjid 2020-2030. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen äʹrttlest lij tuåimmjam Asko Länsman. Äʹrttel loppraportt lij valmštõõvvâm, jiâ-ka šuurmõõzz sååʹvšum puäʒʒlååǥǥaid eʹtǩǩed čuõppmõõžž.

Äʹrttel eʹtǩǩad lopprapoortâst puõccui täʹlvvkuäivaspaaiʹǩi ǩeâllʼjeei  âânnmõõžž raʹvvjem diõtt di luâđ määŋghämmsažvuõđ õõuʹdeei puäʒʒvesttummuž optimâsttmõššân raajjâmnalla õõlǥteei paalǥâskåʹddvuõttsaž puäʒʒjânnam håidd- da ââʹnnemplaan. Äʹrttel eʹtǩǩad, što paalǥâskåʹdd vaalaš puõʹttjin kueʹhtt tuåim puäʒʒjânnam ǩeâllʼjeeivuõđ raʹvvjem diõtt: 1) Uuʹccmõsân 7 % jieʹllempuäʒʒmeäʹr ǩeäʹppummuš kõskkvuõđâst šuurmõs sååʹvšum jieʹllempuäʒʒmeärra, 2) Ääiʹjeld aʹlǧǧi kåddmõš 1.6.-15.11., 3) Jeeʹelpuäʒʒjânnam sââʹj pueʹrummuš, 4) Ǩieʹssǩieʹssčiõǥrdõkjårrõõzz ooudâsviikkmõš, 5) paalǥâskooʹddi õhttummuš.

Sääʹmteʹǧǧ ja mädd- ja meäʹcctäällministeria kõskksaž sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâlddsaž saaǥǥstõõllmõš äʹrttel lopprapoortâst da eʹtǩǩõõzzâst õʹnneš 14.11.2019. Saaǥǥstõõllmõõžžâst ǩiõttʼtõʹlleš jeäʹrbi mieʹldd ääiʹjeld aʹlǧǧi kåddmõõžž tuåim da tõõzz kuõskki vaʹǯǯtõõzzid. Sääʹmteʹǧǧ puuʹti ouʹdde, što määŋgain saaʹmi dommvuuʹd paalǥâskooʹddin kåddmõõžž čõõđ viikkmõš lij sõrččai luâttåårrmõõžžin da čuuʹt ääiʹjeld šõddi kåddmõõžž ij vieʹltǩani leäkku vueiʹtlvaž teâuddjâʹtted 15.11. mõõneeʹst, ǥu puõccui noorrmõš pikalõʹsse õõlǥat jiõŋ da muõtti. Vaʹǯǯtõssân vuäitt še leeʹd leeʹd tõt, što jiâ paalǥâskååʹdd vuäǯǯ vueʹǯǯkaaupid mieʹrräigga mõõneeʹst. Nääiʹt ååreen Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii, što saaʹmi dommvuuʹd vueʹzzest paalǥâskååʹdd õõlǥtet eʹtǩǩeed õõut tuåim puäʒʒjânnam ǩeâllʼjeeivuõđ raʹvvjem diõtt. Saaǥǥstõõllmõõžžâst tuʹmmješ, što MMM meäʹrreem pueʹttiäiʹǧǧäʹrttel ärvvtââll Sääʹmteeʹǧǧ siâzzmõõžžâst 15.11. peiʹvvmeäʹr paaldâst tuâǥǥraaj “da/leʹbe ouddâl täʹlvvkuäivaspaaiʹǩid serddmõõžž ” ââʹnnem- da håiddplaan tiuʹddepiijjmõõžž čåuddeen.

Puäʒʒhåiddlääʹjj 21 § mieʹldd mädd- da meäʹcctäällministeria meäʹrrad lååieeʹǩǩen vuârast, kâʹll jieʹllempuõccu paalǥâskåʹdd vuäǯǯ vuuʹdest piirieeʹjji ââʹnned da kâʹll näkam puõccu paalǥâskååʹdd vuäʹssbieʹll vuäǯǯ jäänmõsân vuäʹmsted.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Kuva: Tomi Guttorm / Sámediggi